TÄHNIKHIRV Tähnikhirv on võõr Tunnused. Suvel on selja mõlemal küljel valged tähniread ning loom on ise kastanipruun. Talvel on isased hallid või mustjad ning emased helepruunid või hallid ja täpid on mõlemal loomal ebaselged või puuduvad üldse. Sarved on kuni 8 haruga kummalgi sarvel üks ettepoole ulatuv haru. Elupaik. Eelistab niiskeid tiheda alustaimestikuga leht- või segametsasid, mille läheduses on põlde. Võib liikuda ka okaspuunoorendikes. Eluviis. Enamjaolt hämarikuloom, kes liigub nii hommikul kui ka õhtul. Varem oli ta aktiivne ööpäev läbi, kuid inimtegevuse tõttu liigub rohkem hämarikus
Punavetikad. Punavetikad kasvavad merepõhjas sügavamal kui pruunvetikad. Läänemere selgr00tud l00mad ja kalad. Läänemere selgr00tute l00made tüüpilised esinejad 0n kirpvähilised ja merepõhjas elavad karbiliigid , nagu söödav rannakarp , balti lamekarp ja söödav südakarp. Läänemere 0lulised kalad 0n kilu , räim , lest ja tursk. Karbi Söödav rannakarp. Karbi p00lmed 0n pealt mustjad või tumesinised , eest0tsast teravalt ahenevad. Eesti leiduv karbi suurus kuni 3 cm. Oluliseks toiduks hahkadele ja lestadele. Balti lamekarp. Balti lamekarp p00lmed 0n siledad ja valged või r00sakat t00ni. Toiduks paljudele kalaliikidele. Tema suurus 0n 2,5 cm. Söödav südakarp. Söödav südakarp 0n kiirelis-ribilise v0rmi. Ta 0n kuni 3 cm pikkune. Oluliseks toiduks
säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 14. Tõlvik on tavaliselt 1025, harva kuni 45 cm pikkune ja sisaldab tavaliselt 200400, harva kuni 1000 seemet. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad, mustjad jne Hästi arenenud juurestik aitab kõrget taime püstisena hoida. Kasvukohad, tingimused ja paljunemine Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur jääb vahemikku 25...30 °C Maisi kasvatatakse merepinna kõrgusel Kaspia mere lähedal ning kuni 4000 m kõrgusel Peruu Andides. Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi
Püstise kõrre läbimõõt 2-7cm. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid 1-4. Tõlvik kuni 25 cm pikk, karva kuni 45cm. (Sisaldab 200-400, harva kuni 1000 seemet.) Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned- kollased, eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased sinakad, mustjad jne. Hästi arenenud juurestik aitab kõrget taime püstisena hoida. Kasvukohad ja kasvutingimused Valgusnõudlik ja soojalembeline taim Kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, v.a polaaralad ja kõrgmäestikud Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur 25-30 kraadi Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhutatud, neutraalse reaktsiooniga, viljakatel muldadel Paljunemine
tõlvikuid on maisitaimel 14. · Tõlvik on tavaliselt 1025, harva kuni 45 cm pikkune, sisaldab tavaliselt 200400 (1000) seemet. · 1000 seemne mass on 190400 g. 8 Isasõisikud 9 · Teris ehk seemned on keskmiselt 1 cm pikkused, erisuguse kuju ja värvusega. · Seemned on tavaliselt kollased, kuid erinevatel sortidel võivad need olla valkjad, oranzid, punased, lillad, pruunid, sinakad, mustjad jne. 10 · Maisiterisel eritatakse kolme osa: - viljakest, - tuum ehk endosperm, - idu ehk embrüo. 11 · Harilikust maisist aretatud arvukad sordid jagunevad järgmistesse rühmadesse : hammasmais (sobiv loomasöödaks) suhkrumais (toiduks tarvitatav) paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais kõva mais ehk ränimais sõklamais tärklismais tärklise-suhkrumais
Jknr Nimi Kirjeldus 1. Pipar 'Carolina Reaper` Mahlaka maitsega teravad viljad. Muudavad valmides 2. Pipar 'Habanero Big Sun` värvi tumerohelisest oranžikaskollaseks. SHU 250 000 - 300 000 Atraktiivsete, Gooti stiili meenutavate viljadega. 3. Pipar 'Vampire F1` Mustjad viljad muutuvad täisküpsuses veripunasteks. Sobib nii kasvuhoones kui terassipotis kasvatamiseks. Vilja suurus Taime kõrgus Allikas 6x5cm 100-120m Plantex 10cm 30-60cm Plantex KIRSSTOMAT Jknr Nimi Kirjeldus Kasvuaeg Vilja suurus Taime kõrgus
Sordiaretuse käigus on suhteliselt lihtne saada ka ploomisorte, mille viljade värv on kollane või punane nagu haralisel ploomipuul. Ploomipuu kultuuristati 3. sajandil eKr Kaukaasias. Kreeka kaudu, kus harilikku ploomipuud tunti juba 6. sajandil eKr, levis ta mujale Euroopasse. Juba 1. sajandil eKr hakkasid roomlased kasvatama mitut sorti ploome. Ploomipuu liikidest on Eestis (Saaremaa lääneosas) kodumaine ainult laukapuu (Prunus spinosa), millel on väikesed mustjad ümmargused mõrkjashapud viljad, mis külma saanult hädapärast süüa sünnivad. Kuid vaevalt laukapuud meil viljapuuna käsitleda saab. Kõik teised ploomipuuliigid on Eestisse mujalt sisse toodud. Millal harilik ploomipuu (P. domestica) võis Eestisse jõuda, selle kohta on ainult üksikuid pidepunkte. Tartu vanalinna arheoloogiliste kaevamiste andmeil väidetakse, et juba 13. sajandil on seal kasvatatud kreegi- ja ploomipuud (Tammet, 1994). Märgime, et
Gamay Prantsusmaal tähtis sort; marjast saab kergeid aromaatseid veine, mille aroomis ja maitses on tunda värskeid punaseid marju: vaarikat, jõhvikat, pohla ja punast sõstart Grenache levinud Prantsusmaal Rhone`i piirkonnas ja Hispaanias, kus see on üks enimkasvatatav sort; veinides on tunda vürtsikust, must pipart ja küpseid tumedaid marju: põldmarja, mustikat ja veini musta sõstart; kasutatakse palju segudes Malbec Argentina tähtsaim sort; veinid on värvilt mustjad, tihedad, võimsalt ürdised, täis arooniat, lagritsat ja tuliseid vürtse, järelmaitses röstitud kohv, suitsuploom Merlot populaarsuselt teine marjasort maailmas; on pehmem ja marjasem ja madalama tanniinsusega kui Cabernet Sauvignion, seetõttu joodavama ka nooremalt; maitselt on meeldivat marjane, sisaldab sinist ploomi ja musta kirssi, mustikase ja põldmarjase alatooniga Montepulciano Itaalias kasvatatav; veinid on tavaliselt talupogelikult sirgjoonelised, veidi
parkides, lehtmetsades. Paljud teised väga mürgised seened on väikese niru välimusega, vahel ka ebameeldiva maitsega. Valge kärbseseen Sampinjonid Jala alusel kotjas tupp Jala alusel kotjas tupp puudub Eoslehekesed jäävalt valged Eoslehekesed värvunud, roosakad-pruunikad kuni mustjad. Vaid väga noortel seentel võivad olla peaaegu valged. Eelkõige kuuse-segametsades, tavaline. Niitudel, ka metsades, eriti kuuskede all (mets- Aastati hulk väga kõikuv. sampinjon) tavalised. Roheline kärbseseen Rohelised pilvikud Jala alusel kotjas tupp Jala alusel kotjas tupp puudub Jalal krae (võib aga kergesti kaduda) Krae puudub
parkides, lehtmetsades. Paljud teised väga mürgised seened on väikese niru välimusega, vahel ka ebameeldiva maitsega. Valge kärbseseen Sampinjonid Jala alusel kotjas tupp Jala alusel kotjas tupp puudub Eoslehekesed jäävalt valged Eoslehekesed värvunud, roosakad-pruunikad kuni mustjad. Vaid väga noortel seentel võivad olla peaaegu valged. Eelkõige kuuse-segametsades, tavaline. Niitudel, ka metsades, eriti kuuskede all (mets- Aastati hulk väga kõikuv. sampinjon) tavalised. Roheline kärbseseen Rohelised pilvikud Jala alusel kotjas tupp Jala alusel kotjas tupp puudub Jalal krae (võib aga kergesti kaduda) Krae puudub
lindude laulust. Salu-lehelindu kulmutriibuga lind. Nii isas- kui ka okasmetsades, . iseloomustab kahesilbiline hüü-iit, emaslinnul on tuhm oliivikarva Kohata võib kalmistutel, mis lõppeb hääbudes. ülapool ja heledam alapool. Jalad on parkides ja suuremates mustjad. Noorlinnud sarnanevad aedades. *Väike-lehelind vanalindudega. *Vainurästas Musträhn Rähnilised Laulu tunneb lihtsasti ära tema valju Mõlemad sugupooled on üleni Teda võib kohata nii häälitsuse järgi: lennates on see mustad, kuid neid eristab see, et puhtais männikuis kui ka
Tiiva soonestus on hõre. Kiletiivaliste käppadel on 5 lüli. 25. O. Diptera – kahetiivalised Eestis ~ 4500 liiki 0.5-60 mm Siia rühma kuuluvatel putukatel on ainult kakas kilejat lennutiiba. Need on kärbselised ja sääselised. Kahetiivaliste tagatiivad on taandarenenud ja muutunud sumistiteks. Nende tagakeha on laialt rindmikuga seotud. Vastseteks vaglad. 26. O. Siphonaptera – kirbulised Eestis 25 liiki MORFOLOOGIA 0.5-6 mm Tiivutud; tumepruunid v mustjad; suised kohastunud vere imemiseks; määramisel olulised pea ja rindmiku kamjad harjased. ELUVIIS/KOHT Valmikud toituvad ainult verest. 3. DNA UURINGUD Leiti, et kõik putukad ei olegi putukad. Siselõugsete seltsid pandi eraldi klassi. Neil puuduvad ka tiivad. Hiljem tehti igast seltsist klass. MIDA VEEL ON DNA KOODI UURIMINE NÄIDANUD Prussakalised ja röövritsikalised on üks putukaselts Dictyoptera. Sarnastiivalised ja lutikalised
kaetud. Tolmlemisega ühel ajal on okaste kõige intensiivsem kasvuperiood. Emasõisikud on ümarad, punakad ja püstised. Nende pikkus on 56 mm. Käbid viljastuvad tolmlemisele järgneva aasta kevadel. Seemned valmivad sama aasta sügisel, seega kulub õitsemisest seemnete valmimiseni umbes 18 kuud. Käbid on valminult munajad, 37 cm pikad, läbimõõduga 23 cm, läikivpruunid või tuhmhallid. Nende apofüüs on rombjas, tömpjas või terav. Seemned on munajad, hallikad, pruunid või mustjad, sageli kirjud, tiivakesega ja 1220 mm pikad. Seemne mass on 39 mg. Seemne suurus sõltub kasvukoha kliimast ja mullastikust. Suuremad seemned kasvavad parematel pinnastel ja levila lõunaosa soojemas kliimas, väiksemad aga levila põhjaosas või kehvematel muldadel. Seemnete idanevus on väga kõrge, sageli üle 90%. Seemnete varisemine algab enamasti kevadtalvel ja kestab kogu kevade, vähesel määral ka suve alguses. Eestis variseb suurem osa seemnetest mais
• Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2–3, harva kuni 6 m kõrgeks. Püstise kõrre läbimõõt on 2–7 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed. Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 1– 4. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad, mustjad jne. ASTER ALPINUS - ALPI ASTER • Talvekindel püsik kõrgusega kuni 30 cm, mis kasvab ümberistutamata samal kohal 5-6 aastat. Arvukate võrsetega väga kompaktne rikkalikult õitsev taim moodustab laiuva põõsa. Sobib ideaalselt kiviktaimlasse, peenra-, lõike- ja äärislilleks. Õitseb teisel aastal pärast külvi. Vähenõudlik taim. Ainuke vajadus heaks kasvuks on vettläbilaskev muld ja päikseline kasvukoht. ASTER NOVI-BELGII - KAUNIS ASTER
Tiinus 10-13 kuud, loote areng 2 kuud, korraga 1-3 poega, imetamine 2 kuud, pesakond jääb esimeseks talveks ema juurde. Isasloom poegi ei kasvata, aga kaitseb territooriumi. Suguküpsuse saavutavad 3-4. eluaastal. Enamasti elutseb öösiti või hämaras. Pesakonna jaoks vooderdab uru rohuga, samblaga. Liigub kiirelt nii maapinnal kui vees. Vaenlasi vähe - hunt, ilves. REBANE (Vulpes vulpes) - varieeruva värvusega koerlane - pojad algul mustjad, 1-2 kuuni hallikad. Suuri metsamassiive väldib, eelistab metsatukkasid. Toitub väikese ja keskmise suurusega selgroogsetest - konnad, roomajad, hiired, jäänesed, ondatra, linud, nende monad (pardid, kanalised), putukad, vähesel määral ka marjad ja teraviljad. Aprillis sünnivad peale 55-päevast tiinust 1-3 musta poega, 4-kuuselt iseseisvuvad. Põhiliselt üksikeluviisiga, uruga seotud vaid pesakonnaperioodil. Talvel pole uruga seotud.
Lehed rohelised, õied kollased, viljad punased, roosad, lillakad, oranzid, dekoratiivsuseks värvilised kollased, rohelised. viljad roheline, õied valged, Taime dekoratiivsuseks on harva roosakad tema sulgjad lõhised lehed roheline, valged õied roniv vorm, kaunad juurikas oranz, lehed rohelised, õied valged, harva roosakad või dekoratiivsuseks violetsed peeneharuline lehestik roheline, õied helelillad, viljad tumelillad kuni mustjad. Leidub ka valge, dekoratiivsed on kindlasti rohelise, oranzi või taime kuni 30 cm suurused kollaste viljadega sorte viljad roheline, kollased õied, lopsakad lehed ja kollased viljad rohelised õied hallikas- või sinakasroheline lehekodarik roheline, tõlvikud dekoratiivsuseks kollased kollased tõlvikud roheline, õied kollased, eelkõige on viljad oranzid, kollased, dekoratiivsuseks huvitava
· KHH puhul on iseloomulik maksa nekroos sagarate portaaltsoonis, mis põhjustab maksa värvumist heledaks · Maksas tekib võrkjas joonis · Üksikjuhtudel on maksa nekroos nii tugev, et põhjustab ulatuslikku maksa värvuse muutust (hele) · Hemorraagiaid esineb kopsudes, trahheas, tüümuses, neerudes ja põrnas · Põrn on paksenenud, mustjas ja ümardunud servaga · Neerud on mustjad Diagnoosimine: maks, neerud, põrn, kopsud, aju, hepariniseeritud veri, vereseerum, ELISA Ikosaeedriline KASSIDE KALITSIVIROOS Üheahelaline RNA Paljuneb raku Põhjustaja: Caliciviridae Vesivirus tsütoplasmas' Kasside kalitsiviirus Ümbriseta
organiteks kujunemata keha nim talluseks. Rohevetikad - suurem osa elab magevees, kuid neid elab ka meredes. Leidub nii üherakulisi kui ka suuri hulkrakseid maismaataimi meenutavaid liike. Hulkraksed rohevetikad on sageli niidi- või plaadikujulised. ENAMASTI ROHELISED. Näited: juusvetikas. Punavetikad - väga vormirohked. Leidub nii üherakulisi, lintjaid, puulehti või ka kortsulisi põõsakesi meenutavaid liike, kuid nad ei kasva nii suureks, kui pruunvetikad. ROOSAKASPUNASED VÕI MUSTJAD. Näited: agarik. Tähtsus looduses. Vetikad on esimene lüli veekogude toiduahelates. Varustavad teisi organisme hapnikuga. Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju. Kasutamine inimese poolt. Kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeetikatoodete valmistamisel. Põisadrust saadakse joodi ja kaaliumit ning adrut kasutatakse väetisena. Eelkõige pruunvetikatest valmistatakse lehmasööta. Mõningaid vetikaliike kasutatakse puhastusseadmetes. 2. Samblad
· Heledad rummid- koosnevad 18 kuud laagerdatud ja toorangerardiente segust. · Värvitud rummid- on asendamatud kokteilisegamisel. Iseloomulik suhteliselt terav aroom ja kui maitse. · Kuldsed rummid- saadakse keskmise pikkusega (3-5 aastat) tammevaadilaagerduse tulemusel. Maise pehme ja ühtlasem. · Tumedad rummid- ( värvuselt tumepruunid või mustjad) saadakse pikem tammevaadilaagerdusega (5-7 aastat). Täpne värvus pannakse paika melassi lisades. Maitse täidlasem ja karedam. · Reservrummid- on pika laagerdusajaga reserva või gran reserva rummid ( 7- 15 aastat). Pehme ja küllusliku aroomiga. Mitme tahulises huvitavas maitses leidub tammist täidlust ja pikkust.
Maksas tekib võrkjas joonis. Üksikjuhtudel on maksa nekroos nii tugev, et põhjustab ulatuslikku maksa värvuse muutust (hele). Pat.ana: Hemorraagiad tekivad põhiliselt postmortaalselt, kuid eriti hädatapetud küülikutel. Hemorraagiad on massilise intravaskulaarse koagulatsiooni tulemus ja põhjustavad surmlõpet. Hemorraagiaid esineb kopsudes, trahheas, tüümuses, neerudes ja põrnas. Põrn on paksenenud, mustjas ja ümardunud servaga. Neerud on mustjad, katarraalne enteriit, peensoole krüptide nekroos. Dif.diagnoos: Pastörelloos (kops), E. coli, Clostridium perfringens (hemorraagiad). Diagnoosimine: Laoratoorseks uurimiseks: maks, neerud, põrn, kopsud, peensool, aju, hepariniseeritud veri, vereseerum. Viroloogiline uurimine: hemaglutinatsioonitest (viirus aglutineerib inimese 0 grupi ja merisea erütrotsüüte pH 6,3-7,4 temperatuuril 4-25 oC; elektronmikroskoopia. Seroloogiline uurimine: ELISA. Coronaviridae – ümbrisega
Puhtalt, ainult koomilise kujuga peab paratamatult mõjuma ,,koera söögimaja" lihav astmaline koer, muidugi ka koeramamma ise. Muidu aga ei armasta Tammsaare palju peatuda olendite kirjeldusel; ta otsib inimese sisejooni ja töötab kas monoloogi või dialoogiga. Teoses ,,Ma armastasin sakslast" ta ironiseerib meelega peategelaste välimuse kirjeldamise arvel (,,len keskmist kasvu ja siniste silmadega... Habemest ja vuntsidest ei maksa rääkida, sest et ajan ära... Juuksed on mustjad; kulmude karvast võib vaikida, sest see pole tänapäev enam kuigi kindel... Pealuu ovaalne, kalduvuse või tungiga kuklasse, kus asuvat aru, mida pole endal tänini tähele pannud. Lõuapärad toonitatud, nagu oleksin pureja, kuigi pole sageli ivagi hamba alla panna... Nina nõgus... King on aga tähtsam kui nina või iseloom ja kinganina vorm otsustab palju sagedamini inimeste saatuse kui inimese enda nina nõgu või kühm ... Kannan vaheldumisi kingi nr. 43 ja 44)
Eestis on paljudel taimedel kõikjal levinud juuremädanikke tekitavad juureingerjad perekonnast Pratylenchus. Rühma kuulub kümneid raskesti eristatavaid liike pikkusega alla 0,5 mm. Kirjanduse andmetel (Decker, 1969; Loof, 1978; Evans et al., 1993) võib neist kaheksa liiki parasiteerida teraviljadel, osa küll ainult soojema kliimaga maades. Kõik niiduingerjad tungivad juurtesse ja neis liikudes jätavad nad enesest järele kahjustatud taimekoe, milles tekivad pruunid või mustjad laigud. Pratülenhoosi üldiseks tunnuseks on mullaväsimus. Taimed kiduvad ja võivad värvuselt olla tervetest heledamad, saak aga langeb tunduvalt. (234 EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIA ) 8 Limused Limuste(mollusca) seas on esmapilgul üsna erineva välimusega loomarühmad. Eestis elavad neist karbid ja teod. Nende keha on pehme ja limane
Porsunud pinnal esineb roostene kirme. Kriipsu värvus hele, hallikasroheline. Läige klaasjas. Esineb paljudes tard- ja moondekivimites.Vähemtuntud pürokseenid on diopsiid ja enstatiit, mida leidub gabros, pürokseniidis ja peridotiidis. Kõvadus 6,5. Oliviin vt all pool. 39. Vilgu rühma kivimitmoodustavad mineraalid biotiit ja muskoviit. On kaks peamist vilkude põhitüüpi: tumedad, mustjad - raua- ja magneesiumirikkad vilgud (biotiit) ning heledad - alumiiniumirikkad vilgud (muskoviit). Kõik nad on ülitäiusliku lõhenevusega, lõhenedes õhukesteks lehtedeks. Biotiit on tume, rauarikas vilk. Esineb tahveljaite, väga täiusliku lõhenevusega kristallidena (foto 1, 2). Värvus must kuni pruunikasmust, punaka, roheka või oranzi varjundiga. Läige klaasjas või pärlmutriline. Kõvadus 2 3
Mitmeaastane. Kasvukoht: lodusalumetsade ja niiskete puisniitude tunnustaim. Soo-koeratubakas on 60 cm kõrge püstpüsik. Vars õõnes, vaoline, paljas, läikiv, alusel sageli violettpunane, tipus harunev. Juurmisi lehti 4-8, sopilis-hambulised, sarnanevad võilille lehtedega, kuid piimmahla ei ole. Varrelehed (6-8) veidi kanneljad, noolja alusega, varreümbrised. Kollast värvi korvõisik koosneb ainult keelõitest, õisiku alusel olevad mustjad näärmekarvadega üldkatiselehed sulevad õhtuks õisiku. Taim õitseb juunis ja juulis kuid ka hiljem. Viljad seemnised on harunemata lendkarvadega nagu võilillelgi, levivad tuulega. Kasutamine: on olnud vähetõhus rahvaravim. LEPIKLILL Chrysosplenium alternifolium, nimi tuletatud kreekakeelsetest sõnadest hrüsos kuld, splen põrn. Taime kasutati vanal ajal põrnahaiguste raviks. Alternifolium vahelduvalehine
annaabi.ee 
