Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muusika ja mina". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, kuulan, hommikuti, ärkan, panen, hommikul, bussijuht, kodutöid, meloodia, reggae, tegelenud, muusikakoolis, sünnipäeval, emadepäevalaulsid emad meile hällilaulu. Ma mäletan oma ema lauldud unelaulu, see oli vana vene laul, tema kõla oli väga ilus ja siiras. Pärast seda ma läksin lasteaeda ja seal ma laulsin paljusid muid laule, aga nad ei olnud nii tähtsad. Ma ei osanud veel hästi laulda, ema rääkis, et karu on minu kõrva peale astunud. Kui ma olin seitse aastat vana, läksin muusikaklassi klaverit õppima, võib olla ühendasin sellest ajast teadlikult oma elu muusikaga. Minu elus mängib muusika väga suurt rolli, ma ei saa ilma muusikata pikemat aega elada: tõusen üles kuulan raadiot, sõidan bussis kooli kuulan mp3 pleierit, koolis kuulan ka mõnikord pleierit ja nii edasi. Vist see ei ole hästi, et ilma muusikata ei saa mitte midagi teha. Muidugi ma ei kuula kõike valikuta, siin aitab mind isa. Ta on tõeline muusikagurmaan, ta soovitab mulle, aga tegelikult ma valin ise. Tavaliselt on see on midagi meloodilist ja
Muusika, mida aeg-ajalt kuulan Mina kuulan väga erinevat muusikat, enamasti kuulan ma pop muusikat aga ka palju räppi. Just poppi kuulan ma sellepärast, et nendes lugudes on sõnum. Kui ma kuulan näiteks jazzi siis tihti loos ei ole sõnumit (just instrumentaalses loos). Ma kuulan muusikat trenni ajal või varem kui sõitsin bussiga. Need on head tegevused muusika kuulamiseks, kuna sa ei tee midagi aga samas ka teed ja siis tundub, et aeg läheb kiiremini. Mul ei ole otseselt lemmik artisti või samblit aga kui pean valima siis ASAP Rocky (Rakim Athelaston Mayers), kuna ta teeb väga huvitavat muusikat ja mulle meeldib see. ASAP kuulub hiphopiansamblisse ASAP Mob, mille järgi ta on võtnud endale hüüdnime. ASAP alustas tegevust 2007. aastal New York-is. Ta teeb räpp muusikat.
Kultuur on väga lai mõiste, sellepärast oli küsitlus väga mahukas ja sisaldas viite valdkonda, mis on seotud tihedalt kultuuriga. Tulemused olid mõneti etteaimatavad, aga oli ka vastuseid, mis suutsid mind üllatada. Kuna mina ise tegelen kõige tihedamalt nendest valdkondadest muusikaga siis tahtsin saada ka kinnitust oma arusaamale, et noored lähevad kaasa massikultuuri tarbimisega ehk siis kuulatakse seda, mis on parajasti moes. Kinnituse ma sain ja üks vastanu vastaski, et kuulan seda, mis on moes. Nimetatud artistid olid enamasti ´´moeartistid´´. Küsimustiku täitis kuuskümmend kaheksa õpilast, nendest kakskümmend kaheksa olid poisid ja nelikümmend olid tüdrukud. Küsitlemata jäi neli inimest, sest neid ei olnud sellel päeval koolis. Küsitluse korraldasin koolis ja küsimustiku täitmiseks oli õpilastel aega kümme minutit. Küsimustiku koostasin juhendaja soovitustele tuginedes. TEATER Teater
Tegelen muusikaga (teen instrumentaale/biite/taustu hip-hop muusikutele) ja korvpalliga. 2. Kuidas sa muusika(biitide tegemise) enda jaoks avastasid? 2. klassis kuulas üks mu venelasest klassivend üle terve klassi oma uuest telefonist 50 cent- Candy shop’i. Ma kuulsin sellist hip-hop muusikat tol hetkel esimest korda ja ma armastasin seda muusikat koheselt, eriti meloodiat. Sellest hetkest alates hakkasingi ma huvi tundma ise sellise muusika loomise vastu. 3. Kas TKG on kuidagi selle ala avastamis mõjutanud või suunanud? Ei ole, see polnud TKG-s vaid hoopis Tallina Kristiine lasteaed algkoolis. 4. Mis on su stiil milles põhiliselt muusikat teed? Oled ka sa mõelnud selle muutmisele? Mu stiil on laiemalt hip-hop ning kõik mis sinna alla kuulub: vana kool, uus kool, trap, gangsta rap jne. Olen küll mõelnud selle muutmisele aga siiski pole plaanis seda teha. 5. Kellega oled juba koos töötanud
Välimuse poolest olen keskmise kehaehitusega, sinakashallide silmadega ja mustade juustega. Enda kirjeldamiseks on minu arvates parim anda just need kolm punkti, kuna see aitab luua silmeette isiksuse, milline ta välja võib näha. Ma ei ole endaga küll rahul, kuna enesehinnang on madal, aga olen saanud palju komplimente. Ehk suudan veel kunagi enesehinnangut tõsta. Minu hobideks on ristsõnade lahendamine, klaveri mängimine ja muusika. Olen käinud ka muusikakoolis, kuid peresiseste probleemide tõttu jätsin muusikakooli pooleli. Sain käia seal neli aastat. Muusikast kuulan ma meeleldi drum and bass'i, klubimuusikat ja dubstepi. Väga harva eelistan midagi rahulikku. Kuulan just sellist stiili muusikat kuna see sobib kokku mu iseloomuga kiire ja äkiline. Mis on minu nõrgad ja tugevad küljed? Minu üheks tugevaks küljeks on end vaos hoida. On küll juhtunud, et
Teised on sellised, mis on omandatava eriala suhtes väga tähtsad. Neid aineid tuleb hoolega õppida, et olla oma eriala vääriline. Kolmandad on lihtsalt huvitavad ja kasulikud ained. Viimastes käiakse hea meelega, isegi siis, kui need ei ole kohustuslikud, sest need on lihtsalt silmaringi laiendavad. Üheks selliseks aineks minu erialal on näiteks üldine usundilugu. Ma ei välista seda, et mul selles aines omandatavat erialaselt kunagi vaja ei lähe, kuid pigem kuulan seda ainet üldharival eesmärgil, et teinekord oskaksin maailma usundite teemal kaasa rääkida. Praktilisi oskusi saan võrdselt nii kodust kui ka koolist. Elades vanematest eraldi, pean kõikide majapidamistööde ja -küsimustega ise toime tulema. Kuna elan ühiselamus, siis ei ole neid liialt palju, kuid uusi oskusi ja teadmisi tekib. Esimesel ülikooliaastal oli tihti nii, et kui millegagi hakkama ei saanud, siis helistasin koju emale ja uurisin, kuidas toimida. Näiteks
Minu jaoks on üks põhilisi asju ka see, et isik kes müügiga tegeleks USUKS enda tootesse või siis teenusesse ja tunneks enda valdkonda perfektselt. Usuks, et see mida ta kliendile räägib on tõsi ja ta ise oleks sellest samamoodi huvitatud, ta teab, et ta müüb midagi mis teeb inimestel elu paremaks, lihtsamaks, tervislikumaks ja et kliendil on reaalselt antud asja vaja. Siin puhul tuleb ka kasuks väga hea väljendusoskus. Kuna mind ennast müük huvitab siis ma alati kuulan suure huviga ära mida mulle mingil hetkel müügiga tegelev inimene pakub. Kuulan alati ära ka need n.ö tüütud telefonimüügi kõned, sest kunagi ei tea kui oskuslikult võib keegi seda teha, äkki saab endalegi midagi tarka kõrva taha panna. Paljude inimeste hoiak on aktiivse müügi suhtes tõrjuv, kuna valdavalt jätab see agressiivse ning pealetükkiva mulje. Minu silmis on äärmiselt oluline psühholoogiline
Sõnades võideldakse eneseunustuse ning -müümise vastu, didaktilise sõnumi siluvad alaline kahemõttelisus ja tüüne kõnetoon. Umbes sama kunstilist ideaali järgib paljus uuem eesti luule, mis on püüdnud ühendada sügavaid tundeid ja ausust mängulise ühiskonnakriitika ning (enese)irooniaga. Kui poplaulude sõnameistreid hakatakse koos libretistidega kord suurde kirjanduslukku arvama, saab Saatpalu klassikuks. Dagö muusika (autorid Saatpalu ja Peeter Rebane) on heakõlaline ning selge ja meeldejääva meloodiajoonega: popp parimal ja professionaalseimal kujul. 2. Mina ja Dagö Dagö on minu jaoks midagi enamat kui bänd. Dagö on justkui tunne, miski, mis kajastab minu mõtteid, tundeid, emotsioone siis, kui mina enam ei oska, ei suuda. Lisaks muusikalisele elamusele kannavad äärmiselt olulist rolli ka Saatpalu kirjutatud laulude sõnad. Need on hämmastavalt sisukad ning head.
......................................................21 9. LISAD................................................................................................................22 SISSEJUHATUS 2 31. juuli 1950 sündis Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja pianiste Olav Ehala (sõpradele Olku), kes juba varases nooruse seadis oma sammud muusika maailma. Laulud nagu ,,Rahalaul", ,,Kodulaul" ja muidugi ,,Päikeseratas" on peas ja südameis kõigil noortel ja vanadel. Olavi tee keerulisse muusikamaailma algas juba noores eas, kui ta 34 aastaselt näitas üles huvi klaveri vastu. Me kõik teame, et Olav Ehala on väga heal tasemel helilooja, aga et Olav Ehala on peale laulude loomise neid ka esitanud lapsepõlves oma bändiga ja vanemas eas vokaalansambliga Kiigelaulukuuik, kellega on antud välja ka mõned plaadid.
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Muusika noorte elus..........................................
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Muusikat kuulavad kõik noored ning muusika kuulamine on üks peamisi tegemisi noorte elus. Selles peatükis räägingi, milline on muusika tähtsus noorte elus, millised on noorte lemmikmuusikastiilid ja kuidas noored muusikat hindavad. 1. Muusika noorte elus Noored armastavad vabal ajal kuulata meeldejäävat ja arusaadavat muusikat. Muusika vastu tunneb huvi absoluutselt iga noor. Muusika kuulamine ja televiisori vaatamine jagavad esikohta noorte elus. Muusika kuulamine võib ajendada noori õppima võõrkeeli, näiteks selleks, et laulude tekstidest paremini aru saada, samuti laiendab muusika noorte sõnavara. 1
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Liisa Sammelselg Muusika tähtsus ja kuulatavad muusikastiilid Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi 6-7. Klasside hulgas Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Eva Palk Pärnu-Jaagupi 2013 1 1. SISUKORD 2 2. SISSEJUHATUS Muusikat kuulata armastavad paljud. Siiski on vähelevinud teadmine, et muusikat kuulates on võimalik ka endast paremini aru saada. Muusika peegeldab meis toimuvat ja tekitab erilisi tundeid
10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja
Muusika tunnis on küll hea olla kui lauldakse ja kõik laulavad õigel viisil. Keegi ei lähe rütmist välja, siis on hea kuulata ja ise kaasa laulda. Kodus pole ma tihti üksi ja seal käivad ka kogu aeg hääled. Keegi vaatab toas telekat või kuulab raadiot. Kui mina olen arvutis siis klaviatuuril klahvide klõbistamine. Kui ma õpin siis sahtlid käivad lahti-kinni ning ka raamatute lehitsemine teeb heli. Õel käivad vahel külalised siis mängivad ja räägivad teises toas. Hommikul heliseb äratus ja muidugi ka sõbra kõned ja sõnumid. Kui ma vahel saan vaikselt üksi kodus olla siis tekib selline hirmutunne ja soovin et keegi võiks juba koju tulla. Et vaikust vältida siis panen ma muusika mängima või kuulan raadiot. Kuid mõnikord on just hea olla mõelda ja unistada, mis edasi saab, mis huvitavat homme juhtub. Teinekord teeb vaikus mu uniseks ja jään vahel isegi laua taga magama. Vaikus on nagu ettearvamatu mu jaoks, et ei tea mis seekord juhtub, mis tunne tekib
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate
..............................................................................10 2.6 Grunge........................................................................................................................11 2.7 Soul.............................................................................................................................12 2.8 Funk............................................................................................................................12 2.9 Reggae........................................................................................................................13 2.10 Disko........................................................................................................................14 2.11 Hiphop......................................................................................................................14 2.12 Elektroonilisest popmuusikast......................................................................
ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suhtuda eelarvamusega inimestesse, keda ma kuulan. Aktiivse kuulamisega on selline asi, et me peame olema võimelised kuulama ka selliseid asju, mis meile ei meeldi, mis meile närvidele käib. Näiteks aktiivset kuulamist on vaja eriti probleemide lahendamisel. Mõelge, kui te püüate teisele selgeks teha, et teil on probleem ja teine seda ei kuula. Kui teine ütleb, ah mis probleem, pole sul mingit probleemi. See on eelarvamustega asjasse suhtumine
Mitte teaduslik jutt, vaid oskus seda teistele edasi anda ja sellesse süveneda. Samamoodi proovin ka ise õppides käituda ja õppimisse suhtuda. Õpistiilide testist tuli välja, et olen peegeldaja tüüpi ja seda ma paljuski olen: ettevaatlik, põhjalik, tähelepanelik ja hea kuulaja, nõrkadeks külgedeks on mul otsustusvõimetus, otsesest osalusest kõrvale hoidmine. Seda viimast esineb mul just praegu, ise koolis õppides, kus sageli oleks midagi rääkida või arutada, kuid parem kuulan enne ära teiste arvamused või arutan neid asju oma mõtetes. Kuid ometi pean end heaks suhtlejaks ning ka minuga soovitakse suhelda ja asju arutada, seda rohkem väiksemas ja rahulikumas õhkkonnas. Teadmiste omandamisel olen tähele pannud, et sageli jäävad meelde keerulisemad ja raskemad asjad (aastaarvud, võõrsõnad jne) kui kerged. Nii on ka elus eneses: ammuste tuttavate telefoninumbrid, autode numbrid, nimed ja näod on kergem meelde jätta ja nad
15. Oled sa pettunud, kui ei võida võistlust? Ei kindlasti mitte, sel alal on kõik igatepidi võitjad ja no ma oskan kaotada ka :D haha 16. Kellega sa tavaliselt sõidad? Sõidan kõikidega sõpradega, sellega lähen, kes esimesena välja tuleb, vahetpole kas rulataja, inlainer või rattud- kõik on sõbrad ! 17. Kiivriga või ilma? Pargis kui midagi uut proovin, siis kiiver, aga muidu ilma. Kõik teavad, et ilma on mugavam :D 18. Muusikaga või ilma? Muusikaga kohe kindlasti, muusika mängib mul elus väga olulist rolli. Kui on Mental blokk ja vaja ületada enda piire, siis on muusika see mis rahustab mind ja ajendab mind hullumeelsusi tegema . Hea laul ja hea sõidutuju käivad koos. Aga streedis ainult kindlas spotis sõidan muusikaga, sest tänavatel kihutades on vaja kuulata kus auto tuleb jne. Sõprade seltsis ka ilma muusikata. 9. 19. Mis muusikat sa kuulad sõidu ajal? Rock all the way... The white stripes... Soad, Korn,GunsNRoses,
Sellel kohal tuli mulle appi Tumblr, kus oli üks spetsiifiline postitus, mis kõik täpselt ära selgitas, kust kõik alguse sai, kes tegutsesid ning mis praegusel hetkel toimub. See postitus oli kogunud ka kõige rohkem punkte, mis tähendas, et väga suur hulk inimesi oli seda lugenud ning olid samuti olukorrast rohkem informeeritud kui varem. Minu elus on tähtsal kohal kõiksugused kunstid. Olen ammu olnud muusika, filmimaailma ning kunstilise elu austaja. Minu jaoks on nii nendega tegelemine kui lihtsalt vaatlemine äärmiselt lihtsustatud, sest elan ajal, mil kõik on kättesaadav. Kinos käin harva, kuid loen palju raamatuid ning käin võimalusel ka kontserditel ja teatris. Mulle on väga meeltmööda see, et mul on vaba valik tegeleda kõiksuguste kunstidega ning tunnen ennast üsna priviligeeritult. Evi teabeväli (Sündinud 1973. aastal, uurin aastat 1992) Evi, 41-aastane, sündinud 1973
juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis. Kõik stiilid mis mul luuletused on näiteks kooliteema ,,Koolipäev", jõuluteema ,,Jõuluvana", argielu kirjeldav luule ,,Suve päev", armastusluule ,,Elu armastus", ulmeteema ,,Kummituste loss" ja Filosoofiline teema ,,Lapsed ja teemanded". Olen enda luuletustes kasutand mitmeid kõnekujundeid. Näiteks eespool mainitud lemmik luuletuses ,,Kummitusloss" olen
...........................................................................................................28 SUMMARY .................................................................................................................................30 4 Sissejuhatus Käesolevas aastatöös tuleb juttu Eesti levimuusikast 80-ndatel aastatel. Need aastad on kindlasti ühed parimad ja viljakamad eesti muusika ajaloos, kuna Nõukogude Liit hakkas vaikselt taanduma ning võimalusi bändi tegemiseks oli juba võrdlemisi palju. Olles ka varem enam või vähem tutvunud tolle aja muusikaga, tundsin ma, et just see võiks olla minu aastatöö teemaks. Olles ise suur muusika austaja ning julgedes väita, et minu lemmikartistid Eesti muusikas jäävad just sinna ajajärku otsustasingi üritada nende kümnendite kohta rohkem teada saada ja loodetavasti pakkuda huvi ka lugejale.
ühetoalises kööktoas. Lasteaias ta ei käinud. Ta olevat mänginud üksi, mis tõttu peeti teda individualistiks. Hiljem kolisid nad Lasnamäele, kus oli palju venelasi. Erimeelsuste tõttu peeti tihtipeale kividega sõdu. Koolis käima hakates vahetus tema kakleja imago, ta kogus koolis tuntust koomikuna. Kooli alguses pandi teda akordionit õppima, kuid teda huvitas tol ajal rohkem sport. Vanemas eas hakkas talle muusika meeldima. Arvatakse, et oma muusiku hinge päris ta oma meremehest isalt, kes mängis akordionit. Esimene pill mida aga Urmas Alender 5 proovis mängida oli kitarr. Omal ajal hindas ta meeletult selle aja suurkujusid - Artur Rinnet ja Georg Otsa. Seitsmendas klassis hakkas Urmas oma hea sõbra ja klassikaaslase Tiit Haagmaga bändi tegema, mille nimeks pandi ,,Varjud"
Hiljem on mul suuri raskusi temast lahti saamisega. Sama on ka asjadega, kui mulle midagi väga meeldib, siis ma pean selle saama kasvõi pikema aja jooksul, kuid lõpuks on see mul ka olemas. Ma ei lase teistel mõjutada ennast, kui neile ei meeldi, siis palun väga, ärgu kommenteerigu. Mu tugevateks külgedeks on suhtlemine, kuulamine, nõu andmine ja teiste inimeste mõistmine. Nagu ma varem ütlesin, ei ole mul probleemi suhtlemisega. Olen hea kuulaja ja kuulan alati, kui keegi tahab mulle midagi rääkida. Üritan teda mõista ning lähtuta tema olukorrast ja olekust. Ma üritan alati anda sellist nõu, mis talle endale parem oleks, mina teda ei sunni ja ta otsustab ise mis on talle hea ja mis halb. Mu nõrkadeks külgedeks on vast see, et ma mõtlen tihti oma minevikule ja lähen päris ruttu närvi. See on mulle raske ja väsitav, kui ma saan hakkama ning olen sellega juba harjunud. Aegajalt unustan ma oma kõik mured ja ei mõtle millestki
muusikastiilist nimega grunge. Valisin teemaks grunge nimelt sellepärast, et mulle endale on see muusikastiil juba mitu aastat huvi pakkunud. Grunge oli 90. aastate alguses väga populaarne, kuid peale Nirvana laulja Kurt Cobaini surma grungevaimustus möödus. Viimastel aastatel on see muusikastiil taas populaarsust kogumas. Töös soovin välja tuua grunget iseloomustavad tunnused läbi muusika, ellusuhtumise ja eetika. Uurin ka, kuidas see muusikastiil avaldab mõju moele. Lisaks teen grungebändi Soundgardeni ühest tema populaarsemast loost analüüsi ning püüan välja tuua selles muusikapalas iseloomulikud tunnused. Oma uurimistöös viin läbi küsitluse oma eakaaslaste seas, kus soovin teada nende teadlikkusest ja huvist grunge vastu ja nende muusikalisest maitsest.
1 Mis on minu arvates kirikumuusika, kristlik muusika, vaimulik muusika Kirikumuusika Kirikumuusika all mõistab kirjutaja esmalt ja kitsamalt kiriklike teenistuste muusikat, veelgi kitsamalt EELK jumalateenistuste ja talituste muusikat ja eelkõige luterlikku koraalilaulmist oreli saatel. Selline arusaamine tekkis nõukogudeaegses lapsepõlves, kui regulaarselt käis kirikus vaid vanaema, ebaregulaarselt (st suurte pühade) ajal vanemad ja laps mitte kunagi
Sisukord : Sissejuhatus lk 2 Varajane elu lk 3 Nirvana lk 4 - 5 Abielu lk 6 Cobaini narkosõltuvus ja viimsed nädalad lk 7 Suitsiidikiri lk 8-9 Tsitaadid lk 9 Kasutatud materjalid lk 10 Kurt Cobain on üks maailma legendaarsemaid muusikuid. Tema bänd Nirvana, millega ta alustas keskkoolis ja kus tema rolliks oli olla esiklaulja, kitarrist ja laulukirjutaja on siiani väga kuulus, olenematta sellest, et bändi tegelikult enam ei eksisteeri. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas või armastas. Kuna Nirvana tegi grunge- muusikat, on nende looming lärmakas ning otsekohene. 1991 aastal saabus üks Nirvana hittlugusid ''Smells Like Teen Spirit'', mida on loetud dramaatiliseks muutuseks poprockist domineerivamate zanriteni nagu glam metal, arena rock ja dance pop. Oma viimastel eluaastatel võitles Cobain narkosõltuvuse ja meedia tähelepanuga. Üht
11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika ............................................................................................. 8 1
Kruspe võitsid Berliini muusikavõistluse, saades auhinnaks võimaluse lindistada demoplaat 4 looga. Nad palusid Paul Landersil ja Christian Lorenzil ansamblist Feeling B endaga liituda. Pärast seda alustati tööd esimese albumi "Herzeleid" kallal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Rammstein) Need tulevased staarid hakkasid muusikat looma. Till Lindemann kirjutas tekstid ja ülejäänud liikmed kirjutasid muusika sõnadele.Kuid esialgu nad laule ei väljastanud vaid mängisid sõprade seltsis Peaaegu kuni 1994. aasta keskpaigani polnud grupp endale veel nime pannud, kui see ei kestnud kaua, kuna bänd kirjutas alla lepingule firmaga "Motor Music GmbH" plaadi ilmumiseks. Terve 1994. aasta pühendati muusikastiili otsimisele, sest enne Rammsteini kokkusaamist olid nad kõik mänginud erinevates bändides erinevaid stiile. Pärast katsetamisi, leidsidki ühtlase stiili. See oli
Seega suhtlemine on igasugu informatsiooni vahendamine ja seda mitte ainult sõnade abil. Järgnevalt analüüsin end, et milline suhtleja ma olen kuulajana, konfliktide lahendajana, lohutajana ja muid aspekte, mida tundides olime läbinud. 1. Mina hea kuulajana Ma arvan, et ma olen nagu öeldakse „aktiivne kuulaja“ ja seda juba lapsest saati. Ma teen vahet oma tunnetel ja rääkija tunnetel. Mis on aga minus nii erilist on see, et ma ei samasta neid tundeid kunagi. Ma panen end küll teise olukorda, kuid oma tundeid seejuures välja ei näita. Ma peegeldan juba lapsest saati tundeid teisele inimesele tagasi, samal ajal öeldes, et teine tunneks end turvaliselt „ma mõistan sind“, „ma saan aru“, „Ole rahulik, ma aitan sind, lahendame koos olukorra“, „sa ju tead, ma alati aitan“ jne. Tavaliselt ma teist mure kurtjat lihtsalt kuulan, ning kui oskan midagi öelda, siis ütlen ja aitan nii kuis oskan. Ma süvenen
võrrelda tänapäeva ja Teie kooliaegseid klassiõhtuid (näiteks oma laste info põhjal vms) Sissejuhatus Tere! Olen Kristina Trees Riidaja Põhikoolist ja ma valisin oma uurimustöö teemaks vanaaja klassiõhtud. Mind inspireeris sellel valikul meie viimane klassiõhtu, nimelt jäin ühel hetkel mõttesse ja püüdsin silmad kinni ette kujutada meie vanemate ja vanavanemate aegseid klassiõhtuid. Milline oli nende riietumisstiil, nende muusika valik, nende mängud jne. Minu eesmärgiks on teada saada kunagiste koolide klassiõhtute kombed ning võrrelda neid tänapäevastega. Minu uurimustöös saate ka teie tuletada meelde nii enda ja oma vanemate kui ka vanavanemate Mulgimaa koolide kombeid. Sellega seoses esitasin ma oma uurimus küsimused mõnedele enda valitud inimestele kes oskaksid nendele vastata. Esimene vastaja Lugupeetud vastaja! Minu nimi on Kristina Trees ja õpin Riidaja Põhikoolis 8.klassis. Minu
on muud asjad, siis "linnud vaikigu". Ka loodusmuuseumis pole mul õnne ja nii vinnan kodinad selga ja lähen pärastlõunasele Voose bussile. Näen välja nagu koormaeesel. Inimesed tänaval vangutavad päid, bussijaamas küsib keegi, kas kardan tulekahju, et kogu oma vara kaasas kannan. Ei, mina ei karda tulekahju, mina lähen lindistama konnade hääli. Kevadised kruusateed on sandid ja buss raputab kohutavalt, aga bussijuht lohutab sõitjaid: bõvajet i huu¯e! (Tuleb ette hullematki!) VOOSELT KÕMBIN Külvandu poole. Tee ääres sulaveelompides krooksuvad rohukonnad, ent tuul puhub piki teed ja lindistamisest ei tule midagi välja, sest mikrofon, mida seekord kasutan, ei talu tuuleõhku.. Ja õigupoolest ongi ju mu eesmärgiks rabakonnade kudepaik seljandike ja Põhjaka raba vahel. Õhtusele ringile lähen kell kaheksa (Moskva aja järgi). On vaikne, lompidele hakkab
Kurt Donald Cobain Nirvana oli bänd, mis lõi uuesti ellu pungi, minnes muusikaajalukku legendina. Laulja Kurt Cobain ja bassimängija Chris Novoselic tegid nii kommertsraadio sõbralikku kui ka rasket rocki. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas või armastas. Kuna Nirvana tegi grunge-muusikat, on nende looming lärmakas ning otsekohene. Aastatööks valisin Nirvana sellepärast, et mind huvitas väga selle bändi minevik ning tahtsin rohkem teada saada fakte, millest eriti ei kuskil ei räägita. Töös on eraldi välja toodud Kurt Cobaini elulugu, sest oli ju tema kõige tähtsam liige bändis. Tema kirjutas ja laulis enamus laule
annaabi.ee 
