Edgar Degas (1834-1917) ,,Tantsutund’’ 1873-1876 Lisaks ,,Puuvillatööstuse kontor New Orleansis’’ 1873 ,,Naine juukseid sugemas’’ 1885 ,,Bellelli perekond’’ 1858-1867 Camille Pissarro ,,Montmarte’’ ,,The Côte des Bœufs at L’Hermitage’’ NEOIMPRESSIONISM 19. sajandi lõpp Georges Seurat (1859-1891) — neo- impressionism rajaja ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel’’ 1884-1886 Visand oli ka. ,,Tsirkus’’ 1890-1891 Lisaks: ,,Seine Grande-Jatte’i saarelt nähtuna’’ 1888 Paul Signac (1863-1935)
"Veenuse poos"päike" "Võiduajamine" NEOIMPRESSIONISM Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. Eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Pointism ehk püäntillism, Divisionism (jaotamine), impressionismi teaduslik korrigeerimine, spektraalanalüüs. GEORGES SEURAT "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel" PAUL SIGNAC POSTIMPRESSIONISM 19.saj lõpukümnditel töötas 4 suurt maalijat, kellest said 20.saj moodsa kunsti eelkäijad. VINCENT VAN GOGH Lõpetas enesetapuga, vend kunstikaupmees Theo (Vincenti jaok olulisim isik, vaimne tugi), oma eluajal ei müünud ta ühtegi teost, vend ostis ta teosed, õnnetu ühepoolne armastus, läks vaimuliku kooli kirikuõpetajaks õppima, läks Pr-le Söekaevurite
Impressionismist eemaldudes võttis siiski üle värvide ilu ja valgusküllase koloriidi. Edasi tahtis ta ühendada looduse vormid stereomeetriliste kujunditega (näiteks silinder, kuup, koonus). ,,Saine-Victoire'i mägi". Ta lõhkus ka tsentraalperspektiivi. Maal pidi olema vaimse tähenduse allikas. Teoseid: ,,Poiss punase vestiga", ,,Sinine vaas", ,,Natüürmort kummutiga", ,,Natüürmort õunaga", ,,Suplevad naised". Georges Seurat. Teda peetakse noeimpressionismi rajajaks (puäntillism ehk looduse edasi andmine punktitaoliste värvilaikudega). ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel". Ta tajus, et värvilised objektid oma varjuga mõjutavad üksteise nähtavat värvust. Nn täiendvärvuse varjundid. ,,Seine Grande-Jatte'i saarelt nähtuna". Tema pintslitõmbed olid punktitaolised, mitte impressionistide moodi komakujulised. Ta tajus ka seda, et värviliste pigmentide segamine annab lõpuks
kriitikute käest mõnitada. Ta läks kibestunult tagasi sünnilinna. Soovitas lähendada looduse vorme silindrile, kuubile, koonusele. Kujutas igat objekti nurga alt, kus selle vorm oleks võimalikult selge ja ilmekas (Egiptuse poos). Ei kasutanud tsentraalperspektiivi. Pildi vaimse tähenduse allikaks oli maaliline struktuur. Motiivid olid maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. 5. Tekkis uus kunst PUÄNTILLISM ja neoimp (uus). NeoIMP rajaja oli GEORGES SEURAT (Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel). Eesmärk oli jäljendada võimalikult tõetruult nähtava maailma värve. Kasutas värviringi, sest mõistis, et värvilised objektid mõjutavad üksteist. Tegi punktitaoliseid laigukesi. Ei seganud värve, taotles optilist segu. Kohtus PAUL SIGNACiga (Tee Portieux's, Antibes'i sadam) ja täiendasid üksteise meetodeid. Tema meelest tuli lõuendile kanda eseme omavärvuse punktid, siis päikesevalgus ja siis naaberesemete peegeldus
Kunst sajandivahetusel Postimpressionism II, sümbolism Georges Seurat (1859-1891) Huvi värviõpetuse teooriate vastu, eriti M.-E. Chevreul`kirjutised (kõrvuti asetsevad värvused segunevad vaataja jaoks lõuendil paremini kui paletil jms.) Lihtsustamistaotlus Alates 1883. puäntillism (ka neoimpressionism, divisjonism) Seurat pälvis ka mitmete kriitikute toetuse Georges Seurat, "Pühapäev Grande Jatte`i saarel" (1884-86) Georges Seurat, "Tsirkus" (1891) Paul Signac, "Sadam Saint-Tropez`s" (1899) Paul Signac, "Söögituba" Paul Signac, "Felix Fénéoni portree" (1890) Teaduse ja tehnika areng Maailmanäitused Betoon ja klaas Usk inimmõistuse kõikvõimsusse Sümbolism Kunstiliikide ülene mõiste Vaimsus, mitte stiil Vastureaktsioon positivismile, materialismile filosoofias, progressiusule Irratsionalism, mäss mõistuse võimu vastu Sümbolism Olulised Schopenhaueri, Kierkegaardi
torkasid teiste hulgast silma mõned teosed, millel anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Seda uut moodi kunsti hakati nimetama puäntillismiks ja ka neoimpressionismiks. Neoimpressionism Rajaja GEORGES SEURAT(18591891). Ta kasutas värviringi Lisaks kandis ta erinevaid toone pildi pinnale punktitaoliste laigukestega. Esialgu maalis ta värvipunkte osaliselt üksteise peale ja kasutas kõiki, ka muldvärve. 1884.a. kohtus ta PAUL SIGNACiga, kelle mõjul ka Seurat hakkas kasutama üksnes puhtaid spektrivärvusi. Teosed hakkasid meenutama mosaiike. Georges Seurat Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Seine GrandeJatte`i Neljas tase saarelt nähtuna.Õli,puu.1888. Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ,,Päevalilled" *Paul Gaugu
(mosaiigitaoline pintslikiri). Üksteise kõrvale asetatud puhaste värvide täpid pidid teatud kaugusel vaataja silmas optiliselt ühinema, moodustuma uue värvi mulje. nt : pun + sin =lilla 26 Lähtusid spektri analüüsil põhinevast värvusõpetusest. (värvide lahutamine spektrivärvideks. Nim. ka divisionism e pr. k. ,,diviser" lahutama, jagama) Esinadajad: Georges SEURAT (1859 1891) 27 Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel 1884-86 Paul SIGNAC (1863 1935) 28 Avignoni loss ......................liiga mõistuslik, optika seadusi arvestav. Ratsionalistliku lähenemislaadiga, ei leidnud laialdast poolehoidu. 29Toulouse-Lautrec'i looming. Missugusele kunstile pani aluse? Loetakse postimpr. hulka, loomingus juba juugendlik joon (väljavenitatud figuur). Aine poolest lähedane impressionistidele (teater, kohvikud) Tema jaoks on oluline eelkõige terviklik dekoratiivne kompositsioon
kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama. Postimpressionistid ei olnud rahul impressionistlike maalide teemade triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Georges Seurat ja tema järgijad töötasid välja puäntillismi, väikeste värvitäppide süsteemse kasutamise. Selles stiilis tehtud maale ei saanud lähedalt vaadata, sest siis paistsid üksnes värvilised täpid. Neid maale tuli vaadata kaugelt, sest siis sulasid täpid üksteisega kokku. Puäntillismiga katsetas ka Camille Pissarro, kuid pöördus hiljem impressionismi juurde tagasi. Paul Cézanne soovis taastada maalikunstis korda ja struktuuri, et muuta impressionistlik kunst
graafikuid ÉDOUARD MANET - Eine murul, GEORGES SEURAT(NEO) - Pühapäeva HENRI MATISSE - Toredus, EMIL NOLDE - Prohvet, Ärritatud Olympia, Argenteuil, Baar Folies- pärastlõuna Grande Jatte`i saarel, vaikus, iharus.; Avatud aken; inimesed Bergère`is, Kankaan, Suplejad Asnières's Elurõõm CLAUDE MONET - Impressioon. PAUL CÉZANNE - Sainte Victoire`i mägi MAURICE de VLAMINC - Chatou ERNST LUDWIG KIRCHNER -
Goya "3. mai 1808" romantism 19saj Millet "Järelnoppijad" realism 19saj Köler "kunstniku sünnikoht" realism 19saj William Turner "orjalaev" romantism 19saj Eduard Manet "Eine murul" impressionism 19saj Claude Monet "Impressioon. Tõusev päike" impressionism 19saj Georges Seurat "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel " impressionism 19saj Ants Laikmaa "Talvemaastik" impressionismi sugemetega realism 20saj Cezanne "õunakorv" postimpressionism 19saj Edvard Munch "Elutants" rahvusromantism ja
Ühendab ilmekad portree-detaild juugendstiiliga. Karikatuursed inimesed. Sai kuulsaks litograafiliste plakatitega. NEOIMPRESSIONISM Neoimpressionism (uusimpressionism) ehk puäntillism (pr.k.”punkt”) 1886. a eksponeeritud tööpunktilaadsete värvilaikudega. •Eesmärk – jäljendada nähtavat maailma, kuid anda seda edasi puhtate värvipunktidena. •Tardunud figuurid ja esemed tugevas valguses. Konstrueeritud kompositsioonid. •Täpitehnika levis kogu maailmas. Georges Seurat (1859-1891).Neoimpressionist •Värvisegamise asemel taotles optilist segu, mida vaataja tajub. Paul Signac (1863-1935) Neoimpressionist Konrad Mägi (eestlane)(1878-1925) Neoimpressionistlik
Kollane Kristus; Ta matete. 3) Cezanne: tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Mitme vaatenurga kasutamisega lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt, mis oli seni Euroopas loogiline kasutada. Motiivid olid ülikitsad (natüürmordid, maastik, staatilised figuurid). Suplevad naised; Sinine vaas. Postimpressionistid II: puäntillism: loodust anti edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega (nimetatud ka neoimpressionismiks). Rajajaks on Seurat (eesmärk väljendada tõetruult nähtava maailma värve; Grande-Jatte saar). Kasutas nn värviringi. Suur mõjutaja on Signac (tee Portrieux-s). Nende meetodid täiendasid teineteist ja nende teosed hakkasid meenutama mosaiike. Henri de Toulouse Lautrec: ühendab oma töödes ilmekalt üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega; (Jane Avril). Nähti uue kunstisuuna algust: nabiidid (prohvetid). Sinna kuulusid Serusier; Bonnard; Vuillard. Rühmitus järgis Gauguini õpetust.
Edgar Degas: pastellmaalid, sest talle imponeeris joon. Teemad: ballett, hobused. Tegi ka skulptuure. Pierre-Auguste Renoir: figuur maastikus: päikeselaigud läbi puuvõra, akt. Camille Pissarro tänavad. Alfred Sisley eeslinnas. Sklp: hetke püüdmine. Rodin ,,Mõtleja". Eestis Konrad Mägi, Villem Ormisson, Ants Laikmaa, Paul Burman. Neoimpressionism: vikerkaarevärvilised värvid, väiksed erivärvi punktid (puantilism), veel enam valgusküllasemad kui impressionismis. Georges Seurat täpptehnika. Paul Signac täpptehnika, piklikum. Postimpressionism: stiiliks nimetatakse tinglikult, sest puudusid ühised eesmärgid, vaid seepärast, et töötasid pärast impr-te. (post=pärast). Ühine: 1. kõik teevad läbi impr-i ja pestuvad selles?? 2. tahavad midagi vastandada impr-le. 3. panid alguse 20. saj kunsti erinevatele arenguliinidele. Vincent van Gogh: ekspressionismi eelkäija, hollandlane, skisofreenik. Ei meeldi impr-i liigne jäljenduslikkus
sõidukeid · Töödel punased katused · Erinevatel aegadel sama vaate maalimine Alfred Sisley 1839-1899 · Inglise päritolu prantsuse kirjanik · Lüürilised maastikumaalid · Elamuste vahetu kujutamine · ,,Udune hommik" · ,,Varane lumi" · ,,Üleujutus" · ,,St. M · ,,Martini kanal Pariisis" George Seurat 1859-1891 · Neoimpressionistide peaesindaja · Täiendvärvuste kasutamine jättis mosaiigi mulje · Püüdis edasi anda hetkelist muljet Paul Signac 1863-1935 · Suur Monet austaja · Sarnaneb Monet töödega · Hiljem meenutavad tema tööd Seurat´i omasid · Tööd väga säravad ja valgusküllased · Mere- või maastikumaalid, jõevaated, purjekad Konrad Mägi 1978-1925 · ,,Merikapsad"
(Fovism?) 5) Nillistele vormidele püüdis Paul Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Vormidele lähenes geomeetriliselt, üritas maalida loodust ruumiliselt 6) Millise 20. sajandi kunstisuuna rajajaks peetakse P. Cezanne? P. Cezanne oli kubismi rajajaks. 7) Mida tähendab sõnaosa neo sõnas neoimpressionism? Sõna neo tähendab midagi uut, uuendust. 8) Nimeta 2 kuulsamat neoimpressionisti? 2 kuulsamat neoimpressionisti olid Paul Signac ja Georges Seurat. 9) Milliseid fakte tead Henry de Toulouse-Lautreci elust? Lapsepõlves kukkus hobuse seljast ja jäi eluks ajaks küürakaks. Kolis Pariisi, elas seal elulõpuni, maalis Pariisi ööelu. 10) Millises suunas arenes Eesti kunst 20. sajandi algusaastatel? Samas suunas mis Euroopa kunst, voolud jõuavad siia veidi hiljem. 11) Milline oli suhe Eesti maalikunstnike ja impressionismi vahel? Impressionism pakkus huvi, sellega puututi kokku välismaal, näiteks Pariisis õppides ja see
realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Skulptuuris suutis realistlik suund vähem läbi lüüa, sest kujurid sõltusid rohkem tellimustest kui maalijad. Realism maalikunstis Jean Babtiste Camille Corot. 1796-1875. Prantsusmaa Camille Corot. Sild Nantes'i lähedal. Camille Corot. Camille Corot. Chartres'i katedraal. 1830. Maastik. Camille Corot. Fontainebleau' mets. 1840. Camille Corot. Orpheus ja Eurydike. 1860. Camille Corot. Lugeja
ABRAKTSIONISM e nonfiguraalne e esemetu Kandinski, Malevits BARBIZONI KOOLKOND Millet, T.Rousseau, Dupre, Corot FOVISM Matisse HOLLANDI KOOLKOND Vermeer, Rembrandt IMPRESSIONISTID- Monet, Renoir, Degas, Sisley, Pissarro, Manet(juhendaja) ITAALIA KÕRGRENESSANSS da Vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian JUUGEND e art nouveau - KLIMT KUBISM Picasso KÕRGKLASSISIM Vigee-Lebrun NAIVISM e PRIVITISM Rousseau (alusepanija) NEOIMPRESSONISTID Signac, Seurat PÜANTILLISTID NEOKLASSITSIM(AMPIIR) Gros, David, Canova Ingres PARIISI KOOLKOND Modigliani POSTIMPRESSIONID Cezanne, Van Gogh, Gauguin, Toulouse-Lautrec RENESSANSS Massaccio ROKOKOO Bouche ROMANTISM Turner, Delacroix, Gericault SÜMBOLISM Moreau, Munch, (võib arvata ka et Klimt) SÜRREALISM Dali VARAKLASSITSIM J.B.Tuby, Marie Laurencin, Chagall
onism Historit Eklekti sism ka Neogo Erinev oti, ad neobar vanad okk stiilid koos 1850. Saab alguse terasarhitektuur, esimene rajatis sild inglismaal 1889. Eiffeli torn 1824. Töötatakse välja fotokunst, ei saa kajasatada fantaasiaid, odav ja kiire, vähenõudev Romantism Tekib Inglismaal, (hispaania, saksamaa, prantsusmaa), kriitiline, nukrameelne* Ingl. Johann Heinrich Füssli 1741 1825 luupainaja Kõikidel romatistidel oma maalimisviis, romantismi tunned ära teema järgi, hirmud Ingl. J.M.W. Turner 1771-1851 temeraire viimane teekond, - viimase puitlaev, maalimistiil omast ajast ees Vihm, au, kiirus
Autoportree J. A. M. Whistler 1934-1903 sünd USA*lapsepõlv Pet ja Moskva*21 Pariisi, kohtub imp-ga*Londonis-palju skandaale, kõrge enesehinnang*kohtuprotsess Ruskini vastu-võidab*veneetsias-graafika, maj.olukord paraneb*Londen---Sümfoonia valges(naine kamina ääres valges kleidis);Tüdruk valges; Klaveri juures; Kompositsioon halli ja mustaga.kuntsniku ema portree; Cremony tuled(jõel linna tuled); Must-kuldne nokturn.Langev rakett(ilutulestik); Vana Battersea sild.Nokturn sinise ja hõbedaga(parvetajad järvel, kaugel inimene); Nokturn pruuni ja kuldsega(autoportree, mees seisab) Neoimpr e pointism e divisionism1880ndad aastad*teooria rajatud inimese nägemisele*kas.värviringi värvusi*vari on alati värvuse vastandvärv*vaadeldavad eemalt*selged piirjooned G.Seurat 1859-1891 sünd Pariisis, jõukas*1879alustab õpinguid*eeskuj Raffael ja Pousin*sõjaväes*neoimp rajaja*31a sureb meningiiti*maalikunstile nagu mat ül*piltidel tardunud atmosfäär*kas
kus sai tundeid väljendada maalides üldistusi tasapinnaliselt ja varjudeta. Elas ja töötas Okeaania saartel, leidis loodusläheduse ja nimetas end uhkusega barbariks. Prantslane Paul Cézanne tunnustas impressionistide heledaid värve ja samas lõhkus tsentraalperspektiivi reegleid ning vaatles objekte erinevatest külgedest neid geomeetrilisteks kehadeks moonutades ja rõhutas kontuure. Pildil oli tähtis visuaalne efekt, mitte sisu. Prantslane Georges Seurat maalis punkte pildile tehes (puäntillism), vastandvärve puhtalt lõuendile tippides kõrvuti, et eemalt mõjuks need segustatud värvina. Värve kõrvutas kindlate reeglite järgi. Paul Signac maalis sarnaselt Seuratile ja nende pildid hakkasid meenutama mosaiike. Signac saavutas häid kompositsioone ja intensiivse valguse edastamise. Henri de Toulouse-Lautrec kasutas vormide lihtsustamist ja erksaid värve. Kujutas palju prostituute ja tantsijaid. Maalis, tegi gravüüre ja plakateid
- Nägi looduses geomeetriat - Abstrahheeris e. lihtsustas vorme - Konstrueeris pildi erinevatest vaadetest - Kubismi eelkäija “Moodne Olympia” (1973) H. de Toulouse-Lautrec (1864-1901) - Väga hea joonistaja - Pani aluse plakatikunstile - Äratas uuesti ellu litograafia “Moulin Rouge’i promenoir’is” Neoimpressionis m e. divisionism e. püantilism ● Paul Signac - prantsuse kunstnik, neoimpressionismi esindaja ● Georges Seurat - prantsuse kunstnik, neoimpressionist Lahustasid nähtava värvuse põhivärvusteks Maalisid värvipunktidega G. Seurat “Pühapäeva pärastlõuna Grand-Jatte saarel” P. Signac “Place des Lices” Historitsism Ajalooliste ehitusstiilide uuestikasutamine ● Neogootika, neorenesanss, neovene jne ● Neo - vana ● Eestis nt Jaani kirik → neogooti, Kaarli kirik → neoromaani ● Eklektika - erinevate stiilide segu
Neoimpressionismis e. Puäntilismis antakse loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudena. 2) Nimetati veel- Neoimpressionism (divisionism) 3) Maali autor: PAUL SIGNAC; ANTIBESI SADAM. III. NEOIMPRESSIONISMI RAJAJA? 1) GEORGES SEURAT- Komponeeritud lõuend, kus iga värvipunkt on välja arvestatud ja kantud kihtidena üksteise peale alustades täisvärvides. Teemad võetud linnaelust. Näitab erinevaid ühiskonna kihte. TÖÖD_ Pärastlõuna de Grande – Jatte`i saarel. III. Milline post- või neoimpressionist meeldis sulle? Maali autor: PAUL SIGNAC; ANTIBESI SADAM Värv kantakse lõuendile punktidena, lähtuvalt värvusteooriast. Neoimpressionismis e. Puäntilismis antakse loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudena.- Olen ise maalida proovinud lõuendile, pealt vaadates tundub see väga kerge aga atud teost vaadates mõtlesin, kui kaua see aega võib võtta, keeruline ja huvitav
võimalikult selge ja ilmekas (nagu Egiptuse poos). Lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt, pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele. 12. Teoste motiivid olid maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. Postimpressionistid II 1. Sõna neo neoimperssionismis tähendas uus. Nagu neo alati tähendab. 2. Punkt-kunst. 3. Neoimperssionistide eesmärk oli jäljendada võimalikult tõetruult nähtava maailma värve (sarnaselt imperssionismile), aga Seurat tahtis oma meetodi järjekindlamalt teadusele toetada. Ta arvestas, et värvilised objektid mõjutavad üksteise nähtavat värvust sellega, et heidavad üksteisele oma täiendvärvuses varjundeid. Selleks kasutaks ta värviringi. Kandis toone pinnale punktitaoliste laigukestega. Värvainete segamise asemel taotles ta optilist segu, mida vaataja tajub teatud kaugusel pildist. 4. Kaks kuulsat neoimpressionisti: Prantslased Georges Seurat ja Paul Signac. 5.Halvasti. 6
Saab alguse Prantsusmaal 1880-ndate teisel poolel. See ei ole iseseisev kunstistiil, vaid teda loetakse impressionismi järellainetuseks. Neoimpressionismi loetakse ka püäntilismiks, sest kunstnikud kandsid värvi lõuendile punktitaoliste pintslitõmmetega. Kasutati ainult spektrivärve. Maali käsitleti kui matemaatilist võrrandit, kunstis pidi valitsema range kord, kaduma pidi spontaansus. Tööde motiivid olid ülilihtsad. Georges Seurat (1859 1891) Neoimpressionismi peaesindaja. 1. Naismodell 2. Suvine pühapäev Grande-Jatte'i saarel 3. Sild Courbevoie'l 3
loomingus. ,,Roosialle Givernys" maalil on ta kasutanud põhivärvide vastandamist, näiteks kollast ja sinist, et luua optilist värinat. Samalaadselt kasutab ta külmade ja soojade toonide vastandamist. Jaapani mõjutused Monet tundis kirglikku huvi Jaapani kunsti vastu, vaimustudes selle peenest lakoonilisest stiilist. Tema maja seinad olid kaunistatud jaapani gravüüridega ning üks uhkemaid asju tema aias oli jaapani stiilis sild. Vincent van Gogh (1853-1890) Hollandis sündinud evangeelse kiriku pastori poeg Vincent van Gogh oli tundliku loomuga, intelligentne ja kirglik mees. Kogu ta elu oli pidev tõrjutus. Varakult hakkas ta tööle oma onu kunstiäris; see amet viis ta Londonisse, kus ta õnnetu armuloo tõttu vallandati. (Ta, samas ka, elas Londonis mõne aja, kus ta avastas enda jaoks Dickensi loomingu
annab maalile kummalise väreluse. Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid, mis andsid tehnikale „PUÄNTILLISMI“ nimetuse (pr. k. point - punkt), järgisid kontuure ja kompositsiooni kandvaid jooni. Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu. KUNSTNIKUD ● GEORGES SEURAT (1859 – 1891) Neoimpressionismi põhjendaja on Georges Seurat. 1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“. Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida.
Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid, mis andsid tehnikale „PUÄNTILLISMI“ nimetuse (pr. k. point - punkt), järgisid kontuure ja kompositsiooni kandvaid jooni. Neoimpressionistid arendasid edasi impressionismi. Kuid teisest küljest esineb neoimpressionism siiski juba reaktsioonina impressionismi ebamäärasusele, sest kindlakujuliste pintslilöökide tõttu on neoimpressionistide töödes hoopis rohkem selgust ja jõudu. KUNSTNIKUD ● GEORGES SEURAT (1859 – 1891) Neoimpressionismi põhjendaja on Georges Seurat. 1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“. Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Mees oli akadeemilise kunstiharidusega
Eriti kuulsad on Toulouse-Lautreci maalid või visandid ,,Moulin Rouge'i" kabaree artistidest. See kunstistiil levis ka 20.sajandi alguses noortele eesti kunstnikele. Nad olid huvitatud Konrad Mägi loomingust ja teistest pallaslastega. Eriti ilmekalt kõneleb Cezanne'i mõjust Ants Laikmaa portree- Nikolai Triik. See on ka ühtlasi üks suuremaid eesti portreekunsti saavutusi. · Neoimpressionism Selle stiili peaesindaja oli Georges Seurat. Nad uurisid teaduslikult seda, kuidas inimese silm näeb värve ja vastavalt sellele lõid oma teosed.Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses pounktikestena. Kunstnikke kutsuti ka puäntillistideks ja divisionistideks. Värvide valik oli kindlaks määratud ja tänu sellele olid ka maalid eredavärvilise mosaiigse muljega. 1886.a. võeti maal ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte'i" viimasele impressionistide näitusele
*Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Neoimpressionism. Postimpressionism 12. klassi kunstiajaloo õpiku § 4 ja 5 iseseisvalt läbi töötada ja teha kokkuvõtted 1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5) Impressionismi vastand. Teosetel anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Georges Seurat. Hendri Edmond Cross. 2) Vincent van Gogh elu ja looming (§ 4) Van Gogh on tuntud postinpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul, kuid vaimuhaigus võttis ta üle võimust ning 37- 2 aastaselt ta tappis enese. Oma eluajal oli tal vähe edu, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17
Neoimpressionism e pointism *aluseks on spektrivärvid *töö koosnes erineva suurusega värvipunktidest *eesmärgiks kaotada hägusus *kompositsiooni taastamine Van Gogh sündis Hollandis pastori perekonnas; religioosne; töötas vaimulikuna Inglismaal ja Belgias; töötas ka kunstiäris; venna Theo kaudu tutvustus impressionistidega; maalimist alustas 27 aastasena Tema töid: Kartulisööjad, Autoportree, Autoportree seotud kõrvaga, Päevalilled, Iirised, Kollane maja, Langloa sild, Arlesi vaade iiristega, Öine välikohvik, Tulbipõllud, Tuba Arlesis Paul Gauguin sündis Pariisis; 30nda eluaastani pangaametnik; 1849.aastal läks Peruusse; hiljem tööle kaubalaevale; 1882 hakkas kunstnikuks; käis läbi Norra, Soome, Markiisaared (seal ka suri), Tahiti (seal tegi oma parimad tööd, kuid ta onn, kus elas põles ja tööd hävisid) Tema töid: Autoportree Nimbusega, Kollane Kristus, Nägemus pärast jutlust, Jaakobi võitlus ingliga, Never more
IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses, heleda päikesepaiste käes. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigu
praegu pühapäeviti ja riigipühadel tegutsev purskkaev Henri de tolouse lautrec Eklektika-erinevate kunstiliikide mehaaniline (1864-1901) liitmine. moulin rouge(afiss) Plagiaat -loomevargus toulouse loutrec on üks suuimaid postimpressioniste(cezanne, gaugi, van gough).Ta oli päit kulsast aadliperekonnast, kuid juba lapsena ta jäi küürakaks.pariisi ta külastas kabareesid, ning maalis seal nähtud inimesi. Oli reklaamikunsti alusepanija.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
