Ettekujutus sellest, kuidas teised mind näevad ja oma käitumise reguleerimine vastavalt sellele ettekujutusele. Mis on teadvuse uurimise "raske Küsimus, kuidas on aju närvirakkudes ÕO10a probleem"? toimuvad protsessid seotud teadvusega. Kuidas on seotud omavahel neurokeemilised protsessid ajus ja teadvus. Milliseid funktsioone on prioriteetide seadmine ja ÕO10a teadvusele omistatud? toimingute järjestamine; tajude, emotsioonide ja teadmiste ühendamine tervikuks; tegevuse planeerimine ja kontrollimine, arvestamine
tagajärjel kliiniliselt avaldunud depressiooni võivad põhjustada pikemajalisel kasutamisel mitmesugused ravimid (valuvaigistid, vererõhku alandavad vahendid, hormoonid, trankvillisaatorid). Depressioon võib olla kaasnevaks häireks mitmesugustele kehalistele haigustele (alkoholism, skisofreenia jt) (1997: 87). Barnard aga väidab, et depressiooni põhjustajaid pole täpselt teada (2003: 55). Siiski ta väidab, et depressiooni võivad põhjustada neurokeemilised, geneetilised, tervisest tulenevad, keskkonna ja kognitiivsed tegurid (2003: 55 – 68). 4.2 SÜMPTOMID Teismelisel diagnoositakse depressioon arsti poolt siis, kui tal esineb kahe nädala jooksul suurema osa ajast terve rida sümptomeid. Samas on depressiooni keeruline ära tunda, kuna igal indiviidil avaldub see omamoodi. Õnneks on siiski olemas suhteliselt hästi äratuntavad sümptomid. Need sümtpomid on järgmised: Äkilised käitumise ja meeleolu muutused
Nimelt toimub informatsiooni töötlemisel ka intensiivne vastasuunaline protsess, kus lühiajalises mälus teadvustavat ja töödeldavat informatsiooni võrreldakse pikaajalises mälus juba säilitavate mudelite ja kogemustega tajutavast ning analüüsitakse. Et õppimine toimuks, st et meie teadvuses leiaksid aset suhteliselt püsivad muutused, on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul. Ainult nii saavad meie ajukoes toimuda vajalikud neurokeemilised muutused. Lühiajalise mälu talitus põhineb närviimpulsside liikumisel. 2. PIKAJALINE MÄLU JA SELLE TALITUS Informatsioon, mis võib meile edaspidi kasulik olla, salvestub pikaajalises mälus. Meeldejäätav talletub pikaajalises mälus lühiajalise mälu aktiivsuse tulemusena. Teabe organiseerimist pikaajalises mälus kirjeldavad kaks põhikontseptsiooni. Üks neist seletab informatsiooni talletamist inimese teadvuses semantilise hierarhiatena ja teine skeemidena. 2
näevad ja oma käitumise reguleerimine vastavalt sellele ettekujutusele. Mis on teadvuse uurimise "raske Küsimus, kuidas on aju närvirakkudes ÕO10 probleem"? toimuvad protsessid seotud teadvusega. Kuidas on seotud omavahel neurokeemilised protsessid ajus ja teadvus. Milliseid funktsioone on teadvusele ÕO10 omistatud? 1. prioriteetide seadmine ja toimingute järjestamine; 2. tajude, emotsioonide ja teadmiste ühendamine tervikuks; 3
muu infektsioon. Patofüsioloogia Alzheimeri tõve diagnoosi püstitamine põhineb kliinilisel ja neuropatoloogilisel hinnangul. 1 Peaaju muutused ja kliinilised ilmingud ei pruugi alati paralleelselt kulgeda: üks võib olla tunduvalt märgatavam, teine avalduda vaid minimaalselt. Ometi on Alzheimeri tõve esialgset diagnoosi võimalik püstitada ainult kliiniliste tunnuste alusel. 3 Lisaks kliinilistele leidudele on Alzheimerile omased mitmesugused spetsiifilised neuroloogilised ja neurokeemilised muutused ajus. Mikroskoopilised muutused ajus algavad tihti enne, kui esinevad esimesed kliinilised nähud. Iseloomulikuks neuroloogiliseks leiuks on aju kortikaalne atroofia, mis on nähtav närvisüsteemi vaatlemisel kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia abil ning PET- uuringuga kindlaks tehtav difuusne peaaju hüpometabolism. Peaajus väheneb närvirakkude hulk eriti hipokampuses, substantia innominata's ja locus coeruleus'es
ilma emotsioonide väliste avaldusteta. Õpitud abituse ümberkujundatud mudel (Peterson & Seligman 1984) Halbu sündmusi tajutakse mittekontrollitavatena → põhjuslik seletus: globaalsus, stabiilsus, internaalsus → ootus, et mitte ükski tegu ei suuda kunagi edaspidigi tulemuste üle kontrolli saavutada → abituse sümptomid: passiivsus, kognitiivne defitsiit, kurbus, ärevus, vaenulikkus, agressiivsuse langus, isu langus, neurokeemilised muutused; haigestumiste tõus, enesehinnangu langus. VII Isiksusehäired Isiksusehäirete üldkriteeriumid Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis tavaliselt hõlmab mitut valdkonda (emotsioone, erutuvus, impulsikontroll, suhtlemis stiil= Ebanormaalne käitumine on püsiv ja pikaajaline: On laialdane: avaldub paljudes olukordades Ülaltoodud nähud ilmuvad alati lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna
mõistlik välja tuua teema struktuur, põhiideed ja mõisted ning seostada need varem õpituga.16 14 Ibid lk 188. 15 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 246-248 16 Ibid. Lk 231-233. 8 Lühiajalise mälu kasutamisel õppimisprotsessis on veel oluline teada, et uue teadmise kujunemiseks on vaja aega, et meie ajukoes toimuksid vastavad neurokeemilised muutused. Seetõttu on parem kui õppimine toimub hajutatult pikema perioodi jooksul. Lühiajalisel mälul on ka oluline roll pikaajalise mälu kujunemisel info töötleja ja salvestajana. Info, mis on meile oluline salvestub pikajalises mälus ja see toimub lühiajalise mälu töö tulemusena. Lühiajalises mälus toimub see kahel viisil: 1. kordamine kuni meeldejäämiseni (üleõppimiseni) 2. info teadlik meeldejätmine töödeldes seda varasemate teadmiste valguses (nt mõelda
Kõikide tegurite arvessevõtmisel jääb fookus NA- & 5-HT-neuronite peale Depressiooni võivad põhjustada mitmesugused faktorid, enamasti seotud traumadega : hormoonide tasakaalutus, raske kehaline haigus, (viirus)nakkushaigused, rasked üleelamised, ravimid & võõrutamine nendest ning sünnitus Depressiooni patogenees? Depressioonivastased ravimid - & depressioonipõhjustavad, nagu reserpiin - osutavad sellele, et depressiooni põhjustab monoamiinsete virgatsainete nappus. Neurokeemilised katsed näitavad, et tegemist ei ole lihtsa defitsiidiga. Antidepressandid suurendavad virgatsainete sünaptilist toimet kiiresti, kuid kliiniline efekt ilmneb alles nädalate jooksul, nagu ka mitmete retseptorite tundlikkus Teise põlvkonna depressiooniravimid SSRI-d pärsivad neuroni tasemel vaid 5-HT tagasihaaret · Fluoksetiin (Prozac 1987) · Fluvoksamiin (Luvox) · Sertraliin (Zoloft) · Paroksetiin (Paxil) · Tsitalopraam (Cipramil) SSRI-st loobumise sündroom Sümptomid
sagenemine, higistamine Teadvusesse tungivad meenutused toimunust, mis toob kaasa vältimiskäitumise, erutusseisundi, tundeelu muutused, tegevusvõime vähenemise. Hüperkineetilised häired Keskendumisprobleemid Hüperaktiivsus Impulsiivsus Algus enne kooliiga, sümptomid esinevad erinevates keskkondades Esineb USA-s 2-20%, UK-s alla 1% Poiste/tüdrukute suhe 3:1-5:1 Häire teket mõjutavad nii arengulised, neurokeemilised kui ka psühhosotsiaalsed faktorid Sageli esineb koos muu psüühika häirega: Käitumishäired 30-50% Depressioon Õppimishäired Keskendumishäired Keskendumisraskuste avaldumine Raskused tähelepanu säilimisel mängides Sageli ei kuule, kui temaga räägitakse Ei kuula instruktsioone lõpuni Raskused tegevuse organiseerimisel Tegevuste vältimine, mis nõuavad pikaajalist vaimset pingutust
Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta oma näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimest ühiskonnas (grupis). Arengupsühholoogias uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel tunnetuslikud
Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevikku, elutüdimus- või suitsiidmõtted, unehäired, isumuutused Depressiooni raskusaste: 1)Kerge 4 sümptomit, suudab käia tööl 2)Mõõdukas 6 sümptomit, raskused tööl tavarollide täitmisel 3)Raske/psühhootiline 8 sümptomit, vajab jälgimist ja hooldust Depressiooni põhjused: Geneetika, Neuroanatoomilised muutused, Neurokeemilised muutused, Traumeerivad elusündmused, ,,Depressiivne mõtlemine'' Depressiooni kulg: * Prodromaalsümptomid mõni nädal-mõni kuu , alanenud meeleolu, heameeletunde kadu, väsimus, ärevus *Depressioon kestab keskmisel 5-6kuud , ca 20% pikaajaline raske D *Residuaalsümptomid relapsirisk Depressiooni alatüübid: Psühhootiline D Aastaajast sõltuv D Melanhoolne D Pikaajaline D Atüüpiline D Sünnitusjärgne D Somaatiliste sümptomitega D:
Kaasnevad vegetatiivsed reaktsioonid nagu südamepekslemine, hingamise sagenemine, higistamine. Teadvusesse tungivad meenutused toimunust, mis toob kaasa vältimiskäitumise, erutusseisundi, tundeelu muutused, tegevusvõime vähenemise. Hüperkineetilised häired: Keskendumisprobleemid, hüperaktiivsus, impulsiivsus. Algus enne kooliiga, sümptomid erinevad keskkondades. Esineb USA-s 2-20%, UK-s alla 1%. Poiste/tüdrukute suhe 3:1-5:1. Häire teket mõjutavad nii arengulased, neurokeemilised kui ka psühhosotsiaalsed faktorid. Sageli esineb koos muu psüühika häireda. Käitumishäired 30-50%. Depressioon, õppimishäired, keskendumishäired. Keskendumisraskuste avaldumine: Raskused detailide märkamisel, laste hooletusvead koolitöös. Raskused tähelepanu säilimisel mängides. Sageli ei kuule, kui temaga räägitakse. Ei kuula instruktsioone lõpuni. Raskused tegevuse organiseerimisel. Tegevuste vältimine, mis nõuavad pikaajalist vaimset pingutust. Asjade kaotamine
kontrollivõimest.KA on üks meditatsioonivorme, mis aitab inimesel saavutada lõõgastunud oleku vaimses mõttes.Psüühiliste struktuuride nagu enesehinnangu ja minapildi muutused.Teiste harjutajate sotsiaalne toetus aitab kaasa psüühilise seisundi paranemisele. II. Füsioloogilised reaktsioonid.Kõrgenenud kehatemperatuur omab lühiajalist lõõgastavat ja rahustavat efekti. KA aitab vähendada lihaspingeid.III. Neurokeemilised ahelreaktsioonid vahendajatena. KA aitab kaasa neurotransmitterite vabanemisele (noradrenaliin, serotoniin, dopamiin), mis viib meeleolu paranemisele.KA tagajärjel vabanevad endogeensed opioidid (endorfiinid), luues heaolu tunnet.Vaimse tervise häired:Ärevushäired,meeleoluhäired (depressioon),isiksuse häired (paranoiad),psühhosomaatilised häired,toitumishäired.22. Inaktiivsuse mõju tervisele. Hüpokineesia on liikumisvaegus-liikumise vähesus
Lähimaks määratluseks Harro eriala(de)le oleks psühhobioloogia ja psühhofarmakoloogia. Tema teadusetegemise laadile on kõige lähemal eeltutvustatutest Panksepp. Tema teadustöö põhimeetodeiks on psühhofarmakoloogilised, käitumuslikud ja psühhoanatoomilised meetodid on kasutanud loomkatseid (pm rottidel) ning uurinud ka inimeste psühhobioloogiat. Peamised uurimisteemad on tundeelamuste ja ajejõudude aluseks olevad neurokeemilised protsessid ajus, psühhoaktiivsete ühendite toime käitumisele, kehalise aktiivsuse, meeleolu ja isiksuseomaduste seosed. Harrot on huvitanud neuropeptiidide roll emotsionaalsete seisundite geneesis ja uurimiskäitumises, vastavate vastutavate ajupiirkondade väljaselgitamine, depressiivsete seisundite neurokeemiline modulleerimine loomkatsete abil, sotsiaalse käitumise psühhobioloogia, serotoniini mehhanismide osa mainitud protsessides
sagedusega 15–16a. kooliõpilaste seas. * Väärkoheldud lapsel võivad välja kujuneda käitumishäired, tema psüühiline ja emotsionaalne heaolu on saanud kahjustada, mis omakorda soodustavad krooniliste haiguste tekkimist ja nõrgendavad üleüldist immuunsussüsteemi. Pideva hirmutunde, valu või stressi tagajärjel on lapsel kõrge kortisooli tase, mis kahjustab lapse ajus tekkivaid sünapse, limbilist süsteemi; hirmule ja stressile vallanduvad neurokeemilised ained kujundavad ajustruktuuri, soodustades hüperaktiivsust, ärevust või agressiivsust. Lapse väärkohtlemine võib kärpida mälu eest vastutava ajupiirkonna hipokampuse kasvu, mis võib olla selgitus, kuidas lapsepõlves kogetud stress suurendab riski kannatada täiskasvanuna erinevate psüühikahäirete all, alates depressioonist, skisofreeniast ja traumajärgsest ärevushäirest kuni isiksusehäirete, narkosõltuvuse ja suitsiidikalduvusteni välja
inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist või reageerimisviisi). · Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimest ühiskonnas (grupis). Arengupsühholoogias uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel kognitiivsed
Endogeenne depressioon Bioloogilised depressioonid on kõige sagedamini tingitud endogeensest depressioonist, mis tekivad mõningatel vastuvõtlikel inimestel teadmata põhjustel. Sellistel inimestel esineb perioodiliselt raskeid neurokeemilisi häireid, millega kaasneb depressioon. Bipolaarne häire ehk maniakaal-depressiivne sündroom on vaimuhaigus, mida enamiku ekspertide arvates põhjustavad eranditult neurokeemilised häired. Seda sageli pärilikku haigust iseloomustavad sagedased ägedad meeleolukõikumised sügavast depressioonist eufooriani. Maniakaalses faasis võib patsient olla äärmiselt energiline, tema enesehinnang on kõrgenenud, ta tegutseb pidevalt ning vajab vähe und. Seda hoogu, mis on depressiooni täielik vastand, nimetatakse maaniaks või hüpomaaniaks (maania kergem vorm). Esmapilgul tundub maania lausa ihaldusväärse seisundina.
Meedikud on riietatud enamasti valgesse nii nagu ka surmasuus nähakse valguses eksisteerivaid olendeid. Selles mõttes on SLK-d nagu mälestused inimese sündimisest, mis visualiseerub inimese surma hetkel. Need inimesed, kes on ise kogenud surmalähedasi kogemusi või neid põhjalikult uurinud nagu näiteks Raymond Moody, on täiesti kindlad nende nähtuste reaalses eksisteerimises, mida ei ole tekitanud inimese aju enda neurokeemilised protsessid. Kuid teadlased ja meedikud ei ole nendega siiski ühel meelel ja nad esitavad sellele omapoolseid teooriaid. Autoritaarsete ja ülikriitiliste teadlaste arust on SLK juhtumid inimese enda aju keemilise tasakaalu puudumise tagajärgedeks. Seda võivad tekitada ka ajust vabanevad endorfiinid. Nende meelest sarnanevad SLK juhtumid vaimuhaiguste ilmingutega. Arvamusi või teooriaid on aga palju. Mõned teadlased arvavad, et
Meedikud on riietatud enamasti valgesse nii nagu ka surmasuus nähakse valguses eksisteerivaid olendeid. Selles mõttes on SLK-d nagu mälestused inimese sündimisest, mis visualiseerub inimese surma hetkel. Need inimesed, kes on ise kogenud surmalähedasi kogemusi või neid põhjalikult uurinud nagu näiteks Raymond Moody, on täiesti kindlad nende nähtuste reaalses eksisteerimises, mida ei ole tekitanud inimese aju enda neurokeemilised protsessid. Kuid teadlased ja meedikud ei ole nendega siiski ühel meelel ja nad esitavad sellele omapoolseid teooriaid. Autoritaarsete ja ülikriitiliste teadlaste arust on SLK juhtumid inimese enda aju keemilise tasakaalu puudumise tagajärgedeks. Seda võivad tekitada ka ajust vabanevad endorfiinid. Nende meelest sarnanevad SLK juhtumid vaimuhaiguste ilmingutega. Arvamusi või teooriaid on aga palju. Mõned teadlased arvavad, et
Meedikud on riietatud enamasti valgesse nii nagu ka surmasuus nähakse valguses eksisteerivaid olendeid. Selles mõttes on SLK-d nagu mälestused inimese sündimisest, mis visualiseerub inimese surma hetkel. Need inimesed, kes on ise kogenud surmalähedasi kogemusi või neid põhjalikult uurinud nagu näiteks Raymond Moody, on täiesti kindlad nende nähtuste reaalses eksisteerimises, mida ei ole tekitanud inimese aju enda neurokeemilised protsessid. Kuid teadlased ja meedikud ei ole nendega siiski ühel meelel ja nad esitavad sellele omapoolseid teooriaid. Autoritaarsete ja ülikriitiliste teadlaste arust on SLK juhtumid inimese enda aju keemilise tasakaalu puudumise tagajärgedeks. Seda võivad tekitada ka ajust vabanevad endorfiinid. Nende meelest sarnanevad SLK juhtumid vaimuhaiguste ilmingutega. Arvamusi või teooriaid on aga palju. Mõned teadlased arvavad, et
annaabi.ee 
