lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, pedagoogi või psühholoogi. Sama paragrahvi lõikes kaks on sätestatud, et kui menetlejal endal asjakohane väljaõpe puudub, siis on lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, pedagoogi või psühholoogi kaasamine alaealise ülekuulamisse kohustuslik, kui tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale; tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega; tunnistaja on kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega. Vajaduse korral alaealise ülekuulamine audiovideosalvestatakse. Juhul, kui kohtumenetluses on kavas kasutada ülekuulamist tõendina, sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus ei ole võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu, siis käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul alaealise
Kiri oli adresseeritud Thomasele. Niklas rebis ümbriku lahti. TEGELASTE ISELOOMUSTUS Niklas oli kolmeteistaastane poiss. Sõpru tal eriti ei olnud. Kõik oma probleemid rääkis ta oma küülikule, kuigi ta teadis, et see temast aru ei saa. Koolis tal eriti hästi ei läinud. Ta hakkas alati kergesti nutma. Ta mängis isegi selles vanuses veel Lego Technic'uga. Eriti korralik ta ei olnud, sest tuba oli tal alati segamini. Karl oli neljateistaastane poiss. Karl oli hea õpilane, kuigi koolis sellest eriti hästi aru ei saanud. Ta oskas väga hästi arvutit kasutada. Tema tuba oli väga korras. Ta oli väga ebaviisakas ning üpriski tugev. Ta oli pisut närvihaige ning kahepalgeline. Ta läks väga kergelt närvi. Ta oskas väga hästi ning usutavalt valetada. Thomas oli Niklase isa. Tema uskus politseisse. Ta tundis ka seaduseid üpris hästi. Tal oli olemas oma arvuti, millega ta ei osanud eriti midagi teha. Ta kasutas tihti
Niklas rebis ümbriku lahti. TEGELASTE ISELOOMUSTUS Niklas oli kolmeteistaastane poiss. Sõpru tal eriti ei olnud. Kõik oma probleemid rääkis ta oma küülikule, kuigi ta teadis, et see temast aru ei saa. Koolis tal eriti hästi ei läinud. Ta hakkas alati kergesti nutma. Ta mängis isegi selles vanuses veel Lego Technic’uga. Eriti korralik ta ei olnud, sest tuba oli tal alati segamini. Karl oli neljateistaastane poiss. Karl oli hea õpilane, kuigi koolis sellest eriti hästi aru ei saanud. Ta oskas väga hästi arvutit kasutada. Tema tuba oli väga korras. Ta oli väga ebaviisakas ning üpriski tugev. Ta oli pisut närvihaige ning kahepalgeline. Ta läks väga kergelt närvi. Ta oskas väga hästi ning usutavalt valetada. Thomas oli Niklase isa. Tema uskus politseisse. Ta tundis ka seaduseid üpris hästi. Tal oli olemas oma arvuti, millega ta ei osanud eriti midagi teha. Ta kasutas
Kiri oli adresseeritud Thomasele ning Niklas rebis ümbriku lahti. Niklas oli kolmeteistaastane poiss. Sõpru tal eriti ei olnud. Kõik oma probleemid rääkis ta oma küülikule, kuigi ta teadis, et see temast aru ei saa. Koolis tal eriti hästi ei läinud. Ta hakkas alati kergesti nutma. Ta mängis isegi selles vanuses veel Lego Technic'uga. Eriti korralik ta ei olnud, sest tuba oli tal alati segamini. Karl oli neljateistaastane poiss. Karl oli hea õpilane, kuigi koolis sellest eriti hästi aru ei saanud. Ta oskas väga hästi arvutit kasutada. Tema tuba oli väga korras. Ta oli väga ebaviisakas ning üpriski tugev. Ta läks väga kergelt närvi. Ta oskas väga hästi ning usutavalt valetada. Thomas oli Niklase isa. Ta tundis ka seaduseid hästi. Tal oli olemas oma arvuti, millega ta ei osanud eriti midagi teha. Ta kasutas tihti igasugu vanasõnu ning ütlusi.
b Tallinn 2011 Tegelaskond ja nende iseloomustused Peategelased: Niklas - ta oli kolmeteistaastane poiss. Tal ei olnud eriti sõpru. Kõik oma probleemid rääkis ta oma küülikule, kuigi ta teadis, et see temast aru ei saa. Koolis tal eriti hästi ei läinud. Ta hakkas alati kergesti nutma. Ta mängis isegi selles vanuses veel Lego Technic'uga. Eriti korralik ta ei olnud, sest tuba oli tal alati segamini. Karl ta oli neljateistaastane poiss. Karl oli hea õpilane kuigi koolis sellest eriti hästi aru ei saanud. Ta oskas eriti hästi arvutit kasutada. Tema tuba oli väga korras. Ta oli väga ebaviisakas ning üpriski tugev. Ta oli veidi närvi haige ja kahepalgeline. Ta läks väga kergelt närvi. Ta oskaks väga hästi ning usutavalt valetada. Thomas ta oli Niklase isa. Tema uskus politseisse. Ta tundis ka seadusi üpris hästi. Tal oli olemas arvuti, millega ta ei osanud ka midagi eriti teha. Ta kasutas
tantsimas. Rambivalgus heidab ta näole alt kummalisi varje. Degas joonistas tantsija mitte pildi keskele, vaid serva. Sellise nurga alt vaadatuna osutus võimalikuks näha nii laval toimuvat kui heita pilk külgkulisside taha. Just niisugusena pidi avanema pilt loozist lava kõrval ja tekitama täiusliku tunnetuse etendusest ning kõigest sinna juurde kuuluvast. Väike tantsija Degas'i Väike neljateistaastane baleriin sai valmis aastail 1880 1881. Skulptuuri kõrgus on 99 cm. Esialgu tegi kunstnik kuju vahast, hiljem valati see pronksi. Degas lisas kujule riidest seeliku ja juuksepaela. Selle skulptuuri modelliks oli noor balletitudeng Marie van Goethen. Vastupidiselt harjumuspärastele elegantsetele
tagajärgedest ning võimet oma tegevust juhtida. Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi õigusvastane tegu- tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. süüvõimelisus- Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. karistus- süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse (tõkestav, ärahoidev, vältiv) vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama. aegumine- kohtumenetlus- Kohtumenetlus on riiklik menetlus, mis peab toimuma ettenähtud korras ning selleks ettenähtud instantsis. Seetõttu tuleb ka riigivastutuse nõuete lahendamise
Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. 18 kuni surmani. - täielik ja piiratud teovõime Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. Alates 14 Süüvõime kujutab endast isiku võimet teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nendele normidele · KarS § 33. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. · Otsusevõime on isiku võime tehingu tegemise ajal aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Õigussuhte liigid: · Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: -) aktiivsed õigussuhted -) passiivsed õigussuhted · õiguste ja kohustuste jagunemise alusel -) lihtsad õigussuhted - nt pärandi vastuvõtmine. -) liitõigussuhted · õigussuhte funktsiooni järgi -) regulatiivsed õigussuhted -) kaitsvad õigussuhted. Juriidilised faktid
4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses; 5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; karistamise alused: Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub ... süüd välistav asjaolu Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest .... seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või 5) muu raske psüühikahäirega 75)Tutvusta karistmise aluseid ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Õigusliku e juriidilise vastutuse aluseks on seaduses ettenähtud korras kindlaks tehtud
(1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. 9 Väljavõte seadusest § 33. Süüvõime Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Näide: Tunnistajate ütlustega on tõendatud kaupluse relvastatud rööv, mille käigus võeti ära kassas leiduv sularaha ja seda tehti tahtlikult. Selleks, et süüdlast karistada, peab ta olema ka süüdi tehtud teos. Kuid kui röövijaks osutus 12-aastane, siis ei ole ta süüvõimeline. Ta pole röövimises süüdi ja teda ei saa karistada seaduses ettenähtud karistusega. Samuti võib kohata süüvõimetust ka 25-aastase röövija puhul, kui ta põeb näiteks vaimuhaigust
seejuures hädakaitse piiri. § 32. Süüpõhimõte (1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. § 33. Süüvõime Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. § 73. Karistusest tingimisi vabastamine (3) Katseajaks määratakse kolm kuni viis aastat. (4) Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. (5) Kui süüdimõistetu paneb katseajal ettevaatamatusest toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist.
04,3 - hüpped 216,6 (4.), 15 km 3. NSVL individuaalne Levandi 39.12,4 (12.) Allar - NSVL meeskondlik katkestas Levandi XVI taliolümpiamängud, Albertville · 08.02. 23.02.1992 Iluuisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 21. Olga Vassiljeva Eesti üksiksõit - Neljateistaastane Olga Vassiljeva jäi naiste üksiksõidus 21. kohale Jäähoki Koht Nimi Riik Tulemus 5. Håkan Loob Rootsi - Kahevõistlus Allar Levandi sai Albertville'i olümpiamängudel kahevõistluses kuuenda koha Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus
õigusvastase teo toimepanemist süüvõimelise isiku poolt, kusjuures ei esine süüd välistavaid asjaolusid.40 Eeltoodust tulenevad ka süü sisu elemendid, milledeks on süüvõime ja süüd välistavate asjaolude puudumine. Järgnevana käsitlen süüvõimet ja süüd välistavaid asjaolusid eraldi. Süüvõime definitsioon on antud KarS prg 33: Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.41 39 Juriidika 40 Juridica II / 2002 lk 83-84 41 RT I 2001, 61,364, Seega on süüvõimel kaks tunnust süüdivus ja vanusepiir. Vanusepiir 14 aastat tuleneb pedagoogikast ja psühholoogiast ning on selles mõttes teaduslikult põhjendatav. Samal ajal on vanusepiir alati tinglik ja kujutab endast õiguspoliitilist otsust. Alla 14 astas vanuse isiku karistamine on süü puudumise tõttu välistatud, kuid tema suhtes võib kohaldada kasvatuslikke mõjutusvahendeid AlMõjvS alusel
6) uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud muu isiku menetlusseisund, nimi ning elu- või asukoht ja aadress; 7) uurimis- või muu menetlustoimingu algus- ja lõpuaeg ning muud andmed; 8) uurimis- või muu menetlustoimingu rakendus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 8; 9) uurimis- või muu menetlustoimingu menetlusõiguslikud alused. Kui uurimistoimingus annab ütlusi vähemalt neljateistaastane või vanem tunnistaja, märgitakse protokolli sissejuhatuses, et teda on hoiatatud kriminaalkaristuse eest, mille võib karistusseadustiku järgi kaasa tuua ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumine või teadvalt vale ütluse andmine Menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. Protokolli põhiosas talletatakse:
Jüri Jaanson sõudmises 8. koht. 1988. aasta olümpiamees Riho Suun on jäänud meelde eelkõige kompromissitu võitlejana ja Rahutuuri sangarina. XVI taliolümpiamängud, Albertville 1992 Üle pika aja võistleme jällegi Eesti sini -must -valge lipu all. Eestlasi oli osa võtmas 20, medaleid koju seekord ei toodud, tublimad olid Håkan Loob, kes esindas jäähokis Rootsi riiki ja Allan Kohala kelgutamises, kes võistles samuti Rootsi meeskonnas. Meie Allar Levandi jäi kuuendaks. Neljateistaastane Olga Vassiljeva jäi naiste üksiksõidus 21. kohale XXV suveolümpiamängud, Barcelona 1992 Urmas Saaliste oli üks neist sportlastest, kes võistelnud olümpiamängudel nii N. Liidu kui Eesti Vabariigi lipu all, medalit ta koju ei toonud. Lauri Aus sai Barcelona olümpial grupisõidus viienda koha, ka maailmameister Jüri Jaansonilt oodati rohkem kui seda oli viies koht, mis kõigele vaatamata oli siiski kiiduväärne saavutus. Indrek Pertolson sai tubli 5
(2) Kui kohtul on alust arvata, et tunnistaja pelgab või ei räägi muul põhjusel kohtule menetlusosalise juuresolekul tõtt või kui menetlusosaline suunab oma sekkumisega või muul viisil tunnistaja ütlusi, võib kohus tunnistaja ülekuulamise ajaks selle menetlusosalise saalist eemaldada. (3) Menetlusosalise tagasipöördumise järel loetakse talle tunnistaja ütlused ette ja menetlusosalisel on õigus tunnistajat küsitleda. Alaealise tunnistaja ülekuulamine (1) Alla neljateistaastane tunnistaja kuulatakse vajaduse korral üle lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, psühholoogi, vanema või eestkostja juuresolekul, kes samuti võib kohtu nõusolekul tunnistajat küsitleda. Vanema kui neljateistaastase alaealise ülekuulamisele võib kohus kaasata lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi. (2) Vajaduse korral võib kohus alla neljateistaastase tunnistaja pärast tema ülekuulamist kohtusaalist eemaldada. Tunnistaja ülekuulamise kord
§ 18. (1) Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Süü § 32. (1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. § 33. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Karistus § 56. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. (2) Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega
48. Süü ja selle välistamine. Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. Süüvõime - Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Süüdivus - Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või 5) muu raske psüühikahäirega. Piiratud süüdivus - kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida
number või elektronposti aadress; 6) uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud muu isiku menetlusseisund, nimi ning elu- või asukoht ja aadress; 7) uurimis- või muu menetlustoimingu algus- ja lõpuaeg ning muud andmed; 8) uurimis- või muu menetlustoimingu rakendus menetlusosaliste õiguste tagamisel; 9) uurimis- või muu menetlustoimingu menetlusõiguslikud alused. Kui uurimistoimingus annab ütlusi vähemalt neljateistaastane või vanem tunnistaja, märgitakse protokolli sissejuhatuses, et teda on hoiatatud kriminaalkaristuse eest, mille võib karistusseadustiku järgi kaasa tuua ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumine või teadvalt vale ütluse andmine. Menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. Protokolli põhiosas talletatakse:
6. Süü välistamine. § 32. (1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. § 33. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. 7. Nulla poena sine lege. Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Nullum crimen, nulla poena sine lege praevia 8. Ne bis in idem. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. 9. Karistussätte tagasiulatuva kohaldamise keeld. § 22
varajane ja moonutatud tutvus seksuaaleluga, tihti selle räpase varjuküljega, tekitab ületamatu takistuse tema füüsilise ja intellektuaalse arengu teel.113 Karistusseadustiku § 145 sätestab keelu täiskasvanu suguühendusele lapseealisega, nimetatud paragrahvi koosseisu objektiivseks tunnuseks on spetsiifiline tegu suguühendus noorema kui neljateistaastase lapseealisega. Süüdlase täisealisus ja kannatanu alla neljateistaastane vanus on erilised isiklikud tunnused, mis on tingimuseks vastutuse saabumiseks nimetatud süülise tegevuse eest Karistusseadustiku üldosa § 24 lõigete 1 ja 2 mõttes. Subjektiivsed tunnused. Suguühendus lapseealisega on ettekavatsetud toiming. Kavatsus võib selle süüteo korral olla otsene või kaudne. 114 Ülalpool öeldule võib lisada elementaarsete toimingute kirjelduse, mis on suunatud kahju tekitamist võimaldavate situatsioonide kõrvaldamisele:
(1) Menetleja võib alaealise tunnistaja ülekuulamise juurde kutsuda lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi.(2) Kui menetlejal endal asjakohane väljaõpe puudub, siis on lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi kaasamine alaealise ülekuulamisse kohustuslik, kui: 1) tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult alaealise psüühikale 2) tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ja ülekuulamine on seotud perevägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega; 3) tunnistaja on kõne-, meele-, vaimupuudega või psüühikahäiretega. (3) Vajaduse korral alaealise ülekuulamine videosalvestatakse. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul alaealise ülekuulamine videosalvestatakse, kui on kavas kasutada seda ülekuulamist tõendina kohtumenetluses, sest alaealise vahetu ülekuulamine kohtus ei ole võimalik tema vanuse või vaimse seisundi tõttu.
Peaaegu kõik need lood sarnanevad ainult ühele iseloomule seda, et ,,ma pesin parajasti jõe ääres, kui taevast tuli alla suur tulekera, see läks minu sisse ja siis ma teadsin, et ma pean saama samaaniks." Selliseid lugusid ilmneb kõikjal maailmas. Näiteks mõni inimene arvas väga pikka aega seda, et nägi taevast ,,sõnumi toojat" või ingleid, kuid tegelikult astus ta kontakti UFO-ga. Näiteks järgnevalt kirjeldab neljateistaastane Joseph Smith oma kõige esimest nägemust, kui ta parajasti metsas palvetamas käis: ,,Ma nägin täpselt oma pea kohal valgussammast, mis oli päikesest eredam ja mis langes järkjärgult allapoole, kuni see langes minu peale... Kui valgus minul lasus, nägin ma kaht isikut, kelle hiilgust ja aupaistet on võimatu sõnades kirjeldada ja kes seisid mu pea kohal õhus. Üks neist rääkis minuga." Tema ette ei ilmunud ingel Moroni, vaid kaks hiilgavat olevust.
Peaaegu kõik need lood sarnanevad ainult ühele iseloomule seda, et ,,ma pesin parajasti jõe ääres, kui taevast tuli alla suur tulekera, see läks minu sisse ja siis ma teadsin, et ma pean saama samaaniks." Selliseid lugusid ilmneb kõikjal maailmas. Näiteks mõni inimene arvas väga pikka aega seda, et nägi taevast ,,sõnumi toojat" või ingleid, kuid tegelikult astus ta kontakti UFO-ga. Näiteks järgnevalt kirjeldab neljateistaastane Joseph Smith oma kõige esimest nägemust, kui ta parajasti metsas palvetamas käis: ,,Ma nägin täpselt oma pea kohal valgussammast, mis oli päikesest eredam ja mis langes järkjärgult allapoole, kuni see langes minu peale... Kui valgus minul lasus, nägin ma kaht isikut, kelle hiilgust ja aupaistet on võimatu sõnades kirjeldada ja kes seisid mu pea kohal õhus. Üks neist rääkis minuga." Tema ette ei ilmunud ingel Moroni, vaid kaks hiilgavat olevust.
nõiavõimetest. Peaaegu kõik need lood sarnanevad ainult ühele iseloomule – seda, et „ma pesin parajasti jõe ääres, kui taevast tuli alla suur tulekera, see läks minu sisse ja siis ma teadsin, et ma pean saama šamaaniks.“ Selliseid lugusid ilmneb kõikjal maailmas. Näiteks mõni inimene arvas väga pikka aega seda, et nägi taevast „sõnumi toojat“ või ingleid, kuid tegelikult astus ta kontakti UFO-ga. Näiteks järgnevalt kirjeldab neljateistaastane Joseph Smith oma kõige esimest nägemust, kui ta parajasti metsas palvetamas käis: „Ma nägin täpselt oma pea kohal valgussammast, mis oli päikesest eredam ja mis langes järkjärgult allapoole, kuni see langes minu peale... Kui valgus minul lasus, nägin ma kaht isikut, kelle hiilgust ja aupaistet on võimatu sõnades kirjeldada ja kes seisid mu pea kohal õhus. Üks neist rääkis minuga.“ Tema ette ei ilmunud ingel Moroni, vaid kaks hiilgavat olevust
annaabi.ee 
