Närvisüsteem (0)

1 Hindamata

Närvisüsteem Närvisüsteem on elundkond, mille eesmärgiks on töödelda väliskeskkonnast ning
organismist pärit informatsiooni ning reguleerida elle tulemusel organismi
käitumist ning koordineerida füsioloogiat. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb
organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega.
Närvisüsteem kogub, edastab, töötleb ja salvestab infot ja annab selle edasi
lihastele j a näärmetele. Närvisüsteem saab informatsiooni väliskeskkonna kohta
vastavates meeleelundites asuvate meeleretseptorite abil ning sisekeskkonna kohta
siseelundites , lihastes , veresoontes , südames ning mujal organismis paiknevate
retseptorite abil. Inimese kesknärvisüsteem koosneb pea ja seljaajust. Inimese
perifeerne närvisüsteem koosneb 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist.
Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja
perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust.
Peaaju paikneb selgroogsetel koljuõõnes ja seljaaju paikneb selgrookanalis.
Kesknärvisüsteem on kaitstud ajukelme poolt, mis koosneb kolmekihilisest
membraanide süsteemist. Peaaju on kaitstud kolju poolt ja seljaaju isoleerivad
füüsiliste vigastuste eest selgroolülid. Närvisüsteemi tegevuse häired võivad olla
põhjustatud geneetiliste defektide, füüsilise trauma, infektsioonide, vananemisega
kaasnevate kõrvalnähtude või keemiliste mürkide poolt. Neuroloogilisi häireid
klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi või
probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häireid jaotatakse kesknärvisüsteemi
häireteks ning perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid saab
klassifitseerida järgmistesse kategooriatesse. Perifeersed närvid toimetavad
impulsse ajust lihastesse, et juhtida inimkeha, kuid viivad ka teavet ajule tagasi.
Kas katsutav pind on sile või krobeline, kui kõvasti sa käes olevat asja pigistad, kas
vesi on soe või külm? Kogu info liigub läbi närvide ajuni ja kui vaja, reageerib
keha vastavalt – kui on liiga külm, siis ahendatakse veresooni ja inimene hakkab
sooja säilitamiseks värisema; kui katsutav pind on liialt kuum, tõmmatakse käsi
välkkiirelt eemale jne. Närvirakk on närvisüsteemi ehitusüksus mille ülesanne on organismis infot edasi
kanda. Närvirakul ehk neuronil on keha ning kahte tüüpi jätkeid – pikem on akson
ja lühikesed on dendriidid.

Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. hall ollus on peamiselt
närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. valge
ollus koosneb aga närvikiududest, jätketest jm. närvikiud seovad üksikuid
närvisüsteemi osasid ja seetõttu on nad koondunud kindlasuunalisteks kimpudeks
e. juhteteedeks. Närviimpulsiks nimetatakse mööda närvirakke liikuvat elektrilist signaali. Refleks on kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele. Refleksid
jagunevad kaasasündinud ehk tingimatuteks refleksideks ja omandatud ehk
tingitud refleksideks. Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaare
ülesanne on erutuse vastuvõtt närviraku poolt, selle juhtimine mööda närvikiude
kesknärvisüsteemi, saadud info analüüs ning vastuse suunamine elundisse. Piklikaju ülesanne on reguleerida tahtele allumatuid tegevusi, näiteks
südametegevust. Samuti võtab piklikaju osa lihaste toonuse ja kehahoiaku
regulatsioonist. Samuti on piklikaju hingamiskeskus! Keskkaju ülesanne on korraldada närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel
ning tagada lihaste toonus. Vaheaju reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri. Lisaks tegeleb vaheaju info
vastuvõtmise, sorteerimise ja koordineerimisega. Väikeaju kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada tasakaalu. Suuraju koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime,
otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. Seljaaju juhib tingimatuid reflekse ehk lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis
aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Samuti vahendab ta informatsiooni
peaaju ja ülejäänud keha vahel. Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake.

https://www.taskutark.ee/m/narvisusteem/

https://elundkonnad.weebly.com/naumlrvisuumlsteem.html

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 1 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2021-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Nunnukana Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Närvisüsteemi referaat

AV III Mairo Hanninen NÄRVISÜSTEEM Referaat Juhendaja: Ene Takk Paide 2011 SISUKORD · Närvisüsteem...................................................................................................................3 · Kesknärvisüsteem (KNS) ...............................................................................................4 · Närvirakud ja närvid ......................................................................................................6 · Piirdenärvisüsteem (PNS) ja refleksid ...........................................................................7

Bioloogia

odt

Konspekt närvisüsteemist (mõisted, küsimused, joonis)

Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust teise. Kahe närviraku vahel on pisut ruumi, kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi. vegetatiivne närvisüsteem - piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste, mitmesuguste näärmete talitust. Selle talitus on automaatne. Selles eristatakse kahte vastandliku toimega osa: üks võimendab, intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist. somaatiline närvisüsteem piirdenärvisüsteemi osa, mille moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga

Bioloogia

doc

Närvisüsteem - õppematerjal

Närvisüsteemi tähtsus ja ülesanded Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb org. väliskeskonna muutustega ja organismis eneses toim. protsessidega. ÜLESANDED: reguleerib elundite talitust kooskõlastab erinevate elundite ja elundkondade tegevuse talitust kooskõlastab organismi ja väliskeskkonna tegevust Närvisüsteemi osad NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus välis

Bioloogia

doc

Närvid

mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakordselt ajukoe rakke (kannavad praegu tema nime), 1865.a. kirjeldas Otto Deiters seljaaju suurt motoneuronit, eristades esmakordselt kahesuguseid jätkeid, harulisi dendriite kui protoplasma jätkeid ja harudeta tubulaarset aksonit kui telgsilindrit. Hispaania histoloog Santiago Ramon y Cajal tõestas

Bioloogia

doc

Närvisüsteem, närvid, refleksid

· Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku, nende vahel on pisut tühja ruumi · Närviimpulsside edasikanne ühelt närvirakult teisele toimub sellesse tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliselt aktiivsete ainetega · Kui ülekandeainet on kogunenud piisav hulk, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi, mis mööda närvirakku väga kiiresti (kini 100 m/s) ja täpselt edasi levib Kehaline ehk somaatiline närvisüsteem · Selle moodustavad liikumis- ja meeleelundinärvid · Korraldab suhtlust välismaailmaga · Reguleerib eeskätt meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi · Selle juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest Vegetatiivne närvisüsteem · Juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust · Reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse

Bioloogia

docx

Närvisüsteem, aju ehitus ja refleksid

Närvisüsteem , ajuehitus, mälu ja reflektsid. 1).Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele. Kogu närvisüsteem jaguneb anatoomilis-funktsionaalselt somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk (tsentraalne) - ja piirde närvisüsteemiks (perifeerseks). Narvisysteemides liigub info norkade elektriliste signaalidega (100m/s). Inimese närvisüsteemi on kyll jagatud kaheks osaks, kuid nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimitud. *kesknärvisüsteem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust.

Elukestev õpe

docx

Inimene kui funktsioneeriv tervik. Homöostaas ja Närvisüsteem

Inimene kui funktsioneeriv tervik. Homöostaas ja Närvisüsteem 1. Mis on homöostaas ja kuidas see toimib? Milliste mehhanismide abil tagatakse organismi homöostaas? Homöostaas on elusorganismide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, sisekeskkonna oluliste näitajate püsimine teatud normi piires. Näiteks rakuvälise vedeliku stabiilsus tagab rakkude püsiva talitlemise, hoolimata väliskeskkonna tingimuste muutumisest. 2. Selgitage mõne näite abil, mida tähendab negatiivne tagasiside. Negatiivne

Bioloogia

doc

Närvisüsteemi talitlus

FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid