niipea, kui arst on teda tööle kirjutanud (õige) nädal peale paranemist (vale) kümme päeva peale paranemist (vale) 7. Kõige sagedasemaks toidumürgistuse põhjuseks on... : vesi (vale) bakterid (õige) kemikaalid (vale) mürgised taimed (vale) 8. Mittemikrobioloogilise toidumürgistuse võib saada millistest toiduainetest? : sügisesest kartulist (vale) mõnede loomade teatud organitest (neerupealistest) (õige) ploomidest ja kreekidest (vale) konserveeritud ubadest (vale) 9. Millist riietust peab toidukäitleja kandma? : firma sümboolikaga riideid (vale) sobivat ja puhast tööriietust (õige) steriliseeritud riideid (vale) valgeid riideid (vale) 10. Millisel temperatuuril võib säilitada sügavkülmas külmutatud toite (kuni 3 kuud)? : -10 kraadi (vale) -18 kraadi (õige) -25 kraadi (vale) -6 kraadi (vale)
: botulism (vale) düsenteeria (õige) salmonelloos (vale) clostridium (vale) 19. Milliseid mikroorganisme kasutatakse toiduainetööstuses? : salmonellad (vale) kolibakterid (vale) pärmiseened (õige) hallitusseened (vale) 20. Mittemikrobioloogilise toidumürgistuse võib saada alljärgnevatest toiduainetest... : sügisesest kartulist (vale) mõnede loomade teatud organitest (neerupealistest) (õige) ploomidest ja kreekidest (vale) konserveeritud ubadest (vale) 21. Mida tähendab märge "kõlblik kuni 01.03.2012a." ? : kaupa võib realiseerida kuni 01.03.2012a. (õige) peale 01.03.2012a. võivad kaupa osta vaid oma töötajad (vale) peale 01.03.2012a. võib kaupa realiseerida vaid allahinnatult (vale) kaupa võib müüa peale 01.03.2012a. kui see on visuaalselt tuvastatud kõlblikuks (vale) 22
: ainult WC-s (vale) toidukäitlemisruumides ja WC-s (õige) ainult toidukäitlemisruumides (vale) välisukse kõrval (vale) 5. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... : suhkurt (vale) niiskust (õige) õhku (vale) valgust (vale) 6. Mittemikrobioloogilise toidumürgistuse võib saada alljärgnevatest toiduainetest... : sügisesest kartulist (vale) mõnede loomade teatud organitest (neerupealistest) (õige) ploomidest ja kreekidest (vale) konserveeritud ubadest (vale) 7. Kõige sagedasemaks toidumürgistuse põhjuseks on... : vesi (vale) bakterid (õige) kemikaalid (vale) mürgised taimed (vale) 8. Millist haigust nimetatakse nn. mustade käte haiguseks? : botulism (vale) düsenteeria (õige) salmonelloos (vale) clostridium (vale) 9
kaanega ja plastikkotiga prügikast (õige) kartongist kast (vale) 13. Peale seda, kui toitlustusettevõtte töötaja oksendab ja kõht on lahti võib ta tööle minna... niipea, kui tal on parem (vale) niipea, kui arst on teda tööle kirjutanud (õige) nädal peale paranemist (vale) kümme päeva pärast paranemist (vale) 14. Mittemikrobioloogilise toidumürgistuse võib saada alljärgnevatest toiduainetest... sügisesest kartulist (vale) mõnede loomade teatud organitest (neerupealistest) (õige) ploomidest ja kreekidest (vale) konserveeritud ubadest (vale) 15. Külmkapis tuleb hoida toitu temperatuuril kuni... +2 kraadi (vale) +4 kraadi (vale) +6 kraadi (õige) +10 kraadi (vale) 16. Milliste vahenditega saab toitlustusettevõttes kõige paremini ära hoida hiiri ja rotte? pidades kassi (vale) kasutades rotimürki ja lõkse (vale) ladustades toidukaupa korrapäraselt riiulitel ja kappides ning hoides puhtust (õige) pannes pimedates ruumides tuled põlema (vale) 17
ravimites umbes 25-65mg, mida on umbes samapalju, kui kolmandikus kuni pooles tassis kohvis. Autor ütleb, et inimene, kes on kofeiini suhtes tundlik, peaks jälgima ravimites esinevaid kofeiinikoguseid. Kofeiin ja vererõhk Madala vererõhuga inimestel tekitab kofeiin vererõhu tõusu. On tehtud palju katseid vererõhu kohta, aga märkimisväärseid seoseid ei ole leitud. Autor tõdeb, et kuigi kofeiini tarbimine lühiajaliselt tõstab vererõhku, vabastades neerupealistest stressihormoonid ja stimuleerides südamelihast, ei soodusta kofeiin kestval tarbimisel kõrgvererõhutõve teket inimestel, kel on normaalne vererõhk ega esine haiguse geneetilist eelsoodumust. Kofeiin ja luutervis Autor ütleb, et kofeiini toimel viiakse organismist välja kaltsium ja teisi mineraalaineid. See kahjustab luude seisundit, aga see ei tohiks põhjustada luumurdu. On saadud palju tulemusi, kus tervislikult toituva inimesele ei ole 4 tassi kohvi ohtlik. Kofeiin ja rasedus
hypotolami) 15. Mis hormooni glükagooni oluliseimaks ülesandeks? Glükagoon kiirendab maksas glükogeeni lammutamist e glükogenolüüsi ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Olles insuliini antagonistiks, on glükagoon oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. 16. Kust pärineb hormoon progesteroon ja mis on selle peamine ülesanne? S-Prog pärineb munasarjadest, folliikulite teeka ja granuloosa rakkudest ning neerupealistest. Progesteroon stimuleerib östradiooli omakorda LH ja FSH vabanemist, mis viib ovulatsioonini, mille järel östrogeenide tase langeb. ÕIGE??
hapnikuvarustus ning tema talitlus häirub. Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised. Müra võib esile kutsuda südametegevuse nõrgenemist ja arütmiat. Samuti on kindlaks tehtud, et industriaalühiskondade inimkeskonna tavalised helitasemed rikuvad kolesteriini ainevahetust organismis ja tekivad ateroskleroos, sapikivitõbi jt. haigused. Samuti paiskub müra toimel neerupealistest verre rohkem adrenaliini, hormooni, mis ahendab veresooni, kutsub esile vererõhu tõusu ja suurendab vere suhkrusisaldust. Kui vere adrenaliinisisaldus on pidevalt suur, tekib inimesel stress. Kindlasti võib osa suurlinnaeluga seotud närvipingest kirjutada uneajal mõjunud ärritajate, näiteks sõidu- ja veoautode, sireenide ning reaktiivlennukite müra jms. arvele. On avaldatud koguni arvamust, et suurlinnadele nii tüüpiline vägivald on teatud määral
luua. See aga võib saada põhiliseks ajendiks selle aine korduvale tarvitamisele. Niisugusel juhul põhjendatakse amfetamiinide kasutamist taotlusega vähendada kehakaalu või leitakse, et see aitab meeleolu tõsta enne raskeid majapidamistöid. Aga ka lihtsalt selleks, et vältida depressiooni. (Amfetamiine tarvitatigi enne tsükliliste antidepressantide kasutuselevõtmist depressiooni katkestamiseks.) Amfetamiinid vabastavad nad neerupealistest adrenaliini ja noradrenaliini. Selle tagajärjel kasvab südamejõudlus, tõuseb vererõhk ja glükoosi ning vabade rasvhapete sisaldus veres, millega kaasneb lihaste jõudluse suurenemine. Amfetamiinid kutsuvad esile kõrgendatud meeleolu, eufooriat ja ülioptimismi, mille tõttu preparaadi tarvitaja ei suuda alati oma võimeid objektiivselt hinnata. Ta võib mitte tajuda oma võimete piiri. See ilmneb eriti selgelt
a) Kõhulahtisus b) Tahhükardia c) Mioos k) Kõik nimetatud d) Tugev higistamine 17. M-kolinoretseptorite stimulatsioon seedetraktis kutsub esile .. a) seedetrakti näärmete sekretsiooni languse ja motoorika tõusu b) seedetrakti näärmete sekretsiooni tõusu ja motoorika languse c) seedetrakti näärmete sekretsiooni languse ja motoorika languse d) seedetrakti näärmete sekretsiooni tõusu ja motoorika tõusu 18. Nikotiin ... a) põhjustab adrenaliini vabanemist neerupealistest b) avaldab suurtes annustes krambivastast toimet c) pärsib seedetrakti motoorikat 19. Atropiin ... a) ei läbi hematoentsefaalset barjääri (HEB) b) läbib HEB-i, kuid avaldab tsentraalset toimet vaid terapeutilisi doose ületavates doosides c) läbib väga hästi HEB-i; juba minimaalsed annused on KNS-ile ülitoksilised d) läbib HEB-i ainult intravenoossel manustamisel 20. Atropiin põhjustab silmas järgmisi toimeid ...
Kirjelda vegetatiivset ehk autonoomset närvisüsteemi (sümpaatilist ja parasümpaatilist osa), mis on nende erinevusteks? Too näiteid. Sümpaatiline närvisüsteem kuulub autonoomse närvisüsteemi (ANS) alla. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks. Sümpaatilise närvisüsteemi informatsiooni kannab edasi närvilõpmetes sisalduv noradrenaliin. Ärrituse kui negatiivse faktori puhul eritub neerupealistest täiendav hulk adrenaliini ja noradrenaliini, mis ruttab vere kaudu olemasolevale appi. Sümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel ennast kokku võtta, mobiliseerida, kontsentreerida. Parasümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel keskenduda. Kuulub samuti ANS juurde. Parasümpaatilise närvisüsteemi infot kannab edasi atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid
Samuti võib esineda ka kõrgvererõhku, oskamatust imeda , tahhükardiat ning alatoitumust. Amfetamiin - on sünteetiline psühhostimulaator, kesknärvisüsteemi stimuleeriv narkootiline aine. Varem kasutati laialdaselt meditsiinis kehakaalu alandamiseks. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas; lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Esineb pulbri, kapslite ja tablettidena. Süstitakse veeni või manustatakse suu kaudu. Amfetamiinid vabastavad neerupealistest adrenaliini ja noradrenaliini. Selle tagajärjel kasvab südamejõudlus, tõuseb vererõhk ja glükoosi ning vabade rasvhapete sisaldus veres, millega kaasneb lihaste jõudluse suurenemine. Amfetamiinid kutsuvad esile kõrgendatud meeleolu, eufooriat ja ülioptimismi, mille tõttu preparaadi tarvitaja ei suuda alati oma võimeid objektiivselt hinnata. Ta võib mitte tajuda oma võimete piiri. See ilmneb eriti selgelt sportlasel, kes end üle
tahtmine koristada ja korda luua. See aga võib saada põhiliseks ajendiks selle aine korduvale tarvitamisele. Niisugusel juhul põhjendatakse amfetamiinide kasutamist taotlusega vähendada kehakaalu või leitakse, et see aitab meeleolu tõsta enne raskeid majapidamistöid. Aga ka lihtsalt selleks, et vältida depressiooni. (Amfetamiine tarvitatigi enne tsükliliste antidepressantide kasutuselevõtmist depressiooni katkestamiseks.) Amfetamiinid vabastavad nad neerupealistest adrenaliini ja noradrenaliini. Selle tagajärjel kasvab südamejõudlus, tõuseb vererõhk ja glükoosi ning vabade rasvhapete sisaldus veres, millega kaasneb lihaste jõudluse suurenemine. Amfetamiinid kutsuvad esile kõrgendatud meeleolu, eufooriat ja ülioptimismi, mille tõttu preparaadi tarvitaja ei suuda alati oma võimeid objektiivselt hinnata. Ta võib mitte tajuda oma võimete piiri.
päeval. Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, raevuhood, kõrgenenud meeleolu, unetus, ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid, südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine, seepärast soodutab ka aknete teket, võimalik meelepete teke. Selle aine kasutaja tunneb suurenenud vaimset ja emotsionaalset toonust, kuulmis-, nägemis- ja teised aistingud teravnevad, suuremate annuste puhul võivad tekkida luulumõtted. Amfetamiinid vabastavad nad neerupealistest adrenaliini ja noradrenaliini. Selle tagajärjel kasvab südamejõudlus, tõuseb vererõhk ja glükoosi ning vabade rasvhapete sisaldus veres, millega kaasneb lihaste jõudluse suurenemine. Amfetamiinid kutsuvad esile kõrgendatud meeleolu, eufooriat ja ülioptimismi, mille tõttu preparaadi tarvitaja ei suuda alati oma võimeid objektiivselt hinnata. Ta võib mitte tajuda oma võimete piiri. See ilmneb eriti selgelt
A ja NA ülemäärane hulk organismis surub maha immuunsuse, soodustab ateroskleroosi, tõstab vererõhku, kiirendab südametegevust. Hüpotaalamuse- ajuripatsi-neerupealiste (HPA) telg käivitub kortikotropiini vabastava hormooni CRF sünteesist hüpotalamuse paraventrikulaarses tuumas. CRF käivitab ajuripatsi eesosas adrenokortikotropiini ACTH tootmise. ACTH levib läbi vereringe neerupealistesse. Neerupealistest vabanevad kortisool, beeta-endorfiinid, vasopressiini, glükakoon, prolaktiin. Psühholoogilised sümptomid: ärevus, muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine, meeleolumuutused: depressiivsus, tigedus, kannatamatus, ärritavus, rahutus, abitustunne, seksuaalhuvi vähenemine, negatiivsed mõtted, madal enesetõhusus. Kes on stressi suhtes enim vastuvõtlikumad? Neurootilisus inimesed kes on oma loomult ärevad, muretsevad, on
/8/ Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised. /8/ Müra võib esile kutsuda südametegevuse nõrgenemist ja arütmiat. /8/ Samuti on kindlaks tehtud, et industriaalühiskondade inimkeskkonna tavalised helitasemed rikuvad kolesteriini ainevahetust organismis ja tekivad ateroskleroos, sapikivitõbi jt. haigused. /8/ Samuti paiskub müra toimel neerupealistest verre rohkem adrenaliini, hormooni, mis ahendab veresooni, kutsub esile vererõhu tõusu ja suurendab vere suhkrusisaldust. Kui vere adrenaliinisisaldus on pidevalt suur, tekib inimesel stress. /8/ Tugevas müras töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all. /10/ Mürast tingitud üldised tervisehäired: kõrgvererõhutõbi südameveresoonkonnahäired peavalu unetus väsimus lihaspinge
/8/ Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised. /8/ Müra võib esile kutsuda südametegevuse nõrgenemist ja arütmiat. /8/ Samuti on kindlaks tehtud, et industriaalühiskondade inimkeskkonna tavalised helitasemed rikuvad kolesteriini ainevahetust organismis ja tekivad ateroskleroos, sapikivitõbi jt. haigused. /8/ Samuti paiskub müra toimel neerupealistest verre rohkem adrenaliini, hormooni, mis ahendab veresooni, kutsub esile vererõhu tõusu ja suurendab vere suhkrusisaldust. Kui vere adrenaliinisisaldus on pidevalt suur, tekib inimesel stress. /8/ Tugevas müras töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all. /10/ Mürast tingitud üldised tervisehäired: kõrgvererõhutõbi südameveresoonkonnahäired peavalu unetus väsimus lihaspinge
Toimub lokaalselt angiotensiin I konversioon angiotensiin II, mis reguleerib verevoolu neerus iseseisvalt muudest süsteemidest. Angiotensiin II: * potensiaalne vasokonstriktor (veresoonte ahendaja) ja otseselt suurendab süsteemset vererõhku ja neeru perfusiooni (läbivoolutuse) rõhku. * aktiveerib Na imendumist neerutorukestes (proksimaalne, distaalne vään- ja kogumistoruke). See omakorda stimuleerib aldosterooni vabastamist neerupealistest ja vasopressiini hüpofüüsist jt mis võimendavad neeru naariumi ja vee reabsorptsiooni. - seega angiotensiin II suurendab vee ja soolade säilitamist, veresoonesisest mahtu ja vaskulaarset resistentsust – need kõik osalevad süsteemse vererõhku ja neerude perfusioonirõhu suurendamisel. Reniini vabastamine on vähendatud, kui neerude perfusioon suureneb ja vereplasma angiotensiin II tase on tõusnud –
vastavates tundeganglionides Silmaliigutajanärv innerveerib silmamuna ülemist, alumist, keskmist sirglihast, alumist põikilihast ja ülalautõsturit. 26. Sümpaatiline närvisüsteem Sümpaatiline närvisüsteem kuulub autonoomse närvisüsteemi (ANS) alla. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks. Sümpaatilise närvisüsteemi informatsiooni kannab edasi närvilõpmetes sisalduv noradrenaliin. Ärrituse kui negatiivse faktori puhul eritub neerupealistest täiendav hulk adrenaliini ja noradrenaliini, mis ruttab vere kaudu olemasolevale appi. Sümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel ennast kokku võtta, mobiliseerida, kontsentreerida. 27. Parasümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel keskenduda. Kuulub samuti ANS juurde (vt.eelm.). Parasümpaatilise närvisüsteemi infot kannab edasi atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude
Viiruse esmane replikatsioon toimub lihaskoes, kui viiruse hulk on piisav, siis viirus kinnitub atsetüülkoliinretseptorite või teiste retseptorite abil lähimatele sensoorsetele või motoorsetele närvilõpmetele perifeersete närvide ja seljaaju kaudu peaajju, kus paljuneb kõigis osades. Peaajust liigub viirus perifeerseid närviteid pidi süljenäärmetesse. Viirust on isoleeritud ka keele papillidest, kornealt, neerupealistest ja pankreasest. Nakatunud loom võib viirust eritada 1-2 päeva enne kliiniliste tunnuste avaldumist. Limbiline süsteem- agressiivne marutaud Neokorteks- vaikne marut Marutaudi kulg on äge Kliiniliselt avalduv marutaud lõpeb 100%-lt surmaga Ekstsitatsiooni faas ehk hullunud koera sündroom · loomad püüavad kõike pureda · urisemine ja haukumine · pupillide laienemine, desorientatsioon · käitumishälbed ja agressiivsuse hood
regulatsiooni põhimõtted Südame aktiivsust ja veresoonte seinatoonust reguleerib autonoomne närvisüsteem. Kardiovaskulaarne süsteemi seisund on pideva retseptorite kontrolli all. Retseptoritelt saabuvad impulsid kulgevad aferentsete kiudude kaudu keskustesse. Keskusteks on hüpotalamus ja piklikaju. Efekt ilmneb 5-10 sekundi jooksul. Sümpaatiline süsteem Ülesandeks südame löögisageduse ja kontraktiilsuse tõstmine. Sümpaatikude närvilõpmed vabastavad noradrenaliini ja neerupealistest vabaneb adrenaliin, mis kandub vereringega organismis laiali. Parasümpaatiline süsteem Tähtis roll südame löögisageduse langetamisel uitnärvi kaudu. Lühiajalised mehhanismid Baroretseptorid. Stabiliseerivad vererõhu. Aordi ja unearteri seintes vastuseks vererõhu tõusule genereeritakse vastuseks aktsioonipotentsiaal. Nende impulsid tekitavad piklikajus vereringekeskuste sümpaatiliste süsteemide pidurduse ja parasümpaatilise erutuse
üksteise peal asetsevast neuronikihist), siis tekkinud kliinilised muutused viitavad nn vaiksele marutaudile. Vaikset marutaudi iseloomustab depressioon, kooma, hingamise seiskumine ja surm. Samaaegselt viiruse replikatsiooniga limbilises süsteemis liigub marutaudiviirus tsentrifugaalselt kesknärvisüsteemist perifeersesse närvisüsteemi ja sealt mitmesse elunditesse. Viirust võib isoleerida vähesel määral neerupealistest, pankreasest, kuid suurel hulgal esineb viirust süljenäärmetes ja silmas (võimalik sealt isoleerida). Närvisüsteemis viirus peamiselt koguneb intrastütoplasmaatilisele membraanile. Süljenäärmes viirus lokaliseerub peamiselt mukoossetes rakkudes ja vabaneb suurel hulgal sülge. Marutaudi reservuaarloomadel (rebane) võib viiruse tiiter olla kõrgem kui 106 /ml. Ajal, kui viirus paljuneb kesknärvisüsteemis, muutuvad loomad agressiivseks ja võivad rünnata, on
Selle mahutavus on 400-500 ml. Igasse piimaurkesse avaneb 12-18 piimajuha. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit. Sel ajal on lehma kerge lüpsta ning udarast väljutatakse kogu piim. Piima peetus tekib juhul, kui loomale mõjub mingi stressor (näit. peksmine), mis vallanadab neerupealistest hormoon adrenaliini. See omakorda pärsib oksütotsiini mõju, mistõttu lehm ei sõõrdu täielikult ja osa piima jääb udarast väljutamata. Oksütotsiini mõju pärsib ka innahormoon östrogeen, mistõttu indlev lehm ei sõõrdu täielikult ja sel perioodil jääb osa piimast udarasse. 18. Lehmapiima keemiline koostis Lehmapiima keemiline koostis, % Koostisosad Keskmiselt Min . Maks. Ves 87,2...88,5 83,0 89,0
Selle mahutavus on 400-500 ml. Igasse piimaurkesse avaneb 12-18 piimajuha. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit. Sel ajal on lehma kerge lüpsta ning udarast väljutatakse kogu piim. Piima peetus tekib juhul, kui loomale mõjub mingi stressor (näit. peksmine), mis vallanadab neerupealistest hormoon adrenaliini. See omakorda pärsib oksütotsiini mõju, mistõttu lehm ei sõõrdu täielikult ja osa piima jääb udarast väljutamata. Oksütotsiini mõju pärsib ka innahormoon östrogeen, mistõttu indlev lehm ei sõõrdu täielikult ja sel perioodil jääb osa piimast udarasse. 18. Lehmapiima keemiline koostis Lehmapiima keemiline koostis, % Koostisosad Keskmiselt Min . Maks. Ves 87,2...88,5 83,0 89,0
sõõrdumisrefleksita jääks suurem osa sellest väljutamata. Sõõrdumisrefleksi toimel laienevad ka viimajuhad, mis omakorda soodustab piima voolu piimaurkesse. Oksütotsiini eritumist verre ja seega ka piima sõõrdumist võivad oluliselt vähendada mitmesugused negatiivsed ärritajad. Nendena toimivad kõrvalekalded rutiinsest reziimist, võõraste isikute või lehmade ilmumine vaatevälja lüpsi ajal, haigused, valuaisting, ehmatavad helid jms Niisuguste juhtudega võib kaasneda neerupealistest noradrenaliini ja adrenaliini eritumine verre, mis pärsib piima sõõrdumisrefleksi. Nende hormoonide toime vältab keskmiselt 1015 minutit, mis on umbes 2 korda enam kui oksütotsiini toime kestus. Eriti tundlikud adrenaliini pärssivale mõjule on kõrgetoodangulised loomad. Oksütotsiini mõju piima sõõrdumisele avaldub 3060 sekundi möödumisel erutava toime algusest Eesti lehmatõugudel kestab oksütotsiini mõju, olenevalt isendist, 48 minutit.
Selle mahutavus on 400- 500 ml. Igasse piimaurkesse avaneb 12-18 piimajuha. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit. Sel ajal on lehma kerge lüpsta ning udarast väljutatakse kogu piim. Piima peetus tekib juhul, kui loomale mõjub mingi stressor (näit. peksmine), mis vallanadab neerupealistest hormoon adrenaliini. See omakorda pärsib oksütotsiini mõju, mistõttu lehm ei sõõrdu täielikult ja osa piima jääb udarast väljutamata. Oksütotsiini mõju pärsib ka innahormoon östrogeen, mistõttu indlev lehm ei sõõrdu täielikult ja sel perioodil jääb osa piimast udarasse. 3.9.2.2. Lehmapiima keemiline koostis Lehmapiima keemiline koostis, % Koostisosad Keskmiselt Min. Maks. Vesi 87,2..
Selle mahutavus on 400-500 ml. Igasse piimaurkesse avaneb 12-18 piimajuha. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit. Sel ajal on lehma kerge lüpsta ning udarast väljutatakse kogu piim. Piima peetus tekib juhul, kui loomale mõjub mingi stressor (nt.peksmine), mis vallandab neerupealistest hormoon adrenaliini. See omakorda pärsib oksütotsiini mõju, mistõttu lehm ei sõõrdu täielikult ja osa piima jääb udarast väljutamata. 38 KALAKASVATUSE ERIALA 9. Piima kvaliteedi(klasside) nõuded Toorpiima kvaliteediklassi määrab toorpiima töötleja vastavalt toorpiimas sisuldavate bakterite üldarvule ja somaatiliste rakkude arvule. Nõuded toorpiimas sisalduvate bakterite üldarvule ja
annaabi.ee 
