Õie ehitus Õie varreosa koosneb õieraost ja õiepõhjast Õieraag Tupplehed Kroonlehed Tolmukad Emakas Jaotus Mõlemasugulised õied ühes õies nii tolmukad kui ka emakas Ühesugulised õied Isasõied ja emasõied eraldi õites Õite jaotus. Mõlemasugulised (hermafrodiitsed) õied Ühes õies on nii tolmukad kui emakad Ühesugulised ehk lahksugulised õied Õies ainult tolmukad või ainult emakad Õies võivad esineda nektaariumid ehk näärmemahutid, mis tavaliselt paiknevad sigimiku tolmukate alusel Ühekojaline taim Isas-ja emasõied ühel taimel Kahekojaline taim Isas- ja emasõied erinevatel taimedel Õiekate Õiekatte moodustavad tupplehed ja kroonlehed Õiekate on õie steriilne osa, mis täidab kaitseülesannet ja meelitab tolmeldajaid ligi Kaheli õiekate - tupp-ja kroonlehed erinevat värvi Lihtne õiekate - tupp- ja kroonlehed ühevärviline , eristumata Koosneb tupplehtedest, tavaliselt rohelised
kutiikula) Kutiikula pinnal võib koguneda vaha. Trihhoomid- ühe või mitmerakulised karvad. Kui karvad on väiksed ja madalad siis papillid e. näsad. Kattekarvad- kaitsevad päikese ja veekao eest. Stomata- õhulõhed.K:kaks sulgrakku, õhupilu. Mesofüll- kahe epidrmi vahel olev lehe põhikude. Või ka klorenhüüm. K:sammaskude, kobekude rakuvaheruumid, juhtkimp.(nim. roodudeks) Õis koosnev fertiilsest ja steriilsest(õie kate, tupe lehed, kroonlehed, nektaariumid) osadest. Tolmukas- tolmupesades õietolm(pollen) Sigimikust moodustub vili, perikarp- vilja sein: Õunvili, Mari(tomat), Luuvili(ploom), Hesperiid(tsitrused). Kuivviljad- avaviljad(kukkur, kõder, kaun, kupar, karp) sulgviljad(pähklike(maasikas- lihakale õiepõhjale kinnitunud hulgaliselt pisikesi pähklikesi, pähkel, tõru, seemnis). Vilja Tüübid: Liht- (õies tekib üks vili või on palju kokkukasvanuid emakaid) ja koguviljad (ühest viljast tekib palju osavilju nt. Vaarikas).
jagunemine ÕIS 3 + 4 = tolmukas emakasuue tolmukapea tolmukaniit kroonleht emakakael sigimik seemnealgmed tuppleht õiepõhi õieraag 5 + 6 + 7 = emakas 1 + 2 = õiekate Õieosad Õievalem * K5 C5 A G õiediagramm K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud Kaheli õiekate -- olemas C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil tupp- ja kroonlehed G5 ülemine emakas Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti Reeglina on õieosi kordne arv (värvilised) PERIGOON SUGULINE PALJUNEMINE katteseemnetaimedel kolm antipoodi
meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks.Tähtsaimaks näärmeepiteeli tüübiks on nektaariumid. Nende funktsiooniks on suhkruid sisaldavate vedelike eritamine. Esinevad enamasti õites (floraalsed nektaariumid), harvem väljaspool õisi (ekstrafloraalsed nektaariumid). Õites paiknevad need tupp- või kroonlehtedel,
Need rakud on varuainete säilituskohaks ja samal ajal kindlustavad ainete liikumise radiaalsuunas.. 17. Erituskoed Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik, siis ekskreediks (eritiseks). ekskreet -- mittevajalik eritis sekreet -- elutegevuseks oluline eritis gutatsioon -- tilkvee eritamine Tähtsaimaks näärmeepiteeli tüübiks on nektaariumid. Nende funktsiooniks on suhkruid sisaldavate vedelike eritamine. Esinevad enamasti õites (floraalsed nektaariumid), harvem väljaspool õisi. Õites paiknevad need tupp- või kroonlehtedel, tolmukatel, sigimikul või õiepõhjal, väljaspoolseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt. Nektaariumid on sageli juhtkimpude läheduses või on neil omaette, sageli vaid floeemist koosnev juhtkimp. Lülilised piimasooned on pikad torujad kanalid, mis tekivad
Need rakud on varuainete säilituskohaks ja samal ajal kindlustavad ainete liikumise radiaalsuunas.. 17.Erituskoed Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik, siis ekskreediks (eritiseks). ekskreet -- mittevajalik eritis sekreet -- elutegevuseks oluline eritis gutatsioon -- tilkvee eritamine Tähtsaimaks näärmeepiteeli tüübiks on nektaariumid. Nende funktsiooniks on suhkruid sisaldavate vedelike eritamine. Esinevad enamasti õites (floraalsed nektaariumid), harvem väljaspool õisi. Õites paiknevad need tupp- või kroonlehtedel, tolmukatel, sigimikul või õiepõhjal, väljaspoolseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt. Nektaariumid on sageli juhtkimpude läheduses või on neil omaette, sageli vaid floeemist koosnev juhtkimp
· Säilituskude Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, suhkrud, valgud, rasvad Rohkesti kromoplaste (viljades) Veesäilituskoes on rohkesti vakuoole (sukulendid, paksulehelised) · Aerenhüüm e õhukude Suured rakuvaheruumid Soo ja veetaimedel Gaasivahetus, tugi vees püsti püsimiseks · Säsi varre keskosas paiknev vähe- spetsialiseerunud põhikude Erituskoed: Näärmekarvad Piimasooned Nektaariumid Tugikoed · Tugikoed e mehaanilised koed annavad taimele ja tema organitele mehaanilise tugevuse, st hoiavad taime püsti · Puuduvad või on nõrgalt arenenud veetaimedel ja üheaastastel taimedel (neile annab tugevuse rakkude siserõhk e turgor) · Tugikoed koosnevad puitunud ja paksenenud kestaga rakkudest · Asetsevad taimes mitmel pool muude kudede vahel · Tugikoed jaotatakse kahte põhitüüpi -kollenhüümiks ja sklerenhüümiks
- trahheed – pikad torujad rakud - trahheiiidid – eelmisest lühemad torujad Tugikoed Kollenhüüm - ebaühtlaselt paksenenud seintega rakud - ainult noortel taimedel Sklerenhüüm - surnud rakud - puidukiud – puitunud kestadega, ühtlaselt paksenenud seintega - niinekiud – rakuseinad tselluloosist, ei ole puitunud - kivisrakud Ehituskoed toodavad tahkeid või vedelaid aineid piimanäärmed nektaariumid näärmekarvad SEENERAKK Seeneraku tunnused Eukarüoot tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga rakku katab membraan ja kest, mille peamine koostisosa on kitiin rakud on silindrilised Hüüfid e. seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks e. mütseeniks Seeneraku organellid puuduvad erilised erinevused taimerakkudest rakukesta koostis erinev Seeneraku toitumine Heterotroofne
Sklerenhüüm, jaguneb niinekiududeks, puidukiududeks ja kivisrakkudeks. Niinekiud – pole puitunud, on elus, toestavad sõeltorusid ja saaterakke. Puidukiud – otstest teritunud, puitunud kestadega, surnud, ühtlaselt paksenenud rakud Kivisrakud – nt kirsikivi kest, pirni südamik Erituskoed. Toodavad vedelaid või tahkeid aineid, mille ülesandeks on üldiselt kaitse. Piimanäärmed, nt võilillel Nektaariumid (ligimeelitamiseks) Näärmekarvad 7. Seeneraku eripärad. Rakud on üldiselt silinderjad (v.a. pärm). Esineb nii membraan kui rakukest, mille peamine koostisosa on kitiin. Jagunevad: Ikkesseened, nt hallitusseened Kottseened, nt pärmseen (eosed paiknevad kotikeses) Kandseened, nt puravikud, taelad (kasvavad puudel), pilvikud jne Mütseel – seeneniidistik Hüüf – seeneniit, milles on palju osaliselt ühendatud rakke
Sünapomorfsed tunnused: omapärane torujas iduleht, narmasjuurestik, lehed on piklikud, rööp- või kaarroodsed, varte juhtkimbud asetsevad hajusalt. Teiskasv esineb harva (enamasti rohttaimed) ja ei toimu ksüleemi ja floeemi vahel nagu kaheidulehelistel, vaid varre parenhüümis. UV-s fluorestseeruv feerulahape rakuseintes. Rafiidid (nõeljad kristallid) lehtedes. Õied on kolmetised, s.t. 3+3 õiekattelehte, 3+3 tolmukat ja üks 3 viljalehega emakas. Üheiduleheliste nektaariumid on enamasti septaalsed, s.t. asetsevad sigimiku vaheseintes Basaalne rühm Selts Acorales Kalmuselaadsed Sugukond Acoraceae kalmuselased o Sõsarrühm kõigile teistele üheidulehelistele Sugukonnas on ainult 1 perekond Acorus - kalmus Säilinud primitiivsed tunnused (mitte omased üheidulehelistele) Sisaldab eeterlikke õlisid Puuduvad rafiidid Rohttaimed Väikesed õied koondunud tõlvikusse
Hästi eristunud monofüleetiline rühm, mida toetavad sünapomorfid on: - üksik iduleht - idujuur või peajuur hävib, selle asemele tekib hulgaliselt lisajuuri (moodustub narmasjuurestik) - juhtkimbud varre ristlõikel hajusalt - enamasti rohttaimed, teiskasvu praktiliselt ei toimu (kambium puudub), kui toimub, siis varre välimises parenhüümis - lehed piklikud, paralleelsete roodudega - õied kolmetised P3+3 A3+3 G(3) - nektaariumid septaalsed, st asuvad sigimiku vaheseintes liitunud viljalehtede vahel Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadelda kolme järjestikuste harude reana: I. veetaimed – o. Acorales: Acoraceae o. Alismatales: Araceae, Alismataceae, Potamogetonaceae II. suureõielised sugukonnad - o. Liliales: Liliaceae, Colchicaceae o. Asparagales: Iridaceae, Orchidaceae, Alliaceae, Asparagaceae III. väga spetsialiseerunud sugukondade rühm (nimetatakse kommeliniidideks) o
torujad moodustised, esineb poore, mille kaudu lähevad ained ühest kohast teise. 2) trahheed ehk sooned surnud rakkudest koosnevad moodustised, mis on pehmemad ja paindlikumad. 3) sõeltorud, mis koosnevad elusrakkudest ja lasevad läbi teatud aineid. Erituskude. See eritab liigsed jääkained, aga ka eritab peibutus aineid. Erituskude jagatakse: 1) piimasooned, mis koosnevad elusrakkudest, mille vakuoolides sisaldub piimmahl. 2) nektaariumid, mis asuvad õites ja toodavad peibutamiseks magusat nektarit. 3 1.2. Idulehed Idulehed on seemnes paiknevad moodustised, millest arenevad ekto- ja endoterm nagu loomsetel organismidel, idulehtedes on ka veel varuained idu arenguks. Taimi jagatakse ühe- ja kaheidulehelisteks 1.3. Õhulõhed ehitus ja talitlus Õhulõhed on selleks, et tagada taime ainevahetus väliskeskkonnaga
selleks loomi (loomtolmlemine) - , enamasti putukaid (putuktolmlemine) - kurk, tomat, õun. Tolmlemisviis, mis esineb veetaimedel ning mille korral õietolm vabaneb vette Vesitolmlemine (hüdrogaamia) Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi, kes õisi tolmeldavad, võimaldades geneetilist rekombineerumist. Selliste õitega taimi nimetatakse putuktolmlejateks. Tolmeldajate ligitõmbamiseks on neil taimedel tavaliselt nektaariumid, mis toodavad nektarit. Tavalised tolmeldajad on linnud ja mesilased, kes mõlemad näevad värve ja eelistavad värvilisi õisi. Mõnel õiel on nektariviidad, mis näitavad tolmeldajatele, kust nektarit otsida. Need võivad olla inimestele nähtavad või ka ultravioletsed, nii et neid näevad ainult mesilased ja mõned teised putukad. Tolmeldajaid meelitatakse kohale ka lõhnaga. Mõningaid taimi, näiteks raitlill, hiid-titaanjuur ja söödav asimiina, tolmeldavad kärbsed,
puitunud(kivisrakud), jäigad tugevatest polüsahhariididest koos. rakk. PÕHIKUDE EHK PARENHÜÜM · Asub epidermi(kattekude) all, elusad tselluloosi seinaga rakud, jaguneb ülesande järgi(assimilatsioonikude); rakud sisaldavad kloroplasti; · Säilitskude paikneb juurtes ja teistes säilitusorganites · Aerenhüüm paikneb õhujuurtes, veetaimedes jne. ERITUSKOED · Toodavad tahkeid või vedelaid aineid: piimanäärmed, nektaariumid, näärmekarvad · Orgaaniline aine: laskuv vool, taimeelusosa ehk sümplast, tsütoplasma väet ehk plasmodesm ühendab taimerakke; liigub mööda niineosi(sõeltorud). · Anorgaanilised ained: tõusev vool, apoplast(rakuvaheruum), puiduosa, trahheed, trahheiidid · Kutiikula- lipiid, mis katab kogu taime SEENED · Kõik seened on eukarüootsed, sest nende tsütoplasmas paikneb üks või mitu rakutuuma.
Toitainete säilitamine mitmesugused mugulad, sibulad, säsi. Vee-säilituskude kuivade kasvukohtade taimedes: kaktustel vartes, kukeharjal ja aaloel lehtedes, rohtliilial ja asparaagusel juurtes. E. Erituskoed a. kaitseainete tootmine näärme- ja kõrvekarvad, näärmerakkude kogumid (nt. tsitruste koores) b. meelitusainete tootmine nektaariumid õites. F. Imikoed juurte tippudes juurekarvad vee omastamiseks 4. Taime osad. (Õistaimed, sõnajalgtaimed, alamad taimed). Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid. Kudedest moodustuvad organid. Need jaotuvad kasvu- ehk VEGETATIIVSETEKS ja paljunemis- ehk GENERATIIVSETEKS organiteks. KASVUORGANID on juur, vars ja leht, mis tagavad taime olemasolu, kasvamise ja arenemise. PALJUNEMISORGANID on õis,
Eritusrakud paiknevad hajusalt Elundite välispinnal teiste rakkude vahel (nt teepõõsal ja loorberipuu lehtedes) Näärmekarvad (epidermi moodustised; eristatakse haake-, näärme-, katte-, kõrvekarvu (kõrvenõges)) Nektaariumid (hulkraksed näärmed, mis toodavad õites leiduvat magusat mesimahla, nektarit) 9. Taime algkoed. Tipmine, külgmine ja vahe-meristeem (algkude). Sekundaarsed akgkoed. 10. Taime põhikoed. Põhikudede jaotus funktsiooni järgi. Põhikudede jaotus paiknemise järgi. 11. Taime kattekoed. Primaarne ja sekundaarne kattekude. Taime sisemised kattekoed. 12. Taime tugikoed
siseküljel võib esineda paksendeid (spiraal-, rõngas- jt kujuga). Esinevad ksüleemis. Erituskude ·Ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. ·Ekskreet mittevajalik eritis ·Sekreet elutegevuseks oluline eritis Eritatavad ained jäävad taime: lülilised ja lülitud piimasooned, idioblastid (limad, eeterlikud õlid, alkaloidid, parkained jne). Ained eritatakse väliskeskkonda: näärmed (nektaariumid) ja hüdatoodid (eritavad vett lehe välispinnale). Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR - Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. ·Ülesanded Taime kinnitamine pinnasesse Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport Mõnede orgaaniliste ainete süntees Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend
Üheidulehelisedveerand õistaimi, hästi eristunud monofüleetiline rühm, mida toetavad sünapomorfid on: - üksik iduleht - idujuur või peajuur hävib, selle asemele tekib hulgaliselt lisajuuri (moodustub narmasjuurestik) - juhtkimbud varre ristlõikel hajusalt - enamasti rohttaimed, teiskasvu praktiliselt ei toimu (kambium puudub), kui toimub, siis varre välimises parenhüümis - lehed piklikud, paralleelsete roodudega - õied kolmetised P 3+3 A 3+3 G (3) - nektaariumid septaalsed, st asuvad sigimiku vaheseintes liitunud viljalehtede vahel Kaheidulehelised ei moodusta monofüleetilist rühma. ¾ õistaimedest. Kaheidulehelistel on üks peajuur ja ühe ringina asetsevad juhtkimbud , mille kambium võimaldab varre teiskasvu . Lehed on enamasti sulg, sõrm või võrkroodsed , terveservalised või lõhestunud . Õied on põhiliselt viietised või neljatised. Kaheidulehelised erinevad üheidulehelistest ka tolmuterade ehituse ja keemiliste
Lahklehine tupp neljast tuppelehest, mis paiknevad kahes ringis. Kroon samuti lahkleheline ja neljast kroonlehest, kuid ühes ringis. Kroon samuti lahkleheline ja neljast kroonlehest, kuid ühes ringis. Tolmukaid kuus, neist 4 pikemat tolmukat siseringis, 2 märgatavalt lühemat välisringis. Emakkond tsönokarpne, kahest viljalehest. Sigimik ülemine, ebavaheseinaga kaheks pesaks jaotatud. Emakakael kaheharulise suudmega, vahel on emakasuue peajas. Nektaariumid hästi arenenud, paiknevad lühikeste tolmukate alusel mügarate või pideva rõngana. Vili kõder, vahel lühem kõdrake, avaneb kaheks poolmeks, mis eralduvad teineteisest piki vaheseina, alt üles. Mõnedel liikidel on ühe- või hulgaseemnelised suguviljad lüli- või tiibviljad. Seemned endospermita. Siia kuulub perekond kapsarohi. 30
Asteroskleriidid vesiroosi lehtedes Mahutid ja käigud Lüsigeensed – tekivad ekskretoorseid aineid sisaldava rakkude rühma lahustumisel, mahutid võivad sisaldada vett, eeterlike õlisid vm; tsitruselised Skisogeensed – tekivad rakuvaheruumide laienemisel; männi vaigukäigud Ained väliskeskkonda Epidermaalsed näärmed ◦ Näärmekarvad – tekivad epidermi rakkudest, viivad ained välja gaasilisel, vedelal või tahkel kujul ◦ Näärmeepiteel – Nektaariumid, eritavad taimeelundite välispinnale süsivesikute lahust ◦ Eeterlike õlide rakud Hüdatoodid e. veelõhed – koonduvad leheservadesse, peamiselt hammaste tippudesse Nektar Nektarit toodetakse peamiselt õite sees tolmendajate meelitamiseks. Mida sügavamale nektaarium peita, seda tolmusemaks putukas saab. Nektari koostis ja suhkrusisaldus sõltub tolmendaja liigist. Kui nektarit toodetakse sipelgate jaoks, loodab taim seeläbi ennast kahjurite eest kaitsta, nektaariumid
Lahklehine tupp neljast tuppelehest, mis paiknevad kahes ringis. Kroon samuti lahkleheline ja neljast kroonlehest, kuid ühes ringis. Kroon samuti lahkleheline ja neljast kroonlehest, kuid ühes ringis. Tolmukaid kuus, neist 4 pikemat tolmukat siseringis, 2 märgatavalt lühemat välisringis. Emakkond tsönokarpne, kahest viljalehest. Sigimik ülemine, ebavaheseinaga kaheks pesaks jaotatud. Emakakael kaheharulise suudmega, vahel on emakasuue peajas. Nektaariumid hästi arenenud, paiknevad lühikeste tolmukate alusel mügarate või pideva rõngana. Vili kõder, vahel lühem kõdrake, avaneb kaheks poolmeks, mis eralduvad teineteisest piki vaheseina, alt üles. Mõnedel liikidel on ühe- või hulgaseemnelised suguviljad lüli- või tiibviljad. Seemned endospermita. Siia kuulub perekond kapsarohi. Naerishein on kuni 1 m kõrgune üheaastane taim, kasvab tihti umbrohuna, harva kasvatatake õlikultuurina
Esinevad ksüleemis. Erituskude · Ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. · Ekskreet mittevajalik eritis · Sekreet elutegevuseks oluline eritis o Eritatavad ained jäävad taime: lülilised ja lülitud piimasooned, idioblastid (limad, eeterlikud õlid, alkaloidid, parkained jne). o Ained eritatakse väliskeskkonda: näärmed (nektaariumid) ja hüdatoodid (eritavad vett lehe välispinnale). Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR · Ülesanded o Taime kinnitamine pinnasesse o Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport o Mõnede orgaaniliste ainete süntees o Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend · Tunnused Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti.
Esinevad ksüleemis. Erituskude Ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Ekskreet – mittevajalik eritis Sekreet – elutegevuseks oluline eritis o Eritatavad ained jäävad taime: lülilised ja lülitud piimasooned, idioblastid (limad, eeterlikud õlid, alkaloidid, parkained jne). o Ained eritatakse väliskeskkonda: näärmed (nektaariumid) ja hüdatoodid (eritavad vett lehe välispinnale). Vee-erituskude e epiteem. Vee eritamine e gutatsioon. JUUR Ülesanded o Taime kinnitamine pinnasesse o Vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport o Mõnede orgaaniliste ainete süntees o Säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend Tunnused Tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti.
vältimiseks muudavad tolmukad oma asendit, et vältida tolmuterade sattumist emakasuudmele. * Vili on kõder või kõdrake. * Ristõieliste morfoloogilised tunnused on suhteliselt ühesugused. Seetõttu arvestatakse nektaariumide kuju ja nende asetust, vilja ja idu ehitust, nende klassifitseerumisel. * Vahelduvate lehtedega, lehed mitmeti lõhestunud lihtlehed, õied on kobarõisikusse koondunud. Kroonlehti 4, tolmukaid 6 (neli pikemad, kaks lühemat), 2 viljalehte, ülemine sigimik, nektaariumid hästi arenenud. * Eesti põldudel on tavaline umbroht põldsinep ja põldrõigas, hiirekõrv, uniloogad. Enamik umbrohte paljunevad seemnete abil. Seemneid tekib neil palju. Seemned idanevad kiiresti, nii et samal aastal võib taim anda kaks põlvkonda. Umbrohtude tõrjet raskendab ka seemnete idanemisvõime kauaaegne säilimine. Harilik tõlkjas ehk rakvere raibe. * Sugukonda kuulub palju kasulikke taimi: aedvilju (valge peakapsas, lillkapsas, kähar
annaabi.ee 
