Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MUUSIKA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ooper, peri, stseenid, libreto, opereti, lavateose, kirjanduslik, sünnimaa, daphne, ajani, ooperiteater, opera, balletirühm, kuressaares, populaarne, bizet, carmenOOPER ja OPERETT OOPER • Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. • Ooper algab instrumentaalse avamänguga. • Ooperi teksti nimetatakse libretoks. • Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. • Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust ooperilaulus- aarias, mille kaudu väljendab tegelane oma tundeid. • Aariale eelneb jutustav kõnelaul- retsitatiiv. • Tihti kõlab ooperis ka koor, mis etendab lavastuses rahvast. • Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. OOPERI AJALOOST 1598.a
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooperi muusika on seotud süzeega , mis on teose sõnaliseks aluseks. Libreto on ooperi tekst, mille alusel lavastaja loob lavastust järgides partituuri. Lavastaja töötab iga osatäitjaga, otsib igale episoodile sobiva väljenduslaadi, loob terviku. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale. Juhul, kui teos nõuab pärast tegevuse lõppu veel järelselgitust, võib ooperi viimasele vaatusele järgneda epiloog. Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust
Mis on ooper? Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfooniaorkestri saatel. Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süzee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks
MUUSIKA Mõisted: · Libreto Ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. · Aaria Selle kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. · Retsitatiiv Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett Nelja solisti kooslaulmine. · Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda
AVAMÄNG instrumentaalne, terviklikku vormiga sissejuhatus AARIA muusikazanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või muusikainstrumendile RETSITATIIV ühehäälne vokaalmuusika zanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes ANSAMBEL - mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses KOOR etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse OPERA SERIA barokiajastu tõsine ooper OPERA BUFFA 18. sajandi keskel tekkinud Itaalia stiilis koomiline ooper PROLOOG iseseisev sissejuhatav osa, eellugu EPILOOG järellugu Ooperi ajaloost Ooper tekkis 16. -17.sajandi vahetusel Itaalias. Esimeseks ooperiks maailmas oli 1597. aastal Firenzes lavastatud ''Daphnet'' Selle ooperi autoriks oli Jacopo Peri. Nimetus ,,ooper" võeti kasutusele 17.sajandi keskel, varem kasutati mõistet ''muusikaline draama''. Esimeste ooperite etendused toimusid esialgu õukondades
OOPER Muusikaline lavateos , mis ühendab endas paljusid KUNSTIRIIKER : KIRJANDUS , NÄITEKUNST , TANTSU JA MUUSIKA KUNST . Ooperis ei ole muusika ainult taustaks vaid tal on määrav osa . Sündmuste ja tunnete kajastamisel . MÕISTED: LIBRETO muusikaline lavateose sisu . Ooper algab insturmentaalse avamänguga . 17. sajandil pidi avamäng looma publikul üleval meeleolu . PROLOOG - kus tegelased hakkavad tudvustama toimuva hakkavat . Vaatluste vahel on vaheajad . EPILOOG Järelesitus . AARIA Soolaul . RETSITATIIV Jutustav kõnelaul enne aariat . ANSAMBEL Mitme tegelase üheaegne laul . DUETT Kui kaks (2) inimest laulavad . Sageli kõlab kõrvuti SOOLOPARTIIDEGA ka koor mis etendab lavastuses rahvast .
retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade (2). 1. OOPERI KUJUNEMINE Ooper hakkas kujunema 17. Sajandi Itaalias. Uutest zanridest, mis on seotud 1600. aasta paiku sündinud soololaulu stiiliga, on ooper kõige suurejoonelisem, aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17.sajandi muusikaesteetikale. Vanakreeka tragöödia eeskujul on selle tähtsaimaks osaks ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Muusika on vaid üks seda lugu kandvatest kaunitest kunstidest, näitekunst, tants ja lavakujundus on sama olulised (1). Kaugeim eeskuju 1600. aasta paiku sündinud ooperile oligi vanakreeka tragöödia, mille koorid ja vähemalt osa monolooge esitati lauldes. Keskajal olid muusikalised etendused
OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid ta aselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia võimutsemise vastu algas ennekõike linnade, kaubanduse ja käsitöö arengu mõjul. Küllalt tähtsat osa mängisid selles arengukäigus ka suured maadeavastused, mis tõestasid, et kõrgetasemeline kultuur eksisteerib ka väljaspool "kristlikku maailma" piire. Kunst, mis ülistas inimkeha ilu, jõudu ja täiuslikkust,
Kõige iseloomulikum 17. sajandi muusikaesteetikale Tähtsaimaks osaks on ülevat lugu jutustav poeetiline tekst Peale muusika on olulised ka näitekunst, tants ja lavakujundus Ajalugu Kaugeim eeskuju ooperile oli vanakreeka tragöödia, milles osa monolooge esitati lauldes ja see oli suurejooneline Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Esimene teadaolev ooper "Daphne" etendati 1597. aastal, autoriks oli Jacopo Peri Esimene säilinud ooper on "Eurydike", mis etendati 1600. aastal Esimene tõeline ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi (1567-1643) Monteverdi viievaatuseline ooper "Orpheus" oli esimene täiesti terviklik teos selles zanris 17. sajandi ooper oli muusikateos, milles meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud 1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater Ooperi ülesehitus
OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid taaselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia võimutsemise vastu algas ennekõike linnade, kaubanduse ja käsitöö arengu mõjul. Küllalt tähtsat osa mängisid selles arengukäigus ka suured maadeavastused, mis tõestasid, et kõrgetasemeline kultuur eksisteerib ka väljaspool "kristlikku maailma" piire. Kunst, mis ülistas inimkeha ilu, jõudu ja täiuslikkust,
· Loomulikkus · Illusioonid, moondumised · Apollonlik · Dionüüsoslik · Abstraktne jumalik ideaal · Inimlik ideaal, afektiõpetus · Ühtne stiil · Piirkondlikud iseärasused 1.2. Ooperi teke Firenzes, Veneetsia ja Naapoli ooper, opera seria, opera buffa, itaalia avamäng OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid ta aselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia
Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli.
olid vanakreeka tragöödiad, muusikakeskused võisid keskaegsed liturgilised draamad endale küll lubada avalikke ja müsteeriumid, renessansiaegsed ooperiteatreid, ent needki õukonnaetendused ja tegutsesid peamiselt madrigalikomöödiad. kõrgaadli rahalisel toel ning Esimesed ooperid olid Jacopo vastasd selle kunstimaitsele. Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus Seepärast peegelduvad 18. ja Eurydike`(1600). Esimeseks Sajandi keskel ooperis suureks ooperiheliloojaks toimunud stiilimurrangus ka peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper vagustussajandi sotsiaalsed `Orpheus` oli esimene terviklik suundumused. Sajandi algul teos selles žanris. Seal kasutas valitses Euroopas itaalia
Muusikalisi etendusi on tehtud varasematelgi ajastutel, näiteks õukonna etendused, keskaegsed kirikuga seotud vaimuliku sisuga etendused jne. Ooperi otseseks eelkäijaks oli vanakreeka tragöödia, mille kooriosad ja enamus tegelaste teksti esitati lauldes. Esimesed ooperid loodi renessansiajastu lõpul, kui vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ring (Firenze Camerata) tuli ideele taaselustada antiiktragöödiale sarnanev muusikalise etenduse vorm. Esimene ooper Jacopo Peri „Daphne“ tuli ettekandele 1597. aastal Firenzes, kuid see ei ole tänaseks säilinud. Esimesi oopereid ninetati muusikalisteks draamadeks ja nende sisu oli antiikmütoloogiast. Esimeseks tõeliseks muusikaliselt väljendusrikkaks ja terviklikuks ooperiks oli Claudio Monteverdi „Orpheus“, mis etendus aastal 1607. Claudio Monteverdi oli Itaalia helilooja, kes tegutses Veneetsias. Tema loomingus kujunes välja ooperižanr ja tema eestvedamisel avati ka
7) Kantaat. Kirikukantaat lk. 94, 95 Tähtsaim kammermuusikažanr. 17. Sajandi teisel poolel kujunes välja kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. 17. Sajandil kujunesid Saksamaal välja kirikukantaadid. Nende tekstis võeti piiblist. Kantaadid loodi ühele või mitmele solistile ja instrumentaalansamblile. 8) Oratoorium lk. 95 Ulatuslik kontsertteos, mille sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto itaalia või ladinakeelne. Keskseks solistiks jutustaja, teised solistid kehastavad tegelasi. Esimene oratoorium oli Roomas. 9) Oratooriumi alaliik – passioon lk. 97 Tekst põhineb Uuel Testamendil. Suur tähtsus on kooril, kes laulab hulga tegelaste või nimetu rahvahulga repliike. 10) Ooper Ooperi eelkäijad lk. 98 - vanakreeka tragöödiad - keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid
Muusikateater Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit.
BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL Üldine taust: Barokki võib kirjeldada sõnaga “ebatavaline”. Rooma - katolikukirik kasutas barokk-kunsti tundeküllast jõudu, et suurendada rahvas usutunnet. Euroopa riikides valitses monarhia. (kuningad) Laastavad kodusõjad. Katoliku kiriku järjekordne lõhenemine (reformatsioon) viis kolmekümneaastase sõjani, mis oli üks majanduslikult ja psühhiliselt laastavamaid sõdu. Barokk sünnimaa on Itaalia (keskuseks sai Rooma). Ajastule omane on detailide ülekuhjamne (mida rohkem, seda uhkem). Tähelepanu oli tunnetel. Muusika rändas üha enam haritud kodanlaste ellu. Barokk oli väliselt toretsev ja elunautiv. Ülepaisutatult priiskav õukonnaelu. Seisuste süsteem varises kokku (rikas ja vaene). Aadli seisus ei hoolinud ega tundnud huvi tavakodanikest. Barokkajastu lõi pingutatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmisliku tundelisuse.
klahvpillidele. Ooper Ooperis on ühendatud kirjandus (libreto), kujutav kunst (lavakujundus, kostüümid), tants ja muusika Ooperi muusikalised numbrid Solist esitab aariat, retsitatiivi (kõnelaul, viib sündmustikku edasi) Ansambel esitab ansamblit (nt. Kvartett esitab kvartetti) Koor esitab koori Orkester esitab avamängu, vahemänge: intermezzo, ritornell Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria tõsine ooper Opera buffa koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bassoktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti VanaKreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel.
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper
Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. OOPERI SÜND, ITAALIA OOPER Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks
Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S.Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. OOPERI SÜND, ITAALIA OOPER Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks
.barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika .Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Barokkmuusikat iseloomustab väljendusrikkus, emotsioonide väljendusrohkus. Tekib mõiste helistik. Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett. Barokiajasu 3 suurimat muusikut on: J.S.Bach , A. Vivaldi , G.F. Händel . Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad Lavateosed - ooper
BAROKIAJASTU UUED ZANRID OOPER Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda:
Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit.
keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnad kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Barokkmuusikat iseloomustab Tekib mõiste.Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett. Barokiajasu 3 suurimat muusikut on: Bach, Händel,Rameau. Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika zanrid , instrumentaalmuusika zanrid, lavateosed Vokaalmuusika zanrid - .missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad Lavateosed - ooper
teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Firenze Camerata - vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ring (nende seas sündis ooperi idee) Teatro San Cassiano 1637. aastal avatud esimene avalik ooperiteater Bel canto laulukultuur Napoli koolkonna ooperites, mille tähtsamaks jooneks oli kaunis ja nüansirikas toon Prima donna naispeategelane ooperis Primo uomo - meespeategelane ooperis Opera seria itaalia tõsine ooper Opera buffa itaalia koomiline ooper Viola da gamba poognaga mängitav ajalooline keelpill, mida toetatakse põlvele või hoitakse põlvede vahel Barokktrio barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga Concerto grosso (ka looja) barokiajastul tuntud instrumentaalkontserdi tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel (barokktrio, concertino) ja suurem toetav pillikoosseis (concerto grosso); looja Arcangelo Corelli
t eri vahendeid on väga palju, tegemist on multimediaalsusega. Postmodernismis (mida me ei käsitle, kavas on küll mõned videonäited) jätkub sõnalise teksti „lagundamine“, sageli puudub ooperites traditsiooniline dramaturgia (ekspositsioon, areng, kulminatsioon, lõpetus). Teatriteaduses kasutatakse sellise teatri kohta mõistet „postdramaatiline“ teater. 2. 1950. aastad Traditsioonilises suunas jätkus eelkõige neoklassitsism (Britten, koomiline ooper „Albert Herring“ 1947, „Kruvikeere“ 1954, peaosad kirjutatud Britteni sõbrale ja elukaaslasele tenor Peter Pearsile; Stravinski, Mozarti-stiilis ooper „Elupõletaja tähelend“ /The Rake’s Progress 1951), samuti ka puccinilik liin, viimane just Ameerikas tegutseva itaallase Menotti loomingus („Telefon“ 1947, „Konsul“ 1950). Üldiselt iseloomustas neid aastaid lõhe ooperi kui institutsiooni (s.t ooperiteater koos oma korraldusega) ja ooperi kui loomingu vahel
instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). UUED ZANRID OOPER Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati
Pärnu 2012 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Eesti muusikateatri ajaloost.......................................... lk. 3 Eesti muusikateatri eelkäijad......................................................... lk.4 Professionaalse Eesti muusikateatri tekkimine..................................... lk.5 Eesti ooper .............................................................................. lk.6 Eesti ballett ............................................................................. lk.7 "Estonia" teatri ajalugu ................................................................lk. 8 Kasutatud kirjandus ...................................................................lk. 9 SISSEJUHATUS EESTI MUUSIKATEATRI AJALOOST Eesti muusikateater sai alguse "Vanemuise seltsi" ja Johann Voldemar Jannseni
sedavõrd iseloomulik, et kogu ajastu muusika on nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Monoodia väljakujunemisel oli oluline roll ooperizanril Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu oli madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooper on 1600. aastal Prantsuse kuninga Henri IV ja Maria de'Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (1561-1633) ooper Eurydike. Esimene tõeline ooperiheliloojale oli itaallane Claudio Monteverdi (1567-1643). Tema ooperites oli suur orkester, 40 mängijaga, pillide hulk oli vajalik erineva kõlavärvide saamiseks, millega Monteverdi kujutas tegelaste karaktereid ja meeleseisundeid. Lisaks sooloosadele on ansambleid, koore, tantse.
klahvpillidele. Ooper Ooperis on ühendatud kirjandus (libreto), kujutav kunst (lavakujundus, kostüümid), tants ja muusika Ooperi muusikalised numbrid: Solist esitab aariat, retsitatiivi (kõnelaul, viib sündmustikku edasi) Ansambel esitab ansamblit (nt. Kvartett esitab kvartetti) Koor esitab koori Orkester esitab avamängu, vahemänge ( intermezzo, ritornell) Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria – tõsine ooper Opera buffa – koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bass on bass-oktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel.
lisaks lugeda: http://en.wikipedia.org/wiki/Carl_Maria_von_Weber#Analysis Weber elas ajal, mil saksa rahvuslikus ja ühiskondlikus elus oli suur tõus, seoses saksa kodanluse iseteadvuse ärkamisega. Sellesse aega langes ka saksa rahvuslik-romantilise ooperi kujunemine, mille ees oli palju kasvuraskusi. Saksa ooperil polnud selliseid sajandite pikkuseid traditsioone kui itaalia ooperil, pealegi olid itaalia ja prantsuse ooper eesõigustatud olukorras kõikjal Euroopa õukondades, mis pidurdas saksa rahvusliku ooperi arengut. XVIII saj. teisel poolel võitis rahva hulgas populaarsuse laulumäng (Singspiel), mis saigi saksa rahvuslik-romantilise ooperi aluseks. Laulumäng oli tavaliselt lihtne intriig, siin oli huumorit, sageli ka sentimentaalset idüllilist alatooni, muusikas oli kasutatud lihtsaid meloodiaid, sisu oli kas olustikuline või muinasjutuline.
barokkiajastu tõi selle asemele pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmusliku tundelisuse. 2. Monoodia- ühehäälne meloodia 3. Polüfoonia- mitmehäälsus muusikas, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega 4. Aaria- soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 5. Retsitatiiv- kõnelaul 6. Avamäng- lavateost või vok- sümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos; ka iseseisev orkestriteos 7. Mis on ooper? Millistest osadest koosneb? Ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, tants, näitekunst ja kujutav kunst. Ooper algab instrumentaalse vahemänguga. Tegevus liigendatakse vaatusteks, mis jagunevad piltideks, need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel on intermezzo’d ehk instrumentaalsed vahemängud. 8. Võrdle kantaati, oratooriumi ja passiooni. kantaat - mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile ,
annaabi.ee 
