4. Mis on bioloogia? Bioloogia on teadusharu, mis tegeleb eluslooduse uurimisega. 5. Nimeta bioloogia harud ja neid uurivate teadlaste nimetused! Mikrobioloogia mikrobioloog Alguloogia alguloog Molekulaarbioloogia molekulaarbioloog Tsütoloogia tsütoloog Anatoomia anatoloog Füsioloogia füsioloog Ökoloogia ökoloog Bakteriloogia bakteriloog Zoobioloogia zoobioloog Botaanika botaanik Mükoloogia mükoloog Histoloogia histoloog 6. Mis on eba(liba) teadus? (astronoomia ja astroloogia!) Ebateadus (libateadus) on tegevus, mis meenutab teadust, kuid selle aluseks on petlikud eeldused ja faktid, mida pole kontrollitud. 7. Nimeta valdkondi, kus kasutatakse bioloogiateadmisi! Kuidas? Kalandus pead teadma milliseid kalu tohib püüda ja milliseid ei tohi süüa. Jahindus pead teadma loomade tavasid ja millal tohib neid püüda. Loodus- ja keskkonnakaitse pead teadma mida tohib ja mida ei tohi looduses teha.
Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakordselt ajukoe rakke (kannavad praegu tema nime), 1865.a. kirjeldas Otto Deiters seljaaju suurt motoneuronit, eristades esmakordselt kahesuguseid jätkeid, harulisi dendriite kui protoplasma jätkeid ja harudeta tubulaarset aksonit kui telgsilindrit. Hispaania histoloog Santiago Ramon y Cajal tõestas aastatel 1888-1891, et iga närvirakk on eraldi tervik, signaal levib mööda närviraku jätkeid ja selle ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub nende kontaktipunktis. Wilhelm Waldeyer andis närvirakule nimetuse "neuron" 1891.a. Närvisüsteemi väikseim funktsionaalne ühik on neuron e. närvirakk. Neuron koosneb neuroni kehast, mis sisaldab kõiki raku elutegevuseks vajalikke organelle, paljudest dendriitidest e. informatsiooni
J. & Schwann, T. (uusaeg, XIX-XX saj) rakuõpetus. Kõik org-d koosnevad rakkudest, nii taimsed kui loomsed. Rakuõpetuse rajajad. Schmidt, A. (Eesti, XIX saj) uuris vere hüübimist, trombiin. Skrjabin, K. (Eesti, XIX-XX saj) III akadeemik, parasitoloog. Spallanzani, L.(uusaeg, XVIII saj) tõestas esimesena, et isaslooma seemnerakk on vajalik viljastamiseks. Koerte kunstlik seemendamine. Zemmers, E. (Eesti, XX saj) oli mikrobioloogia arendaja. Tehver, J. (Eesti, XX saj) kuulus histoloog, vm ajaloolane. Oli anatoomia + histoloogia ja embrüoloogia kabineti juhataja. Kirjutas 13-köitelise koduloomade histoloogia käsiraamatu. Esimene eesikeelne õpik ,,Koduloomade anatoomia". Unterberger, F. (Eesti, XIX saj) TVI direktor Urlugaledenna (antiikaeg, Mesopotaamia) andis sünnitusabi veistele, esimene loomaarst ravitseja. Vries, H. De (uusaeg, XIX-XX saj) pärilikkuse mehhanismid. Hollandlane, mutatsiooniteooria. Wirchov, R. (uusaeg, XIX-XX saj) raku patoloogia rajaja
Instituudi hüdrobioloogiasektori juhataja. Ta oli ka Eesti mere ja siseveekogude kalandusliku ja hüdrobioloogilise uurimise peamine korraldaja ja Võrtsjärve limnoloogiajaama (1961) rajajaid. Uurimusi mere ja siseveekogude kalastiku kohta, ornitoloogia ja mudakonna bioloogia alalt. Aastast 1980 oli Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 295) Liidia Poska-Teiss (6. aprill 1888- 14.mai 1956) ...Eesti zooloog, histoloog ja tsütoloog. Lõpetas 1914 Peterbutis naiste loodusteaduslikud kursused loodusteaduste õpetamises ja histoloogias. Aastal 1917 töötas V. Behterevi nimelises psühhoneuroloogiainstituudis histoloogia ja embrüoloogia õppejõuna. 1944- 1956 oli ta Tartu Riiklikus Ülikoolis tsütoloogia ja geneetika kateedri professor ning 1956. aastast arstiteaduskonna histoloogiakateedri juhataja. Avastas Eestis elava rohekärnkonna, tegeles kahepaiksete ja limuste ning nende sugurakkude uurimisega.
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
