KEHADE VASTASTIKMÕJU Vastastikmõjus peavad osalema vähemalt 2 keha. Kehade vastastikmõju tagajärjel : 1) Võib muutuda kiirus 2)Võib muutuda kuju. Gravitatsioon e gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsioonilises vastastikmõjus osalevad peale Maa ka kõik teised taevakohad. Gravitatsioon on universaalne, st, et sellele alluvad kõik kehad ( ka valgus ja raadiolained) Gravitatsioon on seotud keha massiga : mida suurem mass, seda suurem gravitatsioonijõu mõju. Gravitatsioon avaldub ainult tõmbumises. vabalangemine--Kehade kukkumine kui õhutakistus puudub või on väga võike Teised vastastikmõju liigid Elektromagnetiline vastastikmõju : 1) tugevam kui gravitatsiooniline 2)ulatub mistahes kaugustele 3)aineosakestevahelised vastastikmõjud . näiteks laetud kehade vahel. Tugev vastastikmõju 1)ulatub väga väikestele kaugustele 2)sadu kordi tugevam kui elektromagnetiline 3)esineb aatomituumades ja teiste elementaarosakeste vahel Nõrk vast...
t Võimsus on töö tegemise kiirus VÕIMSUS ON TÖÖ TEGEMISE KIIRUS Kes sööb., see jõuab Toiduenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Ei saa mina tehnika vastu 1W 1 W Võimsuse mõõtühikuks on 1 vatt. ENERGIA MUUNDUMINE Küll sellel veel on ikka jõudu Kirjelda, mis liiki energia muundumisega on siin tegemist? POTETSIAALNE ENERGIA Potentsiaalse energia on põhjustatud kehade vastastikmõjust. KINEETILINE ENERGIA 2 mv Ek 2 Liikuvad kehad omavad kineetilist energiat POTENTSIAALNE ENERGIA Potentsiaalse energia suurus sõltub keha kõrgusest maapinnalt. MEHAANILISE ENERGIA MUUNDUMINE
Töö tegemisel keha energia muutub Potensiaalne energia Potensiaalseks energiaks nimetatakse sellist energiat, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikusest asendist. Kineetiline energia Energiat mis on kehal oma liikumisest tingituna, nimetatakse kineetiliseks energiaks. Mida suurem on keha mass ja kiirus, millega keha liigub, seda suurem on selle keha kineetiline energia. Kõik loodusnähtused on seotud ühe energialiigi muundumisega mõneks teiseks energia liigiks. Siseenergia Kui keha soojeneb, suureneb tema kineetiline energia. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat. Kineetilise ja potentsiaalse energia summa moodustab siseenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste asendist. See tähendab et kui aineosakesed on aeglasemad ja paiknevad üksteisest kaugemal, siis on ka siseenergia väiksem.
AINE EHITUS Aatomi tuum · Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgult 10 (astmes) -13 · Tuum on väga suure tihedusega · Olemuselt on tuum liitosake · Tuuma põhiline koostisosake on prooton · Prootonitele on tuumas veel neutrodin · Neukloid prootonid ja neutronid koos Tuuma laeng ja mass · Prootoni laeng on positiivne ning võrdne elektroni laenguga · Neutronil laeng puudub · Prootonite arv tuuma laeng. Võrdne järjenumbriga perioodilisuse tabelis. Tähistatakse Z Tuuma massiarv · Prootonite ja neuklonite koguarv on tuuma massiarv A ( neuklonite koguarv) · A=Z+N Isatoobid · Isatoobid on tuumad, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid. · Looduses erineval 92 elemendil on praegusel ajal teada kokku üle 300 stabiilse isotoobi. · Isatoobide esinemissagedus ei ole ühesugune, enamasti domineerub üks või kaks isotoobi · Väiks...
Termodünaamika ja energeetika alused Energeetika Valdkond, mis tegeleb energia probleemidega. Termodünaamika Termodünaamika tegeleb: · Soojusülekannetega, so soojus läheb ühe koha pealt teise koha peale. · Soojuse muundumisega tööks. Termodünaamika on makrokäsitlus. Makroparameetrid on: · p Rõhk, · V Ruumala, · T Celvini temperatuur, · m Mass, · U Siseenergia, · Q Soojushulk. Geneetiline energia (ehk keha siseenergia) - Sõltub keha temperatuurist. Soojushulk Tähis Q, ühikuks 1J (ka 1 ca). Edasi kanduv energia. Siseenergia hulk, mis üks keha ära annab ja mille teine keha vastu saab. Q = mc(t-t0). Q = Keha annab ära
Ainete füüsikalised omadused 1. Mis on keemiline omadus? Keemiline omadus aine reageerimisvõime teiste ainetega. Keemiliste omaduste hulka kuuluvad nt aine võime põleda, reageerida veega vms. 2. Mis on füüsikaline omadus? Füüsikaline omadus on omadus, mis pole seotud aine muundumisega teisteks aineteks ehk aine osalusega keemilistes reaktsioonides. 3. Loetle olulisemad füüsikalised omadused. Olulisemad füüsikalised omadused on aine värvus, lõhn, sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, tugevus, elektrijuhtivus, soojusjuhtivus, lahustuvus erinevates ühendites, tihedus jms. Enamuse füüsikaliste omaduste iseloomustamiseks tuleb kasutada katsete või mõõtmiste abi, ainult väheseid saame määrata oma meeleorganite abil (lõhn, värvus). 4. Millest sõltub aine olek?
Informatsiooni hulgale vastab negatiivse märgiga entroopia ehk negentroopia, mis nagu informatsiooni hulkki kasvab korrastatuse astme kasvades. Entroopia mõiste on sügavalt juurdunud kaasaegsesse teadusesse Entoopia kui korrastamatuse mõõt mängib erakordselt tähtsat rolli looduslikes protsessides, mis iseenesest toimudes arenevad entroopia kasvu suunas. Kuna selliste protessidega kaasneb korrastamatuse kasv, mis on seotud mehaanilise energia muundumisega soojuseks, siis oli omal ajal isegi päevakorras nn soojussurma probleem. Õnneks on avatud süsteemides olukord teistsugune ning üldine entroopia kasv meid siiski ei ohusta. Entroopia mõiste on sügavalt juurdunud kaasaegsesse teadusesse Sellele vaatamata on entroopia vähendamine (ja ka informatsiooni suurendamine) üks inimtegevuse aluseid. Seetõttu pole asjata tegeldud soojusmasinate konstrueerimisega, mis muudaksid kas või osa korrastamatust
ammoniaagiks (NH3). Kõik denitrifitseerivad bakterid on võimelised aeroobseks hingamiseks. Juhul, kui hapnikku pole, kantakse elektronid üle nitraadile (NO3-) või nitritile (NO2-). 3. Mis on nitrifikatsioon? on NH3 bioloogiline kahe-etapiline oksüdeerumine hapniku osalusel nitraatideks. Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid. Nitrifikatsiooni kiirus sõltub eelkõige ammoniaagi oksüdeerumisest nitrititeni, milleks vajatakse võrreldes nitrititest nitraatideks muundumisega rohkem energiat. Nitrifikatsioon on oluline lüli lämmastikuringel mullas. 4. Miks vajab orgaanilise süsiniku kasutamine biosünteesis vähem energiat kui CO2 kasutamine? C orgaanilisest ühenditest, energia valgusest; fotoautotroofid - süsinik CO fikseerimisest, energia valgusest. 2 Ühel juhul on tegemist lihtaine oksüdatsiooniga. 5. Kust saavad elutegevuseks vajalikku energiat need organismid, kel pole
Looduslikuks energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia hankimiseks ära kasutada. Energiaallikaid liigitatakse selle järgi, mitu korda on nad maakera looduses muundunud. Igal muundumisel hajub suur osa energiast kasutult atmosfääri, mistõttu kolmandasi energiavarasid on kõige vähem. V.I. Esmased energiavarad esinevad sellises vormis, nagu nad looduses tekkisid. Maal pole nad kordagi muundumist ja toimunud pole ka muundumisega seotud kadusid või hajumist. Sellepärast on ka varud väga suured. Kõige ulatuslikumalt tarbitav on tuumaenergia, mis on väga ohtlik. Mõningal määral kasutatakse ka päikeseenergiat. Ülejäänud esmastel varadel pole erilist tähtsust. 1 1. november, 2007 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS V.II. Teisesed energiavarad tekivad Maa loodusprotsessides esmaste ühekodsel muundumisel
et aeg iisraeli rahva orjapõlvest vabastamiseks on kätte jõudnud ja Mooses on määratud heebrea rahva juhiks. Algul püüdis Mooses oma Jumala häälele vastu vaielda, tõrkus ja kahtles, kas ta saab ülesandega hakkama. Kõige rohkem pelgas Mooses inimeste uskmatust, nende jõuetust raskustele vastu minna. Siis andis Jahve Moosesele imetegemisvõime. Kolme imet nähes pidi rahvas uskuma jääma, et Mooses on sobilik juht rahva Kaananimaale viimiseks. Üks ime oli seotud karjuskepi muundumisega maoks ja maost kepiks. Teine ime pidi tõestama, et terve käsi võib jääda pidalisse ja saada uuesti terveks. Kolmanda ime puhul käskis Jumal võtta Niiluse jõe vett, valada see kuivale maale, et rahvas oma silmaga näeks, kuidas vesi kuival maal vereks muutub. Ent Mooses kõhkles ka pärast imede selgeksõppimist, kas ta ikka on rahva päästmisel kõige õigem juht. Nüüd tõi ta ettekäändeks oma ,,raskevõitu keele", väites, et ta pole suurem asi kõneleja
2)Energia ökosüsteemides:Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Eristatakse:1) kineetilist energiat väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv: valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia; 2) potentsiaalset energiat kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne
Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). 20. aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on õhu
Abiootilised faktorid -Kliima -Mullatüüp -Reljeef -Tuul Biootilised faktorid Füüsilised barjäärid A+B koos Laiuskraadide erinevus Energia ökosüsteemides Energia omadusi kirjeldavad seadused: Termodünaamiline I pritsiip energia võib minna ühest vormist teise aga ta ei kao ja teda ei saa uuesti luua. Termodünaamiline II pritsiip protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energia läheb kontsenteeritud vormist hajutatud vormi(degradeerub). Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale. ENTROOPIA süsteemi korrapäratuse määr. Termodünaamilised süsteemid: Isoleeritud: ei vaheta ümbritsevaga energiat ega einet Suletud: vahetab energiat, kuid ei vaheta ainet( värskelt keedetud moosipurk) Avatud: vahetab ainet ja energiat ( ökosüsteemid)
aineringes toimuvad ensümaatiliselt, seega elusorganismide toimel. Peamisteks energiaallikateks on seejuures päikesekiirgus ja keemiliste sidemete energia. Biosfääri tähtsaimad aineringed on bioloogiliste makroelementide ringed süsiniku-, lämmastiku-, fosfori-, hapniku- ja väävliringe. Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Biosfääri jõudnud päikeseenergiast: a) 30% peegeldub; b) 46% muundub otseselt soojuseks; c) 23% kulub aurumisele ja sademetele; d) 0,2% läheb üle tuule- ja lainete energiaks; e) 0,8% tarvitatakse fotosünteesi käigus. Ramsari konventsioon linnud, märgalad, Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis, ja jõustus 1975.
· Kõik gaasid järgivad seda madalatel rõhkudel (P 0). · Ideaalgaasi seadus võimaldab teha arvutusi gaasi rõhu, temperatuuri, ruumala ja hulga ennustamiseks, kui ülejäänud liikmed on teada. · Ideaalgaasi seadus võimaldab arvutada gaasi molaarruumala suvalistel tingimustel (seaduse kehtivuse piires), samuti kontsentratsiooni ja tihedust. · Sama seadus leiab kasutamist stöhhiomeetrilistes arvutustes gaasilise reagendi või produkti korral. · Vedela või tahke reagendi muundumisega gaasiks võib kaasneda enam kui tuhandekordne ruumala kasv. Näiteks ammooniumnitraadi plahvatamisel tekib 1 moolist (46 cm3) tahkest ainest 75 dm3 gaasi! S.o 1630-kordne ruumala kasv! · Segu gaasidest, mis omavahel ei reageeri, käitub ühe puhta gaasina, järgides ideaalgaasi seadust. · Daltoni seadus: gaaside segu kogurõhk on summa iga individuaalse gaasi poolt avaldatud rõhkudest (osarõhkudest). · Ühe gaasisegu komponendi osarõhk on seotud kogurõhuga moolimurru kaudu. Difusioon:
liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid (taas: hoolimata teiste tegurite optimaalsusest). Seega võib organismi elutegevust piirata ka näiteks liigne valgus või üleväetamine. 15. Energia ökosüsteemis. Energiavoog. Albeedo Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda
Radioaktiivset kiirgust on kolme liiki (liigitati läbitungimisvõime järgi) kiirgus läbib vaevalt paberilehe kiirgus võib läbi tungida kuni 3 mm alumiiniumilehest kiirgus läbib mitme sentimeetrise pliiplaadi kiirgus Heeliumi tuumade voog kiirgus elektronide voog kiirgus suure sagedusega elektromagnetlained Nende kiirguste tekkemehhanismi seletatakse tuumafüüsikas mittestabiilsete aatomituumade spontaanse muundumisega kiirgus "Liiga suurte" tuumade iseeneslik lagunemine. Toimub osakeste eraldumise kaudu osake heeliumi aatomi tuum 2 He 4 lagunemisel väheneb tuuma massiarv 4 võrra ja laeng 2 võrra(tekib uus keemiline element) 238 92 U 234 90 Th + He 4 2 A Z X A -4 Z- 2 Y + He 4 2 kiirgus
ERKP on peamiselt suunatud keskkonnaohu (kliimamuutused, hapestumine, eutrofeerumine, toidu saastumine, liigirikkuse kaudu jne.) avastamisele, lisaks uuritakse näiteks välismõjusid inimese tervisele. 31. Energia Ökosüsteemis. Energiavoog Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine ) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). 32
Eutroofid- rohketoitelised(e mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid ei suuda üldse kasvada toitainevaesel mullal ja kasvavad halvasti suhteliselt väheviljakal mullal) Mesotroofid-keskmisetoitelised taimed Eutrofeerumine-(eutrofikatsaioon) veekogude rikastumine toitainetega. .. 26) 27)Energia ökosüsteemis-energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus. A)maale langev päikese kiirgusenergia loob otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima.B)orgaanilsie aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid päikesevalguskiirguse fotosünteesil. Energiavoog-päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine(degradeerumine) ökosüteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (bioöksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid)
See tähendab et 30 % kogu energiast õnnestub muundada elektriks . Seega kivisöel baseeruvad elektrijaamad toodavad 2kWh elektrit igalt kilogrammilt põletatud kivisöest. Näiteks , 100 wattine arvuti vajab 876 kWh (100w * 24h* 365)= 876kWh. Muundades selle energia kivisöe massiks same 438 kilogrammi kivisütt. Nii palju on vaja kivisütt selleks et üks 100 wattine arvuti saaks töödata aasta ringselt . Kuid peab ka arvestama juhtme takistusega ja ka energia muundumisega soojuseks juhtmetes ja paljudest teistest faktoritest. Kuna kivisüsi koosneb vähemalt 50 % süsinikust siis 1 kilo kivisütt sisaldab vähemalt 0.5 kg süsinikku , mis on 1/24 kmol. See reageerib hapnikuga atmosfääris põlemise protsessis moodustades süsinikdioksiidi , mille mass on 44 kg/kmol. 1/24 kmol CO2 tekib igast kilost kivisütt. 1/24 kmol * 44kg/kmol ~1.83kg . Kuna elektrijaamade termodünaamiline efektiivsus on 30% siis ~2 kWh /kg (kivisüsi) energiat toodetakse
Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn. suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleb orgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). 19. Aurumine. Kondenseerumine. Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem.
Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis kaks süsivesinikurühma on teineteisega seotud hapnikuaatomi kaudu. 57.Orgaaniliste ainete osatähtsus looduses ja tehismaailmas. Org ühendeid on üle 10miljoni. Org ühendite osatähtsus loodused on väga suur, sest elu maal on seotud nende tekkega ja muundumisega, nad esinevad looduses keeruliste kompositsioonidena ja harva puhtal kujul. Org ainete vahel on koovalentsed sidemed, vesilahustes ei juhi elektrit, reageerivad aeglasemalt org happed, enamik laguneb 4000C Juures (anorgaanilised ained isegi ei sula sel temperatuuril), põlemisel tekkib CO 2 ja vesi, PS nad söestuvad põlemisel. Org ained on pms koostisosaks ravimitele ja pesuvahenditele. 58.Tervishoid ja tööohutus keemia laboratooriumis. 59
Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). 20. Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem
Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107 000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). ’ 21. Aurumine. Kondenseerumine. V: Vedeliku üleminek gaasilisse faasi Potentsiaalne auramine- veepinnalt toimuv auramine Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille
kes peksis iisraellasest orja.Et pääseda surmanuhtlusest, pidi Mooses põgenema Midjanimaale, kus ta abiellus Sipporaga ja hakkas kasvatama äia lambaid. Hääl põõsast teatas, et aeg iisraeli rahva orjapõlvest vabastamiseks on kätte jõudnud ja Mooses on määratud heebrea rahva juhiks. Algul püüdis Mooses oma Jumala häälele vastu vaielda.. Siis andis Jahve Moosesele imetegemisvõime. Üks ime oli seotud karjuskepi muundumisega maoks ja maost kepiks. Teine ime pidi tõestama, et terve käsi võib jääda pidalisse ja saada uuesti terveks. Kolmanda ime puhul käskis Jumal a võttis kaasa imekepi ning siirdus Egiptusesse, et oma kaasmaalasi aidata. Nii Mooses kui Aaron astusid vaarao palge ette ja palusid talt luba iisraeli rahval Egiptusest lahkuda. heebreallaste Jumal karistas egiptlasi kümne nuhtlusega. Pärast ränki katsumusi ei jäänud vaaraol muud üle kui lasta iisraellastel minna
organismidesse. Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). Sünklinaalid - on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Termosfäär e. ionosfäär. Tiirlemine- Maa tiirleb ümber Päikese, ajavahemikuks aasta. Maa kõige lähemal Päiksele periheelis. Troopilised tsüklonid Troopiline
(transformeeritakse) umber orgaanilise aine koosseisu, suur osa energiast aga läheb süsteemist läbi ja eemaldub soojusenergia näol. Energia võib ökosüsteemis koguneda, siis uuesti vabaneda, aga teda ei saa teist korda uuesti kasutada kõik ökosüsteemid on avatud süsteemid nad peavad saama ja andma energiat. Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus:a)Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima;b)orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Tav. Eristatakse kaht energia kategooriat:kineetilist ja potentsiaalset energiat. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks
Millised on aine keemilised omadused? Millised on aine füüsikalised omadused? Millest sõltuvad aine füüsikalised suurused? Keemilised omadused ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb ja kus muutub aine keemiline olemus. -kõige väiksem osake, milles säilivad tema kiimalised omadused on molekul -keemiliste omaduste aluseks ainete klassifitseerimisel nt happed, metallid, halogeenid Füüikalised omadused erinevad keemilistest omadusest, et need ei ole seotud keemiliste muundumisega ja aine osalusega reaktsioonides. Nad on kirjeldatavad füüsikaliste mõstete kaudu Füüsikalised omadused on molekulide kogumile omased mõõdetavad suurused. Erinevused võimaldavad segude koostisosi lahutada neid keemiliselt muundamate. -Ainete iseloomustamisel on oluline kontsentratsioon- komponentide suhteline sisaldus. -Mitmed aine füüsikalised omadused sõltuvad mõõtmistingimustest nagu temp, rõhk, faasiolek jne. Mis vahe on aine tiheduse ja mahukaalu mõistetel?
Pikka aega on soojusühikuna kasutusel: cal, kcal 1cal=4,1868J Võimsuse ühikuks on W. 1HP=0,745 kW 1PS =0,735 kW Energia liigid mehhaanilise energia (potentsiaal), soojusenergia (soojus), keemilisusenergia, elektromagneetiline energia, gravitatsioonienergia, tuumaenergia. 1.Termodünaamika. 1.1 Termodünaamika sisu. Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide vastastikusest muundumisest. Uurib mitmesuguseid füüsikalisi ja keemilisi nähtusi, mis on esile kutsunud energiate muundumisega. Ajalooliselt tekkis see 18.saj lõpp, mil hakati otsima meetodeid soojuse muundamiseks mehhaaniliseks tööks. 19.saj esimesel poolel, kui tekkisid aurumasinad, hakati otsima teed nende masinate tööeffektiivsuse e. Kasuteguri tõstmiseks. S.Cornet on termodünaamika aluse panija.!?? Termodünaamika põhineb kahel seadusel (kahel printsiibil): 1. Põhiseadus: energiajäävuse seadus 2. Määrab ära looduses toimuvate protsesside suuna ja tingimused. 3
biomassiks hinnatakse 85100 miljardit tonni. · Fütomass- kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass; · Zoomass- kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele); · Energia- Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus:a)Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima;b)orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Tav. Eristatakse kaht energia kategooriat:kineetilist ja potentsiaalset energiat. · Arvukus- kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu (näiteks 100 isendit m2-l). Kui vaadeldakse mingi liigi arvukust oma areaali ulatuses,
Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85–100 miljardit tonni. Fütomass- kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 97–99% on fütomass; Zoomass- kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele); Energia- Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus:a)Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima;b)orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Tav. Eristatakse kaht energia kategooriat:kineetilist – ja potentsiaalset energiat. Arvukus- kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu (näiteks 100 isendit m2-l). Kui vaadeldakse mingi liigi arvukust oma areaali ulatuses, siis nimetatakse seda vastavalt liigi arvukuseks, populatsiooni
struktuure, ja annavad osa energiast peegeldnunud kiirguse ja soojusena ära. Toimub pidev energia dekontsentreerumine ja degradeerunud energia äravool (soojusenergia, eritised). Degradeerunud energial peab olema pidev süsteemist lahkumise võimalus. Kokkuvõttes – bio- või ökosüsteemi läbib pidevalt energiavoog. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev päikesekiirgus-energia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Tavavaliselt eristatakse kaht energia kategooriat: kineetilist ja potentsiaalset energiat. Energiavoog ökosüsteemis määrab ja piirab (limiteerib) järgmiseid suhteid: 1. Taimede-produtsentide ja loomade-konsumentide suhteid; Kiskjate ja saakloomade suhteid; Organismide arvukust ja liigilist koosseisu koosluses. 48
, Ovidius: 1. s e Kr 1 s p Kr. Suhtles Maecenase ringiga. Luuleperioodid: 1) armastus 2) mütoloogiline 3) pagendusaja looming. I luulekogu ,,Amores", kus on 49 armastusluuletust. Ovidius naerab petetud abielumeeste üle, põlastab sõjaväeteenistust. ,,Läkitused" mütoloogiliste naiskangelaste kirjad kaugel olevatele armsamatele. Poeemid ,,Armastuse kunst", ,,Ravimid armastuse vastu". ,,Metamorfoosid" eepiline ahelpoeem, kõik lood lõpevad mingi muundumisega. Pagendusajal ,,Kurvad laulud", ,,Kirjad Musta mere äärest". Vergilius: Rooma kirjanik, 1 saj p Kr. Peateos on eepos ,,Aeneis". Veel kirjutanud nt ,,Bucolica" ja ,,Georgica" · Tolstoi elu ja looming, üks romaan lähivaates 1828-1910. Pärineb kõrgaadlikest. Sündis Jasnaja Poljana mõisas. Kaotab varakult ema ja isa. Sugulaste käe all on tal siiski õnnelik lapsepõlv. 1841- kolitakse Kaasanisse. Õpib algul idamaade keeli, hiljem õigusteadust.
Kõige silmanähtavamas vormis väidab teine printsiip, et soojus ei lähe iseenesest üle külmemalt kehalt soojemale. Rangemalt öeldes: pole võimalik niisugune prorsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse üleminek külmemalt kehalt soojemale. Teist printsiipi võib sõnastada ka nii: on võimatu niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse võtmine mingilt kehalt ning selle täielik muundamine tööks. Soojusjõumasinas kaasneb soojuse tööks muundumisega tingimata lisaprotsess- soojushulga Q´2 üleandmine külmemale kehale, mis-tõttu tööks ei saa muunuda kogu soojemalt kehalt võetav soojushulk Q1. Seepärast formuleeritakse teie printsiip vahel ka nii: on võimatu ehitada teist liiki perpetum mobilet s.o. niisugust perioodiliselt töötavat mootorit, mis muundaks mingist reservuaarist võetava soojuse täielikult tööks. §2.Ruum ja aeg. + (§3.) Aine ja väli. Aine ja väli eksisteerib ajas ja ruumis = aine + väli = mateeria
Kosmopolitismi eeldused on suur ökoamplituud ja tõhus levi, paljudel juhtudel ka kiire aktiivsete elujärkude läbimine. Rohkesti inimikaaslejaid liike: vesihein, rändrott, toakärbes. Energia ökosüsteemides Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Tavaliselt eristatakse kaks energia kategooriat: 1) kineetilist energiat väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia; 2) potentsiaalset energiat kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne.
Algul püüdis Mooses oma Jumala häälele vastu vaielda, tõrkus ja kahtles, kas ta saab ülesandega hakkama. Kõige rohkem pelgas Mooses inimeste uskmatust, nende jõuetust raskustele vastu minna. Siis andis Jahve Moosesele imetegemisvõime. Kolme imet nähes pidi rahvas uskuma jääma, et Mooses on sobilik juht rahva Kaananimaale viimiseks. Üks ime oli seotud karjuskepi muundumisega maoks ja maost kepiks. Teine ime pidi tõestama, et terve käsi võib jääda pidalisse ja saada uuesti terveks. Kolmanda ime puhul käskis Jumal võtta Niiluse jõe vett, valada see kuivale maale, et rahvas oma silmaga näeks, kuidas vesi kuival maal vereks muutub. Ent Mooses kõhkles ka pärast imede selgeksõppimist, kas ta ikka on rahva päästmisel kõige õigem juht
Kust ja kuidas leida armastatu, kuidas armastust hoida? „Ravimid armastuse vastu“ – mõtted armastusest viib mujale füüsiline töö ehk põllutöö, reisimine, sõda. II periood - mütoloogiale keskendumine. „Metamorfoosid“ ehk muundumised. Kirjeldab ilukirjanduslikult kreeka ja rooma moondumismüüte. Inimesed muutuvad loomadeks jm. 250 muutumismüüti, mis moodustavad tervikliku teose. Algab maailma loomisega, lõpeb Julius Caecari muundumisega komeediks. Hamiltoni kirjapandud müüdid on Ovidiuse nime alt leitavad. „Fasti“ – Rooma kalendri põhjal kirjutatud teos. Kalendritähtpäevad kuude kaupa, kus igas kuus olid ära märgitud tähtpäevad. Jäi lõpetamata, sest pagendati Musta mere äärde. III periood - Musta mere ääres kirjutatud. I teos „Kurvad laulud“ viimane öö Roomas, sõpradega hüvastijätmine, rasked muutused. „Kirjad Musta mere äärest“ palub sõpru, et
aatomituumad ,,ergastuda" ehk tekib aatomituumade resonants. See aga omakorda põhjustab elektromagnetlaine tekkimist, mis liigub ruumis edasi. Näiteks kehavedelikes ja vesinikuaatomi tuum ( mida leidub väga paljudes molekulides ) on väga head resonaatorid. Laine on võnkumiste levimine ruumis. Protsess, mis perioodiliselt ajas kordub, aga nimetatakse võnkumiseks. Elektromagnetilise võnkumise korral muutub potentsiaalne energia ( ehk elektrostaatiline energia ) perioodilise muundumisega kineetiliseks energiaks ( ehk magnetiliseks energiaks ) ja vastupidi edasi. See tähendab seda, et inimene eksisteerib siis elektromagnetväljana. Ei ole ainult üks suur ( ühtne ) väli. See koosneb väga väga paljudest väljadest nii nagu aju koosneb paljudest neuronitest. Neid väljasid on väga palju ilmselt umbes sama palju kui neuroneid inimese peaajus. Kuid neuronit ennast ei ole, selle asemel on väli. Kuid ettekujutada seda võib ikka ühtse väljana. See väli
aatomituumad ,,ergastuda" ehk tekib aatomituumade resonants. See aga omakorda põhjustab elektromagnetlaine tekkimist, mis liigub ruumis edasi. Näiteks kehavedelikes ja vesinikuaatomi tuum ( mida leidub väga paljudes molekulides ) on väga head resonaatorid. Laine on võnkumiste levimine ruumis. Protsess, mis perioodiliselt ajas kordub, aga nimetatakse võnkumiseks. Elektromagnetilise võnkumise korral muutub potentsiaalne energia ( ehk elektrostaatiline energia ) perioodilise muundumisega kineetiliseks energiaks ( ehk magnetiliseks energiaks ) ja vastupidi edasi. See tähendab seda, et inimene eksisteerib siis elektromagnetväljana. Ei ole ainult üks suur ( ühtne ) väli. See koosneb väga väga paljudest väljadest nii nagu aju koosneb paljudest neuronitest. Neid väljasid on väga palju ilmselt umbes sama palju kui neuroneid inimese peaajus. Kuid neuronit ennast ei ole, selle asemel on väli. Kuid ettekujutada seda võib ikka ühtse väljana. See väli
annaabi.ee 
