valitseja järgi .Tähendab tõlkes kuningat , valitsejat Titicaca Järv Järve eripära tõttu elab järve ääres ka mitmeid ainulaadseid loomaliike Näiteks lennuvõimetu Titicaca pütt. Ja ainult selles järves elav konnaliik , mis on kohastumuseks järve madalale hapnikusisaldusele kasvatanud väga suure kortsus naha (suurem nahapind aitab järveveest enam hapnikku omastada). Materjal võetud internetist ja raamatust: Järved Raamatu autor Neil Morris , raamat välja antud 2002 . ii a võ id li sada oma S nime ;)
mustust ja vett tõrjuvaks. 2. Seemis- ja veluurnahk Kuivi jalatseid tuleb vajaduse korral puhastada spetsiaalsete harjade ja käsnadega. Nii eemaldub tolm ja kuiv lahtine pori. Seejärel tuleb määrdunud kohti hõõruda seemisnahakiviga või töödelda spetsiaalse hooldusvahendiga, lasta kuivada ja harjata jalatsit lõpuks ettevaatlikult ühes suunas. Oluline on kaitsta seemisnahka niiskuse eest tuleb kasutada spetsiaalseid hooldusvahendeid, et muuta nahapind vett tõrjuvaks. 3. Nubuknahk pind siidjas, karvane. Naha toitmiseks tuleb kasutada ainult küllastavaid hooldusvahendeid Nubuknahka tuleb hooldada sarnaselt seemis- ja veluurnahkjalatsitega (harjad + nubukikivi) Oluline on hoida jalatseid niiskuse eest. 4. Rasvanubuknahk matt, rasvane pind Mitte segi ajada nubuknahaga! Rasvanubuknahast jalatsite vastupanu niiskusele ja ilmastikutingimustele on parem.
Miks on vaja (selgrootutel) hapnikku? Hingamiseks ja energia saamiseks. Teada, et gaasivahetus koosneb hapnikurikka õhu sisse hingamisest ja jääkainena süsihappegaasi-rikka õhu väljahingamisest. Milline peab olema korralikult töötava hingamiselundi pind? (Ehk teisisõnu - mis tingimustel pääseb hapnik keskkonnast organismi?) Hingamispind peab olema niiske, muidu hapnik sinna ei pääse. Miks suured loomad (näiteks nagu sebra või inimene) ei saa hingata ainult kehapinnaga? Nende nahapind pole piisavalt suur, et varustada hapnikuga kogu keha. Teada erinevaid hingamiselundeid selgrootutel ja näiteid, kes nende elundite abil hingavad. Millised on ainult keha pinnaga hingavad loomad? * väga väiksed * erilise kujuga * väheaktiivsed Need kelle keha pind on võimalikult suur nende keha ruumala arvestades. Millised hingamiselundid on head vees hingamiseks? Lõpused Miks on selgrootutele vajalik, et nende kopsud või trahheed suhteliselt sügaval keha sees?
JALAHOOLDUS ÕÕNESPEITLIGA Paljusid jalaprobleeme saab leevendada efektiivselt teravate õõnespeitliteradega. Erineva suurusega nahapindu võib mugavalt töödelda erineva laiuse teradega. Kergesti vahetatavad, steriilselt pakendatud terad vastavad hügieeninõuetele ja annavad kliendile ning jalahooldajale kindlustunde nakatumise vältimiseks. Tööviis Õõnespeitlit hoitakse käes nagu pliiatsit. See hoiak võimaldab eriti ettevaatlikult töödelda probleemseid kohti. Töödeldav nahapind hoitakse vaba käega pingul. Kui tuleb töödelda mitmeid probleemseid kohti, soovitatakse alustada varvastest kanna suunas. Vastupidiselt freesimisele ei teki ülekuumenemisest tingitud probleeme, mis tekitab sarvestunud naha vohamist. Tera valik Õõnespeitliterasid pakutakse eri suurustes. Valikus lähtutakse nahapinna suurusest ja erinevatest jalaprobleemidest. Väiksemad suurused (1-5) on sobivad konnasilmade,
33. Mille mõjul ringleb küttesüsteemis vesi vabatsirkulatsiooni korral? Liikumise mõjul, raskusjõu erinemise tõttu. Raskusjõu mõjul. 34. Miks paneb raskusjõud vee ringlema küttesüsteemis? JOONIS! Igale kuupsentimeetrile laias ja kitsas torus mõjub erineva suurusega raskusjõud. 35. Miks tuulise ilmaga tundub õhutemperatuur olevat madalam kui sama õhutemperatuuriga tuuletu ilma korral? Tuulise ilmaga viiakse meie keha juurest soojust ära, seega nahapind jahtub ja tunnemegi jahedust. 36. Kui palju inimene kaotab oma (üleliigset) soojust soojuskiirgusena? Mis moodustab ülejäänud soojuskao? kaotab 80%soojusest, ülejäänud läheb naha kaudu ja hingamise kaudu 37. Kirjeldage kiirguse liike, mis keha soojendavad? Soojuskiirgus ja nähtav valgus 38. Kuidas kujutada keha soojenemist kiirguse toimel? 39. Kuidas liigitatakse soojuskiirgus? Pika- ja lühilaineline. 40. Nimetage kehi, mis kiirgavad pikalainelist soojuskiirgust.
onanismis soojatootmist. Esimesena tõmbuvad kokku karvapüstitajalihase (nn kananahk), nende tulemusel vabaneb energia. Kehas algab energiarikaste toitainete, rasvade, lagundamine, mille tulemusena vabaneb soojusenergiat. Külmetamisel ahanevad ka naha veresooned. Signaalid ülekuumenemise kohta jõuavad samuti peaajju kontrollkeskusesse ja vastuseks sellele algavad muutused, mis langetavad kehatemperatuuri. Higistamisel eritub higi naha pinnale mis siis aurustub ja nahapind jahtub. Keha ülekuumenemist aitavad vältida naha pindmiste veresoonte laienemine.
onanismis soojatootmist. Esimesena tõmbuvad kokku karvapüstitajalihase (nn kananahk), nende tulemusel vabaneb energia. Kehas algab energiarikaste toitainete, rasvade, lagundamine, mille tulemusena vabaneb soojusenergiat. Külmetamisel ahanevad ka naha veresooned. Signaalid ülekuumenemise kohta jõuavad samuti peaajju kontrollkeskusesse ja vastuseks sellele algavad muutused, mis langetavad kehatemperatuuri. Higistamisel eritub higi naha pinnale mis siis aurustub ja nahapind jahtub. Keha ülekuumenemist aitavad vältida naha pindmiste veresoonte laienemine.
19.Mida mõistetakse negatiivse tagasiside all? Negatiivse tagasiside all mõeldakse mingi kehasisese kõrvalekade korral käivitub sellele vastupidine reaktsioon, mis taastab organismis esialgse olukorra. 20.Kuidas toimub negatiivse tagasiside siis, kui inimese kehatemperatuur tõuseb? Keha ülekuumenemise kohta jõuavad signaalid peaaju kehatemperatuuri kontrollkeskusesse ja vastuseks sellele algavad muutused, mis langetavad kehatemperatuuri. * higi eritub nahapinnale (aurab ja nahapind jahtub) * naha pindmiste veresoonte laienemine (soojus läheb läbi naha väliskeskkonda) 21.Kuidas toimub negatiivse tagasiside siis, kui inimese kehatemperatuur langeb? Kehatemperatuuri langedes käivitab peaaju vastav regulatsioonikeskus muutused, mis soodustavad organismis soojatootmist. * tõmbuvad kokku karvapüstitajalihased (eraldub energia) * energiaraikaste toitainete lagundamine (vabaneb soojusenergia) * ahenevad naha veresooned (takistab soojusvahetust läbi naha)
See reaktsioon ei ole õnneks kuigi laialt levinud. Kui henna puhul tekkib umbes kolme tunni jooksul peale henna nahale kandmist üldine sügelustunne, hingamine muutub vilisevaks või kähisevaks ning inimene kurdab rinnus pitsitustunnet, siis on ta allergiline ° Huvitavaid fakte hennast Hennaga juuste värvimine aitab peanahaprobleemide ja kõõma vastu ning hävitab ka täid. Hennapasta ravib nahal hoides ka mikrohaavu, seenhaiguseid, hennaga maalitud nahapind on vähem hell. Näiteks hennatatud jalanaht ei lähe paljajalu käies katki, varbaküüned ei murdu ja jalgadele ei teki ka lõhesid. Henna on ka päikeseblokaator enne sõjaretke hennatati valged sõjatäkud ära, kabjad selleks, et vältida vigastusi ja kõõlusepõletikke ja ka kõhualune, et vältida kõrbepinnalt tagasipeegelduva kiirguse mõju. Henna kasutamine toovat ka õnne, küllust ja heaolu. Prohvet ise ja tema naised kasutasid hennat.
Kalafileerimisnuga Tavaline fileerimisnuga sobib ka kala fileerimiseks. Kõige paremaks peetakse siiski väga kitsast ja mõõdukalt elastset fileerimisnuga. Mõne kalaliigi käsitsemiseks sobib hästi väga elastne fileerimisnuga, mida kasutatakse ka spetsiaalse nahastamisnoana, s.t. selleks, et eraldada kalafilee küljest nahk. Kitsas kalafileerimisnuga järgib hästi kala selgroogu. Üliagar fileerija peaks meeles pidama, et lisaks selgroole muudab mõne kala (näit. lesta) nahapind iga noa kiiresti nüriks. Ja kalafileerimisnuga peab olema väga terav, et sellest rõõmu oleks, et fileed ei meenutaks laastukatust. Merilin Jürine Noad Viilutusnoad Need noad on tüüpiliselt pika teraga (20 36 cm) ja kitsapoolsed. Noaots võib olla ümar, terav, sirge või kombineeritud, noa tera aga võib olla sile, saehambuline või kombineeritud Leivanuga ja kondiitrinuga
Kalafileerimisnuga Tavaline fileerimisnuga sobib ka kala fileerimiseks. Kõige paremaks peetakse siiski väga kitsast ja mõõdukalt elastset fileerimisnuga. Mõne kalaliigi käsitsemiseks sobib hästi väga elastne fileerimisnuga, mida kasutatakse ka spetsiaalse nahastamisnoana, s.t. selleks, et eraldada kalafilee küljest nahk. Kitsas kalafileerimisnuga järgib hästi kala selgroogu. Üliagar fileerija peaks meeles pidama, et lisaks selgroole muudab mõne kala (näit. lesta) nahapind iga noa kiiresti nüriks. Ja kalafileerimisnuga peab olema väga terav, et sellest rõõmu oleks, et fileed ei meenutaks laastukatust. Merilin Jürine Noad Viilutusnoad Need noad on tüüpiliselt pika teraga (20 36 cm) ja kitsapoolsed. Noaots võib olla ümar, terav, sirge või kombineeritud, noa tera aga võib olla sile, saehambuline või kombineeritud Leivanuga ja kondiitrinuga
1.1 Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul määral läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja sellel väljenduvad nii füüsilised kui ka psühholoogilised mõjud. Naha keskmine kaal on u. 14 kg ja seega u. 20% kogu kehakaalust. Nahk sisaldab endas umbes neljandiku kogu kehas paiknevast vedelikust. Ühe ruutsentimeetri suurune nahapind sisaldab endas 600 000 naharakku, 5000 sensoorset e. meelerakku, 4 meetrit närve, 100 higinääret, 1 meeter veresooni, 15 rasunääret, 5 karva- ja 150 000 pigmendirakku. Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva
JALAHOOLDUS ÕÕNESPEITLIGA Paljusid jalaprobleeme saab leevendada efektiivselt teravate õõnespeitliteradega. Erineva suurusega nahapindu võib mugavalt töödelda erineva laiuse teradega. Kergesti vahetatavad, steriilselt pakendatud terad vastavad hügieeninõuetele ja annavad kliendile ning jalahooldajale kindlustunde nakatumise vältimiseks. 2.1.Tööviis Õõnespeitlit hoitakse käes nagu pliiatsit. See hoiak võimaldab eriti ettevaatlikult töödelda probleemseid kohti. Töödeldav nahapind hoitakse vaba käega pingul. Kui tuleb töödelda mitmeid probleemseid kohti, soovitatakse alustada varvastest kanna suunas. Vastupidiselt freesimisele ei teki ülekuumenemisest tingitud probleeme, mis tekitab sarvestunud naha vohamist. 2.2.Tera valik Õõnespeitliterasid pakutakse eri suurustes. Valikus lähtutakse nahapinna suurusest ja erinevatest jalaprobleemidest. Väiksemad suurused (1-5) on sobivad konnasilmade,
..500 mSv suumsest kogu keha doosist alates. Kasvajariski suurenemist sellise kiiritusdoosi puhul tõestavad näiteks Jaapani aatomipommitamise üle elanute uuringud. Naha- ja kogu keha kiiritusdoos röntgenprotseduurides Nahadoos ehk sisenddoos on see kiiritusdoos, millele allutatakse uuritava kehaosa röntgentorule (või muule väliskiirgurile) lähim nahapind. Kogu keha kiiritusdoos (nn. efektiivdoos) on selline doos, mille saab arvutuste põhjal kogu keha, seega ka siseorganid, kui inimene allutatakse välisele kiiritamisele. Efektiivdoos on see, mis inimesele tegelikult mõjub, kuigi otseselt seda mõöta ei saa. 200.. .500 mSv suurusest efektiivdoosist tingitud kasvajarisk on mõõtemääramatuse foonil juba märgatav, seega tegelikkuses kinnitust leidnud fakt.
Kalafileerimisnuga. Tavaline fileerimisnuga, sobib ka kala fileerimiseks. Kõige paremaks peetakse siiski väga kitsast ja mõõdukalt elastset fileerimisnuga. Mõne kalaliigi käsitsemiseks sobib hästi väga elastne fileerimisnuga, mida kasutatakse ka spetsiaalse nahastamisnoana s.t. selleks, et eraldada kalafilee küljest nahk. Kitsas kalafileerimisnuga järgib hästi kala selgroogu. Üliagar fileerija peaks meeles pidama, et lisaks selgroole muudab mõne kala (näit. lesta) nahapind iga noa kiiresti nüriks. Ja kalafileerimisnuga peab olema väga terav, et sellest rõõmu oleks, et fileed ei meenutaks laastukatust. Sobib üsna hästi ka keskmise suurusega fileede viilutamiseks. Viilutusnoad on tüüpiliselt pika teraga (20 36 cm) ja kitsapoolsed. Noaots võib olla ümar, terav, sirge või kombineeritud, noa tera aga võib olla sile, saehambuline või kombineeritud Lõhenuga sobib ülihästi ka suuremate kalafileede viilutamiseks sel juhul, kui soovite
Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 luud. Vastsündinu luustik on osaliselt luustumata, moodustudes kõhrest.
soojusenergia) *lihased tõmbuvad vaheldumisi kokku ja lõtvuvad (külmavärinad) *ahenevad naha veresooned (takistab soojusvahetust läbi naha) 4)organismi temp. Saavutab normaalse taseme 5)peaaju närvikeskusesse jõuab tagasiside normaalolukorra taastumise kohta, pidurdub organismis toimuvad sooja tootmis protsessid Väliskeskkond: kuiv õhk, kõrge õhutemp. Negatiivne tagasiside: 1)higistamine- higi aurub(kuivas õhus aurub kiiremini kui niiskes õhus) ja nahapind jahtub 2)naha pindmiste veresoonte laienemine- läbi naha voolab rohkem verd, soojem veri annab läbi naha osa soojust väliskeskkonda Inimesed on püsisoojased organismid. Kehatemperatuur (~37 kraadi) püsib sama sõltumata väliskeskkonnast. Mõnikord kehatemperatuuri mõõdukas tõus on kehale isegi kasulik- nt palavik aitab hävitada haigustekitajaid. Sageli ei suuda organism aga kehaga toimuvaid muutusi tasakaalustada. Näiteks
B. burgdorferi meenutab oma morfoloogialt B. recurrentis't. · Füsioloogia. B. burgdorferi on mikroaerofiil, on kultiveeritav kunstlikel söötmetel. 58.Esmane kahjustus · Lyme tõbi on multisüsteemne naha, närvisüsteemi, liigese- ja südamekahjustusega kulgev haigus. · Primaarkahjustus ilmneb puugihammustuse kohal 3-14 päeva jooksul. Algul laik või paapul, aegamööda suureneb, olles tõusnud ja punetavate servadega. · Kahjustuse keskel esineb normaalne nahapind. Kahjustus, mida nimetatakse erythema chronicum migrans'iks. 59. Teisene ja tertsiaarne borrelioos · Sekundaarne staadium tekib nädalaid või kuid hiljem. Neuroloogilised ja kardiaalsed nähud. · Kolmanda staadiumi saabumisele viitab artriidi teke, samuti kaebused südame poolt. 60. Leptospira interrogans · Põhjustab leptospiroosi. Levinud kogu maailmas. · Morfoloogia. Sale mikroorganism, läbimõõduga 0.15 m ja pikkusega 515 m. Väikesed looked (amplituud 0
Ülejäänud vesi eraldub Titicaca järvest aurumise teel. Seejuures on aurumine vägagi intensiivne – seda soodustavad järve suur kõrgus merepinnast ja intensiivne päikesekiirgus. Titicaca järv on külma veega – ka suvisel perioodil ei tõuse tema pinnatemperatuur üle 14°C. Titicaca järv on madala hapnikusisaldusega ja see on üheks põhjuseks, miks seal elab mitmeid loomaliike, keda mujal ei leidu. Näiteks elab seal konnaliik, kelle nahk on väga kortsuline – suurem nahapind aitab järve veest paremini omastada hapnikku. Järve kallastel elutseb aga hulk erinevaid linde. Mitmed Titicaca järves elavad loomad, kes kunagi olid esindatud arvukalt, on kaasajal väga ohustatud. Populatsioone on vähendanud reostus, inimeste poolne ülepüük, aga ka näiteks Titicaca järve inimeste poolt sisse toodud forell, kes on hakanud liigselt peremehetsema. Titicaca järv on huvitav ka sõjalisest aspektist. Järve kaldal asuv Boliivia on
* Puhasta vill ja selle ümbrus joodi või alkoholiga. * Kasuta villi avamiseks kas spetsiaalset lantsetti või steriliseeritud nõela. Nõela võib steriliseerida ka küünlaleegil kuumutades. Jälgi, et ava oleks piisavalt suur kogu vedeliku takistamatuks väljavoolamiseks. * Avatud villi pealt ei tohiks kaitsvat nahariba ära lõigata - see jätaks naha tundliku aluskihi kaitseta. * Kata vigastatud nahapind steriilse marlisidemega või vastava plaastriga. * Mõne järgneva päeva jooksul peaksid hoidma oma jalad nii kuivad kui vähegi võimalik. See on vajalik infektsiooni vältimiseks. Mõned näpunäited villide tekkimise ärahoidmiseks * Kui jalgadel on mõni koht, kuhu võib tekkida vill, siis võiksid selle ohukolde enne treeningut näiteks mingi vahendiga (nt
juures ning lõppkokkuvõttes aitab kiiremini jooksurajale tagasi pöörduda. * Puhasta vill ja selle ümbrus joodi või alkoholiga. * Kasuta villi avamiseks kas spetsiaalset lantsetti või steriliseeritud nõela. Nõela võib steriliseerida ka küünlaleegil kuumutades. Jälgi, et ava oleks piisavalt suur kogu vedeliku takistamatuks väljavoolamiseks. * Avatud villi pealt ei tohiks kaitsvat nahariba ära lõigata - see jätaks naha tundliku aluskihi kaitseta. * Kata vigastatud nahapind steriilse marlisidemega või vastava plaastriga. * Mõne järgneva päeva jooksul peaksid hoidma oma jalad nii kuivad kui vähegi võimalik. See on vajalik infektsiooni vältimiseks. 7 Mõned näpunäited villide tekkimise ärahoidmiseks * Kui jalgadel on mõni koht, kuhu võib tekkida vill, siis võiksid selle ohukolde enne treeningut näiteks mingi vahendiga (nt. maaõli zelee) sisse määrida.
1.Nahk 1.1. Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul määral läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja sellel väljenduvad nii füüsilised kui ka psühholoogilised mõjud. Naha keskmine kaal on u. 14 kg ja seega u. 20% kogu kehakaalust. Nahk sisaldab endas umbes neljandiku kogu kehas paiknevast vedelikust. Ühe ruutsentimeetri suurune nahapind sisaldab endas 600 000 naharakku, 5000 sensoorset e. meelerakku, 4 meetrit närve, 100 higinääret, 1 meeter veresooni, 15 rasunääret, 5 karva- ja 150 000 pigmendirakku. Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva
eemale ajada. Isaste võitlustants, kus maod püüavad üksteist vastu maad suruda – leidub väga paljudel maorühmadel. Lõgismao lõgisti koosneb vanade kestade jäänustest, selle kaudu, kui palju lõgisteid on, saab hinnata mao vanust, iga aasta tuleb üks juurde. Sümbioosid Meriroosahven veedab kogu elu ühe koralli ümbruses, teda hooldades ja liigikaaslaste eest kaitses. Kasvades muundub meriroosahvena nahapind tundetuks meriroosi mürgi vastu ning selle abil saab ta peituda selle jätkete vahele. Meriroosahvena liikumine koralli vahel aitab ka meriroosi, tuues sinna rohkem hapnikku, mõnikord meriroosahven ka toidab oma meriroosi. Puhastajakalad (huulkalad): kindlad paigad, kus nad paiknevad ja seal ümbruses muud ökoloogilised suhted praktiliselt lakkavad olemast, keegi ei püüa kedagi ära süüa, röövkalad ootavad rahulikult oma järjekorda, et neid puhastataks (muidu võivad haigeks jääda)
Lindudel hautakse pojad munast välja steriilsetes tingimustes. Mikroobivabad loomad elavad steriilsetes tingimustes kauem, kui nende tavalised liigikaaslased (u 2x kauem) asteriilsetes tingimustes. Neil on õhem soole limaskest ja toitained imenduvad kiiremini. Mikroobid kes ei põhjusta haigestumist tavalistel loomadel, on patogeensed mikroobivabadele loomadele. Aga nt amöboidsesse düsenteeriasse nad ei nakatu, sest nende sooles pole baktereid kellest amööbid toituvad. 34 Nahk nahapind on kuiv ja happeline (happeid toodavad stafülokokid ja higinäärmed). Tüüpilised nahaasukad on stafülokokid ja mikrokokid. Propionibacterium acnes on aerotolerantne anaeroobne bakter, keda isoleeritakse mädastest vistrikest. Brevibacterium on bakter, keda leidub rohkesti jalgade nahal ja kes põhjustab halba lõhna. Kui nahk hoida puhtana, siis on temal ainult normaalne mikrofloora, kes suudab elada nende ainete arvel , mida nahanäärmed eritavad. Kui nahk must, koguneb sinna
B. burgdorferi tüüpilie borreelia vähe lsuure amplituudiga lookeid, meenutavad niiti. § Füsioloogia. B. burgdorferi on mikroaerofiil, on kultiveeritav kunstlikel söötmetel. Esmane kahjustus Lyme tõbi on multisüsteemne naha, närvisüsteemi, liigese- ja südamekahjustusega kulgev haigus. Primaarkahjustus ilmneb puugihammustuse kohal 3-14 päeva jooksul. Algul laik või paapul, aegamööda suureneb, olles tõusnud ja punetavate servadega. Kahjustuse keskel esineb normaalne nahapind. Kahjustus, mida nimetatakse erythema chronicum migrans'iks. Teisene ja tertsiaarne borrelioos. Diagnostika, ravi.Sekundaarne staadium tekib nädalaid või kuid hiljem. Neuroloogilised ja kardiaalsed nähud. § Kolmanda staadiumi saabumisele viitab artriidi teke, samuti kaebused südame poolt. § Olulisemad diagnoosimismeetodid on seroloo-gilised, kus vereseerumis demonstreeritakse ELISA abil IgG ja IgM tüüpi antikehade ole-masolu. §
, kus toimub vajaduse korral järelpuhastus kaabitsa või noaga. Tagajalgade varvaste painutajate kõõluste taha tehakse sisselõiked, tagajalgadess asetatakse jalapuu ja keha tõstetakse rippteele , mis viib selle kõrvetusahju 7-20 sek 1000 oC. Ahju puugumisel kõrvetatkse gaasipõleti või leeklambiga. Kõrvetamine: · Tagab hea kaubandusliku väljanägemise · Desinfitseerib Nahapinna lõplik puhastamine toimub poleerimismasinas 5- 10 min jooksul.Pärast seda peab nahapind olema: · Vigastamata · Harjasteta · Ühtlase heleda värvusega, ilma tumedate või kollakate kõrvetusjälgedeta Lihakeha märgistamine. Lihakehale kantakse töötlemise järjekorra number templijäljendina või kinnitatakse lihakehale vöötkood, millel on välja toodud · Ettevõtte siffer, · Sea kõrvanumber · Lihakeha töötlemisjärjekorra number · Kuupäev · Kellaaeg Või on jalapuul elektrooline infokandja.
annaabi.ee 
