2004/05 hooajal saavutas ta vastavalt 5. ja 4. koha maailmakarikavõistlustel kui kätte jõudis 2006. olümpiaaasta. Järjekordsed taliolümpiamängud toimusid Torinos. Torinos tuli Kristina Smigun- Vähi kahekordseks Olümpiavõitjaks! Ta võitis 10km klassikalise sõidu ning 7,5km + 7,5km topeltvahetusega sõidu ning lisaks olümpiamedalitele oli ette näidata 8. koht 30km vabatehnika sõidus. 2007. hooaeg jäi pooleli ning samal aastal 7. juulil abiellus Kristina Smigun Kristjan-Thor Vähiga. 17. juunil 2008 sündis neil tütar Victoria Kris. Lõppsõna: See aasta teatas Kristina Smigun-Vähi rõõmusõnumi- ta naaseb tagasi tippsporti, ta on alustanud raskete treeningutega, et valmistuda järgmiseks olümpiaks, loodame, et Kristina suudab raskustest üle saada ning hoiame talle pöialt! Kristina teel oma teise olümpiakulla poole. 4 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
Kristina lapsepõlv ja meenutused lapsepõlvest. Teises peatükis kajastuvad perekond ja suhted. Kolmandas peatükis käsitletakse Kristina esimesi saavutusi ning jõudmist suurte sekka. Neljandas peatükis on luubi all karjäär suusatajana. Viies peatükk kõneleb Kristina isiklikust elust: mehele minek ja lapsed vs.karjäär .Kuues peatükk võtab vaatluse alla Kristina tunnstused. 1.LAPSEPÕLV 1.1Meenutusi lapsepõlvest Kristina Smigun sündis 23.veebruaril 1977. aastal Tartu linnas perekonda , kus nii ema kui isa olid suusatajad. Sealt ka suusapisik Kristinale. Kristina ema Ruth Rehemaa-Smigun oli superandeks suusataja, korjas juunioride EMilt peotäie medaleid, kuid sattus liiga noorelt Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener .
külm, ning pahtel ja/või värv poti põhjas muutub kõvaks, seetõttu tuleb värvi- ja pahtlipott asetada alati puidust pinnale. 4 Kooli ajaloost Kooli sünniaasta on 1922, kui Kuressaare Ehitusinstruktorite Kooli võeti vastu 19 õpilast. See märgib ka järjepideva kutsehariduse algust Saaremaal. Tänaseks õpib koolis ligi 1000 õpilast. · 1996 aastal loodi Kuressaare Ametikooli Täiskasvanute Koolituse osakond, mis paari aasta pärast arenes arendus-turundusosakonnaks. · Ehitusinstruktorite koolist sai 1930-ndail tööstuskool, kus jätkus peamiselt ehitus-, puidu- ja metallitöö õpetamine. · 1950-ndail aastail algas ka põllumajanduslike erialade õpetamine. · 1960-ndail aastail kandis kool vaheldumisi nii linna- kui maakutsekooli nime, kus õpetati lukkseppi, maalreid, müürseppi, elektrikke ja traktoriste
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 3
Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina. Teda on tunnustatud III klassi Valgetähe teenetemärgiga ja valitud korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki- pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun) Kristina ema Rutt Smigun on samuti võitnud medaleid nii Eesti kui ka NSVL meistrivõistlustel murdmaasuusatamises (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun). Õde Katrin Smigun on samuti endine
Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata.[1] Andrus Veerpalu saavutused Sündinud 8. veebruar 1971 Olümpiamängud Kuld 2002 15 km klassika Kuld 2006 15 km klassika Hõbe 2002 50 km klassika
TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid ........................................
koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998 Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor, suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlased olümpiamedalil: kuldmedal - Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km), pronksmedal - Jaak Mae (15 km). Torino 10.02. - 26.02.2006 Olümpia koondisesse kuulusid: laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Renoveerimis alused Referaat Juhendaja: Urve Pulk Koostaja: Marek Sepp Rühm: E-23 Kuressaare 2009 PUITFASSAADIDE RENOVEERIMINE Vanem puumaja valitakse elupaigaks sageli seepärast, et ümbruskonnas on välja kujunenud meeldiv, vaiksete tänavate ja hoovidega elukeskkond. Kahjuks võib juhtuda, et see keskkond kaotab väärtust (ka rahas mõõdetuna) sobimatute uusehitiste või renoveerimiste tõttu. Seepärast peaks projekti hoolikalt läbi mõtlema ja vajadusel küsima abi kohalikust omavalitsusest, eriti kui on kahtlus, et tegemist võib olla kaitsealuse maja või miljööväärtusliku piirkonnaga. Viimasel juhul saab näiteks Tallinnas maja jaoks tellida tasuta värvipassi ja osa kauplusi müüb materjale soodsama hinnaga. Vanema puumaja välisilmet on suhteliselt kerge taastada ehitamisaegsele sarnasen
Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster Keskaja ehitis Paide kirik Uurimustöö Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kirik on Paides eksisteerinud juba 13. sajandist, algul ordulinnuses, pärast ka linnas. Aeg, millal linna kirik ehitati, pole teada. Kogudus praegusel kujul tekkis alles 17. saj. keskpaiku. 1. jaanuaril 1573. a. (Liivi sõja ajal) lasid venelased Paide piiramisel õhku ka Püha Risti kiriku. Rootsi võimu ajal on Paidesse ehitatud väike puukirik, mis on asunud praeguse kiriku ees. Ka see kirik ei püsinud kaua. 1703. a. Paide vallutamisel venelaste poolt põletati maha nii linn kui kirik. 1730. aastatel on ehitatud nn. asekirik, mis oli olnud aga väga viletsas olukorras. 1767. a. õpetaja D. G. Glanstromi ametisse asumisel asuti uue kiriku ehitamisele. 7. septembril 1771. a. pandi nurgakivi kirikule, mis valmis 1786. aastal ning õnnis
veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naistemurdmaa- suusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006.aastal omistas Rahvusvaheline Olümpia- komitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorterisLausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21.septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010.aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2.juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Tagajärjed - Tervis Murdmaasuusatamist peetakse üheks ohutuimaks rahvaspordialaks. Ehkki kukkudes võib end kergelt nikastada, tuleb tõsiseid vigastusi selles spordis
Treener: Mati Alaver Klubi: Oti Spordiklubi Olümpiapronks Salt Lake City-st. Viiendat korda olümpiamängudel. Mae on osalenud maailmakarikasarja etappidel 146 korda, millest on poodiumile jõudnud 6 korral. 30. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus. 8 Aivar Rehemaa Sünniaeg: 28.09.1982 Pikkus: 194 cm Treener: Anatoli Smigun Klubi: Sparta Rehemaa on osalenud maailmakarikasarja etappidel 77 korda. Lisaks on ta osalenud ka Torino olümpiamängudel ning kolmel maailmameistrivõistlustel. Ta on juuniorite maailma- meister aastast 2002. 34. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. 37. koht (64 võistlejat) 15 + 15 km suusavahetusega sõidus. 51. koht (95 võistlejat) 15 km vabatehnikasõidus. 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus. Algo Kärp Sünniaeg: 13.04.1985 Pikkus: 192 cm
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Juhendaja:Anne Rand ,,Wikmani poisid" Usuõpetuse tunni algul koguvad poisid magneesiumi ja panevad selle prügikasti ja õpetaja paneb Jussi prügikasti kõrvale seisma, kuna ta ajas juttu. Juss viskab prügikasti tiku ja ütleb õpetajale, et midagi krabiseb seal, nii kui õpetaja jõudis prügikasti kohale kummarduda plahvatas magneesium ja see paiskus näkku õpetajale. Õpetaja lahub selle pärast tõõlt ja asja uuritakse nädal ja keegi end süüdi ei tunnista, ning Jussi visatatkse selle pärast koolist välja. Jussile aga antakse võimalus, et ta saab 10 klassi lõpetada nii, et teeb igas aines eksami aasta lõpus. Teised õpilased leppisid kokku, et Jussi õpetab Laasik, kellele nad 30 kr kuus maksavad selle eest. Jaak ja Riks armuvad Jussi õesse, kui nad Jussi juures käisid. Varsti jääb Jaak emakeele tunnis
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Vahur Sepp Metsavendlus Eestis Referaat Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Sissejuhatus. Metsavennad olid kas Eesti, Läti või Leedu partisanid,kes II Maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude sissetungi ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu. Samasugused partisanide grupid võitlesid Nõukogude reziimi vastu ka Poolas, Rumeenias, Valgevenes ning samuti Ukrainas. Metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Metsavendi oli pärast sõda tõenäoliselt umbes 30 000. Ühel ajal tegutses metsades kuni 15 000 meest ja naist. Suurim metsavendade organisatsioon RVL (Relvastatud Võitluse Liit), mis tegutses alates 1945. aastast kuni 1949. aastani. RVL-i tähtsaimad juhid langesid 1949. aasta suvel. Viimaseks jäänud RVL-i liige, Johanne
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Eesnimi Perenimi ERGONOOMIKA Referaat Kuressaare 2007 Töökohaergonoomika Töökohaergonoomika tegeleb töökoha kujundamise ergonoomiliste probleemidega. Halb ergonoomika võib põhjustada traumasi. Selleks, et oleks hea tööd teha, vajab keha piisavalt liikuvust, õiget asendit ning küllaldast puhkust. Tööga kaasnevaid traumasi aitab ära hoida töötaja head kogemused ning ergonoomika teadlikkus. Ärahoidmine on seotud ka töökoha riskifaktorite kindlakstegemisega. Traumad seoses halva ergonoomikaga Töökoha kujunduse näitajad mis põhjustavad traumasi. Nendeks on: Füüsilised näitajad Halb tööasend - teatud tööasendid mis on seotud traumadega, näiteks: Pikaajaline või liikumatu asend kirjutuslaua taga. Asend kus selg või kael on rohkem kui 30 kraadi ette kallutatud. Kõrgemal kui õlgade kõrgusel töötamine. T�
moodustasid ehk venelane Alevtina Koltsina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt). Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus. 1982. aasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel Eesti suusataja Kristina Smigun Kristina Smigun (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu E.Vilde ,,Pisuhänd" Juhendaja:Anne Rand Pisuhänd 1 Sander Ludvig kirjutab väidetavalt väga ilusaid luuletusi , millega ta äratab tähele panu rikast soost naisele , kelle ta ka omale naiseks saab . Luuletused on küll väidedvalt tema oma , kuigi tegelt on need hoopis kellegi teise kirjutatud. Naine aga varsti sunnib teda raamatut kirjutama , kuna aga Sander ei mõista kirjutamisest tegelt midagi siis läheb tal sellega väga raskeks. Ta ajab naisele häma ja teeskleb , et kirjutab pinksalt raamatut , kuigi teeb seda ainult aja võitmiseks. Lõpuks kutsub ta endale appi endise klassivenna Tiit Piibelehe, kes on endaga suht põhjas. Tiit on ennem andnud paar raamatut välja , ning ta oli Sandri ette panekuga nõus , et oma rahalist seisu parandada. Sander maksab Tiidule , sell
KURESSAARE AMETIKOOL ETTEVÕTLUSERIALADE OSAKOND NIMI Klass/Rühm Erich Maria Remarque Referaat Juhendaja: NIMI LINN 2009 Elulugu Erich Maria Remarque (1898- 1970) Erich Maria Remarque, kelle kodankunimi oli tegelikult Erich Paul Remark. Ema suri tal varakult ning tema mälestuseks lasi endale panna lisanime Maria. Ta sündis 22. Juunil aastal 1898 Saksamaal Osnabrückis. Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Ta armastas väga loodust ning õppis nooruses klaverit. Ta oleks saanud pianistiks aga ta vigastas oma kätt sõjas. Tal on kogu aeg olnud soov luksuse, rikkuse ja naiste järele. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Toitlustusteenindus Liina Sepp Vladislav Djatsuk Uurimistöö Juhendaja: Õp Marge Leimann Kuressaare 2008 2 Sisukord Sisukord ......................................................................................................................... 3 Üldinfo ............................................................................................................................
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Tisler Ojar Sepp T-2 Esimese maailmasõja relvastus Referaat Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS ESIMESE MAAILMASÕJA RELVASTUS KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Sissejuhatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid
Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimus Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kuressaare piiskopilinnus on linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt ehitati üles esmalt linnuse
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Märt Mänd E-23 Leonardo da Vinci Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Leonardo elulugu........................................................................................................................ 4 Esimene Milano periood............................................................................................................. 6 Teine Milano periood..................................................................................................................7 Elu lõpuaastad Prantsusmaal...................................................................................................7 Leonardo maalid..........................
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Autode ja masinate remont Taani Sotsiaalsüsteem referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2008 RIIGI JA VABATAHTLIKU SEKTORI SUHTED TAANIS Referaat uurib Taani riigi ja vabatahtliku sektori vastastikuste mõjutuste ajalugu, kirjeldab ning mõtestab lahti vabatahtliku tegevuse ulatust ja tüüpe ning vabatahtliku sektori muutuvaid rolle. Selleks vaadeldakse artiklis vabatahtlike organisatsioonide
Kehaline kasvatus VANCOUVERI TALIOLÜMPIAMÄNGUD 2010 Referaat 2010 1. Üldist Vancouveri linnas Kanadas toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 XXI taliolümpiamängud. Vancouveri Paraolümpiamängud toimuvad 12.-21. märtsini 2010. aastal. Vancouveri 2010. aasta taliolümpiamängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped · Vigursuusatamine Eesti sportlastest osalevad: · Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. · Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprj
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Rootsi aeg Referaat Juhendaja: Koostaja: Rühm: Kuressaare 2009 I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisu
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Valli Kink Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis praktikaaruanne Juhendaja:Helle Liblik Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................
valmistamise, arstiabi osutamise, usulise teenindamise, vangide riietamise, nende kaupluse külastamise, riiete pesemise, vangide suhete ja peresidemete säilimise eest. Vanglateenistuse ametikohtade arv Harku ja Vanglate Tallinna Viru Tartu Murru Kokku osakond vangla vangla vangla Vangla Juhtkond 5 2 6 4 4 21 Vangistus ja 9 169,5 362 270 267 1077,5 julgeolek Sotsiaalne 4 8,5 28 30 25 85,5 rehabilitatsioon
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Jürgen Rauk AUT-2 ABORT Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 SISUKORD 1. ABORT.........................................................................................................4 2. RISKID MIDA PEAB TEADMA.................................................................5 3. 1.1 PROBLEEMID LOOTEGA....................................................................6 1.2 ABORDI PROTSEDUURID....................................................................6 4. UUS UURING: ABORT PÕHJUSTAB NAISTE PSÜÜHILISE TERVISE PROBLEEME...................................................................7 5. ABORDI STATISTIKA EESTIS..................................................9 2 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on abort. Ma uurisin
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond J.D.Salinger Kuristik rukkis Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Kuressaare 2009 1. Tsitaadid: ,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei
Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Koka eriala Kp-23 Tjorwen Treu Referaat Ainult üheks ööks Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Ainult üheks ööks Ainult üheks ööks mina tõlgiks seda nii et ühe öö suhe mis ei ole ültsegi harvad juhused inimeste seas vaid juhtuvad väga tihti. Sõpradega baaris
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialde osakond Kunstiline kujundamine Merili Mai Marleen Sabalson Martin Kaasen KKP22 SÜNNIPÄEV Projektitöö Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 SÜNNIPÄEVA KÜLALISTE NIMEKIRI........................................................................ 4 PEO KOHT JA TRANTSPORT.................................................................................... 5 EELARVE......................................................................................................................6 FINANTS....................................................................................................................... 6 KAVA
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond nimi Pealkiri: Pulmad Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sissejuhatus: Tänapäevapulmad kestavad vaevu kaks päeva ja on traditsiooni vaesed.
Kuressaare Ametikool Hotelli- ja restoraniteeninduse osakond Arvuti õpetus Ranno Paukson KP - 13 Teksti vormindamine ja printimine Referaat Juhendaja: Õpetaja Anu Martinson Kuressaare 2005 1 SISSEJUHATUS Hetkel sisaldab fail kujundamata teksti. Samas tahaks sellest näiteks rasvase kirja abil olulisemaid kohti esile tuua, samuti ei meeldi kirjastiil jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
