Mürareostus Põhja ja Lõuna-Ameerikas Madli Reesalu Mürareostus, kui mõiste... ● ...on ebameeldiv heli ning elukeskkonnas üks reostuse liik, mis häirib inimeste, loomade ja taimede elutegevust. Mõõtmine ● Müra mõõdetakse helivaljusega ( mõõtühik 1 bell-1B;1 detsibell- 1dB e. 10B) Ajalugu ● Esimesed helitugevuse mõõturid ehitati Ameerika Rahvuslikus Standardi Instituudis. ● Loojateks olid Bell Telephone Company insenerid. Mürareostus Ameerikas ● Esineb rohkem suurlinnades, kuna seal on linnaelanikke rohkem, mistõttu on sõidukeid ja ehitustöid rohkem, mis põhjustab suuremat müra. Mürareostus Ameerikas Müra suurimad põhjustajad: ● Lennukid ● Sõidukid ● Ehitustööd ● Tööstused ● Politsei ● Karnevalid Tagajärjed ja lahendused ● Tagajärjeks on tervisemõjud inimestel ja loomadel. ● Müra taseme alandamiseks kasutatakse müratõkkeid,
lagedasse linnaossa kerkib aastatega juurde uusi, tihedalt asustatud eluhooneid ja sinna juurde ka sõidu- ja teeradu. Kahjuks tähendab linnastunud alade osakaalu suurenemine seda, et alles jääb vähem ruumi loomadele, mistõttu võime kohata üha sagedamini linnas ekslevaid metsloomi, kes on siia sattunud juhuslikult või tulnud toiduotsinguile. Üks suurimaid murekohti on linnade reostus, millel on mitu vormi: vee-, õhu, valgus- ja mürareostus. Õhureostust kirjeldab linnaõhus sisalduv suur kogus tahma ja tolmu mis kahjustab nii inimeste kui ka linnades tegutsevate loomade ja lindude kopse. Veekogude reostuse eest on vastutavad kodusest majapidamisest ja tööstusest tekkinud heitveed, mis kahjustavad nii linnades kui ka nende lähedaümbruses asuvaid veekogusid. Lisaks satub nendesse veekogudesse ka palju prügi, mida inimesed laiskusest ja ükskõiksusest enda järelt ära ei korista
1. Andmed Nimi Matrikkel email 2. Pealkiri Helireostuse mõju linnupopulatsioonide pesitsusele 3. Sissejuhatus Helireostus ehk mürareostus on inimtegevusest põhjustatud kahjulik heli. Peamisteks saasteallikateks on ehitustööd ning transpordisüsteem, sealhulgas mootorsõidukid, lennukid, rongid. On teada, et mürareostus häirib loomade elutegevust. Näiteks linnade läheduses elavad punarinnad (Erithacus rubecula) eelistavad laulda öösiti, kuna siis on vaiksem. Veel on täheldatud, et müra muudab loomadevahelise kommunikatsiooni valjemaks, seda nähtust nimetatakse Lombard-i effektiks. Kuid kuidas täpsemalt muudavad linnud oma käitumist, kui pesitsusalad on müraga reostatud ning kas on märgata ka lindude pesitsusalade taandumist üha valjeneva helireostuse ees? Negatiivse mõju
Tuuleenergia Veeenergia Biomassienergia Päikeseenergia Loodete energia Geotermaalenergia Päikeseenergia ning tema eelised ja puudused Kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. + kulub vähem kütet, Vaja rohkem maad,majad peavad olema paigutatud kindlate reeglite järgi Kasutatakse kemikaale. Tuuleenergia eelised ja puudused + Keskkonnasõbralik (saastaineid ei teki ) + Saab rajada tuuleparke Tuulekiiruse ajaline ebaühtus Tekib mürareostus Kasutus piirkond on piiratud Biomassienergia Tavaliselt mõeldakse selle all materjali, mida energia saamiseks põletatakse või kääritatakse.Biomassina kasutatakse ka metsa ja puidutööstuses,põllumajanduses,olmes, jm tekkivaid jäätmeid ja jääke. Biomassienergia puudused ja eelised + Taastuv energiaallikas + Kergesti kättesaadav Kulukas Veekogude reostamine Geotermaalnenergia puudused ja eelised + Mõju keskonnale minimaalne
Müra ja Vibratsiooni mõju keskkonnale Müra Müra ehk lärm on mitteperioodiliselt võnkuv heli. Müra on tehnika arenguga kaasaskäiv probleem, mida alahinnatakse ja millele ei pöörata tähelepanu. Detsibell on müra mõõtühik mis võrdub vähima helitugevuse muutusega mida eristab inimkõrv. Helitugevust mida inimkõrv pole enam suuteline tajuma, nimetatakse nulldetsibelliks. Mürareostus Keskkonnamüra on õhus leviv soovimatu või kahjulik heli Võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt Euroopa Liidu rohelises raamatus `'Tuleviku mürapoliitika'' väidetakse, et ligikaudu 20% Euroopa Liidu elanikkonnast puutub kokku müratasemega, mis on terviseekspertide hinnangul lubamatult kõrge Helirõhu ja helirõhutaseme võrdlus Müra vähendamine Müra vähendamise võimalused on:
● Kiire ja effektiivne kasutuselevõtt vaja on ● Piiramatu ressurss ● Müra ● Kulusid saab prognoosida ja neid ei mõjuta kütusehinna ● Visuaalne reostus kõikumine ● Mõju linnustikule Mõju keskkonnale ● Olulisemateks mõjudeks on visuaalne ja mürareostus, samuti ulatuslike alade (sh loodusmaastike) hõivamine tehnorajatistega ning suhteliselt suur materjali ja energiakulu tuulikute rajamiseks ja hooldamiseks. ● Linnud ● Suurtel maismaa tuuleparkidel on täheldatud ka öist maapinna temperatuuri tõstev ja õhuniiskust muutev mõju. ● Tuuleturbiine paigaldades ja kasutades püütakse ennetada metsaelustiku hukkumist ja kaitsta turbarabasid. Tuuleenergia kasutamine Eestis ● Eestis oli töös 2016
inimesele MIS ASI ON MÜRA ? Nähtamatu, lõhnatu, maitsetu, käegakatsutamatu. MÜRA, see on tänapäeva elu painaja. Masinamüra mõju hakkas ilmsiks kuulmiskahjustusi. Kuid isegi saama, kui linnakodanikud, kes ei elanud vabrikute vabrikutöölistel läheduses, kaebasid, et neil on aina tekkis raskem rahu leida. Teadete kohaselt on mürareostus praegu tuhat korda suurem kui ajal enne ühiskonna motoriseerimist. Inimkõrv on vähem tundlik madalatele sagedustele (alla 1000 Hz) ja tundlikum kõrgetele sagedustele. MÜRA TUGEVUSE KATEGOORIAD I KATEGOORIA - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad
Arvestuste kohaselt aitaks autoliikluse vähendamine 1 protsendi võrra kahandada heitgaase 24%. Ilusam linnamaastik Kui parkimisala hõlmab enam kui 9% silmale avanevast linnamaastikust, siis käsitavad inimesed linnakeskkonda ebameeldivana. Jalgrattad parkimisväljakuid ja -maju ei vaja. Puhtam muld ja põhjavesi Autod saastavad lisaks õhule ka maapinda ja põhjavett, jalgrattad seda ei tee. Vähem müra OECD uuringu kohaselt lähtub suurim mürareostus autoliiklusest, see ületab kõvasti nii ehitustegevuse kui tööstusrajatiste müra. Mürareostus põhjustab tugevat stressi. Globaalne soojenemine pidurdub Jalgratta selga istumine vähendab heitgaase ning aitab seeläbi võita aega, et valmistuda toimetulekuks kliimasoonemise tagajärgedega. Jätkusuutlikum elustiil Et tagada senise tarbimisstiili jätkumine, peaks meie käsutuses olema 1,2 planeeti praeguse ühe asemel
maailma tuuleelektrijaamade koguvõimsus 2011. aasta lõpus 238 GW. Eelmise aasta lõpuks oli elektrituulikute koguvõimsus kõige suurem Hiinas järgnesid USA, Saksamaa, Hispaania ja India Maailmas kasutatakse põhiliselt meres paiknevaid avamere tuuleparke, kuna mandri tuulisemad piirkonnad, kuhu oleks mõttekas suuremaid tuuleparke ehitada, on enamasti muude objektide all kinni. Tuulikute üldvõimsus on tõusnud 35 MWni. Mõju keskkonnale Olulisemateks mõjudeks on visuaalne ja mürareostus, samuti ulatuslike alade hõivamine tehnorajatistega ning suhteliselt suur materjali ja energiakulu tuulikute rajamiseks ja hooldamiseks. Tuuleenergia ei kasuta kütust ega eritaõhureostust erinevalt fossiilkütustest. Räägitud on ka negatiivsest mõjust lindudele, ainuüksi USA-s hukkub aastas tuuleparkide tõttu 20000-37000 lindu. Huvitavaid fakte Praeguse tehnoloogia baasil ei ole otstarbekas rajada tuulegeneraatoreid piirkondadesse,
tuulevaikuse puhuks alternatiivse reservõimsuse pakkumise nõude puudumine) konkurentsivõimeline. Selliste energiatootmise viiside toetamiseks kehtestati Eestis taastuvenergia tasu, mida arvestatakse igalt tarbitud kilovatt-tunnilt, sõltumata selle tootmisviisist. MÕJU KESKKONNALE · Tuuleenergia mõju keskkonnale on suhteliselt väike võrreldes traditsiooniliste energiatootmisallikatega. Olulisemateks mõjudeks on visuaalne ja mürareostus, samuti ulatuslike alade (sh loodusmaastike) hõlvamine tehnorajatistega ning suhteliselt suur materjali ja energiakulu tuulikute rajamiseks ja hooldamiseks. · Energia, mis pannakse uue tuuleelektrijaama tootmisesse ja transporti, on võrdne energiaga, mida jaam toodab mõne kuuga. Kasutatud kirjandus/veebilehed: Vikipeedia Google
elektrivõrkudest - Päikesepaneelide hoolduskulud on minimaalsed - Tänapäevased kollektorid(paneelid) näevad välja nagu katuseaknad ega riiva seetõttu silma. TUULEENERGIA EELISED PUUDUSED - keskkonnasõbralik, kuna saasteaineid - tuulekiiruse ajaline ebaühtlus ei teki - on takistuseks lindude rändele - tasub rajada ka väikese - tekib mürareostus energiatarbimise korral - tuulegeneraatorid rikuvad - energiaallikas, tuul on kõigile maastikupilti kasutamiseks tasuta - kasutuspiirkond piiratud BIOMASSI KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - taastuv energiaallikas - kulukas kuna biomassi põletavate - kergesti kättesaadav elektri ja soojuse koostootmisjaamade
3.Vanu maja on keeruline ja kulukas ümber ehitada 4.Passivse päikeseenergia projektidega majasid on kallim ehitada 5.Kasutatakse kemikaale Esimest tüüpi energiaallikad 2.1. Tuuleenergia Eelised : 1.Keskkonnasõbralik(saastaineid ei teki ) 2.Tuul on kõigile tasuta 3.Saab rajada tuuleparke Puudused : ; Tuulekiiruse ajaline ebaühtus ; Tekib mürareostus ; On takistuseks lindude radadele ; Tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti ; Kasutuspiirkond piiratud 3.2 Biomassienergia Tavaliselt mõeldakse selle all materjali, mida energia saamiseks põletatakse või kääritatakse.Biomassina kasutatakse ka metsa-ja puidutööstuses,põllumajanduses,olmes, jm tekkivaid jäätmeid ja jääke . Kasutamise eelised : ; Taastuv energiallikas ; Vabaneb süsihappegaas põlemisel ; Kergesti kättesaadav
Veresooned tõmbuvad kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus. Müra kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab ta kergesti ärrituvaks ning rahutuks. Kuulmisele mõjub kahjulikult juba 85 dB-ne müra, mis on veidi väiksem kui liiklusmüra tipptundidel. Tugev müra võib aastatega inimese peaaegu täielikult kurdistada. On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist. Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski. Veresoonte kokkutõmbudes väheneb vere juurdevool elunditesse, halveneb ka akustikanärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitlus häirub. Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised.
Aistingute kaotus viib emotsionaalse ebastabiilsuseni või isegi psühhoosini. Praegu eristatakse peamiselt kahesuguseid kutsehaiguslikke kuulmishäireid: intensiivse müra toimel teatud aja jooksul tekkinud krooniline nürikuulmus ja tugeva heli tekitatud äge kõrvakahjustus. Kutsetööst tingitud kuulmishäired on sotsiaalsest seisukohast väga olulised, sest nad on õige laialt levinud ning tulenevad enamasti teadmatusest ja hooletusest. On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist. Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski. Veresoonte kokkutõmbudes väheneb vere juurdevool elunditesse, halveneb ka akustikanärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitlus häirub. Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised.
raudteetransport. Turismi arvele langeb praegu üle 60% õhureisidest ja seetõttu põhjustab turism olulise osa õhusaasteainete, näiteks süsinikdioksiidi (CO2) heitkogustest. Transpordis ning energiatootmisel tekkivad õhusaasteained põhjustavad happevihmu, globaalset kliimasoojenemist ja kohalikku õhureostust. Turismiga kaasnev ja üha kasvav probleem on ka lennukite, autode, mootorrataste, busside ja vabaajategevusteks kasutatavate sõidukite (nt mootorsaanid, skuutrid) põhjustatud mürareostus, mis häirib inimesi ning põhjustab stressi ja isegi kuulmishäireid. Veereostus Hotellide ning puhke- ja muude rajatiste ehitamine seab sageli suurema surve alla reoveepuhastusseadmed, eriti sellepärast, et paljudes turismipiirkondades on turismi kõrghooajal mitu korda rohkem elanikke kui väljaspool hooaega. Reoveepuhastid ei ole tihtipeale ehitatud nii, et nad suudaksid tippkoormuse perioodidel reoveehulga järsu suurenemisega toime tulla
Liikumisharjutuste käigus tuleb tähelepanu pöörata ka looduses liikumise esmastele reeglitele. 6. Millised loodusalased väärtushinnangud peaksid alushariduse käigus kujunema? Lapsi tuleb suunata märkama inimtegevuse mõju ümbritsevale ning mõistma, et igapäevaelu on seotud mitmete keskkonnaprobleemidega (vee ja energia säästlik kasutamine, prügireostus, mürareostus jm. )ja igaühe käitumisest sõltub ümbritseva seisund.Jäätmekäitluse teemade kõrvale sobivad ka säästliku tarbimise teemad. Vee ja elektri mõistliku kasutamise üle arutlemine on lastele samuti jõukohane.Õpetaja peaks selgitama, et heli võib samuti väga häiriv olla näiteks looduses liikudes on meie ümber palju elusolendeid, keda me peaksime püüdma võimalikult vähe häirida. Ka tallamise teema on lastega looduses liikudes aktuaalne. 7
Vali müra põhjustab hädasid, mida ei oska ettegi arvata ning seoses müra suurenemise ja levikuga igapäevases elus on teadlased püüdnud määratleda selle mõju inimestele. Näiteks müraga tõmbuvad veresooned kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus. Müra kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab ta kergesti ärrituvaks ning rahutuks. On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist. Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised. 5 Mürast tingitud üldised tervisehäired: kõrgvererõhutõbi südameveresoonkonnahäired peavalu unetus väsimus lihaspinge stress kontsentratsioonihäired. Tugev müra võib aastatega inimese peaaegu täielikult kurdistada. Kuulmisele mõjub
elusolenditel on oma liigile iseloomulik liikumisviis, mis on põhjustatud selle looma kehakujust ja eluviisist. Liikumisharjutuste käigus tuleb tähelepanu pöörata ka looduses liikumise esmastele reeglitele. 6. Lapsi tuleb suunata märkama inimtegevuse mõju ümbritsevale ning mõistma, et igapäevaelu on seotud mitmete keskkonnaprobleemidega (vee ja energia säästlik kasutamine, prügireostus, mürareostus jm. )ja igaühe käitumisest sõltub ümbritseva seisund. Jäätmekäitluse teemade kõrvale sobivad ka säästliku tarbimise teemad. Vee ja elektri mõistliku kasutamise üle arutlemine on lastele samuti jõukohane. Õpetaja peaks selgitama, et heli võib samuti väga häiriv olla – näiteks looduses liikudes on meie ümber palju elusolendeid, keda me peaksime püüdma võimalikult vähe häirida. Ka tallamise teema on lastega looduses liikudes aktuaalne. 7
metalliioonid. Hapestuvad veekogud. Kahjustavad taimejuured ja okaspuud. Väheneb mullaorganismide arvukus. 3 Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman Müra *linnatänavad, automagistrtaalid, raudteed (mürareostus) ja lennujaamad müra allikana *kõva muusika ja hääled kodus ja ümberringi I Looduse Bioloogiline mitmekesisus on looduses 2008. aastal uuendatud Eesti o Ohus olevate liikide (bioloogilise) väga suur. Praegu on Maal kirjeldatud punase raamatu liiginimestiku arvu peatamist; mitmekesisuse kokku ligikaudu 1,6 miljardit erinevat liiki
probleemide eiramiseni. Riiklike poliitikate ja arengute põhialuseks on olnud majanduse arendamine, mis on viinud keskkonnaprobleemideni. Säästva arengu kontseptsiooni kohaselt ei tohiks väheneda eluks vajalikud ressurssid nagu puhas õhk ja vesi. Ükski riik ei suuda saavutada säästvat arengut üksinda. Alates 1970-ndatest on vastu võetud direktiive ja regulatsioone. Peamised regul. Vajavad valdkonnad on loomastiku- ja taimestiku kaitse ja mürareostus ja jäätmekorraldus. Keskkonnapoliitika põhiprintsiibid on: 1) ennetav, 2) saaastaja maksab, 3)keskkonna reostus lahendada selle tekkekohas 4) probleemi lahendab see omavalitsus kelle piirkonda probleem jääb 5) ettevaatuspõhimõte kui ei olda piisavalt kindlad ohutuses ja lükata see edasi tulevikku. EL- i keskkonnaprogrammid võetakse vastu resolutsioonina. EL-i keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulepe, mis määrab ära keskk
väga palju Kihnus ja Ruhnus. “See on mulle armas, tegelik elu. Ma ei peagi linnas vastu, siin on nende elementidega nii: maa on asfaldi all, no katsu sa kobestada. Vesi tuleb ainult kraanist. Vett ei vulise, oja äärde minna ei saa, ujuma ei saa kohe, kui tahad. Ja ega ta teab mis hea juua ka ei ole. Sa ei näe hommikul ärgates tuldki, ei saa ahju tuld tehagi. Järgmine asi – õhk, taevatähti ei näe, valgustid on ees. Valgusereostus, mürareostus, isegi tarkusereostus – liiga palju teadustöid, igasuguseid. Kõige suurem süüdlane on see inimene, kes leiutas veekemmergu. Praegu jookseb solk pilvelõhkujast ka mere poole... Minu vanaisa oli maru mees, siitsamast talust. Kord tuli juudi kaupmees raamatutega õue peale. Minu isa, tulevane kirjanik, oli väga elevil, ootas, et nüüd isa ostab mõne raamatu. Vanaisa läkski välja, vaatas – oli ilukirjandust ja ajakirjandust. Rahakott oli ka peos
4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks 5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri jagajale sobivaks. 6. Ülekandeliinide abil transporditakse elekter tarbijani. Tuuleenergia kasutamise eelised ja puudused. + keskkonnasõbralik, kuna saasteaineid ei teki; + tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral; + energiaallikas, tuul on kõigile tasuta kasutamiseks; -- tuulekiiruse ajaline ebaühtlus; -- tekib mürareostus; -- on takistuseks lindude rändel; -- tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti; -- kasutuspiirkond piiratud. ENERGIAMAJANDUS. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD. BIOMASSI- JA GEOTERMAALENERGIA Bioenergia allikad: kask, lepp, paju, pilliroog, põhk, raps, loomasõnnik, raie- ja puidutöötlemise jäätmed, tahkete olmejäätmete orgaaniline osa, reovete muda. Biomass on kõige vanem ja sagedamini kasutatav taastuv energiaallikas.
mõju inimestele. /10/ Seega järgmine küsimus oleks, milliseid tervisehäireid võib müra esile kutsuda? Näiteks müraga tõmbuvad veresooned kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus. Müra kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab ta kergesti ärrituvaks ning rahutuks. /10/ On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist. Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski. Veresoonte kokkutõmbudes väheneb vere juurdevool elunditesse, halveneb ka akustikanärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitus häirub. /8/ Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised. /8/
mõju inimestele. /10/ Seega järgmine küsimus oleks, milliseid tervisehäireid võib müra esile kutsuda? Näiteks müraga tõmbuvad veresooned kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus. Müra kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab ta kergesti ärrituvaks ning rahutuks. /10/ On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist. Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski. Veresoonte kokkutõmbudes väheneb vere juurdevool elunditesse, halveneb ka akustikanärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitus häirub. /8/ Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised. /8/
02.2017, K. Künnis-Beres Läänemere kaitsealade võrgustik Kaitsealad (≥62) ja liikide kaitse on Läänemerele tagasi toonud: Merikotkad, Lõhe, Hülged. Läänemerel on oma punane raamat 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemere imetajad Haruldased (ohustatud) liigid Läänemeres: Vaalalised • Pringel Hülged: • Hallhüljes • Viigerhüljes Peamised ohud – kalamehed ja inimese tekitatud keemiline ja mürareostus ja merre „unustatud“ püünised. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Suurimad probleemid/ohud Läänemere keskkonnale ja ökosüsteemile ÜLEPÜÜK EUTROFEEUMINE REOSTUS (!?) MERETRANSPORT (!?) KAEVETÕÕD (??) Kalandus Läänemerel • Läänemere kalavarud on ülekasutatud ning ohus • Alates 1960-st on püük pidevalt kasvanud • 90% püütud kaladest on räim ja kilu, varem ka tursk
*Keskkonnatingimustes nähakse konkurentsipiirangut. *Viimastel aastatel on saavutatud edu keskkonna integreerimisel teistesse poliitikatesse. *Sellele aitasid kaasa ka spetsiaalsed suunatud programmid ja direktiivid. *Alates 1970-ndatest aastatest on ühist keskkonnapoliitikat silmas pidades vastu võetud üle 200 direktiivi, määruse ja muu õigusakti. *Peamised reguleerimist vajavad valdkonnad on olnud: _ veekeskkonnakaitse; _ loomastiku- ja taimestiku kaitse; _ mürareostus; _ jäätmekorraldus; _ kemikaalikäitlemine ja ohutus; _ välisõhu reostuse piiramine. *Ajajooksul on arusaam keskkonnaprobleemide põhjustest muutunud. *Järjest enam on hakatud mõistma, et ei piisa ainult tagajärgedega võistlemisest, vaid on vaja sekkuda võimalikult varajases staadiumis. *Ühtses Euroopa aktis on sõnastatud selgelt printsiibid, mida Euroopa Liidus järgitud juba mõnda aega. Need keskkonnapoliitika põhiprintsiibid on:
Müra Nähtamatu, lõhnatu, maitsetu, käegakatsutamatu. MÜRA, see tänapäevase elu painaja. 18. sajand tõi kaasa tööstusrevolutsiooni. Masinamüra mõju hakkas ilmsiks saama, kui vabrikutöölistel tekkis kuulmiskahjustusi. Kuid isegi linnakodanikud, kes ei elanud vabrikute läheduses, kaebasid, et neil on aina raskem rahu leida. Teadete kohaselt on mürareostus praegu tuhat korda suurem kui ajal enne ühiskonna motoriseerimist. Inimkõrv on vähem tundlik madalatele sagedustele (alla 1000 Hz) ja tundlikum kõrgetele sagedustele. Mürataseme meetrilised mõõtmed Esimesed helitugevuse mõõturid ehitati Ameerika Rahvuslikus Standardi Instituudis. Need sisaldasid endas sagedus-vastus võrdlemise võrku. Iga võrk nõrgendas elektroo-niliselt kindla sagedusega heli ning andis kaalutud kogu helitugevuse taseme. Joonisel 1 on näidatud
leeliseline ja sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi (fenoolsed ühendid, naftasaadused, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) saasteaineid. Põlevkivi ühealuselised fenoolid avaldavad mõju veekogude isepuhastamisvõimele. Põletamisel eraldub CO2, teised mürgised gaasid, veeaur, tuhk, poolkoks. Karjäärid avaldavad olulist mõju maapinnale ja muudavad esialgse maa kasutust. Põhjavee tase alaneb. Mürareostus. Põlevkivitööstuse riskide vähendamiseks tehnoloogiate arendamine, toodete valmistamine põlevkivi töötlemise jäätmetest. 30
Keskkonnatingimustes nähakse konkurentsipiirangut. Viimastel aastatel on saavutatud edu keskkonna integreerimisel teistesse poliitikatesse. Sellele aitasid kaasa ka spetsiaalsed suunatud programmid ja direktiivid. Alates 1970ndatest aastatest on ühist keskkonnapoliitikat silmas pidades vastu võetud üle 200 direktiivi, määruse ja muu õigusakti. Peamised reguleerimist vajavad valdkonnad on olnud: Veekeskkonnakaitse, loomastiku- ja taimestikukaitse, mürareostus, jäätmekorraldus, kemikaalikäitlemine ja -ohutus, Välisõhu reostuse piiramine. Aja jooksul on arusaam keskkonnaprobleemide põhjustest muutunud. Järjest enam on hakatud mõistma, et ei piisa ainult tagajärgedega võistlemisest, vaid on vaja sekkuda võimalikult varajases staadiumis. Ühtses euroopa aktis on sõnastatud selged printsiibid, mida euroopa Liidus järgitud juba mõnda aega. Need keskkonnaprintsiibid on: Ennetav ja probleemide vältimisele suunatud käitumine. Saastaja maksab
ulatuses. Samuti toodi välja vajadus KMH konkreetsemate protseduuride kehtestamiseks. Vajadus ettepanekute tegemise juures arvestada sellega, et tegevustes ei esineks katvust, kordust ning seda, et võimalusel tuleb hinnata tegevusega seotud tulu ja kulu. Samuti rõhutati, et arvestada tuleb eri liikmesriikide erinevat maj arengu taset ning looduslikke tingimusi. Toodi välja loetelu prioriteetsetest valdkondadest (nt ohtlikud kemikaalid, mürareostus, Vahemere kaitse, ohtlikud jäätmed, koostöö arengumaadega). 4. keskkonnaprogramm (19871992): Uuteks elementideks kkpols: kknormide kehtest, kkõigusaktide rakend, järelevalve tugevdamise vajadus, kkinfi ja hariduse oluline roll. Uued kktegevused: biotehnoloogia, looduskorraldus, pinnase ja muldade kaitse, linna, ranniku ja mägipiirkondade areng. 5
annaabi.ee 
