Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nafta ja Maagaas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nafta, suurimat, iraan, nigeeria, kuudel, vahepeal, mehhiko, lahel, loodusel, majandustegevuseleMilliseid energiavarasid leidub Eestis ja milleks neid kasutatakse? · Turvas --> elektri tootmine · Põlevkivi --> elektri tootmine · Puit --> soojuse tootmine. 2. Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine, töötlemine, kättetoimetamine. 3. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? 1850ndatel oli puidu osatähtsus väga suur, kuid see hakkas langema. Süsi osatähtsus tõusis 1990ndatel, siis hakkas uuesti langema. Nafta osatähtsus tõusis aeglaselt, ka gaasi. Vee osatähtsus on väike ja stabiilne. 1970 tõusis veidi tuumaenergia osatähtsus, kuid hakkas uuesti langema. 4. Selgita, miks kasut. taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid! Sest nende kasutamine on hetkel odavam ja nende kasutamiseks on olemas pikaajalised tehnoloogiad. 5. Milliseid energialiike nim. alternatiivseteks? Taasutvaid energialiike. Nt. maasisene soojusenergia, päikese-, tuule-, biomassi-, hüdro-, geotermaalenergia. 6
KAHE IARVE lA UHE LAHE oxoxeresrRooFr LUGU Kasuta Wikipedia artikleid ktisimustele vastamiseks! MEHHIKO LAHT l.Millal ja mis iuhtus Deepwater Horizon platvormiga? Deepwater Horizon oli Naftaplatvorm, mis uppus 22. aprillil 2010 Mehhiko lahte Louisiana ranniku lähistel, põhjustades ulatusliku keskkonnakatastroof (2010. aasta Mehhiko lahe naftareostus). 2.Millisele frmale kuulus platvorm? Naftaplatvormi ehitas Hyundai Heavy Industries Lõuna-Koreas. Ehitustööd algasid 1998. aasta detsembris ja platvorm anti tellijale üle 23. veebruaril 2001. Platvormi omanik oli Transocean Ltd ja see oli katastroof toimumise ajal liisitud BP-le. Kui kaugel rannikust see asus? Deepwater Horizon oli 112 m pikk, 78 m lai ja 97,4 m
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijale. 2. Mis on energiavarad? Taastuvad/taastumatud energiavarad, traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui Eestist. Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. 3. Energiamajanduse muutused, muutuste põhjused (analüüsi õpiku skeemi lk.66) 17. sajandil võeti kasutusele kivisüsi. 17.-19. sajandil kasutati laialdaselt kivisütt ning leiutati aurumasin. 19.-20. sajandi vahetusel võeti kasutusele elekter, mis võimaldas energiat
ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Nafta hinna mõju Eestile Eesti jaoks on toorainete hinnaralli saabumas üsna halval ajal - majandus on jahtumas ning see raskendab inflatsiooni allatoomist. Sest kui kohalikud tegurid hakkavad koos majanduse jahtumisega inflatsiooni alandama (palgakasvu, sisemaise tarbimise ja kinnisvaraturu jahtumine), siis globaalsed tegurid suruvad hinnatasemeid ülespoole ning ei lase inflatsioonil vaibuda. Lisaks on nafta kõrge hind rõhumas mitmeid sektoreid - näiteks transpordisektor. Ning kuna bensiini hinnatõus mõjutab kaudselt väga paljusid sektoreid, siis tekib probleeme ka mujal - jahenvas majanduskeskkonnas on päris keeruline hinnatõusu tarbijale edasi anda. Juuli alguses toimunud aktsiisimäärade tõusud rahandusministeeriumi hinnangul aastase inflatsiooni kiirenemist kaasa ei too. Seda eelkõige põhjusel, et alkoholi aktsiisitõusu mõjuga samas
Energiamajandus. Taastumatud energiavarad. Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Energiamajanduse mõiste Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud?
ja küttesooja hind on odav kaugemale transportida kui 30km, vähe sobilikke paiku kuhu rajada Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. Nafta leiukohad: Mehhiko, Saudi-Araabia, Kariibi mere rannik, Põhjarannik. Tootjad: USA, Venemaa, Kanada, Mehhiko, Iraan, Venezuela Gaasi leiukohad: Venemaa, Katari, Iraan. Tootjad: Venemaa, USA, Norra, Holland,Indoneesia Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas . Iseloomusta naftatööstust Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu
Kiviõli I Keskkool NAFTA Referaat Koostaja: Elina Sergunina XI klass Kiviõli 2009 Nafta -on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks
200 riiki kirjutasid alla 2015 aastal heitkoguste piiramisele oma riigis, et vähendada inimtekkelisi kliimamuutusi. Lubati peamiselt kasutama hakata taastuvenergiaid. Jõuti üksmeelele, et tuleb koos tegutseda kliima soojenemise vastu ning investeerida rohelisse eluviisi. Rikkad riigid pakkusid ka välja võimaluse aidata arengu maid rahaliselt. Nüüdisaegne tehnoloogia energiamajanduses Nadta on tänapäeval kõige levinum energia allikas ja peamine mootorikütuse tooraine. Nafta on heade keemiliste omadustega ja suure energiasisaldusega ning seda on lihtne transportida ja sellest saab teha tuhandeid erinevaid tooteid. Paljuski sõltub hetkel naftale. Põllumajandus ja toidutootmine põhineb samuti paljuski naftale. 1960. aastate roheline revolutsioon toimus tänu naftal ja gaasil põhinevate kunstväetiste ja põlluharimistehnika kasutuselevõtule. Mida kallimaks läheb nafta seda kallimaks läheb ka toit. 1. Nafta tootmine ja tarbimine
Elektri ülekandesüsteemide arenedes sai sed avedada tootmiskohast kaugele. See tõi kaasa pöörde energia kättesaadavuses ning põhjustas energiatarbimise kiire kasvu. Elekter võimaldas tootmisprotsesse märgatavalt enam automatiseerida ning kasutusele võtta täiesti uued tootmistehnoloogiad. Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine 20.saj.algul, mis viis sõidukite arvu ülikiirele kasvule ning nafta ulatuslike kasutamisele. Nafta töötlemissaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Nafta veoks võeti kasutusele uued veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel. Mõnevõrra hiljem rakendati sarnaseid ammutusviise ja transpordivõimalusi ka maagaasi tootmisel ja veol. Maagaas sobib samuti kütteks, elektri tootmiseks kui ka keemiatööstuse toormeks. Sarnaselt kivisöele, mis andis tõuke tööstuse kiirele laienemisele 19.saj., oli nafta 20
Teisesed energiaallikad: Tekivad Maa loodusprotsessides esmaste energiaallikate ühekordsel muundumisel.(Päikeseenergia, Vee-energia, Tuuleenergia Biomassienergia, Geotermaalne ehk maasisene energia, Loodete ja lainete energia) Kolmandased energiaallikad:Geoloogilises minevikus biomass, mis on muundunud fossiilseteks kütusteks.(Nafta, Maagaas, Kivi- ja pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas) ENERGIAMAJANDUS. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS. Milline on maagaasi ja nafta osatähtsus tänapäeva energiamajanduses? Osatähtsus on suur nii maagaasil(28%), kui ka naftal(40%). Milline energiaressurss on tänapäeval peamine mootorikütuse tooraine? Nafta. Barrel: Üks naftabarrel võrdub umbes 159 liitriga. Millised tegurid mõjutavad nafta hinna kujunemist? · Leiukoha paiknemine maismaal või merel (puuraukude rajamine merele kallim ja keerukam) · Varude suurus (määrab ära kasutusaja ja omahinna)
kulutuste suurenemine. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Keemiatööstuses jätkus kiire tootmismahtude kasv. Samas töötajate arv liikus endiselt langustrendil, millega kaasnes tootlikkuse paranemine. Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra. Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta kallinemisega tõusid keemiatoodete toorainete hinnad ja seetõttu ka Eestis valmistatud toodete hinnad. 2005. aastal kerkisid tootjahinnad keemiatööstuses 10%, samas suurusjärgus kasvasid ka ekspordihinnad. Kõrge nafta hind on soodsalt mõjunud Eesti põlevkivil baseeruvale keemiatööstusele, tõstes nende konkurentsivõimet. Soodne turuolukord võimaldas suurendada põlevkiviõli müüki välisturgudele, aastaga suurenes selle eksport 2/3 võrra
tarbijateni toomisega. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnsa, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete vältel on inimkond kasutanud sama palju energiat kui eelneva inimaajaloo vältel kokku. Nii sunnib varude piiratus otsima pidevalt uusi võimalusi energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Energiamajanduse moodustavad: 1. looduslike energiavarade hankimine. Nafta ja gaasi ammutamine ja töötlemine, tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2. elektri-, soojusenergia, mootorikütuse tootmine. Elektrijaamad, naftatöötlemistehased uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm 3. energia toimetamine tarbijani. Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed , tanklad jne. elektrijuhtmete, torude ehitus ja hooldamine. ( äriteenused)
1)Mis on energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks, ning viimaste kätte toimetamisega tarbijatele 2)Kuidas võib energiaallikaid liigitada kõige üldisemas mõttes? Taastuvad ja taastumatud energiaallikad 3)Mis on taastumatud energiaallikad? Energiaallikad, mida ei saa korduvkasutada.. Näiteks nafta 4)Mis on taastuvad energiaallikad? Energiaallikad, mida saab lakkamatult kasutada või on võimalik neid teatud aja möödudes uuesti kasutada. Näiteks tuuleenergia 5)Kuidas on tekkinud taastumatud energiaallikad? Tavaliselt selline biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja on muundunud kütuseks 6)Mis on elektroenergeetika? Elektroenergeetika on elektri tootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijatele 7)Mis on kütusetööstus?
nõudluse kasv, mis tekitab inimeste koguse kasvust meie maailmas, ning nende keskmise elutaseme kasvust. Aga kui me tahame täiesti aru saada kütuse hinnakujunemise mehhanismi, tuleb meeles pidama, et hinnakujunemise põhietappidel seda mehhanismi mõjutavad palju erinevad faktorid. Näiteks: 1. Ostuhind, teiste sõnadega kütusehind börsil (~45% naftahinnast) 2. Maksu suurus, mis kehtib nafta toodangu jaoks (~48,5% hinnast) 3. Vajalikud lisandid kütuses, näiteks kohustuslikud Lätis biolisandid (~0,5% hinnast) 4. Jaemüüja kasum, millest kaetakse kõik kulud (~6,0% hinnast) Kütuse hinda kujunemine Eestis. Allikas: Neste.ee Naftanõudlus moodustatud kõigepealt maailmamajanduse kasvutempodega, ning mõnede teiste faktoritega, mille seas on: struktuursed naftanõudluse omadused, majanduse energia - ja nafta
Uurimustöö Juhendaja: lektor Viljar Veebel Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…......….............3 1. 1973. aasta naftašokk ja selle tagajärjed……………………………….….………....4-5 2. Naftakriis tänapäeval...................................................................................................6-7 3. Nafta versus alternatiivsed energiaallikad…………………………….….………….8-9 Kokkuvõte……………………………………………………….………….….10 Kasutatud kirjandus……………………………………………….…………....11 2 SISSEJUHATUS 19. sajandil toimunud tööstusrevolutsioon viis maailma uude ajastusse – domineerima
kohal). Eestlaste kirjaoskus on samuti kõrgem. Riigi hõive iseloomustus Joonis : Tööhõive jaotus Saudi Araabias Allikas: The 2008 Human Development Report. Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem. Põllumajanduses on osakaal väike, järelikult pole Saudi Araabia agraarriik(kõrbes polegi väga võimalik midagi kasvatada). Tööhõive tööstuses on ligi 1/5, peamine osa sellest tööstusest on ilmselt nafta tootmine. Arengutaseme näitajate võrdlus Joonis : Arengutaseme näitajate võrdlus Allikas: The 2008 Human Development Report. Joonis : Arengutaseme näitaja võrdlus (elektrienergia tarbimine kW/h) Allikas: The 2008 Human Development Report. Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust. Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal.
Kuna sellest oli puudus, võeti kasutusele kivisüsi. Sütt veeti mere-ja raudteid mööda, kuid tulusam oli rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe diktatuur kestis 19. sajandi lõpuni kui võeti kasutusele elekter, võimaldades energiat transportide ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil energiat tootma. Leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu kiire kasvuni ning suure naftavajaduseni. Kui kivisüsi andis 19. saj tõuke tööstuse laienemisele, oli nafta 20. saj kiire majanduskasvu peamine energiaallikas. Praegusel ajal on kasutusel peamiselt: nafta + naftasaadused; maagaas; kivisüsi (peamiselt arengumaades); veejõud ja tuumaenergia, alternatiivsed energialiigid (tuule-; päikese-; maasisene ja bioenergia). Inimkonna kasutamisel on veel mitmeid energialiike, mida praegu veel ei osata/ei tasu kasutada. Halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude kurb seis sunnib otsima uusi ideid energia saamiseks. Muutused on tingitud
1) Nimeta erinev energiaresursse ning selgita nende kasutasime eelised ja puudusi. · Nafta - Kõige levinum energiaresurrs, Negatiivsed: Lõppeb varsti otsa, tarbiatest kaugel, saastusrikas. · Maagaas Lihtne toota, mugav, ökonoomne transport. Neg: Saab natuke hiljem otsa, kui nafta, ikka toodab saastust, ei sobi keemiatööstuse tooraineks, ilma torudeta raske viia. · Kivisüsi Kestab suhteliselt kaua, Keemia tooraine. Neg: Suhteliselt saastav, ei kasutatda mujal kui elektritootmises ja keemias. 2) Liigita energiaressursse taastuvateks ja taastumatuteks · Taastuvad: Tuule, Maa pöörlemise, Biomassi, Vee, Loodete ja Lainete, Päikese, Gravitatsiooni, Geotermaal · Taastumatud: Nafta, Maagaas, Kivisüsi, Pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas
Euroopa) 31. RIIS - suurimad kasvatajad, mida vajab kasvamiseks, suurimad eksportijad?* (kasvatatakse süüakse peamiselt Aasias, kasvatatakse veel Indoneesias, Tuneesia, Bangladesh jne; valgusenõudlik, vajab veega üleujutamist, ühtlaslt sooja ilma, väetamist jne; suurimad eksportijad Kagu-Aasia regioon, Tai, Vietnam) 32. MAIS - suurimad kasvatajad, mida vajab kasvamiseks, suurimad eksportijad? (kasvatajad Indi, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, USA, Lõ-Aafrika; vajab palju soojust ja niiskust; suurim eksportija USA) 33. ODER - miks, mida vajab, kes kasvatab? (vaja toiduks, loomasöödaks, õllepruulimiseks; vähenõudlik [kasvab peaaegu kõikjal]; suurimad kasvatajad Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Kanada) 34. RUKIS - miks, kus? (nisu aseaineks; kasvatatakse Venemaa, Poola, Baltimaad) 35. Kuidas on jaotatud tööstuslikult kasvatatavad kultuurtaimed?
keskkonnas püsida. Leidub ka selliseid toksilisi ained, mis pika aja möödused bioloogilises ringes kahjutuks muutuvad. Mere reostuse allikad Allikas Osakaal % Äravool ja heide maalt 44 Emissioon õhu kaudu maalt 33 Laevandus ja lekked 12 Ookeani sisselasud 10 Rannalähedane kaevandamine, nafta ja gaasi puurimine 1 Kokku 100 1 1. Nafta Joonis 2. Maailmamerd reostava nafta päritolu Rannikuläheda ne tootmine ja Atmosfäärist Looduslikud rafineerimine pärinev allikad 5% 8% 8%
4 kWh soojusenergiat. Maaenergiat saab kasutada näiteks hoonete kütmisel ja sooja vee saamiseks. Seadme eeliseks on ka see, et pärast esialgset rahakulutust töötab süsteem pea hooldevabalt, kuid probleemiks on suhteliselt suur alginvesteering, alates umbes 160 000 kroonist. Üheks puuduseks võib nimetada ka seda, et geotermaalenergiat "leidub" vaid geotermaalvööndites, mis kattuvad suures osas mäestike vöönditega. Eesrindlikumad kasutajad on Filipiinid, Indoneesia, Mehhiko, Kesk- ja Lôuna- Ameerika, Ida-Aafrika maad, Itaalia, Island, Uus-Meremaa, Jaapan, Prantsusmaa ja USA. Hüdroenergia Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Oma tulevik on Eestis ka hüdroenergial, mis saadakse vee voolamisest tekkiva energia muutmisel elektrienergiaks. Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju - üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga
Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. Nisu- USA, Kanada, Euroopa (Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Türgi, Suurbritannia), Pakistan, Hiina, India, LAV, Austraalia Mais- USA, Hiina, Brasiilia Riis- Jaapani lõuna osa, Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia, Vietnam, Tai Kohv- Brasiilia, Costa Rica, Vietnam, Indoneesia, Kolumbia, Mehhiko Tee- India, Hiina, Sri Lanka, Kenya Suhkruroog- Kuuba, Brasiilia, India, Hiina, Pakistan, Türgi, Tai, Mehhiko, Austraalia Puuvill- Hiina, USA, India, Pakistan, Usbekistan, Türgi, Austraalia Tsitruselised- Vahemere ääres ( Hispaania, Itaalia, Maroko, Egiptus), USA (Florida ps) Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine
Nafta maailma kuningas või Achilleuse kand Nafta on inimeste kasutuses olnud juba 6000 aastat enne kristust ning on seda tänini . Iseenesestmõistetavalt peab sellel olema ka mõjuv põhjus , miks nafta on tänini väga laialdase kasutusalaga . Naftat kasutatakse suures mahus ning see mõjutab kogu maailma . Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus? Esimene naftapuur avati 1855 Ameerika Ühendriikides . See oli ajalooline sündmus meile kõigile , kuna peale seda hakkas arenema kogu naftat puudutav tööstus . Seda seetõttu , et nüüd sai seda genereerida juurde suuremahuliselt . Naftast sõltuvad tööstused on
· Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani, Üks ots on tühisõit,
Suureks pöördeks energiamajanduses sai elektri kasutuselevõtt 19. 20. saj. vahetusel. See võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Ühtlasi pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektrienergia võimaldas tootmisprotsesse märgatavalt enam automatiseerida ning võtta kasutusele täiesti uued tootmistehnoloogiad. See põhjustas aga energiatarbimise kiire kasvu. Peale sisepõlemismootori leiutamist 20. saj. alguses, arenes kiiresti sõidukite arv ning nafta tarbimine on sestpeale pidevalt kasvanud. Seda enam põhjusel, et naftasaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Mõnevõrra hiljem võeti kasutusele ka uued veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel, mida rakendati ka maagaasi tootmisel ja transpordil. Kaasaegne energiamajandus Nüüdisajal kasutatakse peamiselt 5 energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad ~40% kogu energiavajadusest
rahapesu; inimkaubandus (lapsed orjadeks naised prostituutideks, vaestelt rikastele; detsentraliseeritud organisatsioonid) Massihävitusrelvad: USA ,Venemaa, UK, Prantsusmaa, Hiina, India, Pakistan, Põhja-Korea, / Iisrael/ Tuumarelvade eksport: Põhja-Korea on tahtnud müüa Iraanile tuumarelva osasid. Paljudes riikides on teoreetiline teadmine ja kui vajalik, siis mitmed riigid saavad hakata tegema tuumarelvi. (nt Iraan. Ukraina suursaadik: peale NL kokkukukkumist olid Venemaa tuumarelvad mitmes riigis- Ukrainas, Valge-Venes, ka Eestis- allveelaevade peal). Tegelikkuses tuumarelvi omavad riigid tahavad “klubi” hoida väikese ja ei ekspordi neid. Tuumapommi tegemine nõuab selle alaseid eksperte ja materjale. 90ndatel oli palju seda saadaval. 2
ühendused.OPEC 2)majandusühendused riigid teevad koostööd,kas mõnes või kõikides majandus valdkondades Eesmärk:vabakauba vahetus.EFTTA,NAFTA,ASEAN,APEC,EL 3)Maailmamajandust koordineerivad organisatsioonid WTO,IMF,IBRD(Maailmapank) 1) OPEC naftat eksportivate riikide org.(1960). - 11 liiget (Iraan,Iraak,Kuveit, SaudiAraabia,Venezueela,Alzeeria,Indoneesia, Liibüa, katar, nigeeria, aüe) - Kontrollib nafta hinda - Kaitseb liikmete huve 2) NAFTA Põhja-Ameerika vabakaubandus assotsiatsioon(1989) - vabakaubandus + rahvusvaheliste firmade koostöö korraldamine - 3 liiget (Kanada,Mehhiko,USA) 3) EUROOPA LIIT Liikmesriigid: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa. Suurbritannia, Iirimaa, Taani. Austria, Rootsi, Soome, Portugal, Hispaania, kreeka Euroopa Liidu töö põhineb kolmel sambal: - I Euroopa ühendus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Siim Aru GLOBAALSED NAFTARESERVID, NAFTA TARBIMINE JA TULEVIKUSTSENAARIUMID Referaat aines Ärilogistika Õppejõud: dotsent Tarvo Niine Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 1. NAFTA KUI RESSURSS .......................................................................................... 5 1.1 Nafta definitsioon .................
palk – Soome, Venemaa jms. 10 10 Domus Kinnisvaraturu ülevaade 2013 aasta kohta. file:///C:/Users/Kasutaja/Downloads/Domus%20Kinnisvara%20kinnisvaraturu %20%C3%BClevaade%202014.pdf (14.09.15) 16 3. PROGNOOS 11 Swedbank august 2015 majandusülevaate ja Rahandusministeeriumi 2015 aasta kevadise majandusprognoosi12 järgi on oodata majanduskasvu 2% lähedal. Lisaks nafta hind ja tööjõumaksude langetamine toetab tarbimisvõimet ning tarbimiskindlust. Selle põhjal võib eeldada Eesti kinnisvaraturul taas tagasihoidlikku tõusu, eelkõige aga korterite hindade osas. Eelpool nimetatut kinnitab ka Rahandusministeeriumi prognoos 13, kus aeglase inflatsiooni tõttu püsib Euroopa Keskpanga rahapoliitika leebe ning see hoiab euroala intressimäärad lähiaastatel madalal. Euroala rahaturu intressimäärad alanevad prognoosi eelduse kohaselt 2016
Energiaallikate liigitamine: 1) taastuvad 1) traditsioonilised 2) taastumatud 2) alternatiivsed muunudmise järgi looduses LK. 67 joonis 1) esmased tekkinud looduses 2) teisesed muunudnud 3) kolmandased Energiaallikate jaotus Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Vee-energia a Nafta Tuuleenergia a Maagaas Päikeseenergia Puit jm bioenergia Kivi- ja pruunsüsi Põlevkivi Turvas Maa pöörlemise energia Loodete energia a Tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus a Termotuumaenergia a
majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted) * http://www.interbrand.com * Esimene rahvusvaheline firma oli Ida-India kompanii. * Põlvkonnad jagunevad: 1. Põllumajanduslik tooraine/maavarad; 2. Põllumajandus saaduste töötlemine; 3. Energiatööstus. Metallurgia; 4. Kõrgtehnoloogia tooted. * Erinevad ühendused: -) OPEC Naftat eksportivate riikide organisatsioon. -) NAFTA vabakaubanduse assotsitsioon. -) MERCOSUR Lõuna Ühiskaubandus. -) ASEAN Kagu-Aasia riikide assotsitsioon. -) APEC Aasia ja Vaikseookeani majandus foorum -) Euroopa liit -) IMF Rahvusvaheline raha fond -) WTO Maailma kaubandus organisatsioon. -) IGRD Maailmapank Globaliseerumine * Globaliseerumise indeksi määravad: -) poliitiline tegevus. -) tehnoloogia. -) välissaatkondade arv riigis. -) Personaalsed kontaktid.
-20. sajandi vahetusel, võimaldades energiat transportida ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenedes sai seda vedada tootmiskohast kaugemale. See tõi kaasa pöörde energia kättesaadavuses ning põhjustas energiatarbimise kiire kasvu. Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine, mis viis sõidukite arvu ülikiirele kasvule ning nafta ulatuslikule kasutamisele. Nafta töötlemissaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Nafta veoks võeti kasutusele uued veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel. Mõnevõrra hiljem rakendati sarnaseid ammutusviise ja transpordivõimalusi ka maagaasi tootmisel ja veol. Maagaas sobib samuti nii kütteks, elektri tootmiseks kui ka keemiatööstuse toormeks. Kaasaegne energiamajandus
annaabi.ee 
