Euroopa Napoleoni sõdade ajal I Napoleoni Prantsusmaa (lk 84) 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks, parlament saadeti laiali. Napoleoni ümberkorraldused: 1) Kaotati revolutsioonikalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde 2) Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik 3) Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 4) Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. II Reini Liidu loomine (lk 85) See on liit, mis moodustati 1806
1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18
Väätsa Põhikool Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleoni langus Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2014 Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Napoleon Bonaparte kätte koondus esimese konsuli tegelik võim.Napoleoni autoriteet rahva hulgas kasvas 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuiks ning kaks aastat hiljem (1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Selline koodeks sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel.
Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal. See oli töö, mis lõpuks võimaldas tal saata oma kaks poega, Joosep ja Napoleon Prantsusmaal kooli. Kuna Korsika polnud ainult Prantsusmaa, vaid ka tugeva Itaalia mõjuga, kehtis saarel tugev perekonnatraditsioon. See omakorda tähendas, et hilisemas elus määras Napoleon oma vendadele ja teistele sugulastele tähtsaid tiitleid. Kuid 1778. aastal sai Napoleoni muretu lapsepõlv otsa ning ta lõpuks sattus Mandri-Prantsusmaale kooli Briennesse, kus ta õppis viis aastat enne kolimist Pariisi, et õppida sõjaväeakadeemias. 1785, kui Napoleon veel õppis, suri Carlo
Napoleon I Napoleon Bonaparte sündis 15 august 1769 Vahemere saarel Korsikal. Napoleon kasutas oma sõjalisi oskusi halastamatult. Napoleon tõusis kindla sihiga saada Prantsuse keisriks. Ta on ajalooline legend. Sündmused tema elust päästsid valla heade kirjanike ja filmiprodutsentide kujutlusvõime kelle töö ongi teinud Napoleonist tõelise legendi. Napoleon teadis lapsest saati ,et ta tahab saada omale sõjaväelise ajaloo. Ta asus sõjaväkke 14 aastaselt ning ta sai stipendiumi väga eeskujuliku suhtumise ja heade hinnete eest. Kogu euroopa oli sokeeritud sellest. Kogu euroopa hakkas kartma teades ,et temast tuleb suur vallutaja. Napoleon oli üks parimatest sõja vägede juhtijast ajaloos. Teda teatakse kui võimunäljas vallutajana, kuigi Napoleon eitas neid süüdistusi. Üks tema suurim saavutus oli koostada
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleon I e. Napoleon Bonaparte valitses Prantsusmaad 11.novembrist 1799 kuni 11.aprillini 1814 ja 13.märtsist 1815 kuni 22.juunini 1815. 18 maist 1804 kuni 11.aprillini 1814 oli ta isegi Prantsusmaa keiser. 1803.aastal likvideeriti Prantsusmaa kontrolli all olevatelt Lääne-Saksamaa aladelt üle 100 väikeriigi mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. a suvel moodustati 16 suuremast Saksa riigist Reini Liit, mille juhiks sai Napoleon isiklikult. Reini Liit kohustas liidus olnud riike osalema Prantsusmaa impeeriumi vallutussõdades; liidus olnud riigid lahkusid kõik Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Euroopa valitsejad aga ei tunnustanud Napoleoni võimu ning need riigid jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord. Tänu sellele saigi Prantsusmaa peamiseks vastaseks sel ajal Euroopa enim arenenud riik Inglismaa, kellega liitusid kõik teised riigid
aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid 1792.a. *1792.a. - Valmy lahing, prantslased võitsid preislasi. *1792.a. - Jemappesi lahing, prantslased võitsid austerlasi. 1793.a. hukati kuningas Lous XVI ja võimule tulid jakobiinid. Jakobiinid kehtestasid diktatuuri - piiramatu vägivalla võimu - Rahvapääste Komitee ja M
25. juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant Quiberoni poolsaarel (Bretagne's). 10. oktoober- toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november- loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 3. märts- algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september- toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli- Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 10. november- toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolutsioon 18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Riigipöörde järel, mis oli toimunud 1799. aastal, jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks ja võim koondus Napoleon Bonaparte'i kätte. Keskvõim tugevnes ja Napoleoni autoriteet kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega
Tõus võimule Absolutistlik valitsemisviis Range tsensuur Kirik allutati riigile Kesk- ja kõrgharidussüsteemi loomine Napoleoni koodeks e. TSIVIILKOODEKS Prantsuse panga rajamine ja uus rahaühik Eraomandi puutumatus Inimesed seaduste ees võrdsed Sõjaväekohustus Sisepoliitilised ümberkorralduse Purustas 1805 Vene-Austria ühendväed (Austerlitzi lahing) Kaotas 1805 Inglise-Hispaania laevastikule (Trafalgari lahing) 1806 võitis Preisi vägesid 1807 Friedlandi lahing, Napoleon võitis Venemaad Tilsiti rahu (Prant. Lääne- Eur. Venem. Ida- ja Põhja Eur.) 1810 sõltusid enamik Euroopa riite Prantsusmaast, sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Türgi ja Portugal Napoleoni vallutused 1806 loodi Reini Liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist Reformid Saksamaal: Pärisorjuse kaotamine Aadlike eesõiguste kaotamine
kolooniategavasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuseSuur Armee- Napoleoni esimene armee, millega ta alustas sõda Vene vastu 1812 aastal.Rahvastelahing- 1813 toimunud Leipzigi linna all peetud lahing, napoleoni ja koalitsioonipartnerite vahel, lahing lõppes napoleoni kaotusegasada päeva- enne Waterloo lahingut olevad viimased 100 päeva, mil napoleon oli veel võimul.Napoleoni vastased koalitsioonid- Inglismaa,hispaania,portugali, vene, preisimaa ja rootsi riigide poolt moodustatud armee, seismaks napoleoni vastu.restauratsioon- varasema poliitilise korra taastamine II Isikud Louis XVI- prantsuse kuningas, kes valitses prantsusmaal enne revolutsiooni, ta hukutati 1793 aastal. Robespierre- jakobiinide radikaalse suuna esindaja, rahvapäästekomitee juht pärast marati hukkamist
-rahvustunde tõus -valgusidude levik -kulturiväärtuste hävitamine/kaitse EUROOPA NAPOLEONI SÕDADE AJAL Napoleoni ümberkorraldused: -tema ümberkorraldused tugevdasid riiki ning parandasid sele majanduslikku olukorda -1804 kuulutas senat ta imperaatoriks -parandas riigi suhteid kirikuga, sõlmis rooma paavstiga konkordaadi Reini liidu loomine ja püha saksa rooma riigi lõpp: -1806 suveks moodustati 16 prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit -protektoriks sai Napoleon -kohustus osalema vallutussõdades -vastukaaluks preisimaale ja austriale -liiduga ühinenud riigid lahkusid pühast rooma riigist -hiljem ühinesid liiduga teised saksa riigid, välja arvatud austria ja preisimaa Püha saksa rooma riigi lõpp: -riigilinnade arv langes 314lt 30le -õigusvastaselt võõrandati malta ordu ja saksa ordu valdused -tükeldati vürstpiiskoppide ja kloostrite võimualad -hävitati ülem-saksamaa kloostrite võrgustik Koalitsioonisõjad 1805-1807:
Inglismaa · Napoleoni sõjad > 1) Vallutati Prantsusmaa kolooniad 2) Mandri-Euroopa vajas rauda ja tekstiili>metallurgia ja söekaevanduse areng 3) Koloniaalimpeerimu teke 4) Tööstusrevolutsioon · 1829 avati esimene raudteeliin · 1820-30 tööpinkide kasutuselevõtt>linnadesse vabrikute teke 1) Tööpäeva pikkus 16-18 tundi 2) Pooled töölistest alaealised 3) Masinate purustamise liikumine 4) Töötute ja vaeste arvkasv 5) 1834 võeti vastu parlamendis vaesteseadus 6) Töömajade loomine · 1830.-datel võitlus parlamendi reformi pärast 1) Kehtis majoritaarne valimissüsteem 2) Tekkisid pehkinud kohakesed 3) 1832.a pehkinud kohad linnadele 4) Parlamendis 2 parteid: konservatiivid ja liberaalid · Sajandi vahetusel toimus suur Iiri ülestõus>Inglise surve kasv>1840.-datel Suur
Kuningas kõrvaldati troonilt. ROBESPIERRE montanjaaride tunnustatud juht, 1793 moodustati diktatuur, mille tähtsaima organi Rahvapäästekomitee juht oli ta, saadeti giljotiini alla. TALLEYRAND piiskop, kelle ettepanekul võõrandati kirikuvarad. NAPOLEON 18. brümääri riigipöörde järel üheks konsuliks tõusnud, hiljem keiser, valitses aastani 1815 ja teostas tugevat vallutuspoliitikat. NELSON mere admiral, kelle juhtimisel võideti Trafalgari merelahing. ALEKSANDER I Venemaa tsaar, kes sai kaotuse osaliseks 1805. aasta Austerlitzi lahingus. KUTZOV Borodino lahingus vene väejuht, kaotus Moskva eel. DE TOLLEY eesti balti sakslane vene väejuht. WELLINGTON inglaste väejuht, kes juhtis sõjaväge prantslastevastu FICHTE Astus välja avalikult Saksamaa uuenemise eest, filosoof. Ta rõhutas mõtte vabadust ja tahte sõltumatust, mõistis hukka absolutistliku monarhia ja vägivalla.
1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3
Napoleon I Bonaparte perekond ja suhted Napoleon Bonaparte sündis 15 august 1769 Vahemere saarel Korsikal. Napoleon kasutas oma sõjalisi oskusi halastamatult. Napoleon tõusis kindla sihiga saada Prantsuse keisriks. Ta on ajalooline legend. Sündmused tema elust päästsid valla heade kirjanike ja filmiprodutsen tide kujutlusvõime kelle töö ongi teinud Napoleonist tõelise legendi. Napoleon teadis lapsest saati ,et ta tahab saada omale sõjaväelise ajaloo. Ta asus sõjaväkke 14 aastaselt ning ta sai stipendiumi väga eeskujuliku suhtumise ja heade hinnete eest. Kogu euroopa oli shokeeritud sellest. Kogu euroopa hakkas kartma teades
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU................................................
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU................................................
25. Kuidas olid Euroopa riigid jaotunud 1810. Aastaks? Millised riigid millisesse rühma kuulusid? 26. Miks ja millal puhkes Prantsuse Vene sõda? Tulemus? 27. Millised olid lõplikud tagajärjed Napoleoni lüüasaamisel Venemaal? 28. Selgita, kes või mis on: absolutistlik monarhia; generaalstaadid; Rahvuskogu; Asutav Kogu; jakobiinid; zirondiinid; Robespierre; Danton; Marat; diktatuur; terror; rojalistid; Rahvapäästekomitee; giljotiin; direktoorium; Napoleon Bonaparte; konsulaat; trikoloor; marseljees; koalitsioon; Napoleoni tsiviilkoodeks; imperaator; Maria Luise; konkordaat; usurpaator; Kolmekeisri lahing; Rahvastelahing; sada päeva; vasallriik? 29. Millised tähtsamad sündmused toimusid:1789; 1791; 1792; 1793; 1799; 1804; 1805; 1806; 1807; 1812; 1813; 1814; 1815? Nende sisu ja tähtsus? 1.USA's Inglismaa 13 kolooniat. Inglismaa pärssis koloniaalmaade arengut tollipoliitikaga, keelas rajada km-de asutusi,
J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
jakobiinidest, sest Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda majandusraskuste tõttu. Tagajärgeteks olid, et inimesed muutusid võrdseks ja kuningriigist sai vabariik. Teised Euroopa riigid tahtsid Prantsusmaa mõju ära kasutada ja rünnata Prantsusmaad. Kindlasti oli Prantsuse revolutsioon tähtis, sest lõpuks kukutati kuninga võim ja kuningriigist sai vabariik. "Euroopa Napoleoni sõdade ajal" Moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, protektoriks sai Napoleon ise. Reini Liit pidi osalema vallutussõdades, vastukaaluks Preisimaale ja Austriale. Inglismaast kujunes Prantsusmaa peamiseks vastaseks, sest Inglismaal oli tugev laevastik ning Inglismaa oli saarestik. Napoleonil polnud piisavalt tugevat armeed, et vallutada Inglismaa. Austria ja Preisimaa olid Prantsusmaa liitlased. Hispaania, Reini liit ja Napoleoni kuningriik olid vasallriigid. Võrdsustati Ühiskond - Napoleoni Tsiviilkoodeks. Napoleon õnnestus Austrias, Preisimaal, Hispaanias
Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadli hulka kuulunud suguvõsast, mille esindajad olid 16. sajandil Liguuriast Korsikale asunud. Napoleoni isa nobile Carlo Buonaparte oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud Korsika vabariigi esindajaks Louis XVI õukonda. (pildil) Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia Ramolino, kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last. • Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Tulevane keiser ristiti Napoleone di Buonaparte nime all; kahekümnendatel eluaastatel vahetas ta selle välja prantsuspärasema . Isikuomadused • Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast
Barclay de Tolly - Venemaa kindral , sõjaväelane Mihhail Kutuzov - Aleksander I määras ta enda asemel armee ülemjuhatajaks Metternich - Austria välisminister, mõjukuse tõttu ``kogu euroopa välisminister'' Sündmused: Bastille vallutamine - 14. juuli 1789. Pani alguse revolutsioonile Vabariigi väljakuulutamine - Napoleoni riigipööre - Ausetlitzi lahing ehk kolmekeisrilahing - austria , venemaa vs prantsusmaa , Napoleon võidab ( 1805 ) Trafalgari merelahing - Prantsusmaa vs Inglismaa . Inglismaa võit ( 1805 ) Borodino - 7. sept 1812 , toimus Borodino külas, Prantslaste võit Leipzigi ehk Rahvastelahing - 6 - 9 okt 1813 Waterloo lahing - Prantsusmaa vs Inglismaa ja Preisimaa , 1815 peale seda saadeti Napoleon vangi Püha Helena saarele Tilsiti rahu - Prantsumaa ja Venemaa vahelini rahu 1807 . Venemaale tegevusvabadus Ida- Euroopas, Prantsusmaale Ida ja Põhja- Euroopas Mõisted : generaalstaadid - seisuste esinduskogu Prantsusmaal
· Opositsiooni riigipööre Konvendi dekreet, millega vangistati ja hukati Robespierre oma kaaskonnaga. 7. Direktooriumi aeg revolutsiooni taandumine (1795-1799) a) Võimule tulid uusrikkad revolutsiooni ajal rikastunud inimesed. b) 1795 uus põhiseadus: · Seadusandlik Korpus uus rahvaesindus. · Direktoorium uusrikaste valitsus (5 liiget) c) Revolutsiooni lõpp: · Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1
varauusaja suundumused olid eksperimentaalse teaduse areng, suhteliste vahemaade kahanemine seoses transpordi ja sidevõimaluste paranemisega. 18. sajandil oli poliitiline olukord enne võimule saamist väga vilets. Jakobiinide võim oli muutnud rahva olukorra kehvaks, kuna elati pidevas hirmus saada giljotineeritud. 1799ndal aastal kukutas Bonaparte koos kahe mehe abiga Direktooriumi, sai esimeseks konsuliks ning kehtestas uue riigikorra. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon korraldama riigi siseolusid kodanluse huvides. Konsulina piiras ta süvenevat anarhiat ja tegi lõpu kodusõjale. Aastal 1804 kroonis Napoleon Bonaparte end keisriks. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. Selle aja jooksul jõudis Napoleon jätta endast ajalukku märkimisväärse jälje, kuid kui positiivne või negatiivne see mälestus temast on? Elu peale keisririigi loomist
Napoleon Bonaparte Sünd ja päritolu Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Algselt oli tema perekonnanimi Buonaparte. Aastal 1796 kui ta oli ausse ja kuulsusse tõusnud muutis ta oma perekonna nime paremini kõlavaks Bonaparteks. Ta pärines väikeaadliku Bounaparte perekonnast. Lapsepõlves oli ta Korsika patrioot, kuna prantslased oli vallutanud saare. Hiljem see arvamus muutus ja temast sai prantsuse sõjaväelane. Lisaks
2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema liitlase olukord, sest: 1. Hakati kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu 2. 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kui 300% 3. Inglismaa suurendas kaubavahetust ülemerekolooniatega 4
Alul oli Hannibal edukas. Rooma sai Cannae lahingus lüüa. Osa Itaalia linnu, samuti Makedoonia kuningas Philippos V liitusid Hannibaliga. Kuid Hannibal kurnas end välja ja aastal 201 alistus. 197 eKr sai Makedoonia kuningas Philippos Künoskefaloi lahingus Roomalt lüüa, sisuliselt alistus. Kreeka linnad kuulutati Makedoonia võimu alt vabadeks (196 eKr Isthmose mängudel), tegelikult sattusid sõltuvusse Roomast. Allutati ka Sardiinia ja Hispaania. III Puunia sõda 153 – 146 eKr Ehkki Kartaago oli nõrgenenud, ei olnud ta kuhugi kadunud. Eriti Cato taotles Kartaago lõplikku purustamist - ‘cetereum censeo Carthaginem delendam esse’ (muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada) – oli tema kõnede alatine lõpulause. 148 eKr allutati lõplikult Roomale Kreeka linnriigid (vastupanu osutanud Korintose elanikud müüdi orjadeks). 133 pärandas Pergamoni kuningas Attalos oma riigi Roomale.
3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa Tilsiti rahu. 3. Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Enamik Euroopa riike sõltus Prantsusmaast. Osad alad olid Prantsusmaaga liidetud (nt Madalmaad, Saksamaa läänealad, mõned Itaalia alad), teised alad olid sõltlased (Hispaania, Saksa alad Reini liit, Itaalia jne) või liitlassuhetes (s.t. sunnitud prantslaste tahtele alluma, nt Austria, lühikest aega ka Venemaa). Allutatud aladele pani Napoleon valitsema oma sugulased ja sõbrad/ustavad kaaslased. Napoleon oli loonud Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, millest väljaspoole jäid vaid vähesed täieliku sõltumatuse säilitanud riigid (Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal). 4. Iseloomusta Prantsuse Vene suhteid Napoleoni ajal! (lk 95-96) Tilsitis sõlmitud sõprus Venemaa ja Prantsusmaa vahel oli ajutine. Venemaal hinnati Tilsiti leppeid kui lüüasaamist ja rahvuslikku alandust
Zirondiinid, aadlikud (Marie-Antoinette), jakobiinid Danton, Robespierre 1794. Lihtrahvas 1794. aasta aprillis hukati Danton ja 1794. Aasta juulis Robespierre. 1795 võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse. 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) revolutsiooni lõpp, konsulaadi ajajärk- Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. Revolutsiooni tulemused: Valitsemine ja majandus Prantsusmaa vabariigiks Uus riigilipp, hümn "Marseljees" Senise seisusliku süsteemi lagundamine. Kodanike võrduse põhimõte. Kodanikuõigused ja vabadused põhiseaduses. Aadlikud ja vaimulikud kaotasid poliitilised eesõigused Kiriku majanduslik ja poliitiline nõrgenemine. Vaimulike allutamine riigile. Varapõhine maksustamine Keelati talupoegade teotöö Riigistati kiriku- ja riigist lahkunud aadlike maad
Loo Keskkool Napoleon Bonaparte Uurimistöö Ajaloos Loo, 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Elulugu............................................................................................................................... 4 2. Sõjategevus.........................................................................................................................6 2.1 Sõjategevus enne keisriks saamist................................................................................6 2.2 Sõjategevus keisrina ..................................................................................................11 Kokkuvõte...................................................................................................................
5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine. I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID
vabariik.Revolutsiooni üheks kaugeleulatuvaks tagajärjeks oli võimas rahvustunde tõus.Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides.Kuid revolutsioon tõi kaasa ka endaga vägivalla ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. 8. Kirjelda Prantsumaad Napoleoni võimu ajal? 1799.aasta riigipöörde ajal jäi Prantsusmaa ikka vabariigiks .Kõik võim koondus ühele isikule esimesele konsulile Napoleon Bonpartele.Alustati suuri ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda.Napoleon autoriteet rahva hulgas kasvas 1802.aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantsalaste keisrik ehk imperaatoriks.Tugevnes isevalitsuslik võim.Võeti kasutusele Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks"-mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
