Ameerika Kirjandus 30.01.13 Naturalism · France, Emile Zola · Put down his theory in 1879: Le Roman Experimental, attempt to explain the development of human society throuch biological laws · Outlook is deterministic, pessimistic, fatalistic (fate or biology) · Man as an animal-clever than other beasts, still explainable within the framework · Man is not a free agent, is govern by something · Unable to determine his own faith · Hereditary · Naturalists tried to apply in fiction the processes of natural sciences · Writers task is to record facts, systems of behaviour, living conditions, never revealing any natural unbiased (completely natural) · Point of view: amoral-outside the category of morality, neither good or bad · Naturalist find it absurd to blame the wicked. These criminals are doing what nature, environment, their unconscious tells them to do. Naturalists do not ...
..'' [ Vikipeedia, Modernism, ,http://et.wikipedia.org/wiki/Modernism ]. Modernism tekkis 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi alguses seoses varasemaga võrreldes rohkemate kultuuriliste liikumistega ning rohkete revolutsioonide ja sõjaliste sündmustega. Varasematel ajastutel oli kirjandus mõeldud kõrgema klassi kodanikele, kuid nüüd hakkas lugemine üha enam levima töölisklassi seas. Varasemast realismist ning naturalismist oli inimestel tüdimus ning seetõttu hakkas arenema uusromantism, mis oli pühendunud looduse esiletõusule ning positiivsele filosoofiale. Modernismi mõiste all on kirjandusteaduses kujunenud kolm erinevat tõlget. Esimese tõlgendusena käsitleti modernismi kui üldmõistet, kuhu kuulusid mitmed uued kirjandusvoolud. Põhieesmärgiks oli muuta kirjanduse valdkondi. Teine tõlgendus oli kirjandusajaloole tuginev ning kolmas vaatenurk põhineb tekstile ja keelele pühendumisel
piire. Neid inspireeris keskaeg ja üle kõige , Jaapan- riik, mis avas oma uksed ülejäänud maailmale aastal 1853. Nad tahtsid tutvustada ilu ja kunsti igale kodule. Nad arvasid, et hea maitse ja sisustusdisain juhib kõiki paremale elule. Gerhard Munthe imetles ja pidas kirjavahetust Carl Larssoniga ja 1895 aastal ta kuulutas, et teda võiks võrrelda Prantsuse kunstniku ja disaineriga Eugene Grassetiga ning Taani disaineri Thorvald Bindesbolliga. Munthe varasem töö oli mõjutatud naturalismist, aga 1880-test tulid tema töödesse abstraktsemad ja stiilsemad elemendid. See muutus oli ilmselt mõjutatud tema kasvavatest huvidest Jaapani kunsti, millega ta tutvus 1886. aastal. Sel suvel ühines ta Fleskumi kunstiühinguga. Mitmed uuringud näitavad, et mitmed osalised olid inspireeritud Jaapani kunstist, nende hulgas Gerhard Munthe. 1890, aasta jõuludeks sai Munthe raamatu Jaapani kunstist oma Taani kolleegilt Bernt Gronvoldilt. See oli ilmselt
Sümbolism oli kirjanduses alguses, 19. sajandil eelkõige prantsuse nähtus, mille esimesteks juhtkujudeks olid poeedid Charles Baudelaire (1821 – 1867), Stéphane Mallarmé (1842 – 1898), Arthur Rimbaud (1854 – 1891), Paul Verlaine (1844 – 1896), Jules Laforgue (1860 – 1887) ja romaanikirjanik Joris-Karl Huysmans (1848 – 1907), kes oma proosas siirdus naturalismist üle sümbolismile. Sümbolismi varaseks tähtsündmuseks võib pidada Baudelaire’i luulekogu „Kurja lilled“ (Les Fleurs du mal) ilmumist 1857. aastal. Baudelaire’i luulet iseloomustavad avatud sümbolid, sõnaliselt edastatud heli- ja lõhnatajud. Kõik sümbolistid kirjutasid vihjelises, mõistatuslikus, muusikalises ja ebamäärases stiilis. Mallarmé’d on nimetatud „sümbolismi ülempreestriks“. Rimbaud’ „lihaseliselt lüürilist, kompromissitult otsekohest“
Referaadi sisuks on modernismi põhiolemus, selle erinevad voolud, kirjanikud ja teosed. 3 MODERNISM Põhiolemus / Uusromantism 19.sajandi lõpp ja 20. sajandi algus oli maailmas väga kirev. Toimusid erinevad sündmused: rahvuslikud liikumised, konfliktid, uued avastused teaduses, Esimene maailmasõda. Kõik need sündmused mõjutasid kultuuri ja põhimõtteliselt ka kirjandustki. 1880. aastail hakkas tekkima tüdimus naturalismist ja huvi hakati tundma kõige ilusa, erakordse ja uue vastu. Koos realismiga hakkas arenema uusromantism. Uusromantism on kirjandusvool, mis on arendab romantilist kirjandussuunda, eitades realismi ja naturalismi. Uusromantism on uue ilu loomine, kus iga mõte ja sõna pidi olema midagi kirjeldamatut. 4 Modernismi rühmad Modernismis puudus ainult üks arvamus, seega võib jagada need kolme erinevasse rühma:
August Mälk 1900-1987 1. Autorist ja loome: 1. eesti romaani- ja novellikirjanik 2. Lümandast pärit 3. Lümanda ministeeriumi kool, Kuressaare linnakool, Tartu ülikool 4. Hiljem lümanda koolijuhataja 5. populaare, juhtis seltsielu, hea kõnemees 6. 1944 läks Rootsi ja oli elu lõpuni seal 7. Stockholmi kuningliku draamateatri raamatukoguhoidjana 8. esimesed teosed olid mõjutatud naturalismist ja uusromantismist. 9. I romaan 1926 - „Kesaliblik“ rannatriloogia: „Õitsev meri“, Taeva palge all“, „Hea sadam“ näidend: „Vaese mehe ututall“ 10. 1938 riigi poolt talu, teiseks kandidaatiks Tammsaare (liiga linnastunud) 11. palju rannaäärsest eluolust: novell „Surnu surm“, romaan „Õitsev meri“' 2. Tegvustik: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Ilmus 1942. Lõpetab rannatriloogia
legendidest) Teemad ennastohverdav armastus; kunst ,,Nibelungi sõrmus" 4 ooperit, 4 õhtut I eelõhtu ,,Reini kuld"; II 1.päev ,,Valküür"; 2.päev ,,Siegfried"; 3.päev ,,Jumalate hukk" Valküür müütiline tegelane, võitluses langenud valhallasse ehk surnuteriiki VERISM Verism on Itaalias 1870.aastal tekkinud kirjanduse ja kunstivool, mis taotles elu reaalset kujutamist. 1890.aastal tungis Itaalia ooperisse. Pärit on prantsuse naturalismist (tõetruu kujutamine). Esindajad muusikas: Mascagni (,,Talupoja au" - ülestõusmispühad); Leoncavallo (,,Pajatsid" noore naise ja mehe armastus; päriselt saavad 2 inimest surma); Puccini. Mascagni ja Leoncavallo teosed on lühikesed ning seetõttu esitatakse need koos ühel õhtul. PUCCINI Itaalia helilooja Sündinud Lucca külas, kuid lahkus sealt Õppis Milano konservatooriumis ,,Boheem" ,,Tosca" ,,Madame" ,,Turandot"
Dekadents 19. saj. Teise poole kirjandusvool, kus kujutati allakäiku, süngeid mõtteid ja paiku, surma, kõdunemis, kirge, armatsemist, erootikat. Kirjanduses kasutati palju sümboleid ja kujundeid. Saatan oli sageli tegelane. Charles P. Baudelaire Sümbolism Sümbolism on kirjandusvool, mis sai alguse luulest. Sümbolism koosnes naturalismist ja realismist, mis jutustasid realistliksusest. Hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sõmbolismi eesmärk ei ole väljendada ideaali, vaid näidata reaalsust. Kasutati palju metafoore. Estetism Peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale; iseloomustab arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on kôrgem tegelikkus. Ilus on parem kui hea, s
4. Realism kujutab enamasti olevikku, romantism minevikku. 5. Realismis leiab kajastamist ainult tõsielu, romantism harrastab müstilisust ja fantaasiat. 6. Realismi väljenduslaad on kaine ja asjalik, , romantismil aga ilutsev ja pateetiline. 7. Realismi eelistatumad zanrid on romaan ja novell, romantismil luule (tihti poeem) ja romaan. · Modernism 19.sajandi lõpus uusromantism. 19.sajandi 80datel aastatel jõudis maailm küllastuda realismist ja naturalismist. Hakati uuesti tegema romantilisi teoseid, kutsuti uusromantismiks, mis sai alguse Prantsusmaalt. Uusromantismi alla liigitatakse mitmed kunsti- ja kirjandussuunad, neist tuntumad on: 1.Impressionism- pole oluline sisu, vaid tunded. Tekkis 1860-70 aastatel prantsuse maalikunstis. Vool sai nime Claude Monet'i maali ''Impression, soleil levant'' järgi. NT Bernhard Kellermann (sakslane), Friedebert Tuglas, Tammsaare. 2
pigem impressionismist; samuti oli uusromatilise kujutuslaadiga ühendatud realistlikke, isegi naturalistlikke jooni. Näiteks Tuglase novelli "Toome helbed" ja Tammsaare üliõpilasnovelli "Noored hinged" on kujundanud realismi ja uusromantismi ühendav psühholoogiline impressionism, mis annab edasi tegelase tunde- ja meeleoluvarjundeid. Jaan Oksa detailirikas ja samas üldistav külaelukujutus on aga omamoodi ühendus naturalismist ja sümbolismist. 20. sajandi teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline proosa küpsuse, valdavalt küll juba sümbolistlikus laadis. Esimese maailmasõja ajal jõudis kõrgpunkti Tuglase novellilooming. Uusromantilises laadis kirjutas sel ajal ka Tammsaare: eriti iseloomulikud on tema sümbolistlikud miniatuurid ja kunstmuinasjutud. Prosaistina tegi endale Noor-Eesti ajal nime veel Karl Rumor.
UUSROMANTISM EUROOPA KIRJANDUSES (19. sajandi lõpp) 1880ndatel aastatel oli naturalism Zola juhtimisel ületanud oma kulminatsiooni, kust algas selle voolu kiire langus. Naturalismist kasvas uus nn sajandi lõpu kirjandus, mis on tuntud uusromantismi nime all. UUSROMANTISMI OLEMUS: 1. Realistliku tunnetuse eitamine. Kui realistid lähtusid oma loomingus ümbritsevast maailmast, siis uusromantikud seletasid elunähtusi salapäraste müstiliste jõududega. Nende looming oli täis lootusetust, pessimismi ja elutüdimust. 2. Individualism (= üksikisikule omane). Realistid kujutasid ühiskondlikke probleeme,
tema vanu patte meelde. Tahab kassi tappa, kuid naine takistab, tapab vihahoos naise. Võtab ja müürib naise keldriseina, kass kadunud, politsei tuleb läbi otsima, kõik keldris koos. Midagi ei leita. Mees ise naljaga koputab seinale ja kostab karjatus. Politsei leiab naise laiba koos poolelusa kassiga. Dekadents Kuigi 19.saj oli valitsev kirjandusvool realism, jäi tagaplaanile ka romantism, millest arenes naturalismiga 19.saj lõpuks dekadents. Naturalismist võtsid üle detailse inetuse kirjelduse, inetuses püüti leida ilu. Peateg oli sihitu, elus sageli pettunud või elu suhtes ükskõikne. Rõhutati elu süngemat poolt ja peateg-l ei ole ideaale ega unistusi. Armastus on üürike ja tunnetatakse pidavalt surma kohalolekut. Neid paelub kurjus, sellega seoses saatan ja ebamaisus. Surm ei ole ainult hirmus, vaid huvitav. Kõik mis on hirmus on ka huvitav. Kujut allakäigumeeleolu. Julge erootika. Sümbolism Tekkis Pr.maal 19.saj lõpul
· Nad nägid vajadust kogu ühiskonda ja kunsti ümber kujundada, igasugune subjektiivne alge tuli kunstist armutult välja rookida. · "De Stijl" ideoloogia kohaselt oli maalil, arhitektuuril ja disainil täita oma funktsioon, mis on praktiliste vajaduste süntees. Värv, valgus, materjal need on vaid vahendid. · Piet Mondrian oli maalikunstnik, maali alal omandas ta akadeemilise hariduse Amsterdamis. · Tema varajasemad tööd olid mõjutatud naturalismist, püäntellismist. · 1911 siirdus Mondrian Pariisi, liitus kubistidega, tutvus Braque, Picassoga. · Peale 1914.a. pöördudes tagasi Hollandisse, kujundas välja oma abstraktse maalistiili, värviskaala ja vormikeele. · Korrastades nähtavate, looduslike vormide stiihiat, liikus Mondrian järjest askeetlikuma vormikeele poole. · Reaalsuse purustamiseks tuli loobuda perspektiivist, modelleeringust ja ka faktuurist.
Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast. St suhteliselt tegeliku elu sarnane. Esineb valdavalt proosas, aga seda võib leida ka draamas ja luules. Zanritest on valdavad romaan ja novell, tippteoseks peetakse
Ta astub välja kõige ebaehtsa, ebaõige ja dekatentselt ebaterve vastu Taani ühiskonnas. Tema esimeses suures romaanitriloogias (Muld, Tõotatud maa, Kohtumõistmispäev 1891-95) leiavad käsitlemist sajandi keskpaiga tähtsamad päevaküsimused. Tema 8-jaoline teine suurromaan ,,Õnne Peeter (1897-1904) on radikalismi ja positivismi aegu käsitlev pealinnaromaan. Lõpuks suurromaan ,,Surma riika" (8 rmt. 1912- 16). 1890ndate aastate otsinguid iseloomustab uue poeesia taotlemine, naturalismist lõplik äralangemine ja põgenemine elu tõelikkusest ja askeldusist puhta kunsti valdkonda. Ka selle aja uued kirjanikud olid alguses naturalismi toetajad, hiljem aga tekkis neil sellega lõhe. Müstik Johannes Jörgensen (1866- 1956)- läks katoliku usku, lüürika omad ühisjooni prantsuse dekadentidega; Vigo Stuckenberg (1863-1905)- andekas luuletaja ja romaanikirjanik, sümbolism; Sophus Claussen (1865-1931)- luuletaja, sümbolism. Nende
- Noor-Eesti keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid - kasutas haruldasi ja senitundmata sõnu - tema esimesed luulekogud on varustatud sõnaseletustega - Ridala loomingu kaudu on kirjakeelde jõudnud näiteks : mulje, võigas, ihar, hääbuma, ulgumeri - tundmatuks on jäänud sõnad murelane, muhetama, kanane Ekspressionism - prantsuse keeles väljendus, ilme - 20.sajandi esimesel veerandil (kirjanduses u 1910-1925) - eristus jäljenduskunstist naturalismist ja muljetekunstist impressionismist - kunstniku maailmanägemise, ideede, emotsioonide dramaatiline väljendamine Ajaluule - valdav 1920-1922 ilmunud Alle, Barbarusee, Kärneri, Semperi, Underi, Visnapuu ja Adsoni värsikogudes - Muutunud poeet: *luuletaja kui eetik *luuletaja kui tõekuulutajaks, meedium, kes vahendab kaootilise ajasündmuse mõtet - Muutunud luule: *meelerõõmude asemel mõttelüürika
Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. b ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast- tegeliku elu sarnane. Esineb valdavalt proosas, aga seda võib leida ka draamas ja luules. Zanritest on valdavad romaan ja novell, tippteoseks peetakse Flaubert'i ,,Mme Bovaryd".
Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast. St suhteliselt tegeliku elu sarnane. Esineb valdavalt proosas, aga seda võib leida ka draamas ja luules. Zanritest
ja antud armuand ma olen saanud raha ja riided söögi toad on tihti väga paha jalg märg või nürid noad ma kardan sisekorda ja tolmulappisid ei suuda teha korda ka seinakappisid ka kahhelkive seina ei oska laduda ma oskan kasteheina vaid ära kaduda Pilet 17 1. Realismi mõiste ja põhitunnused REALISM 19. sajand Toob esile ajastule iseloomuliku, tüüpilise. Peaks vältima juhuslikku, ebaolulist. Selle poolest erineb naturalismist, mis on realismi äärmuslik vool (rõhutab halba, madalat, inetut). Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele. Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. (Vastand: romantismi erakordsed inimesed.) Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast (tegeliku elu sarnane). Realism on valdvalt proosas, aga leidub ka draamas ja luules.
anti iseseisvaid etendusi. Ta on loonud mitmeid väiketeatreid ja ka teatrite haldusfirma. Loomisega alustas 1901 (1901 1905) Väike Teater (Kleines Theater). Läbimurre trupiga 1903 Gorki ,,Põhjas" lavastusega. Selle sündmusega lahkus Reinhardt lõplikult Brahmi trupist. Tema teatrikontseptsioon tähendas liikumist uue stiili juurde uusromantism. Teatriga tahtis ta valmistada inimestele rõõmu ning viia nad välja hallist argipäevast. Naturalismist distantseerus ta eelkõige temaatiliselt. Ta vabastas end programmilistest doktriinidest. Väikeses Teatris sai Reinhardtist lavastaja. Esimesed tööd olid Maeterlincki ,,Pelleas ja Melisande" ja Hoffmannstahli ,,Elektra". 1905 sai aasta teatrisündmuseks ,,Suveöö unenägu. Samal aastal loob ta Berliini lavakooli. Tal oli palju uuenduslikke ideid: oluline oli uuendada näitekunsti, võtta kasutusele mängulised- loomingulised vahendid, improvisatsioon, mäng jms
Olles võlutud bütsantsi kunstist, armastas Klimt eriliselt kuldvärvi. Ta kandis seda maalidele nii paksult, et tekkis reljeefne pind, jättes mulje, nagu kaunistaksid maalidel kujutatud daame tõepoolest juveelid. Peale esindusportreede näeb Klimti loomingus Salome ja Juuditi tõlgendusi ning teisi tolle aja moeteemasid, nagu suudlust, inimelu üldistust (noorus, keskiga, vanadus, surm). Tema teosed eemaldusid üha enam naturalismist ja kuigi kujutatavate inimeste pead on modelleeritud ümarplastiliselt, sulavad kehad, draperiid ja tagapõhi tasapinnalises värvilises mosaiigis, joonte ja spiraalide keerises. Klimt kaitses otsustavalt kunstniku väljendusvabadust tagurlikus ühiskonnas, mis aitas kaasa Austria ekspressionismi tekkele. EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib
Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. „Realismus“ - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne- Euroopas 1830-1870. 1831 – Stendhal „Punane ja must“ - esimene realismi esindav teos. Realism – kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süžee areng lähtub reaalse elu loogikast. St suhteliselt tegeliku elu sarnane. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola
Loobus varasemast laialivalguvast stiilist, keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Kõige selle juures säilitas usutavuse. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. Poed on peetud nii geeniuseks kui ka närvihaigeks. 36. ÜLEVAADE NATURALISMIST. ZOLA ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE, ,,THERESE RAQUIN" Naturalism: ei avaldata omapoolset arvamust, kujutab elu, ühiskondlike nähtuseid, väärtustab täpsust ja erapooletust, põhizanr jutustused, kasutab ideid evulutsiooniteooriast, tekkis 19. saj 2. poolel Prantsusmaal, nt Zola Naturalism lähtus realismist, kuid viis selle üksikud küljed äärmusesse. Nõudis ümbritseva
annaabi.ee 
