4)Iseloomusta autoritaarset diktatuuri! Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. 5)Mida rõhutas fasistlik ideoloogia? Fasistlik ideoloogia rõhub emotsioonidele ja poliitilistele müütidele. Ideoloogia ideed pole omavahel loogiliselt seotud, vaid adresseerivad inimeste hinge, emotsioone ja instinkte. 6)Mida rõhutas natsistlik ideoloogia? rõhutab rassismi, teiste rahvuste suhtes vaenulik, ei salli haigeid(invaliide), rahvuse puhtuse teooria oli oluline, 7)Mida rõhutas kommunistlik ideoloogia? Rõhutab sotsiaalset ja varanduslikku võrdsust, eriti sallimatu rikaste vastu 8)Miks sai Saksamaal Hitler võimule? -pettumine Vaimari Vabariigis -Inflatsioon oli kehv -Pettumine Versaille'i süsteemis -majanduskriisi puhkemine 9)Miks toetasid itaallased Mussolinit? Ta lubas muuta Rooma sama võimsaks, kui oli Rooma impeerium
Miks see sõda puhkes ? 28 nov. 1918- 2 veeb 1920, Eesti tahtis saada vabaks ja venemaa tahtis taastada endiseid piire. 5. Miks ei õnnestunud luua 1920. aastail Balti Liitu? Ainukesena olid selleks liiduks valmis Eesti ja läti , ülejäänud riigid olid omavahel tülis . Liitu taheti luua eesti , läti , leedu , soome ja poola vahel. 6. Nimeta kaks Euroopa riiki , millest kujunesid 1920 aastatel Eesti peamised vastased? Kommunistlik venemaa , natsistlik saksamaa 7. Reasta sündmised alustades varaseimast a) Saksa okupatsioon ( 2 ) b) Riigipööre Eesti vabariigis ( 4 ) c) Iseseisvuse väljakuulutamine ( 1 ) d) Vaikiva ajastu algus ( 5 ) e) Mareform (3 ) 8. Miks muutus New York maailma kulultuurikeskuseks ? Sinna koondusid kõik näitlejad , kunstnikud , lavastajad , kirjanikud. See oli suur ja
vastuollu minevaid inimesi kui riigireetureid ning nende ühiskonnast isoleerimiseks moodustati koonduslaagreid, kuhu saadeti paljud ebasoovitavad poliitikud ja ajakirjanikud. Samuti hakati 1935. aastal drastiliselt vähendama juutide õigusi ning levitama rassipuhtuse ideoloogiat toetavat propagandat. Kuna inimesi on alati olnud lihtsam mõjutada nooremas eas, alustati juba koolides äärmiselt põhjalikku juutide vastast rassiõpetust. Samuti moodustati natsistlik noorteorganisatsioon Hitlerjugend, kus kasutati ära noorte kollektiivse tegevuse energiat kindla eesmärgi nimel, et kasvatada neist edukad natsiideoloogia järgijad. Ühe ajastu lõpp tähendab alati uue ajastu algust. Sama kiiresti, kui mõni riik võib majanduslikult või poliitiliselt langeda, võib see ka tõusta. Saksamaa puhul isegi Euroopa võimsaimaks riigiks. Piisavalt auahne poliitiku jaoks, kes oskaks olukorda ära kasutada, on avatud praktiliselt terve maailm
kaotatud sõda, majanduslikud raskused ja poliitilised võitlused riigis muutis sakslased haavatavateks ja kergeusklikeks. Rahval oli lootusetu tunne ja hirm kommunismi ees ning see andis omakorda võimaluse Adolf Hitlerile, kes oli väga osav kõnemees, tekitada inimestes usaldust enda vastu. Nii oma kõnesid pidades suutis ta tõusta Natsionaalsostialistliku Saksa Töölispartei esimeheks ning hiljem riigipeaks. Riigis kehtestati ühe partei ja juhiga riik. Saksamaal tekkis natsistlik diktatuur. NSV-liidus olid aga hoopis teised lood. Pärast I maailmasõda oli Venemaal segased ajad ning seda otsustasid ära kasutada bolsevikud, kes said küll algul võimule, kuid peagi tuli neil seda kodusõjas teiste poliitiliste jõudude vastu võideldes kaitsta. Toimus äärmiselt julm ja ohvriterohke sõda mõlemale poolele, mille tulemuseks oli Punaarmee võit ning Nikolai II ja tema perekonna tapmine Lenini käsul
Okupatsioon. Vastupanuliikumine. XXX tund Natsistlik rassiideoloogia aarialaste ülistamine, juudid kui alaväärtuslikud inimesed Juudid süüdi 1918.aasta Saksamaa lüüasaamises (marksistlikud novembrikurjategijad) Juut kui kurjuse kehastus (vajadus vaenlase kuju kaudu juhtida tähelepanu riiklikelt kitsaskohtadelt mujale) Eellugu 1.aprill 1933 boikotipäev juutidest äriomanike, professorite, arstide, advokaatide, õpetajate, üliõpilaste vastu (Mein Kampfi ideed ellu)
1920. aatal taheti luua Balti liitu, aga see ebaõnnestus. 1923. aatal - Eesti Läti kaitseliiduleping. Üritati parandada suhteid vanelastega. Saksammaga õnnestus, aga NSV liiduga eiriti mitte. 1932. mittekallaletungileping. Üritati luau suhteid Inglismaaga. Nad lubasid küll kõike, aga erilist abi polnud neilt loota. 13. Kirjelda Eesti välispoliitikat 1930. aastatel (lepingud, põhilised ohuallikad, välisriikide suhtumine jms). Ohuallikad: NSV liit ja natsistlik Saksamaa. Rahvasteliidule ei saanud eirit loota. 1935. Inglise-Saksa mereväeleping Läänemeri on Saksamaa Ja NSV liidu asi. 1934. Venemaa üritas teha vastastikuse abistamise lepingut, aga Eesti keeldus. Eesti ei tahtnud parandada suhteid Venemaaga, sest nad kartsid Saksamaad. Eesti jätkas häid suhteid Saksamaaga edasi. 1939. aastal sõlmiti Eesti-Saksamaa mittekallaletungileping Eesti üritas olla neutraalne nii Saksamaa suhtes kui ka Venemaa suhtes. 14. Mis oli Balti liit
naiste brigaadid, anarhistid ja tsentristid. Nende toetajateks olid just linlased, tööstuspiirkondade elanikud. Vabariiklaste poolepeal võttis sõjast osa ka palju naisi. Mõnedes allikates nimetati neid ka lojalistideks. Prantsusmaa tegi ettepaneku rakendada Hispaania suhtes mittevahelesegamispoliitikat. 27 riiki sõlmisid omavahelise lepingu, kus nad keelustasid relvade sisseveo Hispaaniasse. Euroopa diktatuurid lepet ei tunnistanud ja asusid toetama erinevaid pooli. Natsistlik Saksamaa ja fasistlik Itaalia asusid toetama Francot. NSV Liit hakkas varustama vabariiklasi. Sõda ja tähtsamad lahingud (s6) Alguses tundus nagu 1936. aasta juulis alustatud mäss oleks läbi kukkunud. Kõige ustavamad mässulised asusid Marokos. Kuna sõjalaevastik oli võimulolevale valitsusele lojaalne, siis mässulistel ei olnud võimalik Gibraltari väina ületada ja Euroopasse tungida. Franco palus abi Saksamaalt ja Itaalialt, et need toimetaksid väed lennukitega Hispaaniasse
ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Sellele kohale nimetas 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi mittekommunistlikke valimisi. Enne seda oli Lennart Meri koos
Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Sellele kohale nimetas ta 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi vabasid valimisi.
ning laskis nad mõrvata. Natsid ei suutnud esijalgu suuremat toetust koguda. Uus võimalus ülemaailmse majanduskriisi ajal. Hitleri löögirühm kandis pruuni mundrit. 1930.a. suurendasid nad oma saadikute hulka, 1932.a. sai neist Riigipäeva suurim saadikurühm. Hitleril puudus Riigipäevas enamus, õnnestus siiski lasta end valitsuse etteotsa nimetada. Koondas kogu võimu enda kätte. Piiras demokraatlikke vabadusi. Natsistlik Riigipäev loobus võimust, Hitler sai erakorralised volitused. Kehtestati üheparteisüsteem, ainult NSDAP jäi. Hilterist sai Saksamaa diktaator ehk füürer. 4. Kommunistlik diktatuur Venemaal NSVL Teised vabariigid (parteid) ühendati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (NSVL). Kõik liiduvabariigid olid ametlikult võrdsed, tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. Kõrgeim võim kommunistlikul parteil
seda nimetust on kasutatud ka hiljem Lääne-Saksamaal. Nimetust "natsism" on sageli kasutanud natsionaalsotsialismi vastased. Et eriti kommunistid on natsionaalsotsialismi seost sotsialismiga eitanud, on selle ideoloogiat selle vastaste poolt (sealhulgas Saksa DV-s ja Nõukogude Liidus) nimetatud ka fasismiks, hitlerlikuks fasismiks, Saksa fasismiks või hitlerismiks.4 Natsionaalsotsialistlik majandus Erinevalt marksist ei toetunud natsistlik ideoloogia ühelegi majandusteooriale. Natsismi idee oli fundamentaarselt rassistlik ning majanduslikud tegurid asusid alati tagaplaanil. Majanduspoliitika kujunes neljas peamises järgus, ehkki need ei tulenenud loogiliselt üksteisest. Esimest järku on nimetatud ''osalise fasismi'' perioodiks. Tööpuuduse http://blog.delfi.ee/node/682http://blog.delfi.ee/node/682 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Natsionaalsotsialism 3 http://blog.delfi.ee/node/682http://blog.delfi
Suurim hirm oli koputus öösel. Kolmandik Siberisse küüditatuist olid lapsed. Vahistati õpetajaid, teadlasi, kirjanikke, poliitikke. nt. saadeti Siberisse, et oli rohkem maad, kui kellegil teisel. Nälg ja külm tegid ellujäämise peaaegu võimatuks. Nõukogude okupatsiooni 1. aasta sai tuntuks kui ,,kannatuste aasta". Kuid eesti rahvas jäi siiski püsima. 1941. reetis Hitler Stalinit, Saksa sõjavägi tungis Venemaale ja ületas Eesti piiri. Nüüd oli natside kord Eestit rüüstada. Natsistlik ideoloogia vahetas välja nõukogude propaganda. Noored eesti mehed läksid sundkorras Saksa sõjaväkke või hukati. Aga 3. a jooksul pöördus sõda Hitleri vastu ning sax. taandusid, tagasi tuli jälle NSV. 70 000 eestlast põgenes kodumaalt, paljud uppusid ning osa hukkus ja langes vangi. Kuid tuhanded jõudsid läände, lootes, et kunagi saavad tagasi kodumaale. 1945. a veenis Stalin, et Eestis toimuvad vabad valimised ning Roosevelt ja Churchill jäid seda uskuma ning Eesti jäi Stalini
ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Sellele kohale nimetas 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi mittekommunistlikke valimisi. Enne seda oli Lennart Meri
Weimari vabariik (1919-1933) 1920 uue põhiseaduse alusel valiti riigipäev Kappi puts - valitsuse rünnak paremalt Adolf Hitler - 1920. aastal võttis töölispartei üle ja muutis Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (NSDAP). Korraldas Müncheni putsi (riigipöördekatse), mistõttu mõisteti viieks aastaks vangi (seal alustas "Mein Kampfi" kirjutamist). 1933 - Hitler kantsleriks 1933 dets - Hitler riigipea, kogu Saksamaa natsistlik Vabatahtlikud paramilitaarsed üksused - tegelesid korra hoidmisega partei üritustel ja konkureerivate parteide ründamisega Põletati raamatuid Berliini suveolümpiamängudel tutvustati Saksamaa saavutusi kogu maailmale 1935 - üldine sõjaväekohustus Nürnbergi seadused - seadus "saksa vere ja Saksa au kaitseks", kodakondsuseseadused ja riigilipuseadus. Juutidevastased seadused tulenesid "Mein kapfist"
kriminaalõigust, oma finantspoliitika
9. Millised olid Vichy valitsuse aegsed Prantsuse riigi põhilised suundumused nii
siseriiklikus kui rahvusvahelises plaanis?
1940 – 1944 (de-facto) / 1945 (de-
jure)
Siiseriiklik plaan :
• Marssal Petain oli võimul (Pr esindaja)
• Uus konstitutsioon peab tagama õiguse tööle, perekonnale, isamaale, mis ongi deviis:
Travail, Famille, Patrie
• Vabadusest üldse ei räägi
• Fasistlik ja natsistlik (Itaalia pärast) – liikumised kaaluvad fasismi poole
• Antiparlamentaarne reziim
• Riigi ülesus, teatud traditsioonide väärtuste ülestamine
• Revolutsiooni pärand võetakse kõrvale
• État français- on suveräänne riik, millel on pidevalt ahenev tegevusväli
• Riigil on ometi kaks trumpi: merevägi ja koloniaalimpeerium
• Pétain kuulutab end riigipeaks ja loob antidemokraatliku ja antiliberaalse režiimi
totalitarismi võidukäik kahekümnenda sajandi esimese poole Euroopas. Popper oli pärit Austriast. Peale Esimest maailmasõda toimus ümberkaudsetes maades ridamisi marksistlikust ideoloogiast kantud revolutsioone – Venemaal, Ungaris, Saksamaal. Paljudes teistes maades olid olemas mõjuvõimsad marksistlikud rahvaliikumised. Venemaal kasvas sellest revolutsioonist välja aastakümneteks kindlustunud totalitaarne režiim. 30-ndatel aastatel tekkis natsistlik totalitaarne režiim Saksamaal, mis kümnendi lõpul liitis endaga ka Austria, kust juudisoost Popperil tuli põgeneda. Siit teine probleemide ring: milline on totalitaarsete ühiskondade tekke- ja püsimisemehhanism? Kuidas oleks võimalik selliste režiimide tekkimist ära hoida? Millistele tingimustele peaks vastama ühiskond, et ta areneks kõigi oma liikmete huvides? Õpetus teadmise teaduslikkuse kriteeriumitest. Teaduse arengukäigust, mida eespool
(sõltumatu) 6 terrori kasutamine elanikkonnagruppide laialdast terrorit ei kasutata, arreteeritakse või või potentsiaalsete vaenlaste suhtes hukatakse ainult reziimi vastase tegevuse eest N: kommunistlik NSVL 1917-1991 sõjaväelised diktatuurid (Hispaania 1923- fasistlik Itaalia 1922(1926)-1945 1975) natsistlik Saksamaa 1933-1945 üheparteilised reziimid (Eestis 1934- 1938/40) demokraatlikud riigid Island, Iirimaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Sveits, Tsehhoslovakkia autoritaarsed riigid Portugal, Hispaania, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Leedu, Läti, Eesti, totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit/ Nõukogude Venemaa
Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, 4 Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Sellele kohale nimetas 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi mittekommunistlikke valimisi. Enne seda oli Lennart
·Stalin kindlustas oma võimu ,,poliitilise puhastusega`` - palju ohvitseri lasti lahti ja allutas sõjaväe poliitilisele juhtimisele ·Punaarmee õppis lõpuks oma vägede tegevust kordineerima ja koondama jõude vastase kõige nõrgema koha vastu. Stalin asus sõjategevust jälle ise juhtima, aga kuulas nüüdsest rohkem oma kindrale ka. Barbarossa 20.saj. kõige hävitusrohkem ja jõhkraim operatsioon. Hitler kujutas, et kui natsistlik Saksamaa hävitab Venemaa, oleks see ta ,,kingitus`` ülejäänud Euroopale ning sellega ootas kõigilt teistel riikidelt toetust. Mingil määral saigi. Hitleri väed oli täiesti ettevalmistamata puhuks, kui sõda peaks jätkuma ka talvel. Külmetasid suverõivastes ja tangid liikumisvõimetud tänu jäätumisele Leningradi blokaad ·oli Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt ·algas 8.sept.1941 ning lõppes 27.jaan.1944 a. Kokku kestis 900 päeva.
(sõltumatu) 6. terrori kasutamine elanikkonnagruppide või laialdast terrorit ei kasutata, arreteeritakse või potentsiaalsete vaenlaste suhtes hukatakse ainult reziimi vastase tegevuse eest N: kommunistlik NSVL 1917-1991 sõjaväelised diktatuurid (Hispaania 1923-1975) fasistlik Itaalia 1922(1926)-1945 üheparteilised reziimid (Eestis 1934-1938/40) natsistlik Saksamaa 1933-1945 IV Demokraatiad ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel (kaart lk 66, atlas kaart nr 138) demokraatlikud riigid - ___________________________________________________________ ______________________________________________________________________________ ______________________________________________________________________________ autoritaarsed riigid - _____________________________________________________________
traditsioonilisele fasismile. Ka tänapäeval eksisteerib maailma riikides neofasistlikke liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fasismil Allpool esitatud nimekirjas on ära toodud mõned poliitilised ühendused, mis on ennast ise fasistlikuks nimetanud või mida on ajakirjanduses neofasismiga seostatud. Ameerika Fasistlik Partei (American Fascist Party, Ameerika Ühendriigid) Ameerika Natsistlik Partei (American Nazi Party, Ameerika Ühendriigid) Austraalia Esimesena Partei (Australia First Party) Guatemala Vabariiklik Rinne (Frente Republicano Guatemalteco) Itaalia Sotsiaalne Liikumine (Movimento Sociale Italiano) 11 Liikumine "Aleksandr Barkasov" ( " ", Venemaa) Poola Rahvuslik Taassünd (Narodowe Odrodzenie Polski) Rahvuslik Jõud Ühtsus (Nacionl Spka Savienba, Läti)
· Erilisi lootusi pandi Suurbritanniale · Eesti poliitikud püüdsid osaleda Rahvasteliidu poolt loodava kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises. Eesti diplomaadid osalesid kõigil rahvusvahelistel nõupidamistel ning ühinesid kõigi oluliste otsuste ja kokkulepetega. Ohu kasv Juba 1930.aastatel hakkas rahvusvaheline olukord taas teravnema. · Peamisteks ohuallikateks kujunesid sõjakalt tugevnevad kommunistlik Venemaa ja natsistlik Saksamaa · Samas ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus kindlustada rahu · Kollektiivse julgeolekusõstemi asemele astus sõjalis-poliitiliste blokkide ja liitude süsteem, mis näiliselt küll tugevdas liikmete turvatunner, kuid tegelikkuses süvendas olemasolevaid vastuolusid Suhted demokraatlike riikidega · Juba varemgi väheusutavana tundunud võimalus saada abi demokraatlikelt läänerikidelt muutus veelgi ebatõenäolisemaks
20.sajandi alguseks ilmnesid negatiivsed nähtused tööstusriikides : kapitalistliku majanduse maht ning selles tegutsenud ettevõtted olid kiirelt kasvanud. Väikeettevõtted koondusid ja ühinesid suuremateks, mis viis monopolide tekkele. Teravnesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Esimene maailmasõda põhjustas Venemaal kommunistlikud ja Itaalias fasistliku diktatuuri. 1923-1933. oli maailmas majanduskriis, mis sai alguse USA-st. Saksamaal kehtestati natsistlik diktatuur. 1944. loodi Rahvusvaheline valuutafond ja Maailmapank peakorteritega Washingtonis. Ülesanne oli neil stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelevalve abil. 1940. aastate teisest poolest algas kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama Põhjaks ja Lõunaks. Arengumaade majandus tugines endiselt põllumajandussaaduse või maavarade väljaveole. Arenenud tööstusriikides ehitati üles riiklik haridus-, tervishoiu
ka välimist kuuletumist reziimile kuuletumist reziimile · Sõjavägi allutatud diktatuurivõimule · Sõjavägi domineerib v autonoomne · Terrori ja vägivalla kasutamine · Terrorit ei kasutata, · Nt: kommunistlik NSVL 1917-1991, · Nt. sõjaväelised diktatuurid fasistlik Itaalia 1922 (1926)-1945, ( Hispaania 1923-1975), natsistlik Saksamaa 1933-1945 üheparteilised reziimid (eestis 1934- 1938/40) 6. Eesti vabadussõda ( aeg, osalejad, põhjused, tähtsamad sündmused, tulemused/tagajärjed, võidu põhjused) Aeg: 28. November 1918-3. Jaanuar 1920 Osalejad: Eesti ja Nõukogude Venemaa Põhjused: o Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine
Rängalt vapustas majanduskriis I maailmasõja kaotanud riike ja monarhiate kokkuvarisemise tagajärjel iseseisvunud riike (Eesti), mis ei olnud veel suutnud oma majandust üles ehitada. USA, kus börsikrahhiga oli majanduskriis alanud, tulid sellest kõige kiiremini välja. 1932 sai presidendiks demokraat F.Roosevelt. Kui Hoower oli viinud majanduse madalseisu, siis Roosevelt üritas viia riigi majandusellu Diktatuuririigid euroopas: 1. staninlik Venemaa 2. fasistlik Itaalia 3. natsistlik Saksamaa Itaalia roll I maailmasõjas oli omapärane, kuna alustas kolmikliidus, lõpetas Entente´is. Sõttaastumise peaeesmärgiks oli saada juurde asumaid, eriti Aafrikas. Pärast sõda Itaalia lootused ei täitunud. Itaaliasse suhtuti kui kolmikliidu riiki. Kuna puhkes ulatuslik tööpuudus, algasid tööliste streigid ja demonstratsioonid. Loosungiks oli:"Teeme nii, nagu tehti Venemaal." Valitsus ei tulnud streikijatega toime. Esile kerkis uus jõuline liikumine- fasism (fascio-ld.
Hitler oli sunnitud tooma idarindelt lisavägesid, mis kergendas nõukogude pealetungi. TAGAJÄRJED. · hukkus u 60 miljonit inimest (NSVL üle 20mln, Hiinas 10mln, Saksamaa 7mln...) · hukkunutest oli palju tsiviilelanikke (enim NSVLs ja Saksamaal) : genotsiid, holokaust, vägivallapol. · terve Euroopa oli sõjast laastatud (kaasnes demokraatia kriis) · lüüa said natsistlik Saksamaa, militaristlik Jaapan, fasistlik Itaalia · Nõukogude Liit tugevnes kasvas kommunistliku diktatuuri mõju · Balti riigid jäid NSV Liidu mõju alla, NSVL kontrollis Kesk- ja Ida-Euroopat · Inimeste usk progressi oli kadunud (teadust, tehnikat oldi kasutatud sõjas täielikult ju) · Teine maailmasõda tingis KÜLMA SÕJA 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: 14* Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda.
kui nad just ei hõivanud haiglakohti, mida vajasid Saksa sõdurid. Sama kehtis homoseksuaalide puhul – ebasoosingus olid põhiliselt Saksa homoseksuaalid, näiteks Poolas neid taga ei kiusatud. Ainsaks üleüldiselt vaenlaseks peetud grupiks olid juudid. Holokausti põhjused Holokaustini viis lõpuks hulk kokku langenud sündmusi. Nende sündmuste olulisemaid põhjusi ja seoseid võib kirjeldada järgnevalt. 1. Natsistlik diktatuur langetas otsuse massimõrva kohta, ning Saksamaal kehtestati seadused, mis võimaldasid mõrvamist. 2. Kolmandas Riigis valitsevad antisemitism ja rassism õhutasid üldist viha juutide vastu. 3. Saksamaal valitsev militarism tõi endaga kaasa selle, et sõdurid andsid Hitlerile vande vankumatu allumise kohta. 4. Kasvatus kodus ja koolis oli tihti autoritaarne ning ei julgustanud iseseisvalt ja kriitiliselt mõtlema. 5
annaabi.ee 
