Sheryl Tammoja MORFIIN · Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. · Morfiin on heterostükliline ühend. · Süstimiseks lisatakse lähteainele askorbiin, - sidrun- või viinhapet ning seejärel kuumutatakse - nii saadakse vajalik lahus, sest otse ta muidu vees ei lahustu. MORFIIN OOPIUM · Oopiumiks nimetatakse unimaguna tardunud (kuivanud) piimmahla mahla, mida saadakse kasvueas kupardesse tehtud lõigetest. · Värvuselt on oopium pruuni kuni mustja värvusega ja spetsiifilise lõhnaga, võib olla vähesel määral kleepuv. UNIMAGUN e OOPIUMMOON OOPIUM · Oopium sisaldab kuni 40 erinevat narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi, millest tähtsamad narkootilised alkaloidid on morfiin, kodeiin ja tebaiin. · Oopiumi saadakse oopiumimoonist. OOPIUM · Eestis esineb kuivatatud moonipuru e pulbrina. Opiaate levib sadades variantides, millest olulisel kohal on
Merikotka talvist arvukust hinnatakse 600–900 isendile . Merikotka arvukus Eestis kasvab. Merikotkas on levinud Euraasias peamiselt suurte siseveekogude või merede ääres. Merikotkas on Eesti suurim röövlind. Tema üldpikkus on 77-100 Cm, tiiva pikkus on 57-69 Cm, ja mass on 3-6,5 Kg. Täiskasvanud isendite sulestik on mitut värvi pruun, pea võib olla ookerjas või valkjas. Ta saba koosneb 12 tüürsulest ja on valge. Noorlind, see tähendab alla 4 aasta vanune lind on pruun mustja peaga, sulgede tüvikuosa on valkjas ja alapool valkjas pruunide tähnidega. Ta tiivad on pikad ja laiad, aga saba lühike ja kiiljas. Merikotka elupaigad asuvad niisketes kuusesegametsades, rabamännikutes ning mereranniku hõredates metsades mitte kaugel veekogust. Arvukus: Vahepeal oli merikotkas Eestis väljasuremiseohus. sajandivahetusel oli meil neid umbes 30 haudepaari, 70ndetel aga vaid 9... 10. praegu arvatakse olevat 35... 40 paari. Merikotka toitumispiirkonnaks on veekogud. Toitub
on keemiliselt koostiselt titaan(IV)oksiid. Titaanvalge on keemiliselt väheaktiivne. Teda tarvitatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, sünteesikiu matistamiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaaniga rikastatakse ka terasdetaili pinnakihti ja titaaniga kaetakse metallist ja mittemetallist detaile, seda nimetatakse titaneerimiseks. Kasutatavaim titaneerimismoodus on titaani sublimatsioon vaakumis. Titaneerimine suurendab mustja värvilisest metallist ning sulameist toodete korrosioonikindlust. Titaaniga kaetakse ka soojusvahetite pinda, et intensiivistada soojusülekannet. Veel võimaldab titaan lennunduses ületada heli-ja soojusbarjääri ning suurendab lennulage. Titaansulamid on asendamatud külmutusseadmeis, sest ta talub hästi külma ja ei muutu hapraks. Ta säilitab tugevuse ka siis, kui temperatuur langeb ca.200 kraadini. Samamoodi, nagu talub titaan külma, talub ta hästi kuuma. Titaanisulamid taluvad
Sissejuhatus Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. Süstimiseks lisatakse lähteainele askorbiin, - sidrun- või viinhapet ning seejärel kuumutatakse - nii saadakse vajalik lahus, sest otse ta muidu vees ei lahustu. 3 Morfiin Oopiumiks nimetatakse unimaguna tardunud (kuivanud) piimmahla mahla, mida saadakse kasvueas kupardesse tehtud lõigetest. Värvuselt on oopium pruuni kuni mustja värvusega ja spetsiifilise lõhnaga, võib olla vähesel määral kleepuv. Oopium sisaldab kuni 40 erinevat narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi, millest tähtsamad narkootilised alkaloidid on morfiin, kodeiin ja tebaiin. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus. Suurt ohtu hakkas oopium kujutama siis, kui temast eraldati üksikud alkaloidid ja neid hakati seoses süstla kasutuselevõtuga laialdaselt süstima.
Sixten; Kohtunik; Härra X ja Härra Y. See on erilaadne ilu mõningate vanade naiste juures, hingestatud, peaaegu abstarktne, mis ilmsiks saab nende väheste juures, kes viimaks on leppinud sellega, et nad ei ole enam naised, vaid ainult inimesed. See oli mingi lääge, veniv meloodia, mis meenutas lagritsat. Jungfrutjärden helkis tuhmilt nagu puhastamata hõbe, taevas oli kuskil seitsme sinakashalli uduliniku taga. Mustja männimetsaga pehmendatud rannajoon sulges selle kõik looklevasse raami. Isegi väljamõeldud inimene on parem kui mitte keegi. Väljamõeldud inimene on enamasti ka elavast inimesest parem. Miks me teeme lihtsad asjad keeruliseks, kuni me neist enam aru ei saa ja kahtlema hakkame? Inimese peapatt on see, et ta püüab olla nagu Jumal. Parim armuke on see, kes ei armasta. Pimedus siis näevad isegi pimedad
titaan(IV)oksiid. Titaanvalge on keemiliselt väheaktiivne. Teda tarvitatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, sünteesikiu matistamiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaaniga rikastatakse ka terasdetaili pinnakihti ja titaaniga kaetakse metallist ja mittemetallist detaile, seda nimetatakse titaneerimiseks. Kasutatavaim titaneerimismoodus on titaani sublimatsioon vaakumis. Titaneerimine suurendab mustja värvilisest metallist ning sulameist toodete korrosioonikindlust. Titaaniga kaetakse ka soojusvahetite pinda, et intensiivistada soojusülekannet. Veel võimaldab titaan lennunduses ületada heli-ja soojusbarjääri ning suurendab lennulage. Titaansulamid on asendamatud külmutusseadmeis, sest ta talub hästi külma ja ei muutu hapraks. Ta säilitab tugevuse ka siis, kui temperatuur langeb ca.200 kraadini. Samamoodi, nagu talub titaan külma, talub ta hästi kuuma
mände. Linnu ja asulaid see lind aga lausa väldib. Laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Sootihane on pisike pruunikashall linnuke valkja alapoole ja musta lagipeaga. Väga liikuv lind. Sootihase laul on ühetooniline hele "dip- dip-dip...". Sügisel rändab osa sootihaseid meilt ära, kuid on teadmata, kui kaugele nad siirduvad. Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama - musthalli -sulestikuga lind. Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall. Eestis on hakk levinud kõikjal. Hakid on suhteliselt lärmakad linnud. Üksiku haki häälitsuseks "kjakk-kjakk". Hakk toob inimesele kasu, hävitades suurel hulgal kahjurputukaid. Vares on tark lind. Sageli istub ta aiateiba otsas või katusel ja kraaksub. Käib teiste lindude pesades mune
(heroiin ehk diatsetüülmorfiin). Meditsiinis on kasutusel ka sünteetilised preparaadid, mis keemiliselt struktuurilt on opiaatidest erinevad, kuid toime sarnaneb morfiini omale. Sinna hulka kuuluvad näiteks metadoon, petidiin, ketobemidoon jne. ,,Opiaate ja nende sünteetlisi analooge nimetatakse opioidideks." (Leisalu, 5) Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida saadase kasvueas kupardesse tehtud sisselõigetest. Oopium on pruuni kuni mustja värvusega, spetsiifilise lõhnaga ja vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldaldab nii narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi. Tähtsaim narkootiline alkaloid oopiumis on morfiin, mille sisaldus selles varieerub 4-21%, sõltudes paljudest faktoritest. Eestis kasutatud opiaate süstivad narkomaanid aastaid kas Leedust, Valgevenest või kohalikust unimagunast saadud pruuni vedelikku, mida tunti nimetuse all ,,vedel heroiin", ,,moon", ,,moonilahus" jne. 1998
................................................................ 7 Päritolu, levikualad................................................................................................. 8 Kasutatud allikad.................................................................................................... 9 Mis on oopimum? Oopiumiks nimetatakse unimaguna tardunud (kuivanud) piimmahla mahla (vt pilt nr. 1), mida saadakse kasvueas kupardesse tehtud lõigetest. Värvuselt on oopium pruuni kuni mustja värvusega ja spetsiifilise lõhnaga, võib olla vähesel määral kleepuv. Oopium (üks opiaatidest) sisaldab kuni 40 erinevat narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi, millest tähtsamad narkootilised alkaloidid on morfiin, kodeiin ja tebaiin. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus. Pilt nr.1: Unimagun ja sellel tardunud piimjas mahl. Kasutamine Morfiini (unimagunas sisalduv narkootiline aine) kättesaamiseks kupardest on mitmeid
Noored ja väiksemad juured on mahedama maitsega ja mahlasemad. Toiduks võib redist tarvitada nii värskelt kui ka küpsetatult. Noori pehmeid lehti võib tarvitada toiduks nagu spinatit - rediselehed sobivad salatiks, supile või keedetud kartuli juurde. Redis säilib kauem, kui lehed eemaldada. Pesemata redis säilib avaustega kilekotis külmikus ühe nädala. Kõige rohkem tuntakse loomulikult punase koorega rediseid, vähem on levinud valge, lilla, mustja või kollase värvusega redisesordid. Vaatamata kooreosa värvusele, on redise sisu valge ja mahlakas. Redise söödav osa sisaldabki kõige rohkem vett, 90-94%. Süsivesikuid on redistes keskmiselt 4%, valke tavaliselt 1,2%, kiudaineid protsendi piires. Mikrotoitainetest tuleb märkida redise vitamiine ja mineraalaineid. Tõsi üksikutest vitamiinidest rääkides on selles taimes rohkelt vaid askorbiinhapet, teiste vitamiinide sisalduselt redis millegi erilisega ei üllata. Redises väga
Kaljukotkas Välistunnused Kaljukotkas (Aquila chrysatos) on suur suhteliselt saleda kehaga röövlind. Kaljukotkas on jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 33,5 kg ning emaslinnul 4,55,5 kg. Eesti suuruselt teise kotkaliigi tiibade siruulatus küündib kuni 230 sentimeetrini. Vanalinnud on tumepruunid heledamate suleääristega roostja lagipea ja ülakaelaga. Sabatüvik on hall mustja tipuga. Vanalindude silmad on tumepruunid. Vanalinnu noka tüvik on kollane, alates ninasõõrmetest must. Jalad on alates jooksme algusest sulistunud, varbad on kollased, küüned mustad. Noorlind on tunduvalt kontrastsema värviga. Pealagi on noortel kaljukotkastel kuldne, saba on hele, otsast tume, "pükste" sisepool ja kõhualune hele. Rinnal rohkesti heledaid sulgi. Nokk ja jalad tunduvalt heledamad vanalinnu omadest. Emaslinnud on tunduvalt suuremad kui isaslinnud.
Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust. Nii Venemaal kui ka Ameerikas on laialdaselt kasutatud lumetõrjehekkide rajamiseks. Rajatakse vabakujulisi ja pügatud hekke. Lehtedest valmistati Hiinas musta värvi. Paljundatakse seemnetega kuid annab ka juurevõsusid. Tatari vaher (Acer tataricum) pärineb Tatarimaalt. Enamasti kõrgem põõsas, või madalam kuni 8 (12) m kõrgune tumehalli kuni mustja tüvekoorega puu, kasvades Lõuna- Euroopas, Balkanimaadel, Kaukaasias, Krimmis jm. Võrsed on peened, lühikesed ja punakad, kaetud heledamate lõvedega, noorelt karvased. Lehed nõrgalt kolmehõlmased, piklikmunajad, südaja alusega, kahelisaagja servaga, pealt läikivad, rohelised, alt helerohelised, sügisvärv kollane. Õied lõhnavad, rohekad, väikestes sarikpööristes, ühe- või kahesugulised. Tiibviljad noorelt punased, 3...4 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud
Tekib manganaat(VI) ja MnO2) Manganaat(VI) esineb leelismetallide ja Ba sooladena, saadakse Mn(II)soolade või MnO2 sulatamisel ksüeeriva leelisseguga: 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + 2H2O Kuumutamisel manganaadid(VI) lagunevad, aluselises keskkonnas on nad püsivad, vees ja happelises keskkonnas lagunevad. Manganaat(VII) ioon esineb leelis- ja leelismuldmetallide, ammooniumi-, Ag- ja Al-sooladena. Permanganaadid on tahkelt mustja värvusega kristallid, mis on vees reeglina vähe või mõõdukalt lahustuvad (v.a Ca- ja Ba-permanganaadid), kuid moodustavad sügavvioletse lahuse. Tahked permanganaadid on termiliselt ebapüsivad ja lagunevad väga aeglaselt isegi toatemperatuuril. Manganaadid(VII) on väga tugevad oksüdeerijad; mitmesuguste redutseerijate juuresolekul võivad manganaadid(VII) laguneda plahvatusega. Olulisim manganaat on kaaliumpermanganaat, KMnO4 on mõõdukalt veeslahustuv mustjasvioletne
Solaariumi kasutamine on näidustatud ainult teatud haiguste raviks. WHO koostatud infomaterjali solaariumi kasutamisega kaasaskäivatest riskidest leiate: 6 Melanoomi tunnused On oluline teada, milline on tavaline neevus ehk sünnimärk ja milline on neevus, mis võib kasvada melanoomiks. Normaalne neevus on tavaliselt ühtlase värvusega pruun või mustja pigmendiga laik nahal. Kujult ümmargune või ovaalne, võib ka olla nahapinnast kõrgem. Enamus neevustest on läbimõõduga alla 5 mm. Need võivad olla kaasasündinud või tekkida nahale igas vanuses. Normaalne sünnimärk ei kasva ega muuda oma värvust. Soovitav on regulaarselt ise vaadata oma nahka, et teada millised neevused on, kas neid tekib juurde või kuidas muutuvad juba olemasolevad neevused. Algavale nahamelanoomile on iseloomulik kasv neevuses. Melanoom võib kasvada
Hasis valmistatakse kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest, mis kuivatakse ning saadud mass pressitakse mitmesuguse kujuga tükikesteks. Eritise kättesaamiseks on mitmeid võimalusi. Nii võib kuivi kleepuvaid lehti hõõruda käte vahel või peenestatud taimmaterjali sõtkuda või peksta taimi vastu seina jne. Hasis on spetsiifilise imalmagusa lõhnaga, selle värvus ja kuju varieeruvad. Sõltuvalt kasvukohast ja valmistuspaigast võib see olla helepruuni, rohekaspruuni, pruuni kuni mustja värvusega ning kookide, pulkade, kangide, plaatide, pulbri jne. kujul. THK sisaldus hasisis on tavaliselt 2-10 (40)%. Hasisit nagu marihuaanatki suitsetatakse. Levinumad hüüdnimed hasisi kohta Eestis on "plastiliin", has", "maroko". Hasisiõli ehk nn. vedelat hasisit (ekstrakte, nastoikasid) saadakse hasisit lahustades mingis vedelikus, näiteks atsetoonis või alkoholis. Eesmärgiks on THK kontsentreerimine - nii võib see sisaldada THK-d 10-30 (80)%
eksisteerimist kunagi osaliselt sulanud olekus. Kivimeteoriitides esineb kõige rohkem pürokseeni ja oliviini. (Pürokseenid on kivimeteoriitides esineva silikaatsete mineraalide rühma üldnimetus). Põhimassi hulka kuuluvad metalliliste teradena veel nikkelraua sulamit, magnentiiti ja põhiliselt ka troiliiti. Seda on kerge eristada tema pronksivärvuse tõttu. Magnetiit on tähtsaim mineraal süsiniku kondriitides ning ta on ka mustja klaasja sulamiskooriku peamine komponent. Kvarts esineb maakoores tihti aga meteoriitides mitte. Akondriitideks neid jämedateralisi kivimimeteoriite, millel kondiitrid puuduvad. Need on tardunud silikaatsest sulamis, mis tähendab, et nad on magmalise tekkega. 5 Pilt 1. Meteoriit. Raudmeteoriitide keemiline koostis sisaldab peamiselt rauda(79-94%). ja niklit(5- 9%)
Eesti soodes esinevad haruldased ja ohustatud taimekooslused ● Liigivaene madalsoo - kollase tarna kooslus - Peamiselt Ida-Eestis ● Liigirikas madalsoo ○ Ääristarna kooslus - Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir ○ Padutarna kooslus - Lääne- Eestis ○ Raudtarna kooslus - Läänesaartel, levila põhjapiiril ○ Mõõkrohu kooslus - Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir ○ Mustja sepsika kooslus *- Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir ○ Tõmmu nokkheina kooslus * - Loode Eestis ○ Lubika-pääsusilma kooslus - Lääne-, Kirde-, ja Põhja-Eestis ● Õõtsik-madalsoo ○ Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus - Lääne-Eestis ja läänesaartel ● Allikasoo ○ Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus - Lääne-Eestis ja läänesaartel ○ tömbiõielise loa kooslus * - Lääne-Saaremaal, levila kirdepiir
Maailmas u 4000 liiki. 4 TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS Enamus tänapäeva punavetikaid on hulkraksed. Punavetikad on eelkõige merevee liigid ja magevees leidub harva. Sugulise paljunemisega. Värvus on tingitud fükobiliinidest, mis annab roosaka mustja tooni. Nad on väga olulised elupaikade loojad ookeanide põhjas. Sisaladavad sellist polüsahhariidi nagu agaroos, mida kasutatakse marmelaadi valmistamiseks aga ka tardsöötmete valmistamisel igasuguste bakterite jaoks. Rohevetikad. Jaotatakse kolmeks rühmaks. Väga laialt levinud. Nende hulgas on üherakulis liike, koloniaalseid ja hulkrakseid. Tõnäoliselt esineb nende hulgas sekundaarset üherakulisust: liike, mille esivanemad olid hulkraksed, kuid
tupp-villpea Eesti soodes esinevad haruldased ja ohustatud taimekooslused Liigivaene madalsoo: • kollase tarna kooslus • Peamiselt Ida-Eestis Liigirikas madalsoo • Ääristarna kooslus Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir • Padutarna kooslus Lääne- Eestis • Raudtarna kooslus Läänesaartel, levila põhjapiiril • Mõõkrohu kooslus Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir • Mustja sepsika kooslus * Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir • Tõmmu nokkheina kooslus * Loode Eestis • Lubika-pääsusilma kooslus Lääne-, Kirde-, ja Põhja-Eestis Õõtsik-madalsoo • Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus Lääne-Eestis ja läänesaartel Allikasoo • Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus Lääne-Eestis ja läänesaartel • tömbiõielise loa kooslus * Lääne-Saaremaal, levila kirdepiir • Raudtarna kooslus
sademeid. Talvel tumehall, soojal aastaajal sinakas. Sajud nendest pilvedest on püsiva loomuga. Pilvede all ujuvad sageli rebestunud sajupilve tükid. ) Vertikaalarengu pilved 9. Rünkpilved Cumulus Cu ( Tasase halli või sinaka alusega, valgete kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad pilved. Esinevad soojal aastaajal üksikult või pilvede kogumina. ) 10. Rünksajupilved Cumulonimbus Cb ( äikesepilved. Massiivsed, mägesid meenutavad mustja või sinaka alusega pilved. Pilvede ülemine osa on sageli alasikujuline. Annavad rohkesti vihma ja rahet, suvel toovad tihti äikest. ) Mõnikord on taevas kaetud nagu lainetega. Need pilved tekivad õhu lainetamisest. Koostiselt jagunevad pilved kolme rühma: 1)veepiiskadest ; 2)veepiiskadest ja jääkristallidest ; 3) ainult jääkristallidest Veepiisad vajuvad pilvedes allapoole ja nende langus on seda kiirem, mida suurem on piisk
Et kassikakk toidu valikuga pead murdma ei pea, võib ta endale lubada ka sellist luksust, et valib, keda murda, keda ellu jätta. Näiteks eelistavad mõned linnud kanalisi, teised on aga rahul ainult varesega, kolmandad ründavad vaid närilisi - aga kui nälg kallal ja parasjagu seda "lemmikut" ei leia, ründab ta taas esimest ettejuhtuvat. Kui kõht täis, võib taas delikatessidele mõtlema hakata. Kassikakk on looduskaitse all. Hakk Hakk on varesest väiksem, üleni mustja, kõhu alt natuke heledama - musthalli -sulestikuga lind. Haki tunneb ära silma värvuse järgi, mis on helehall ning paistab tumeda sulestiku taustal hästi silma. Eestis on hakk levinud kõikjal, kuid on ilmselge, et elupaigana eelistab ta inimasulaid, isegi linnasid, kus parkides võib teda esineda suurel hulgal. Looduses elab ta peamiselt sega- ja lehtmetsatukkades. Hakk on seltskondlik lind, kes elutseb peamiselt kolooniatena, kuhu võib kuuluda sadu linde. Samal ajal
konnad, roomajad, hiired, jäänesed, ondatra, linud, nende monad (pardid, kanalised), putukad, vähesel määral ka marjad ja teraviljad. Aprillis sünnivad peale 55-päevast tiinust 1-3 musta poega, 4-kuuselt iseseisvuvad. Põhiliselt üksikeluviisiga, uruga seotud vaid pesakonnaperioodil. Talvel pole uruga seotud. Vaenlased hunt, ilves, kotkad, pegadele kakud. KÄHRIKKOER (nyctereutes procyonoides) - hallikaspruun kuni mustja seljapoole ja kollakaspruuni kõhupoolega pika karvkattega kiskja, näol pikkadest karvadest põskhabe, Elupaiga suhtes pole nõudlik, elab rikkaliku alusmetsaga leht- ja segametsas, põõsa- ja kõrkjarikkal veekogukaldal. On segatoiduline - kahepaiksed, pisiimetajad , putukad, marjad, viljad, juured, raiped, lindude munad ja linnupojad. Jooksuaeg on tavaliselt kevadesulade ajal veebr-märts. Tiinus 60 päeva, kutsikaid 4-10, imetamine umbes 1 kuu, 4-
roheline, valged õied lehekodarik roheline, valged õied Lehtdekoratiivne dekoratiivsed on hariliku päevalille õisi meenutavad roheline kollaste õitega kollased õied roheline, õied kollase südamikuga lillad, roosakad või valged dekoratiivsuseks õied roheline lehtdekoratiivne lehed rohelised, redise koorevärvus punakasroosa, vähem levinud valge, lilla, mustja Väikesed lehed või valge värvusega moodustavad kompaktse redisesordid leheroseti tumeroheline, kollaste õrn lehestik, kohevad kroonlehetedega õied õisikud suured õienupud, lehed ja hallikasrohelised lehed, õied on taime helesinised õied dekoratiivsuseks tumeroheline, õied valged kuni kollakasvalkjad, viljad taime teeb dekoratiivseks rohelised, punased, tema kujult ja värvilt
Kuuske lõhastatakse kännupoolsest otsast. Kuuske ja mändi kasutatakse peamiselt ehituspalgina, kadakat suveniiride nõude valmistamisel. Kergeim puu eestis on elupuu, kuid ta on sisse toodud okaspuu. Okaspuulaadsed taimed kasvavad maakeral juba 200...300miljonit aastat tagasi. LEHTPUUD Kasvavad parasvöötmest ekvaatorini välja, on katteseemnetaimed. Mida ekvaatori poole seda tumedaimaid puuliike võime leida. Vihmametsadest võib leida lausa mustja tooniga puitu. Värvus tingitud päikese kiirguse intensiivsusest, ka puit kaitseb end UV- kiirguse eest pigmendiga. Lehtpuu puidu ehitus on mõnevõrra keerulisem. See koosneb mitmest erinevast raku liigist, millel on kindlad ülesanded. Okaspuudel oli rakuliike vähem ja nt trahheiidid täidavad üheaegselt mitut ülesannet ja nende asetus oli korrapärasem võrreldes lehtpuu rakudega. Suurem osa lehtpuu puidumassist koosneb pikkadest rakkudest, mis moodustavad tugikoe e libriformi
Kuusel on narmasjuurestik e pindmised juured, männil sammasjuurestik e sügavale kasvavad juured. See teeb kuusemetsad tormile kartlikumaks. Kuuske ja mändi kasutatakse peamiselt ehituspalgina, kadakat suveniiride nõude valmistamisel. Kergeim puu eestis on elupuu, kuid ta on sisse toodud okaspuu. Lehtpuud: Kasvavad parasvöötmest ekvaatorini välja, on katteseemnetaimed. Mida ekvaatori poole seda tumedaimaid puuliike võime leida. Vihmametsadest võib leida lausa mustja tooniga puitu. Värvus tingitud päikese kiirguse intensiivsusest, ka puit kaitseb end UV- kiirguse eest pigmendiga. Lehtpuude rakkude ristlõige sarnaneb ovaalidele, neid nim traheedeks e soonteks. Vaiku on olemas teatud määral kõigis puudes, kuid meie liikidel ei esine vaigukäike, sest vaigu sisaldus sedavõrd väike. Küll aga ploomi korpa vigastades eritab ta antud kohast vaiku.
Seadusega kaitstud ja/ või ohustatud loomaliigid Kaljukotkas (sm, r), Välja-loorkull (ms, lamm), Soo-loorkull (ms, lamm), Kassikakk (m, r), Väikepistrik (r), Rabapistrik (r) Punajalg-pistrik Eesti soodes esinevad haruldased ja ohustatud taimekooslused Liigirikas madalsoo Ääristarna kooslus Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir Padutarna kooslus Lääne- Eestis Raudtarna kooslus Läänesaartel, levila põhjapiiril Mõõkrohu kooslus Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir Mustja sepsika kooslus * Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir Tõmmu nokkheina kooslus * Loode Eestis Lubika-pääsusilma kooslus Lääne-, Kirde-, ja Põhja-Eestis 7.5. Madalsoo ja kõrgsoo (raba) võrdlus. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste
Kasvatavad väga ulatusliku juurestiku, on aga samas põuatundlikud. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. 20. Ginnala ja tatari vaher Tatari vaher (Acer tataricum L.) [tatárikum] Tataricus Tatarimaalt. Enamasti kõrgem põõsas, või madalam kuni 8 (12) m kõrgune tumehalli kuni mustja tüvekoorega puu, kasvades Lõuna-Euroopas, Balkanimaadel, Kaukaasias, Krimmis jm. Tsoon III. 1759. Tunnused: Võrsed: peened, lühikesed ja punakad, kaetud heledamate lõvedega, noorelt karvased. Vahel lõpevad võrsed kahe tipupungaga, millised on koonusjad, tömbid, kuni 0,4 cm pikad, lehearmid laiad. 18 Lehed: peaaegu hõlmadeta kuni nõrgalt kolmehõlmased, piklikmunajad, 6..
kiirekasvuline liik. · Nii Venemaal kui ka Ameerikas on laialdaselt kasutatud lumetõrjehekkide rajamiseks. Rajatakse vabakujulisi ja pügatud hekke. Puidu erikaal 0,51...0,53 gr/cm³, kasutatakse muusikariistade ja väiksemate tarbeesemete valmistamiseks. Lehtedest valmistati Hiinas musta värvi. Acer tataricum - Enamasti kõrgem põõsas, või madalam kuni 10 (12) m kõrgune tumehalli kuni mustja tüvekoorega puu, kasvades looduslikult Lõuna-Euroopas, Balkanimaadel, Kaukaasias, Krimmis jm. Eestis küllalt rohkesti kultuuris. Liik on põua- ja külmakindel. Talub varju ja pügamist. Noorelt aeglasekasvuline, hiljem kasvukiirus suureneb. · Lehed munajad või piklikmunajad, kahelisaagjad, vahel nõrgalt hõlmised, nõrgalt südaja alusega, lühidalt terava tipuga, alt roodude kohalt karvased, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad.
Puidu erikaal 0,51...0,53 gr/cm³, kasutatakse muusikariistade ja väiksemate tarbeesemete valmistamiseks. Lehtedest valmistati Hiinas musta värvi. Paljundatakse seemnetega kuid annab ka juurevõsusid, viljuma hakkab juba 5...8 a. vanuselt. Sordid: 'Albovariegatum'; 'Bailey Compact'; 'Durand Dwarf'; 'Fire'; 'Flame'; 'Mondy' ('Red Rhapsody'); Tatari vaher (Acer tataricum L.) Tataricus Tatarimaalt. Enamasti kõrgem põõsas, või madalam kuni 8 (12) m kõrgune tumehalli kuni mustja tüvekoorega puu, kasvades Lõuna- Euroopas, Balkanimaadel, Kaukaasias, Krimmis jm. Tsoon III. 1759. Tunnused: Võrsed: peened, lühikesed ja punakad, kaetud heledamate lõvedega, noorelt karvased. Vahel lõpevad võrsed kahe tipupungaga, millised on koonusjad, tömbid, kuni 0,4 cm pikad, lehearmid laiad. Lehed: peaaegu hõlmadeta kuni nõrgalt kolmehõlmased, piklikmunajad, 6...10 x 3...7 cm, südaja alusega, kahelisaagja servaga, pealt läikivad, rohelised, alt helerohelised, roodude
Eoseid kannab mais ja juunis. Kasutamine: kõlbab toiduks hobustele. Rahvameditsiinis kasutatud diureetikumina (kusele ajav vahend). SOO-OSI Equisetum palustre; palustre soo. Sugukond osjalised. Mitmeaastane. Kasvukoht: sood, turbaaugud, veekogude kaldad, niisked niidud, puisniidud. Soo-osi on läikivmusta risoomiga, 15-30 cm kõrge varrega eostaim. Kevad- ja suvivõsu ilmuvad samal ajal ja on samasuguse ehitusega, rohelised. Lehtede tuped 6-10 mustja hambaga, millel lai valkjas ääris. Vars pisut kare. Külgoksad on kas ülespoole suunatud või puuduvad. Eospea kuni 3 cm pikk, sageli mustjas; eoseid kannab juunist septembrini. Kasutamine: Soo-osi sisaldab mürgist ainet, mis mõjub närvisüsteemile, ohtlik loomdele, eriti sigadele ja sarvloomadele. MÄTASTARN Carex caespitosa; nimi on tuletatud sõnast: caespes murumätas, muru, tihe juurepõimik. Sugukond lõikheinalised. Mitmeaastane.
annaabi.ee 
