Miks on narkootikumid halvad? Narkoomtikumid on ained, mis esialgu tekitavad hea enesetunde, aga hiljem on väga halva tagajärjega. Narkootikumid tekitavad lihtsalt sõltuvust, sest esimene ei tee ju midagi ja siis tuleb teine ja kolmas ja nii edasi. Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii
SASASASA 10A klass Raino Teemu NARKOOTIKUMID Referaat Juhendaja:assa KASAAA 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4 2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?............................................................. 5 3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID..................................................................................6 3.1 Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta.................................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest..........................
MÕNUAINED. Põhjused, miks inimesed kasutavad uimastavaid ja narkootilisi aineid, on kindlasti väga erinevad. Neid kasutatakse lõõgastumiseks, ergutuseks, meeleolu tõstmiseks. Uimastite abil püütakse põgeneda argielu probleemide, kannatuste ja sassi läinud inimsuhete eest. Tihti ajendavad uimasteid proovima uudishimu ja “keelatud vilja” magusus. Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba ühekordne proovimine. Kordamisel tekib aga harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Soov uue annuse järele viib viia kas või kuriteoni, sest ta peab selle mõnuaine saama. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud
Narkootikumid Pidev stress nii kodus, kui ka koolis võib saada ühele inimesele saatuslikuks. Sellepärast peaks valima Iga inimene peaks teadvustama endale sõpru!!! endale, mis on NARKOOTIKUMID!!!! Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme Narkootikumid Juba ammu aega tagasi algas narkootikumide tarvitamine ja müümine välismaal. Meile Eestisse toodi seda Salakaubana ja Müüdi Kõrge Hinna Eest. Piisava koguse narkootikumide tarvitamisel tekib joobe seisund. Erinevatel narkootikumidel on erinev mõju.
.......................................................................4 Sõltuvuse liigid.......................................................................................................................5 Narkootikumite põhiliigid......................................................................................................6 Levik.......................................................................................................................................8 Mida halba teevad narkootikumid?........................................................................................9 Kokkuvõte............................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11 Sissejuhatus Uimastid jagunevad kaheks: 1) legaalsed uimastid tubakas ja alkohol
Narkootikumid Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud
Tõepoolest ennem sõltuvuse saamiseni on kõik hästi ja aine viib mingiks ajaks muremõtted peast. Tegelikult aga mured ei kao kuhugi, nad lihtsalt heidetakse kõrvale ja kui satud sõltuvusse algab tõeline põrgu. Narkootikumide ostmine võtab sult viimse raha ja sa ei ole enamasti võimeline nendest omal jõul ka vabanema. Üldjuhul alustatakse ikka lahjema kraamiga näiteks kanep. Sealt edasi minnakse enamasti järjest kangemate ainete peale et ikka rohkem feelingut Mida narkootikumid teevad? oleks. · Kahjustavad hingamisteid (hasus, Narkootikumid jaotatakse kolme klassi: marihuaana, crack). rahustava toimega narkootikumid (opiaadid, kanep, uinutid ja rahustid); stimulandid ehk ergastava · Põhjustavad organismi üldist kurnatust
Uimastid Uimastid jagunevad: 1) legaalsed uimastid tubakas ja alkohol 2) illegaalsed uimastid ehk narkootikumid TUBAKAS Kuna tubaka tarbimine ei ohusta otseselt ega näiliselt ühiskonna turvatunnet, peetakse seda sageli tavaliseks käitumiseks, erinevalt alkoholi ja narkootikumide tarbimisest, mille otsesteks tagajärgedeks on avariid, vägivald, röövimised, kuritegevus, tapmine, vigastused... Samas on tubaka, nagu ka alkoholi ja narkootikumide tarbimisele omane sõltuvuse tekkimine. Alkohol Alkoholism ei kujune kõigil inimestel välja samamoodi, sama kiiresti. Selle arenemise kiirus
sisalduse veres ja kudedes kui suurema kehakaaluga inimestel. Laste, noorukite ja naiste kesknärvisüsteem on alkoholi suhtes tundlikum. Tolerantsust vähendavad ka aju traumaatilised või aju veresoonte kahjustused, maksahaigused, enamik psüühilisi haigusi ning kaugele arenenud alkoholism. Alkoholitaluvuse ajutist alanemist põhjustavad väsimus, magamatus, ägedad nakkushaigused, emotsionaalne erutusseisund ja kõrge õhutemperatuur. 1.3.3 Narkootikumide tarvitamine Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv,
NARKOOTIKUMID Referaat 2010 1 SISUKORD · Mis on narkootikum, mis narkomaania?.................3 · Statistilised andmed...............................................4 · Lapsed narkodiilerite sihtgrupina......................... ..5 · Narkomaan ja perekond · Mida halba teevad narkootikumid? ........................6 Tuntumad narkootikumid(Kuidas tarbidakse?) · Pilte........................................................... ..............7 · Üledoos, ebapuhtad narkootikumid........................8 · Kasutatud kirjandus. 2 Mis on narkootikum? See on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimeste vaimses, füüsilises kui emotsionaalsetes talitlustes
· 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas · 1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid · 1988-1991 kaotatakse medits. kontrollsüsteem, uimastite ülistamine meedias Eesti Vabariik · 1991-1995 arutluse all uimastite legaliseerimine · 1996.a.dets. - ühinemine uimastite levikut piiravate ÜRO 1961 ja 1971.a. konventsioonidega · 1997 - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse vastuvõtmine Keelatud tarbiine, omamine, kasvatamine jne. · Sel perioodil üldsuse tähelepanu võitnud sündmused: "moonisõda" ja eesti narkokullerite vahistamine Tais · 2000 ÜRO 1988.a. uimastikaubanduse ja rahapesu vastase konventsiooni vastuvõtmine Narkokurjategijate vara võib konfiskeerida · 2001-2002
· Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel - khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks; · Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel- mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilotsübiini sisaldavate) mahl- kasutamine religioossetel kombetlitlustel; · Maailma eri paigus - india kanepi lehtede (marihuaana) suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistina; (on olemas ka metsik kanep ja kasvatada lubatud kanep) · Euroopa kultuuris on alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohoolsed joogid meeleolumuutuse esilekutsumiseks. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vein- Vahemere ääres, kus viinamari kasvas
Pakutava toidu energiasisaldus eri päevadel ei tohi olla tabelis 17 toodud soovitusest väiksem. Samuti ei tohi see ületada soovitust rohkem kui 20%. Toiduportsjonite määramisel arvesta laste vanust.7. Toidu valikut mõjutavad tegurid:Harjumused, teadmised tervislikust toitumisest, toidu hind, maitse eelistused, valmistamiseaeg-mugavus, kättesaadavus, majanduslik olukord, figuur - dieedid, nälg, lõhn, elukoht, närvipinge, stress, rahvus, igavus, teised söövad.9. Koolilapse tervisliku toitumise põhimõtted. Laste tervise ja toitumise puhul on oluline pidada silmas asjaolu, et laste toitainevajadused kehamassi (kg) kohta on täiskasvanutest märkimisväärselt suuremad. Olulised laste tervisliku toitumise indikaatorid on kiudainete tarbimine, rasva osakaal toidus, suhkrute tarbimine ja kaltsiumi vajaliku päevakoguse saamine. Käesolevates toidusoovitustes on rõhk sellel, et toiduvalikul eelistataks puu- ja
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
........... 142 7. Suhtlus ja interaktsioon patsientide ja nende lähedastega .......................................................... 152 8. Psühhosotsiaalsed probleemid patsientidel ................................................................................ 159 10. Vägivald kiirabitöös ................................................................................................................. 171 11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180 12. Surm ja suremine...................................................................................................................... 195 13. Ergonoomika kiirabis ............................................................................................................... 204 14. Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ..............
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
patoloogiliseks füsioloogiaks. Terminit "spordianatoomia" üldiselt ei kasutata, uurib organismi ta- spordifüsioloogia on aga selgesti piiritletav füsioloogia haru, mis käsitleb litlust kehalisel tööl organismi talitlust kehalisel tööl ning regulaarsete kehaliste koormustega ja treenitusseisundi tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste
situatsioone, mida on vaja uurida, kuid meetodid selle uurimiseks tuleb ise leida. Universaalsed skaalasid uurimiseks ei ole, need tuleb ise paika panna. Tema puhul on oluline tema positiivne ühiskonna käsitlus. Comte'i positiivne teaduse käsitlus hõlmab kahte mõistet sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika. Comte leiab, et sotsioloogiast pole võimalik aru saada enne, kui läbi nende kahe mõiste: 1. Sotsiaalne staatika uurib ühiskonna funktsioneerimise mehhanisme. Comte märkis ära kolm tegurit, mis aitavad ühiskonnal toimida : · Perekond märkis Comte, et perekond peaks olema patriarhaalne, naise roll peaks olema järjepidevuse, traditsioonide kandja roll ning ta peaks olema mehe emotsionaalseks mõjutajaks. Perekonda pidas ühiskondliku struktuuri tähtsaimaks elemendiks, millele tähtsuselt järgnesid sugukond ja rahvas.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
