+5 kraadi. Ruum valmistatakse ette krohvimistöödeks, kaetakse uksed, aknad ja plekkdetailid. Krohvimisele minev objekt tuleb müürseppadelt, monteerijatelt või puuseppadelt vastu võtta, selleks on vaja kontrollida: 1) seinte, postide, ukse- ja aknaraamide vertikaalsust. 2) lagede ja talade horisontaalsust 3) seinte ja lagede tasapinnalisust Uued pinnad: aluspind peab olema puhas ja ühtlase niiskusega. Kui vaja, pind niisutatakse, et tagada parem nakkuvus. Pinnad looditakse ja paigaldatakse majakad ehk krohviribad. Remonditavad pinnad: kui all on vanad email- või õlivärvid, siis pind karestatakse kraapkiviga. Kantakse pintsli või harjaga peale nake (nt Betokontakt Knauf sarjast). Töövahendid, seadmed ja tooted peavad olema paigaldatud selliselt, et oleksid tagatud ohutus ja käepärasus. Olenevalt pinnast on tarvis järgmisi töövahendeid: pintsel- nakke pealekandmiseks, traathari- seinte
viimistluseks kasutada sisetöödeks mõeldud värve ja lakke. Välistööks mõeldud materjale võib kasutada vaid juhul, kui see on terviseohutuse seisukohalt lubatud. Eelistada tuleks veepõhiseid ja kiiresti kuivavaid värve. Värve ning lakke kasutakse nende otstarbe järgi: põrandatele põrandavärv või lakk jne. Fassaadikrunt kasutatakse pärast hoonete fassaadide eeltöötlust katmaks pindu enne värvimist. Eesmärk on täita pinnas esinevad poorid ja kindlustada hea nakkuvus värvi ja aluspinna vahel. Kasutatakse nii spetsiaalseid kruntvärve kui ka lahustiga lahjendatud värvisegusid. Katusevärv plekkkatustele spetsiaalselt plekkkatuste tarbeks väljatöötatud metallpindade värv, mis peab olema väga hea ilmastikukindlusega. Sageli sisaldab libisemisvastaseid lisandeid. Kestvus periood, millest edasi värvkate hakkab lagunema (pragunema) ning kaotab oma kaitsevõime ja dekoratiivsuse. Kipsplaadi, plaatpindade värvimine
katseliselt saadud diagrammidelt või statsionaarse potentsiaali mõõtmiste tulemuste põhjal eelnevate arvutuste abil. Passiveerumine Metalli passiivsus on metalli vastupidavus korrosioonile, mida põhjustab elektrokeemilise korrosiooni anoodiprotsessi suur pidurdus. Pidurdus tekib korrosiooni tulemusena. Metallipinnale tekkiv kile toimib kui korrosioonitõrje kaitsekiht, kui tal on omadused: väike lahustuvus ja tihedus hea nakkuvus metallipinnaga metalliioonidele, hapnikule ja elektronidele läbitungimatus Passiivsus sõltub anoodprotsessi polariseeritavusest kui ka katoodprotsessist. Passiivsus tekib nt Al, Cr, Fe, Mg. Tüüpiline passiivsuse näide Raua korrosioonikiiruse vk logaritmiline sõltuvus lämmastikhappelahuse kontsentratsioonist 20 kraadi juures Metalli massi kaotus ajas Kasutatud kirjandus V. Suurkask. Korrosioonitõrje E. Talimets. Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje
2. Erimördid eriotstarbeks mõeldud, tavalistest mörtidest erinevad, harilikult tehases valmistatud mördid: happekindlad, akustilised, soojaisolatsiooni- ja tulekaitsemördid. 3. Õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda kasutades võib alustarindi pinnamuster nähtavale jääda.. 4. Märgmört - toimetatakse objektile kasutusvalmina. 3. Krohvimördi tähtsaimad omadused? Plastsus, konsistents, tugevus, veehoidlus, nakkuvus. 4. Kus kasutatakse krohvivõrke ja sarruseid? Krohvivõrke kasutatakse, paksu krohvikihi puhul; erinevatest materjalidest konstruktsioonide kokkupuutejoonel; vagude kinnitegemisel; ripplagedes. Sarruseid kasutatakse raudbetooni sees. 5. Krohvimise järjekord? - Krohvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks
Klaaskiudtugikangaga armeeritud katusematerjalid on tunduvalt nrgemad ning leiavad kasutamist teatud tüüpi lamekatuste remondiks. Materjali alumine kaitsekiht on tavaliselt huke PE-kile vi liivapuiste, mis kaitseb rullmaterjali kokku kleepumisest ning vimaldab katusematerjali kiiremat lahti rullimist paigaldamisel. Tavaliselt kasutavad tootjad logoga tähistatud kaitsekilet, mis paigaldamisel gaasipoletiga ära sulab ning sellega on tagatud kuumutatud bituumeni tugev nakkuvus aluskihiga. Bituumenmaterjalide kasutamine ehituses: Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enimkasutatavad lamekatuste katusekatted nii Eestis kui ka mujal maailmas. Bituumenist rullmaterjalid moodustavad umbes 70% kogu Euroopa lamekatuste turust.Bituumenistkatusekatted sisaldavad elastomeerseid v?i plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV- kiirguse ja väiksemate vigastuste kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Materjalid on armeeritud polüester- v
milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid,lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Värve kasutatakse erinevatel otstarvetel , enamasti ikka asjade kaunimaks tegemiseks ja Värvide koostis Sideaine moodustab alusega nakkuva kile ,milles paiknevad pigmendid ja värvi muud koostisosad . Sideaine määrab ära värvi omadused nagu : nakkuvus alusega ja värvi tugevus . Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid.Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks
+palju värvitoone -Raske hooldada. +kuivab kiiresti +praktiliselt lõhnatu Liimvärvid: Koosnevad kriidi ja mõne vesilahuse segust. Liimvärvid on traditsiooniliselt sideainena kasutatud naha-, kondi-, taime-, tselluloosi-, või kasuiinliimi ning rukkijahu kliistist. Liimvärviga võib katta nii krohvi, kipsi, kivi kui ka papi ja paberit. Puidule värvi ei soovitata, kuna puudub vajalik elastsus. Liimvärvi omadused: 1. Hea kattevõime 2. Hea nakkuvus 3. Kuivab kiiresti 4. Vananeb kaunilt 5. Lihtne uuendada 6. Kegre eemaldada Lubivärv e. vesivärv: Lubivärv koosneb 1 mahuosast lubipastast 2-3 mahuosast lubjaveest ning vajadusel pigmendist. Lubjavett saadakse 1 mahuosa lubjapasta- ja 4-5 mahuosa vee segamisel. Märjana on värv oluliselt tumedam ning kuivades muutub mitme tooni võrra heledamaks. Lubivärv nakkub kõige paremini lubikrohvi või lubivärviga. Üldjuhul värvitakse 1 kiht päevas, sageli värvi segades.
Klaaskiudtugikangaga armeeritud katusematerjalid on tunduvalt nrgemad ning leiavad kasutamist teatud tüüpi lamekatuste remondiks. Materjali alumine kaitsekiht on tavaliselt huke PE-kile vi liivapuiste, mis kaitseb rullmaterjali kokku kleepumisest ning vimaldab katusematerjali kiiremat lahti rullimist paigaldamisel. Tavaliselt kasutavad tootjad logoga tähistatud kaitsekilet, mis paigaldamisel gaasipoletiga ära sulab ning sellega on tagatud kuumutatud bituumeni tugev nakkuvus aluskihiga. Lamekatust on halvustatud Eestis olid lamekatused väikemajade ehitamisel eriti moes 1960. aastail. Tollal ebannestus katuse katmine sageli kasutatud materjalide ning puuduliku teabe tttu: katused lasid läbi ning nudsid järjepidevat remonti. Lamekatusest sai soimusona ja tekkis arusaam, et lamekatused on väikemajadele vale lahendus ning meie kliimasse ei sobi. Praeguseks on olemas töökindlad ja usaldusväärsed materjalid igasuguse
mineraalsete krohvide tugevad küljed. Silikoonkrohv vett külge ei võta. Silikaatkrohv Kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil. Silikaatmörtide pealekandmisel mineraalsele alusele reageerib kaaliumsilikaat aluspinnaga ning õhu sisaldava CO2-ga ning moodustab seeläbi aluspinnaga ideaalse nakke. Tähtsamad krohvimörtide omadused Plastsus Koostis Tugevus Veekindlus Nakkuvus Krohvitööde üldised töötingimused Kogu krohvitööde teostamise aja peab minimaalne termperatuur olema +5 kraadi. Krohvitööd lubikrohviga on soovitav teha suve alguses, et vääks piisavalt aega segu karboniseerumiseks. Aluspind peab olema puhas ja ühtlase niiskusega. Aknad, uksed ja plekkdetailid kaetakse kinni. Krohvimistööd projekteeritakse nii, et pinnad jaotuvad väiksemateks osadeks ja neid on
Põranda vuugid peavad olema põrandaplaatidega suhteliselt tasa, siis on kergem puhastada ja mugavam kõndida. 35. Sideaine värvus määrab: · kattevõime · nakkumine aluspinnaga · kulumiskindlust · rullimisomadused 36. Kuidas iseloomustada värvi, mille läikeastmeteks on 7 : · täismatt · poolmatt · matt 37. Värvide omadus on: · veeimavus · nakkuvus · kulumiskindlus 38.Alküüdvärvi lahustiks on: · nitrolahusti · lakibensiin 39. Kriidiga või lubjaga värvitud laepuhul sobilik eeltöötlus: · eemaldada vana kiht mehhaaniliselt · kruntida kuivvärviga · pahteldada niiskete ruumide pahtliga 40. Levinuimaks pigmendiks lateksvärvis on: · karoliin · raudoksiid · titaandioksiid 41. Vesilahusel värvi kile on täiesti kuiv ning saavutanud oma lõpliku tugevuse umbes
Suurima kattevõimega pigmendid on tavaliselt raskmetallide ühendid (välja arvatud tahm ja ultramariin). ’ Värvide- ja lakkida koostis Värvid ja lakid, mille sideaineks ehk kilemoodustajaks on alküüdvaigud (sünteesi lähteaineteks on looduslikud õlid nagu linaseemne-, soja-, männiõli). Kruntvärv - mõeldud aluspinna pooride täitmiseks, et vähendada hilisemat värvikulu ning tagada parem nakkuvus värvitava pinna ja värvi vahel. Kulumiskindlus - laki- või värvi omadus toote kasutamise käigus mitte kuluda. Mõõdetakse spetsiaalse seadmega, kus pöörleval kettal olevat katsekeha hõõrutakse abrasiiviga (nt liivaga). Pöörete (tsüklite) arv, millele kile vastu on pidanud, iseloomustab värvi või laki kulumiskindlust. Lahjendamine - kasutatakse värvi või laki viskoossuse e konsistentsi alandamiseks, lisades juurde värvis kasutatud lahustit või
- terrasside, rõdude hüdroisoleerimiseks - vahtpolüstüroolplaatide liimimiseks Tehnilised näitajad - Värvus: mustjaspruun - Kuivaine sisaldus: ca 70% - Kihtide arv: min 2 kihti - Ooteaeg kahe kihi paigaldamise vahel: ca 24 tundi temperatuuril +20C - Paigaldustemperatuur: +5C .... +35C - Paigaldusvahendid: kellu või pahtlilabidas - Materjalikulu: keskmiselt 1,17 kg/m2/mm - Lubatud koormused: Pinnase tagasitäidet võib alustada ca 7 päeva möödudes pärast viimase kihi pealekandmist. - Nakkuvus betooniga: ~0,4 MPa - Vastupidavus veesurvele: 0,45 MPa paigaldamisel 4,5 kg/m2 AQUASEAL HYPRUFE omadused: - Vuukideta AQUASEAL HYPRUFE moodustab pideva kaitsvaniiskuskindla membraani - Pintsliga pealekantav - AQUASEAL HYPRUFE`I võib pintsliga peale kanda otse anumast. - Lahustivaba - Külmmastiks Kasutusalad - Vundamendid ja resevuaarid (väljastpoolt): tagab betoon- ja kivipindadele veekindla katte. - Põrandad: annab vedelikuna pealekantava niiskuskindla vahekihi uutele tarinditele
Küsimused 1. Millistest koostisainetest koosnevad krohvimördid?(üldiselt) 2.Millised möre nim. õhkmörtideks? 3.Milliseid mörte nim. hüdraulilisteks mörtideks? 4.Milliseid sideaineid kasutatakse õhkmörtide valmistamisel? 5.Milliseid sideaineid kasutatakse hüdrauliliste mörtide valmistamisel? 6.Krohvitööde vajalikkus(6). 7.Millest oleneb krohvimördi tardumiskiirus? 8.Millest oleneb krohvimördi nakkuvus? 9.Millest oleneb krohvimördi veehoidvus? 10. Millest sõltub krohvimördi plastsus? 11. Mis on ja millest sõltub krohvimördi mahupüsivus? 12.Mis on märg- ja mis on kuivkrohv? 13.Kuidas jaotatakse krohve täitematerjali järgi? 14.Kuidas jaotatakse krohve tardumis ja kivinemiskiiruse järgi? 15.Kuidas jaotatakse krohve sideaine järgi?(üldiselt) 16.Kuidas saab reguleerida krohvimördi tardumis- ja kivistumiskiirust? 17.Mineraalsete krohvide liigitus (5)? 18
iseärasustest, näiteks imavusest. Värvi kvaliteeti võivad mõjutada ka selle säilivusomadused. Tüüpilisemad kahjustused värvi pikal seismisel on viskoossuse muutus, lahusti ja sideaine eraldumine (lahusti kihistumine värvi pinnale) ning läike muutus. Värvi omaduste teise grupi moodustavad optilised omadused: värvus ja läige. Läikivamad pinnad peegeldavad paremini valgust. Kolmanda grupi moodustavad mehaanilised omadused nagu nakkuvus aluspinnaga ehk adhesioon, värvikile elastsus ja tugevus, vastupidavus UV-kiirgusele, kemikaalide-, ilmastiku-, kuumuse- ja korrosioonimõjudele. Alljärgnevalt kirjeldatakse veidi pikemalt mõningaid värve. Õlivärvid Õlivärv on tehtud kuivatatud taimeõlist (nt linaseemneõli) mis on segatud kõrge kvaliteetsete pigmentidega, et moodustuks siduv värvi pasta. Kuivatatud õli kasutati juba 1. sajandil meie aja järgi, 12
all mõeldakse vedeliku võime seista vastu kuju muutustele. Mida kõrgem viskoossus, seda paksem ja vähem voolavam on värv tihedus kuivamisaeg sobivus teiste värvidega värvi kvaliteet. Tüüpilisemad kahjustused värvi pikal seismisel on viskoossuse muutus, lahusti ja sideaine eraldumine (lahusti kihistumine värvi pinnale) ning läike muutus Optilised omadused: värvus läige- läikivamad pinnad peegeldavad paremini valgust Mehaanilised omadused: nakkuvus aluspinnaga ehk adhesioon värvikile elastsus ja tugevus vastupidavus UV-kiirgusele, kemikaalide-, ilmastiku-, kuumuse- ja korrosioonimõjudele Värvimisvahendite põhitõed Raudne reegel: naturaalsete karvadega pintsel lahustipõhistele, sünteetiline pintsel vesialuselistele värvidele-lakkidele. Sama kehtib ka värvirullide puhul Paljud tootjad on jaganud pintslid ja rullid nelja kategooriasse: ● veepõhisele lakile, läikivale veepõhisele värvile
Hea müüriliiv ei tohi sisaldada liiga palju setet ega ka huumust. MÖRDI LISANDID Lisaboore tekitavad ained-Moodustavad segamis etapil mördis väikesi õhumulle. Sobiv boorsus suurendab ka mördi külmakindlust. Kiirendid-Nende abil saab kiirendada möri kivistumist Aeglustid-Aeglustavad mörd kuivamist Plastifikaator-võimaldab mördi plastsemaks muta vähese vee hulgaga Nakkuvus lisandid-liimained Hüdrofoobsed-Takistavad vee liikumist vee boorides. Kasutatakse paksude välisvuukide puhul. Värvained-Kasutatakse mördi toonimisel. KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED Müürikivid-1)tellised 2)enimlevinud tellised 3)betoonplokid 4)keramsiitplokid 5)silikaatplokid 6)kergbetoonplokid Mördi toorained, lisandid, ülesanded ja omadused Müürimördi-mitmesugused müüriörte TÖÖKOHA KORRALDAMINE MÜÜRITÖÖDEL
5.3.2 Likemehhanismide määrimine Likemehhanismide puudulik määrimine kutsub esile keti purunemise, mis vib phjustada töötajale tsiseid ja isegi eluohtlikke vigastusi. Keti määrimine toimub automaatpumba abil. lipump on reguleeritav ja see toimub kruvi keeramisel kruvikeeraja vi kombivtme abil. On soovitav kasutada värsket (spetsiaalset tüüpi) hea viskoossusega li. Ketilil peab olema keti suhtes hea nakkuvus ja head voolavusomadused nii suvel kui talvel. Kui pole saadaval spetsiaalset ketili, kasutage transformaatorili EP 90. Ärge kunagi kasutage äratöötanud lisid. Taolised lid on kahjulikud nii teile endale, mootorsaele kui ka keskkonnale.Oluline on kasutada li, mis sobib hutemperatuuriga (parandatud viskoossus). Temperatuuril alla 0 C muutuvad mned lid paksuks, koormavad pumba üle ja kahjustavad seda. li valimisel pöörduge teeninduskeskuse poole
Sideaine lühendid: - lubi (mittehüdrauliline) L, - hüdrauliline lubi HL - tsement T - müüritsement M - lubi + tsement LT - kips K - kips + lubi KL Mört - on side ja täiteainete, vee ning õhu segu mis võib sisaldada lisa-värv ja täitsaaeneid Värvaine pigment ehk värvipuru mida võib kasutada värviliste mörtide valmistamisel Tähtsamad krohvimörtide omadused Plastsus Koostis Tugevus Veekindlus Nakkuvus Otstarbe järgi jagunevad: Hariliku märgkrohvi ja dekorativkrohvi aluskihi tegemiseks Viimistluskihtide tegemiseks Dekortattivkrohvide tegemiseks Eriotstarbeliste krohvide tegemiseks Jagunemine täitematerjalide järgi: Rasked mördid (jõe, järve või mäeliiv, erinevate kivide puru) Kerged mördid (liiv, saepuru) Tardumise ja kivinemis kiiruse järgi jaotuvad Kiirtarduvad mördid (kips, tsement) Aeglaselt tarduvad mördid (savi, lubi, liimilisanditega)
Klaaskiudtugikangaga armeeritud katusematerjalid on tunduvalt nõrgemad ning leiavad kasutamist teatud tüüpi lamekatuste remondiks. Materjali alumine kaitsekiht on tavaliselt huke PE-kile vi liivapuiste, mis kaitseb rullmaterjali kokku kleepumisest ning vimaldab katusematerjali kiiremat lahti rullimist paigaldamisel. Tavaliselt kasutavad tootjad logoga tähistatud kaitsekilet, mis paigaldamisel gaasipoletiga ära sulab ning sellega on tagatud kuumutatud bituumeni tugev nakkuvus aluskihiga. Lagunemist saab vältida Lagunemise vältimiseks peab katusekate olema altpoolt välisõhuga tuulutatav. Välisõhk peab vabalt katusekatte alt läbi pääsema. Sel juhul suundub liigne niiskus katusekatte alt välisõhku ega riku katust. Bituumenpapist katuse tuulutamiseks kasutatakse selle all asuvaid soojustusplaate, millesse on lõigatud sooned õhu läbipääsuks. Need sooned ühendatakse katuse äärtel tuulutuskanali ja -avadega
kasutamist teatud tüüpi lamekatuste remondiks. Materjali alumine kaitsekiht on tavaliselt õhuke PE-kile või liivapuiste, mis kaitseb rullmaterjali kokku kleepumisest ning võimaldab katusematerjali kiiremat lahti rullimist paigaldamisel. Tavaliselt kasutavad tootjad logoga tähistatud kaitsekilet, mis paigaldamisel gaasipõletiga ära sulab ning sellega on tagatud kuumutatud bituumeni tugev nakkuvus aluskihiga. Protan PVC katusekatted PVC on keskkonnasõbralik materjal, mille valmistamiseks kasutatakse looduslike aineid: meresool (57%) ja õli (43%) 10 Protan SE EX EXG katteid kasutatakse uusehitustel ja katuste renoveerimisel, lamekatustel, viil- ja erikujulistel katustel, suurtel tööstus- ja ärihoonetel ning erinevate projektidega ja kujudega eramajadel ja paljudel teistel katustel.
nimetatakse silikoonkummiks ja tema töötemperatuuri piirkond on tunduvalt laiem kui teistel ja ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid ja polüester. Poolsünteetlistest kasutatakse atsetaat- tselluloosi. Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on puuvill, vill, siid, lina, kanep. Liimideks sobivad paljud polümeerid, kuna neil on nakkuvus paljude materjalidega. Näiteks epoksüüdliimid, mis koosnevad epoksüüdvaigust ja kõvendajast, millele lisatakse ka plastifikaatorit ja täiteaineid. Epoksüüdvaigud on vedelad või poolvedelad ained. Kõvendajatena kasutatakse amiine ja hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100 kraadi. Kõvenemise käigus katkeb üks hapniku side süsinikuga ja ta liidab endaga vesiniku aatomi amiinorühmast.
Mõõtmed sentimeetrites P x L x K 24 x 17,5 x 11,3 2 x 2DF-2 x 2DF tellist üksteise kõrval = 4 x 1 DF tellis Mõõtmed sentimeetrites P x L x K 24 x 24 x 11,3 4.2.3 Õõnsused Müüriblokkides on nende kaalu vähendamiseks õõnsused. Blokid võivad olla eriti kerged, kui tootmise ajal luuakse lisanditega palju tühikuid. Õhutühimikke ei tohi mördiga täielikult täita, sest müüris olevad tühikud aitavad kaasa isolatsioonile. 4.3 Mört Telliste vaheline nakkuvus oleneb müürimördist. Iga mört moodustab vuugi (1) otsa vuuk, ca 1 cm paksused vertikaalselt, (2) alusvuuk, ca. 1,2 cm paksused horisontaalselt. Märkus: Jälgi, et vuuk oleks silendatud! Mõõtmete koordineerimine Tellismüüride ehitusel on arvutustes aluseks KAHEKSANDIK MEETRIST Kaheksandik meetrist on meetri kaheksanda osa pikkus: 1,00 m : 8 = 0,125 m 0 10 8 20 16 40 40 21 0 Märkus: 0
Kummid: kasutamine -autode, mootorataste, traktorite jne rehvid, rihmad, jalanõud. Polü-siloksaanahelaga kautsuk. Temast saadavad kummid nim silikoonkummiks.Sünteetilised kiud: kasutatakse polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad: polüamiidid, polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi. Looduslikud polümee-rid on puuvill, vill jt. Liimid: sobivad polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega.. 16.Osakestega tugevdatud komposiidid Siin on dispergeeritud faasi osakeste mõõtmed enam-vähem ühesugused erinevates suundades. Suureks loetakse kui nad on suuremad molekulaarsetest mõõtmetest. Nanoosakesed on 10.100nm Suurte teraliste osakestega komposiidid- Plastid--sisaldavad täiteaineid, teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja
Kandeseinte vähim lubatud paksus on 150 mm. Eriti rohke tapistamise ja paljude avade olemasolul tuleb seda arvestada seina paksuse planeerimisel. 15 Keramsiitplokid külmuvad tükkideks kui nad asuvad täielikult või osaliselt uputatud olekus. Soojustatud plokke on vaj nurgas lõigata, et vältida külmasildade teket. Müüritise sidumiseks on vaja kivid omavahel kivid siduda. Mõrdil peavad olema järgmised vajalikud omadused: tugevus, nakkuvus kividega, olastilisus, hea võime hoida endas vett, vähene agressiivsus. Sillused võtavad vastu ava kohal oleva tarindi koormuse. Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid Välisviimistlus 1. Sile vormipind 2. Harjapind 3. Pesubetoonpind 4. Klinker- ja tellisplaatpind 5. Lihvitud mosaiikpind 6. Klombitud pind 7. Looduskiviplaatidest pind 8. Värvitud pind Siseviimistlus 1. Terashõõrutud pind 2. Rullipind 3. Lihvitud pind 4
Polüsiloksaanahelaga kautsuk. Temast saadavad kummid nim silikoonkummiks. Töötemo piirkond on tunduvalt laiem kui teistel, ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetilised kiud: valmis kasutatakse polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad: polüamiidid, polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat- tselluloosi. Looduslikud polemeersed on puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimid: sobivad polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kasutatakse epolsüüdliime. See koosneb epoksüüdvaigust ja kõvendajast. Nad on vedelead või poolvedelad ained. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Kõvenemise käigus katkeb üks hapniku side süsinikuga ja ta liidab endaga vesiniku aatomi amiinorühmast. Polümeersed kattekihid: kasutatakse aluse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja elektroisolatsiooniks. Levinud on PVC katted. 19. Osakestega tugevdatud komposiidid.
üüritise loomiseks on vaja kivid omavahel mö mördiga siduda. Mö Mört koosneb sideainest (õhk sideaine: lubi, hü hüdrauliline sideaine: tsement), liivast ja veest ja lisanditest (nä (näiteks plastifikaatorid). plastifikaatorid). Mördil peavad olema jä järgmised vajalikud omadused: tugevus; nakkuvus kividega; plastilisus (töö (töödeldavus, deldavus, mö mört on hä hästi laotatav müü müürile); rile); hea võime hoida endas vett; vähene agressiivsus. Tuntumad klassikalised mö mördid on:
Mõistetavalt sõltub katvus paljuski aluspinna iseärasustest, näiteks imavusest. Värvi kvaliteeti võivad mõjutada ka selle säilivusomadused. Tüüpilisemad kahjustused värvi pikal seismisel on viskoossuse muutus, lahusti ja sideaine eraldumine (lahusti kihistumine värvi pinnale) ning läike muutus. Värvi omaduste teise grupi moodustavad optilised omadused: värvus ja läige. Läikivamad pinnad peegeldavad paremini valgust. Kolmanda grupi moodustavad mehaanilised omadused nagu nakkuvus aluspinnaga ehk adhesioon, värvikile elastsus ja tugevus, vastupidavus UV- kiirgusele, kemikaalide-, ilmastiku-, kuumuse- ja korrosioonimõjudele. Alljärgnevalt kirjeldatakse veidi pikemalt mõningaid värve. a) Õlivärvid Õlivärv on tehtud kuivatatud taimeõlist (nt linaseemneõli) mis on segatud kõrge kvaliteetsete pigmentidega, et moodustuks siduv värvi pasta. Kuivatatud õli kasutati juba 1. sajandil meie aja järgi, 12. sajandil mainitakse linaseemneõli kui sideainet värvides.
Mördi koostis on tavaliselt sideaine, liiv ja vesi. Mört liigitatakse põhimördiks(mördiks) ja peen- või kergmördiks vastavalt mördi koostisele. Põhimördi täitematerjaliks kasutatakse üldiselt kvartsliiva. Täiendavalt liigitatakse mörte arvutusliku survetugevuse ehk margi põhjal, tähistades seda tähega M, millele järgneb mördi survetugevus MPa-tes, näiteks M5. Mördil peavad olema järgmised vajalikud omadused: -tugevus, -nakkuvus kividega -plastilisus (töödeldavus, mört on hästi laotatav müürile), -hea võime hoida endas vett, -vähene agressiivsus. Mördi vaime hoida vett on tähtis müüritise tugevuse saavutamiseks. Tuntumad klassikalised mördid on: -tsementmört, -segamört, -lubimört. Sideained jaotatakse õhk- ja hüdraulilisteks. Esimesed kivinevad ainult õhu käes, mitte vees. Hüdraulilised sideained kivinevad pärast veega segamist nii õhu käes kui vees.
Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100 oC. Polümeerseid kattekihte kasutatakse aluse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja ka elektroisolatsiooniks. Väga levinud on näiteks PVC katted (plekk-katused, vihmaveesüsteemid jne). 14. Metallide elektrijuhtivus ja ülijuhtivus (9.4, 9.5) Metallide elektrijuhtivus:
Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100 oC. Polümeerseid kattekihte kasutatakse aluse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja ka elektroisolatsiooniks. Väga levinud on näiteks PVC katted (plekk-katused, vihmaveesüsteemid jne). 15. Metallide elektrijuhtivus ja ülijuhtivus (9.4, 9.5) Metallide elektrijuhtivus:
klaasi. Võib ka kasutada muid proovitud materjale. Täiendavalt liigitatakse mörte arvutusliku survetugevuse ehk margi põhjal, tähistades seda tähega M, millele järgneb mördi survetugevus MPa-tes, näiteks M5. Mörte võib iseloomus- tada ka kaalusuhtega, näiteks 1: 1: 5 (tsement:lubi:liiv). Mördil peavad olema järgmised vajalikud omadused: -tugevus, Välja kuivanud ala -nakkuvus kividega -plastilisus (töödeldavus, mört Värske mört on hästi laotatav müürile), -hea võime hoida endas vett, -vähene agressiivsus. Kivi Mördi vaime hoida vett on tähtis müüritise tugevuse saavutami- Poorid seks. (kapilaarid) Skeem 3.6 Vee liikumine värskes müüris
Mörte võib ka värvilisi kive,mida nominaalmõõdud iseloomustada ka kasut hoonete 0,2x0,3x0,6 m.Eestis kaalusuhtega,nt kasut 1:1:5(tsem:lubi:liiv).Mördi 2 omadused: *tugevus võib olla max 8% sideaine Nõue on, et kivide ülekate *nakkuvus kividega kaalust. oleks min ¼ kivi pikkust. *plastilisus *hea võime Klassikalised mördid: Mitmekihilises müüritises hoida endas vett *vähene *tsem.mört-kivistub nii õhus võivad vaheldumisi olla agressiivsus.Mördi võime kui vee all.Kivinemine kivikihid, isolatsioon, hoida vett on tähtis tugevuse toimub kiiresti ja lõplik soojustus. Müürituse
Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kasutatakse näiteks epoksüüdliime. See koosneb epoksüüdvaigust ja kõvendajast, millele lisatakse vahel ka plastifikaatorit ning täiteaineid. Epoksüüdvaigud on vedelad või poolvedelad ained, nende molekuli otstes on epoksü-rühmad: Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100OC.
teistel, ta on ilmastiku- ja õlikindel. Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kasutatakse näiteks epoksüüdliime. See koosneb epoksüüdvaigust ja kõvendajast, millele lisatakse vahel ka plastifikaatorit ning täiteaineid. Epoksüüdvaigud on vedelad või poolvedelad ained. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100OC. Kõvenemise käigus katkeb üks hapniku side süsinikuga ja ta liidab endaga vesiniku aatomi amiinorühmast
annaabi.ee 
