veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Referaadi koosatamiseks kasutasin interneti ja raamatute abi . Uurisin vee kareduse olemust, sellest tingitud probleeme ja vee kareduse astme määramist. 3 Vee karedus Looduslik vesi sisaldab alati mitmesuguseid lahustunud lisandeid, peamiselt kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid. Niisugust vett nimetatakse karedaks veeks. Enamasti temperatuuri mõjul,
Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugrisool Naatriumsulfaat Osoon Trihapnik Lubjapiim Kaltsiumhüdroksiidi piimjas lahus Naurugaas Dilämmastikoksiid Vesinikülihapend Vesinikperoksiid Liiv Ränidioksiid Teemant Süsinik Põrgukivi Hõbenitraat Vesi Divesinikoksiid Väävelvesinik Divesiniksulfiid Vesiklaas Naatriumsilikaat Kvarts Ränidioksiid
vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium- ja
g. Leeliseid saadakse vastava metalli reageerimisel veega. h. Lahustumatuid aluseid saadakse soolalahuse reageerimisel leelisega. i. Hapnikhappeid võib saada hapniku reageerimisel veega. j. Soolad reageerivad kõikide hapetega. k. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii oksiidide kui ka sooladega. 8. Kirjutage ja tasakaalustage kaks reaktsioonivõrrandit järgmiste ainete saamise kohta: a. tetrafosfordekaoksiid, b. kaaliumnitraat, c. magneesiumsulfaat. 9. Kuidas saab kahel erineval viisil katseliselt tõestada, et a. Na2O on aluseline oksiid, b. SO3 on happeline oksiid? 10. Kirjutage ja tasakaalustage järgmised reaktsioonivõrrandid. a. vask + hapnik b. väävel + hapnik c. naatrium + väävel d. tseesiumoksiid + vesi e. dilämmastikpentaoksiid + vesi f. ränidioksiid + kaltsiumoksiid g. vesinikbromiidhape + alumiinium h. ränihape + baariumhüdroksiid i
j. Soolad reageerivad kõikide(siis) hapetega, kui tekib reageerinud happest nõrgem hape või sade. k. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii oksiidide(Hapete) kui ka sooladega(Alustega) 8. Kirjutage ja tasakaalustage kaks reaktsioonivõrrandit järgmiste ainete saamise kohta: a. tetrafosfordekaoksiid,-- P+O₂=> P₄O₁₀ / 4H₃PO₄=> P₄O₁₀ + 6H₂O b. kaaliumnitraat, 2K+ 2HNO₃ =>2KNO₃+ H₂ / KOH+ HNO₃=> KNO₃+H₂O c. magneesiumsulfaat. Mg+ H₂SO₄=> MgSO₄+ H₂ / MgO+ H₂SO₄=> MgSO₄+ H₂O 9. Kuidas saab kahel erineval viisil katseliselt tõestada, et a. Na2O on aluseline oksiid, b. SO3 on happeline oksiid? 10.Kirjutage ja tasakaalustage järgmised reaktsioonivõrrandid. a. vask + hapnik – 2Cu+O₂=> 2CuO b. väävel + hapnik S+O₂=> SO₂ c. naatrium + väävel 2Na+S=>Na₂S d. tseesiumoksiid + vesi Cs₂O+H₂O=> 2CsOH e. dilämmastikpentaoksiid + vesi N₂O₅+H₂O=> 2HNO₃ f
· signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on perioodilisussüsteemi tabeli II A rühma element. Looduses esineb teda ainult ühendites, põhiliselt kas dolomiidis või magneesiumkloriidis, mida leidub merevees. Magneesium põleb õhus heleda valge leegiga. Magneesiumhüdroksiid (Mg(OH)2) on valge tahke, vees vähelahustuv aine. Ta on alus ja neutraliseerib seetõttu happeid. Magneesiumsulfaat (MgSO 4) on valge tahke aine, mida kasutatakse lahtistina, naha töötlemiseks ja tulekindlates materjalides. Magneesiumoksiid (MgO) on valge tahke aine, vees vähe lahustuv aine, hapetega reageerimisel moodustab magneesiumisooli. Tal on väga kõrge sulamistemperatuur, seetõttu kasutatakse teda ahjuvoodrite koostises. Magneesiumi avastamislugu: Magneesium on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi. Selle metalli
tütarlapsed, kes soovivad kaalst alla võtta – aga see vale arusaam, lahtistid toimivad alles 5-7 h pärast, mistõttu võime eeldada, et toit on selleks ajaks ammu imendunud, seega kaalualandav efekt on küsitav, + kõrvaltoimed, nt soole muutumine passiivseks, ei funktsioneeri enam hästi. 3.1.1. Osmootsed lahtistid (laktuloos, makrogool, magneesiumsulfaat jt.), nende toimemehhanism, kasutamisnäidustused. Magneesiumsulfaat, naatriumsulfaat Kineetika: Imenduvad seedetraktist halvasti, manustatakse isotoonilise või hüpertoonilise lahusena (manustatud vesi jääb seedetraktist imendumata) – osmoos!!! Toimemehhanism: sooleseina venitus aktiveerib peristaltikat. Kasutamine: soole tühjendamiseks mürgistuste korral, ühekordse lahtistina. Mitte kasutada lastel,
Mg puudus esineb ka siis, kui lubiväetisi antakse rohkem, kui mulla pH on >8, siis on Mg puudus sage. Kui mullas on Mg vähem kui 3 mg/1kg mulla kohta, siis tuleb anda väetisi. Loomasööda kuivaines peab olema Mg minimaalselt 0,2%. Teraviljad eemaldavad saakidega igal aastal Mg/ha 10-15 kg. Kartul, peedid, ristik, lutsern eemaldavad saakidega 40-75 kg/ha. Mg-väetise liigid : a) dolomiidijahu b) kaaliummagneesia sisaldab Mg 8-9% c) magneesiumsulfaat 5) Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid Cu esineb taimede seemnetes, fermentides ja kloroplastides. Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu. Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad. Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3 mg/kg. Cu väetised : a) CuSO4 värvuselt sinakas, kristalliline. Kasutatakse kolmel viisil : 1)seemnete puuderdamiseks 50-100g/ha
magneesiumkarbonaat, magneesiumkloriid, magneesiumtsitraadid, magneesiumglükonaat, magneesiumglütserofosfaat, ortofosforhappe magneesiumisoolad, magneesiumlaktaat, magneesium-L-lüsinaat, magneesiumhüdroksiid, magneesiummalaat, magneesiumoksiid, magnessium-L-pidolaat, magneesiumkaaliumtsitraat, magneesiumpüruvaat, magneesiumsuktsinaat, magneesiumsulfaat, magneesiumtauraat, magneesiumatsetüültauraat; 3) raud – raud(II)karbonaat, raud(II)tsitraat, raud(III)ammooniumtsitraat, raud(II)glükonaat, raud(II)fumaraat, raud(III)naatriumdifosfaat, raud(II)laktaat, raud(II)sulfaat, raud(III)difosfaat (raud(III)pürofosfaat), raud(III)sahharaat, raud elemendina (karbonüülselt, elektrolüütiliselt või
nad võivad esineda näiteks karnalliidi ja kiseriidina. Peale selle sisaldab magneesiumi merevesi, sealhulgas magneesiumkloriidina (MgCl2). Mereveest saadakse raskesti lahustuvat magneesiumhüdroksiidi (Mg(OH)2) kaltsiumhüdroksiidi lisamise teel. Magneesiumhüdroksiidi kasutatakse muu hulgas paberitööstuses ja heitgaaside puhastamiseks vääveldioksiidist ja vääveltrioksiidist; moodustuvad magneesiumsulfit (MgSO3) ja magneesiumsulfaat. Peale selle kasutatakse magneesiumhüdroksiidi mitme soola, näiteks magneesiumsulfaadi ja magneesiumkloriidi sünteesiks. Viimane on veevabas vormis lähteaine vaba magneesiumi tootmisel elektrolüüsi teel. [2] 9 1. Magneesiumisulamid Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur, suur kalduvus kalestumisele
Peroksiidid põlemisel ei teki , kuid raskematel metallidel on nad enam-vähem püsivad 2Ca + O2 = 2CaO kaltsiumoksiid -kustutamata lubi PINGEREAS paiknevad alguses ja enamus neist reageerib veega andes leelise Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2 kaltsiumhüdroksiid - kustutatud lubi. Be nt. Veega ei reageeri , kõrgel temperatuuril annab oksiidi, Mg on külmas vees enam-vähem püsiv, kuid keeva veega reageerib hästi Hapetega reageerivad kõik Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 magneesiumsulfaat- kasut. Lahtistina Ainult Be reageerib , ka leeliste lahustega, olles seega amfoteerne metall 2KOH + Be + 2H2O = K2[Be(OH)4 ] + H2 Kaltsiumkarbonaat looduses: karstinähtus, kare vesi katlakivi CaCO3 peamine mineraal kaltsiit ( lubjakivi , marmor , kriit...) Harva leidub aragoniiti ka pärlid sisaldavad viimast. Looduses on ta üsna püsiv ja seetõttu hea ehitus- ja viimistlusmaterial. Viimasel ajal on
Kemira väetistest kuuluvad siia Ferticare ja Hortigrow, mis sisaldavad nii põhi- kui mikrotoitaineid taimedele kergesti kättesaadavate ühenditena. Vajadusel saab veeslahustuvaid täisväetisi kombineerida veeslahustuvate täiendväetistega. 3) veeslahustuvad täiendväetised - siia kuuluvad kaltsiumnitraat, kaaliumnitraat, karbamiid - kastmisväetis, karbamiidfosfaat, magneesiumnitraat, monokaaliumfosfaat, magneesiumsulfaat, maasika leheväetis ja Super leheväetis. Kõiki nimetatud väetisi võib kasutada kas kastmisväetistena või lehe kaudu väetamiseks. 4) kasvuturba väetised - siia kuuluvad dolomiidijahu ja turba üldväetis. Dolomiidijahu on kasutatud aastaid kasvuturba neutraliseerimiseks. Substraadi pH tõuseb, toitainete lahustuvus paraneb ja mulla mikroorganismide tegevus elavneb. Samuti suureneb Ca ja Mg sisaldus mullas. Neutraliseerimiseks kasutatakse 6..
Samuti vōivad soolad sattuda seinakonstruktsiooni läbi pinnasevee, sadevete ja ka näiteks laohoonete puhul ka ladustatava materjali kaudu. Välimine eflorestsents on harva tōsine probleem, sest seina pinnale kogunevad soolad pestakse maha vihma poolt. Hoopis problemaatilisem on sisemine eflorestsents, eriti just krohvitud ja arhitektuursete kaunistustega seinte puhul. Näiteks vōib soolade kristalliseerumise tagajärjel krohvikiht seinalt lahti lüüa. Näiteks magneesiumsulfaat võib põhjustada kivide murenemist, kuid teised soolad põhjustavad seina välimuse riknemist. Soolad võivad olla välja uhutud nii tellistest kui ka mördist või ka mõlematest korraga. Kuid võivad esineda juhtumid, kus sool kantakse seina hoopiski väljast poolt vihmavete toimel seina äärde jäätud kuhjatisest. Seda tüüpi eflorestsensil on sageli nitraadid või kloriidid. Soolade kandumine võib toimuda suurte vahemaade taha sõltuvalt vete liikumise võimalustest müüritises
Vee pH Ioonide kontsentratsioon iseenesest ei ole oluline nii kaua kui teravili ei ole veega kokkusegatud (meskimine) Meski pH mõjutab meski fermentide aktiivsust ja taniinide välja eraldamist tera kestast Meski pH peab olema 5,1-5,5 meskimistemperatuuri juures (50°C) ja 5,4-5,8 toatemperatuuril Soolad meski pH suurendamiseks: kaltsiumkarbonaat või söögisooda (naatriumvesinikkarbonaat) Soolad meski pH vähendamiseks: kaltsiumkloriid, magneesiumsulfaat või kaltsium sulfaat 14. Milleks kasutatakse humalaid? Miks kasutatakse ainult emastaime? Harilik humal on kanepiliste sugukonda humala perekonda kuuluv taimeliik, mille emastaime käbikujulisi õisikuid kasutatakse peamiselt stabiliseeriva ja maitselisandina õlles. Humal annab õllele iseloomuliku kibeduse. Värskeid humalaid ei saa säilitada kuivatamine koheselt peale koristamist Niiskuse sisaldus 75-80%
Mg puudus esineb ka siis, kui lubiväetisi antakse rohkem, kui mulla pH on >8, siis on Mg puudus sage. Kui mullas on Mg vähem kui 3 mg/1kg mulla kohta, siis tuleb anda väetisi. Loomasööda kuivaines peab olema Mg minimaalselt 0,2%. Teraviljad eemaldavad saakidega igal aastal Mg/ha 10-15 kg. Kartul, peedid, ristik, lutsern eemaldavad saakidega 40-75 kg/ha. Mg-väetise liigid : a) dolomiidijahu b) kaaliummagneesia sisaldab Mg 8-9% c) magneesiumsulfaat 24) Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid Cu esineb taimede seemnetes, fermentides ja kloroplastides. Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu. Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad. Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3 mg/kg. Cu väetised : a) CuSO4 värvuselt sinakas, kristalliline. Kasutatakse kolmel viisil : 1)seemnete puuderdamiseks 50-100g/ha
Tabel 2.6 Soolade faasimuutus. Vees lahustuv sool Faasimuutus Faasimuutuse temp., C° Mahu suurenemine, % Na2SO4 Na2SO4·10H2O 32 311 NaCl NaCl 10H2O 0,2 130 MgSO4·H2O MgSO4·6H2O 73 145 MgSO4·6H2O MgSO4 7H2O 47 11 Magneesiumsulfaat (MgSO4) võib mõjutada ka müüritises kasutatud vett imava kivimi murenemist. Planeerides uuringus vaadeldud paekivimüüritises krohvikahjustustega pinna viimistlust, tehti laboranalüüsid, et teha kindlaks, kas müüritises esineb sinna kogunenud vees lahustuvaid faasinihkega soolasid. Krohvikihi paksuse määramisel on vaja teha analüüs, saades massiprotsendiühikuga tulemus. Näiteks müüritise kloriidide sisaldust loetakse kõrgeks, kui selle massiprotsendi väärtus on > 0
annaabi.ee 
