ANOREKSIA Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire (söömishäire), mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Anoreksia on põhiliselt noorte neidude haigus ja seotud tavaliselt stressi, vähese tunnustamise, elumuutustega - olgu see siis murdeiga, koolimured vms. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Anorektiku meelest tuleb kaaluda võimalikult vähe. Ja enda meelest ei kaalu ta kunagi piisavalt vähe... Reeglina on anorektikud aktiivsed kehalise liikumise harrastajad, kes püüavad ennast füüsiliselt väga palju kurnata. Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired...
KEEMIA JA KIIRUTSRAVIGA ESINEV ANOREKSIA EHK ISUTUS ANOREKSIA · ANOREKSIA (NEUROGEENNE ISUTUS, ANOREXIA NERVOSA) ON PSÜHIKAHÄIRE, MILLE TUNNUSEKS ON TEADLIK JA TAHTLIK KEHAKAALU ALANDAMINE ALLA TERVISLIKU PIIRI. KLIINILISE DIAGNOOSI PÜSTITAMISEKS KMI = 17,5 VÕI VÄIKSEM. · KEMORAVIL PÕHJUSTATUD ANOREKSIA ON SÖÖMISHÄIRE, MILLE TUNNUSEKS ON PATOLOOGILINE KEHAKAALU ALANDAMINE. KEEMIA- JA KIIRITUSRAVI KIIRITUS JA KEEMIARAVI ON VÄGA EFEKTIIVSED KASVAJAVASTASED RAVIVIISID. NENDE ÜHEKS KÕRVALTOIMEKS ON ISUTUS, KUNA IIVELDUS JA OKSENDAMINE KAHJUSTAVAD
organismi vastupanujõude võitluseks etioloogilise faktori kahjustava toime vastu. Põhiliselt on selleks mikroob. Palaviku tekkepõhjused on: * infektsioon – mikroobide endo- ja eksotoksiinid * põletikulised reaktsioonid * võõrvalgud * kirurgiliste operatsioonide järgselt * keemilised ained-adrenaliin, kofeiin, kokaiin, atropiin, keedusool, destilleeritud vesi * neurogeenne palavik – tekib peaaju mitmesuguste protsesside korral, mis toimivad otseselt hüpotalamuse piirkonda 2. Miks palavik võib olla kasulik? - Kõrgel temperatuuril suureneb rakkude töö- ja kaitsevõime, suureneb adrenaliini ja noradrenaliili produktsioon, mis kõik stimuleerib südame ja siseorganite tööd. Suureneb ka ensüümide aktiivsus, mistõttu paraneb ainevahetus ja organism vabaneb paremini jääkainetest.
Juhendaja: Kristiina Uriko Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Normaalne erekteerumine Erektsioonihäire sümptomid ehk avaldumine Erektsioonihäire põhjused.................................................................................................................4 Neurogeenne põhjus Vaskulaarne põhjus Hormonaalne põhjus Põletikuline põhjus Psühhogeenne põhjus Ravimitest tingitud põhjused Diureetikumid Antidepressandid ja uinutid Digoksiin Alkohol Suitsetamine Traumad Arstlik tegevus Diagnoosimine.....................................................................................................................................8
ja südamele (reniin vererõhk ja -hulk; adrenaliin sagedus ja veresoonte toonus) · Neuraalne regulatsioon: vasomotoorses keskuses (piklik aju ja ajusild) - refleksikaare osa - baroretseptorid aordikaarel unearteri lähtumisel - sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud ümber kodade ja veresoonte (südamepõimik) - kõrgemad keskused ajus (nt. mõtlemine jpm) Veresoonte toonuse regulatsioon Jaguneb kaheks: 1.Neurogeenne regulatsioon · Ahendavad närvid · Laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus 1.Reflektoorne regulatisoon · Pressorretseptorid · Baroretseptorid · Kemoretseptorid Maksa läbiv vereringe Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik soolest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksa ülesanded · vere glükoosisisalduse regulatsioon
Anoreksia CATRIN KELLY RAND 2013 Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire (söömishäire), mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm
kellel on piiratud liikumisvõime või kel esineb psüühikahäireid. Seda peetakse tavaliselt puhtaks geriaatriliseks inkontinentsiks, kuna see tüüp esineb peaaegu ainult vanadel inimestel, kes põhiliselt elavad hooldekodus. Mitteteadlik ehk reflektoorne inkontinentsus – on igasuguste eelnevate sensoorsete nähtudeta. Uriini eritub kas urineerimise järel või pidevalt. Põhjus on tavaliselt neurogeenne, mistõttu on vähenenud põiefunktsioon, kuigi viimast võivad põhjustada ka mitteneurogeensed tegurid. Hooldusprobleemid: kuseteede infekstioonid naha infektsioonid depressioon, vihane ja agressiivne unehäired ja meeleolulangus. elukvaliteedilangus enesehooldus voodi ja ihupesu vahetus voodimärgamine lamatiste tekke oht Hooldustegevused: individuaalne inimesekeskne lähenemine
Söömishäired Gristi Adrat TTP-10 Anoreksia Anoreksiat ehk anorexia nervosat iseloomustab inimese enda poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine. Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel
Uriini inkontinentsus. Inkontinentsus seostub tavaarusaamades uriini mittetahtliku eritamisega. Kusepidamatus (enurees). „...mittetahtlik urineeritamine nii päeval kui öösel lastel, kes viieaastased või vanemad ja kel puuduvad sünniüärase või hiljem tekkinud puuded või urineerimissüsteem innervatsiooni häired“. Inkontinentsuse esinemissagedus. Günekoloogia-, teraapia-, kirurgia-, laste-, ortopeediaosakonnas. Eritamisharjumuste muutused Neurogeenne põis. Häired põie innervatsioonis (varustatuses närvidega), mis võib põhjustada erineval astmel inkontinentsust. 1. Inimene tajub urineerimisvajadust, kuid kuna puudub tserebraalne inhibitsioon (peaajust lähtuv pärsing), tõmbub põis kiiresti kokku, tekkides täispõie tühjendamise ja inkontinentsuse. 2. Täispõis tühjeneb reflektoorselt, ilma et pt urineerimisvajadust tunneks. 3
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool ANOREKSIA JA BULIIMIA Bioloogia referaat Autor: Kai Reigo 2008 Anoreksia Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab
tugevnemise. Südamelihase kontraktsioonide tugevnemise tulemusena suureneb töö ajal südame löögimaht. See seostub löögisageduse suurenemisega ja viib südame minutimahu tunduvale tõusule. Pingutaval lihastööl võib südame löögimaht tõusta kuni 120-140 ml, löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. · Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon ahendavad närvid, laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus. Reflektoorne regulatsioon pressorretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. · Lümf ja lümfiringe. Lümfiringe abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis. Ööpäevas tekib 2-3 l lümfi. Toodab antikehi. Toodab lümfostüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid täidab kaitsefunktsiooni. Võtab osa rasvade transpordist.
Buliimia ravi sõltub haiguse tekkepõhjusest. Ravi juures on olulisim korrastada regulaarne söömisreziim ja viia see rangelt kindlatele kellaaegadele. Esialgu tuleb süüa sageli ja väikestes kogustes hästi omastatavaid süsivesikurikkaid toite. Hiljem tõsta teiste toitainete koguseid. Kindlasti on vajalik ka psühhiaatriline ravi. 8 4. Anoreksia Anoreksia ehk neurogeenne isutus (ld.k Anorexia nervosa) on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Anoreksial eristatakse kolme kujunemise faasi: 1.) Vähendatakse kaloririkaste toitude
Eksudaat- patoloogiline turse- suurema hulga vedeliku kogunemine kudedesse Eksikoos ehk dehüdratsioon- koevedeliku hulga vähenemine PALAVIK FEBRIS Organismis tekib soojus oksüdatsiooniprotsessidel. Soojuse äraandmine toimub põhiliselt nahapinna kaudu. Termoregulatsioonikeskus asub hüpotaalamuse eesosas. Keha temp aktiivne tõus ja säilitamine uuel kõrgel tasemel. Palavik on kaitsereaktsioon. Tekkepõhjused: Infektsioon, põletikulised reaktsioonid, võõrvalgud, keemilised ained, neurogeenne palavik. Palaviku tekke aluseks on pürogeenid, mille ülesandeks on soojusregulatsiooni ümber kujundada nii, et kehatemp tõuseks. Pürogeenid on nt bakterid, viirused ja nende laguproduktid. Peamiseks tekkepõhjuseks on leukotsüütide vabanev bioaine- endogeennepürogeen. Palaviku kulgemine: Tekke aluseks on pürogeenid. Need mõjuvad spetsiaalsetesse närvilõpmetesse ja sealt lähtuvad impulsid korrigeerivad termoregulatsiooni keskuse ümber töötamaks uutel tasemel.Keskus hakkab
on kergem diagnoosida kui vanemaid lapsi, kel on pikemaajalised kogemused sotsiaalsete veidruste, tähelepandamatuse ja halbade organiseerimisomadustega. (Smart, 2012, lk 251) Mõnel Aspergeri sündroomiga inimesel on suurepärased matemaatilised oskused, võib olla musikaalne, omada väga häid ja varajasi lugemisoskusi, mõistavad suurepäraselt keemiat ja füüsikat või suudavad kirjutada väga loovalt. (Smart, 2012, lk 252) Retti sündroom Retti sündroom on neurogeenne sündroom, mis sisaldab eelnevalt omandatud kõne kadumist koos sotsiaalsete puudujääkidega. Retti sündroom on neuroloogiline puue, mida põhjustab X- kromosoomi mutatsioon. Retti sündroomiga imikud arenevad normaalselt 6- kuni 18- kuuni. Need sümptomid sisaldavad endas mikrotsefaaliat, lihastoonuse taandumist, kognitiivset ja funktsionaalset arengu tagasilööki ja algavad stereotüüpsed käeliigutused. Need sümptomid muutuvad ajaga halvemaks. (Smart, 2012, lk 252)
panevad vere liikuma südamelihase kokkutõmbed). Vere liikumist soodustab rindkere imav toime – rõhk muutub suurtes veenides sisse- ja väljahingamisel. Ühesuunalise liikumise tagamiseks on klapid. 18. Kopsuvereringe. Suur mahtuvus – elastsed sooned. Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem e verevolu takistus on väiksem. Kopsude veresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. *Neurogeenne regulatsioon – piklikus ajus; veresooni ahendavad ning laiendavad närvid ? *Reflektoorne regulatsioon – pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (B- ja T rakud). Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. Lümfotsüüte todavad põrn, harknääre e tüümus, mandlid. 1
suhtumist moslemitesse. 89. Fundamentaalne atributsiooni viga. Teise inimese käitumist seletades omistatakse põhjused sagedamini inimese isikuomadustele ja harvemini situatsiooni teguritele. Isikuomaduste tähtsust ülehinnatakse. Situatsiooni tegurite osatähtsust alahinnatakse. 90. Milline teooria väidab, et karistus ei ole efektiivne käitumise muutja. Skinner???????????? 91. Anorexia Nervosa kui ,,uue aja" häire. Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks
Pingutus- e. stressinkontinentsust Sundinkontinentsust Segatüüpi onkontinentsust, mille puhul esinevad mõlemad vormid koos Ülevooluinkontinentsust- põis täitub vähehaaval, jääk uriini jääb põide Uriinipidamatus (inkontinents) Neuroloogilisel pt. võib esineda kõiki inkontsinetsuse vorme välja arvatud stressinkontinentsus, mida täheldatakse naistel peale sünnitust ja raseduse ajal ning postmenopausis. Neurogeensed põiehäired Neurogeenne põsi on kusepõiehäire, mis on seotud kesk- või perifeerse närvisüsteemi motoorsete või sensoorsete juhteteede häiretega 17 Üliaktiivne ehk hüperreflektoorne põis Põielihas on ülierutatud ja juba minimaalse uriinikoguse juures tekib pakiline, kiire ja tungiv vajadus urineerida. Kusepõis mahutab väheses koguses uriini mis võib olla isegi alla 100milliliitri Reflektoorne põis Kusepõielihas ja sfinkterlihas ei tööta koordineeritult
2. Mitteinfektsioosne 2.1. võõrvalgu mõjul , mis on suu kaudu organismi sattunud või organismis endas nekroosi, verejooksude, hemolüüsi, pahaloomuliste kasvajate mõjul tekkinud valgud; 2.2. soolapalavik – hüpertooniliste lahuste süstimise tõttu verre, rohke soolase toidu tarbimisest tingitud osmootse rõhu tõusust. Paikselt võib temperaratuur tõusta ka mingi piirkonna soolaga hõõrumisel. 2.3. ravimite mõjul tekkinud palavik; 2.4. neurogeenne ehk närvisüsteemi erutusest tekkinud palavik. Palaviku patogenees Kehatemperatuur tõuseb, sest muutunud termoregulatsiooni tõttu pole soojusteke ja äraandmine enam tasakaalus. Soojusteke domineerib. Palavikku tekitav etioloogiline faktor stimuleerib termoregulatsiooni keskust, see omakorda mõjutab sisesekretoorseid näärmeid, mis omakorda stimuleerivad ainevahetust. Palaviku staadiumid. 1. Temperatuuri tõusu staadium
Hüpertensioon on püsivalt normaalsest kõrgem arteriaalne vererõhk. 1. nefrogeenne (renaalne): - äge glomeerulonefriit - kroonilised neeruhaigused - polütsüstilised neerud - reniini produtseerivad kasvajad 2. vasorenaalne: - neeruarteri stenoos - neeruarteri fibromuskulaarne düsplaasia - renaalne vaskuliit 3. endokriinne: - neerupealiste hüperfunktsioon - eksogeensed hormoonid - feokromotsütoom - akromegaalia - hüpo- ja hüpertüreoidism - rasedusega seotud 4. neurogeenne (tsentrogeenne): - psühhogeenne - intrakraniaalse rõhu tõus - uneapnoe - äge stress, sealh. kirurgiline operatsioon 5. kardiovaskulaarne: - aordi koarktatsioon - vaskuliidid - aordi rigiidsus - suurenenud südame löögimaht - suurenenud veremaht
Molekulaarne mimikri (reumapalavik peale streptokoki infektsiooni). B- ja T- rakkude polüklonaalne aktivatsioon (superantigeenid). Vigane MHCII esitlus mitte APC poolt. Ravimid (penitsilliin seondub erütrotsüütidele- põhjustab hemolüütilist aneemiat). AI soodustavad: Soolised iseärasused (AI haigused valdavalt naistel kuna östrogeen on imuunrakkudele stimuleeriv), vanuselised iseärasused (puudulik tolerants, Treg), keskkonnast tingitud faktorid (neurogeenne stress, toit, mikrofloora), geneetilised (AIRE). Ravi: Eesmärk- taastatakse immuuntolerants. Manustatakse puuduvat hormooni (türoksiini, insuliini) Kortikosteroidid (Tänapäeva meditsiinis kasutatakse sünteetilisi kortikosteroide, kuna nad seonduvad retseptoritele tugevamini. Mõju: Peatab allergilised reaktsioonid. Tugevalt anti-inflammatoorne kuna: Inhibeerib rakkude jagunemise vôi DNA sünteesi, pikendab haava paranemise aega, peatab lastel kasvu.) Immuunostaatikumid
kutsub esile südame kontraktsioonide tugevnemise. Südamelihase kontraktsioonide tugevnemise tulemusena suureneb töö ajal südame löögimaht. See seostub löögisageduse suurenemisega ja viib südame minutimahu tunduvale tõusule. Pingutaval lihastööl võib südame löögimaht tõusta kuni 120-140 ml, löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. 18. Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon: · ahendavad närvid · laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklik ajus · pressoretseptorid · baroretseptorid · kemoretseptorid hormoonid, mediaatorid, keemilised ühendid. 19. Lümf ja lümfiringe. Koevedelik, mis siirdub lümfisoontesse, muutub lümfiks. Oma keemiliselt koostiselt on see vedelik sarnane vereplasmaga, erinedes sellest valkude väiksema sisalduse poolest (4-5%). Lümf sisaldab vormelemente, millede
valulikku osteogeenset (luutekkelist) kõndi. Kuidas patsient kohaneb jalgade pikkuse erinevusega, sõltub mitmetest teguritest, kuid normaalsed jalanõud ja spetsiifilised tallatoed võivad tagada normaalse kõnnimustri. Joonis 8. Jalgade pikkuse erinevuse kompenseerimine tallatoega ning kanna asendi erinevus Eristatakse veel järgmisi kõnnistiile: Equinus gait (varbal kõnd) Hemipleegiline või hemipareetiline kõnd Parkinsoni kõnd Neurogeenne või spastiline kõnd Kukkuva jala kõnd (drop foot gait). Kasutatud kirjandus Atkinson, K. Coutts, F. Hassenkamp, A.M. Physiotherapy in orthopaedics. A problem- solving approach. Elsevier Limited, 2005 Magee D.J. Orthopedic physical assessment. 5th ed. Saunders Elsevier, 2008 Perry, J. Gait analysis: normal and patological function. Slack, 1992 Keywords gait analysis, gait cycle, clinical gait analysis, movement analysis, normal gait, gait pattern, kinematic analysis,
neurogenees võimendub lülitub asümmeetrilisele neurogeensele jagunemisele, mille käigus tekib kas: RG ja neuron (otsene neurogenees) RG ja vahepealne eellasrakk (basaalne/vahelmine eellasrakk; BP), millest tekivad neuronid BP ja basaalne/välimine radiaalgliia (bRG/oRG), millest tekivad omakorda BP või neuronid BP võivad jaguneda korra sümmeetriliselt (neurogeenne jagunemine) – 2 neuronit BP võivad läbida mõned korrad sümmeetrilisi jagunemisi ennem neurogeenset jagunemist 68. Kesknärvisüsteemi neuronite migratsiooni tüübid (radiaalne, tangentsiaalne migratsioon) radiaalne migratsioon – neuronid (nt neokorteksi glutamaat-ergilised projektsioonneuronid) liiguvad risti ventrikulaarse pinnaga mööda radiaalse gliia jätkeid tangentsiaalne migratsioon – neuronid (nt neokorteksi GABA-ergilised
toimivate (edasi-tagasi signaliseerivate, kesta mõnest tunnist mitme kuuni pidurdavate ja aktiveerivate) närviteede katkemine ühelt poolt peaaju ja seljaaju vahel ning teiselt poolt seljaaju ja muude kehapiirkondade vahel Tagajärjed: vereringehäired, termoregulatsioonihäired, tromboemboolia oht atoonilise halvatuse tõttu 38 Neurogeenne – närvisüsteemist lähtuv 39 Lesioon – vigastus, kahjustus 40 Parapleegia – kahe sümmeetrilise jäseme, nt mõlema käe või mõlema jala täielik halvatus 41 Tetrapleegia – kõigi nelja jäseme täielik halvatus 42 Tetraparees – kõigi nelja jäseme osaline halvatus 305 Patsiendi seisundi hindamine, anamnees ja läbivaatus Šoki kahtluse korral on vältimatult vajalik patsiendi anamneesi põhjalik kogumine ja läbivaatus.
annaabi.ee 
