Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Must meri referaat - sarnased materjalid

aasia, aasovi, merd, veetemperatuur, marmara, maidla, hoovused, mustas, soolsus, hjustab, elustik, triivhoovused, varjus, siberist, internet, doonau, loodes, kalap, marco, kreekast, egeuse, kaukaasia, sisemeri, dardanellid, merele, lebab, palvel, soojad, hikesed, rvus, gedate, mustade, mikrovetikad
thumbnail
12
docx

Must meri

sain ka omandada palju uusi ning huvitavaid fakte ja aspekte antud mere kohta. Kindlasti oleks üheks põhjuseks - soov oma saadud teadmisi tutvustada kaasüliõpilastele. Paiknemine Must meri (vene keeles , ukraina keeles , bulgaaria keeles , vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30-60 m, asetseb mandrilaval. Musta mere pindala on 422 000 km2 (teistel andmetel 436 400 km2 ). [1] 2

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Must meri

jääv sisemeri. Joonis 1. Musta mere asend. 2. MERE NIMI Nime tekkimise põhjuste kohta on mitu versiooni. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit turgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz ('Must meri'). Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Karadeniz 'Must meri, külalislahkuseta meri'. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Must meri

Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. Tegelikkuses Musta mere mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd "tume, mitteläbipaistev, must". On kasutatud eirinevaid nimesid läbi aegade nagu näiteks: Keskajal Kasaari mereks. Marco Polo (13. sajand) nimetas Musta merd Suureks mereks. Aasia kirjamehed nimetasid seda Sudaki mereks (Sudaki linna järgi). On kasutatud ka Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri, see nimetus on arvatavati seotud 11. sajandil tekkinud suure armeenlaste asualaga Krimmis. Tänapäeval kasutatakse paljudes

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Must Meri

Must Meri 1. Must Meri asub Atlandi ookeanist idas . Meri on ovaalse kujuga. Krimmi poolsaar Aasovi meri Kertshi väin Joonis 1. Musta mere asend. Bosporuse väin Marmara meri Egeuse meri 2. Musta merd kutsutakse Mustaks mereks, sest pilvise ilmaga või tormi ajal muutub merepind tormi ajal tumedaks, mustaks. Samuti muudavad Musta mere vee tumedaks ja väheläbipaistvaks mikrovetikad. Tormide ja udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik, mistõttu arvatakse, et sõna ,,must" võib tähendada ,,ähvardavat" või ,,ohtlikku". 3. Must meri on sisemeri. Musta merd ja Atlandi ookeani ühendab Vahemeri. Vahemerd ühendab Musta mere ja Egeuse merega Bosporuse väin, Marmara meri ja

Geograafia
50 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kollane meri referaat

Aga loode osa ehk bo hai laht on ümbritsetud maaga ,mis tõttu ,ei jõua sinna eriti palju sooja vett ja temperatuur langeb alla 0 kraadi.Ida-Hiina merest liigub sooja vett ,aga Korea väina kaudu tuleb külma vett ,nii et on tasakaalus. 8.Vee liikumine Suviti puhuvad Kollasel merel nõrgad kagutuuled, talvel külmad loodetuuled. Juulist oktoobrini tormab üks taifuun teise kannul, hulguvad aeglaselt vesipüksid. Kollases meres esineb tõus ja mõõn. 9.Rannikud Kollast merd piirneb idast Korea poolsaarega , kagust aga jaapaniga. Ja põhjast ­edelani Hiinaga. Hiina rannik on suhteliselt mägine piirkond ka Korea poolsaar on mägine. 10.Rannikuriigid Kollast merd ümbritseb kagus Jaapani riik,idast Põhja ja lõuna Koreaga.Kollast merd ümbritseb ka suur Hiina, kus siis voolavad merre Huang He ja Yang tzee jõed.Suurtemateks sadamateks on Quingdao, Tianjin, Lüshun, Lüda, Intshon. Kollases meres on väga head purjetamis kohad, ka laevaliiklus on tihe

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
13
odp

Must meri

Must meri Geret Perv ja Ode Maria Punamäe 8.b Asukoht Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri Koordinaadid ­ 43°- 49° N ­ 34° - 46° E Suurus ja soolsus Pindala Soolsus ­ 422 000 km2 16-18 Sügavus Võrdlus maailmamerega Keskmine (35) ­ 1315 m u. poole väiksem Maksimaalne ­ 2210 m Kliima ja taimestik Soojusvööde ­ parasvöö Taimestik ­ rannikul kasvab lähis- troopiline taimestik Elustik

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Muinasaeg referaat

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Referaat Muinasaeg. Koostaja: Kätlin Kruusimaa 11-k klass TALLINN 2007 Eestimaa ajaloo algus. Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga. Inimkonna vanust arvestades (umbes 2,5 miljonit aastat) on see suhteliselt lühike aeg. Miks saabusid siis esimesed inimesed Eestisse nõnda hilja? Põhjuseks oli asjaolu, et see maa oli üheks osaks põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaja põhjustasid kliimamuutused kogu Maal. Kliima jahenemisel kogunesid esmalt mägedele suured jää- ja lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles 11 000 - 13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastikku. J

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
11
docx

JÕEFORELLI referaat

Ja samas tema keerukas eristamine liigikaaslasest meriforellile. Jõeforell on mageveekala ja teda leidub ka paljudes Eesti jõgedes ja ojades. Katsed on näidanud, et riimveelisesse merevette lastuna muutuvad jõeforellid väliselt meriforellideks, tekib hõberüü ning kalad võivad tugevasti kasvada, näiteks 2,6 kg raskuseks (Mikelsaar, 1984). Jõeforell pole kaitsealune liik, kuid tema arvukust ohustab peamiselt elupaikade halvenemine. Sagenenud on suved, mil veetemperatuur on liiga soe ja see vähendab lahustunud hapniku taset. Seda nähtust võib veelgi suurendada reostusest tingitud eutrofeerumine. Ülepüük on ka üks probleemidest, püütakse kudemisajal või noori isendeid. Ohuks jõeforellile on ka teiste asustatud organismid. Näiteks Kanada Bow jões on võõrvetikad Didyosphenia geminata, kes vähendavad ringluses olevat vett. See omakorda võib oluliselt vähendada forellide marjade arvu, mis jäävad ellu. (Brown trout, http://en.wikipedia

Kalandus
13 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
25
docx

GRUUSIA JA ABHAASIA

edendamisele. Abhaasia loodus on väga mitmekesine, leidub nii subtroopilisi laialehelisi metsasid ja tsitruseliste kasvandusi kui ka igilund ja liustikke. Abhaasia asend on näha joonisel 2. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON Gruusia kuulub koos 18 teise riigiga Lähis-Ida suurregiooni. Traditsioonilised Lähis-Ida riigid on Pärsia, Anatoolia, Mesopotaamia, Levant, Araabia ja Egiptus. Lähis-Ida asub Aafrika ja Aasia kokkupuutealal Euroopast idas, Lähis-Ida riigid asuvad Aasia maailmajaos, kuid neid käsitletakse ajaloolis-geograafiliselt eraldi piirkonnana. Aja jooksul on Lähis-Idast kujunenud strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes. Gruusia ja Küpros erinevad teistest Lähis-Ida riikidest valitseva usundi poolest. Lähis-Ida all mõistetakse islamiusulisi maid ümber Vahemere idaosa, kuid Gruusias on valitsevaks usundiks õigeusk.

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Riigid, kus portugali keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias. Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon:

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Türgi

Peale osalemist Korea konfliktis koos ÜRO jõududega liitus Türgi 1952. aastal NATO-ga, saades nõnda kaitsevalliks Nõukogude Liidu vastu, kes tahtis laieneda Vahemere riikidesse. 1945. aastal lõppes üheparteiline periood ning riigis tekkisid mitmed uued parteid, mis tõi endaga kaasa palju siseriiklikke pingeid ning ajavahemikku 1960-1980 loetaksegi poliitiliselt väga ebapüsivaks. Geograafiline asend Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike- Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00N, 35°00E. Türgi kogupindala on 780 580 km², millest maismaa alla kuulub 780,580 km² ning vee alla 9,820 km².

Geograafia
178 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

PILET 2 1. Tähtsamad maadeavastused. Geograafilised uuringud tänapäeval. TÄHTSAMAD MAADEAVASTUSED: · Esimesed maaeuurijad olid vanad kreeklased. · EROTOSTHENES ­ arvutas välja üpris õige Maa ümbermõõdu · KLAUDIOS PTOLEMAIOS ­ antiikaja kuulsaim geograaf, kes pidas Maad kerakujuliseks. Koostas esimese maailmakaardi. · LEIF ERIKSON ­ viiking, kes jõudis aastal 1000 Põhja-Ameerikasse · CHRISTOPH KOLUMBUS ­ itaallane, kes sõitis merd hispaania lipu all. 1492. aastal taasavastas Ameerika. · AMERICO VESPUCI ­ sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku. · FERNAO DE MAGALHAES ­ esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522 · JAMES COOK ­ otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner. MAADEUURIJAD EESTIST: · ADAM VON KRUSENSTERN ­ esimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 ­ 1806 Maetud Tartu toomkirikusse.

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Bulgaaria

BULGAARIA Geograafiline asend: Bulgaaria asub Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Ida- lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida

Geograafia
152 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Biogeograafia

kohale jõudsid, olid nad juba evoutsioneerunud laamadeks. · Aktiivne levimine - organismi ümberpaiknemine ühest punktist teise aktiivselt omal jõul liikudes - ujudes, lennates või maad mööda kulgedes. Nt merikilpkonnad, linnud, elevant. · Passiivne levimine - organismi ümberpaiknemine mingi välise jõu mõjul ­ tuul, vesi, teised organismid. Nt tormid võivad kanda edasi terveid putukapopulatsioone, hoovused võivad kanda, inimesed kannavad parasiite jne. Saarte biogeograafia. Saar kui biogeograafia mudelobjekt. Isoleeritud keskkond kui saar. Saarte tüübid (mandrilised ja okeaansed, isolatsiooni varieeruvus). Liigirikkuse seos pindala ning isoleeritusega, nende põhjused. Liikide vahetumine saartel (lokaalsed immigratsioonid ja lokaalsed väljasuremised). Robert MacArthur & Edward Wilson: tasakaaluline liigirikkuse teooria. Lisamõjud lokaalsele immigratsioonile ja ekstinktsioonile

Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
32
docx

TÜRGI

00′N, 32°50′E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel Riigihümn: İstiklal Marşı President: Ahmet Necdet Sezer Iseseisvus: 29.10.1923 Rahaühik: Türgi liir (YTL) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg 3 Geograafiline asend Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00′N, 35°00′E. Türgi kogupindala on 780 580 km², millest maismaa alla kuulub 780,580 km² ning vee alla 9,820 km².

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Euroopa

EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid setteid

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

Madalrõhu lohk- tsükloni väljasopistunud osa. Kõrgrõhuhari- antitsükloni väljasopistunud osa. LÕUNATSÜKLONID · Nimetatakse selliseid tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID · Kaugus ekvaatorist, kaugus ookeanist(mereline või mussoonne), mere hoovused, pinnamood. ÕHU SAASTUMINE · Saasteained sattuvad atmosfääri nii inimtegevuse tagajärjel kui ka looduslikul teel. · Inimtegevus: kütmisel tekkiv suits, autode heitgaasid, soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus, autotransport, maavarade karjääris kaevandamine, põlluharimine ja teedeehitus tekitavad palju tolmu · Looduslik: kõrbetolm, metsatulekahjud, vulkaani pursked: paiskub õhku väävliühendeid,

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

Kasvuhoonefekt, seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad Maalt lähtuva pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. *Eesti kliima on muutunud merelisemaks: talved pehmemad, rohkem sademeid ning suved jahedamad. LÄÄNEMERI Mis on riimvesi? *Läänemeri on poolsuletud sisemeri. *Veemass kujuneb: jõgede magevee, läbi väinade tuleva soolase ookeanivee segunemisel, seetõttu on Läänemeri riimveeline veekogu.(keskmine soolsus 8-10 promilli, mis on 4x väiksem maailmamere omast). *Läänemeres on liigivaene, ent isenditerikas elustik. Eesti rannikumeri *Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist, madalaveelisus ning vaheldusrikas ilmastik. *Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine, mageda jõevee suur sissevool, halb ühendus Põhjamerega. *Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Bulgaaria

Geograafiline asend. Balkani poolsaarel paikneva Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pindala. 110 910 km² Pinnamood.Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on

Geograafia
61 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Geo konspekt

14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mis on veereziim 30. mis on hoovused? Nende liigid? 31. geograafilise sfääri mõiste 32. keskonnaseire ülesanded. Eesti keskkonnaseire struktuur 33. gyoto protokolli olemus. Üld maa teadus Uurimis meetodid Geograafia on teadus, mis tegelebn kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimis ala on lai ja seetõttu on see jagununud kitsamateks valdkondadeks. Geograafi ülesandeks on mõista oma lähemate kaugemat ümbrust: objektide ja

Geograafia
146 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Meretranspordi geograafia

merevesi naatriumkloriidi ehk keedusoola ­ 77,8 %. Arvatakse, et maailmaookeani veed sisaldavad 90 miljardit tonni joodi, 5 miljardit tonni uraani, kuni 3 miljardit tonni marganetsi,vanaadiumi, niklit, 10 miljonit tonni kulda, 270 miljardit tonni rasket vett, miljardeid tonne mangaani (magnia), kaaliumi, broomi, kaltsiumi, miljoneid tonne hõbedat ja teisi hinnalisi ja haruldasi elemente. 1 kg merevees lahustunud soolade kogust väljendatakse promillides (). Maailmamere keskmine soolsus on 35 , so. 35 grammi soola 1 kg merevee kohta, mis kogusummas teeks 5 x 10 16 tonni ­ astronoomilise arvu. Tihedus. Merevee tihedus on sõltuvalt temperatuurist ja soolsusest erinev. Mida madalam on temperatuur ja suurem soolsus, seda suurem on tema tihedus. Merevee pinnakihtide keskmine tihedus on Maailmameres 1, 02474 g/cm³, Vaikses ookeanis ­ 1,02427 g/cm³, India ookeanis - 1,0248 g/cm³, Atlandi ookeanis ­ 1,02543 g/cm³ ja Põhja Jäämeres 1,02525 g/cm³.

Meretranspordi geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

Esineb hoovihm frondi piiril või pärast fronti. Temeratuur langeb. Õhurõhk tõuseb. Tuuled: lääne ja edela tuuled. 12 20. Kliimat kujundavad tegurid · Geograafiline laius(päikese kiirte langemisnurk)-sellest sõltub päikese kiirguse hulk · Lähedus maailmamerele-liikudes sisemaa suunas sademetehulk väheneb, suvel temp. tõuseb ja talvel langeb · Hoovuste mõju- 1) soojad hoovused toovad kaasa sooja ja sademed 2) külmad hoovused toovad kaasa külma · Pinnamoe mõju- kõrguse kasvades temp. langeb ja sademete hulk langeb · Valitsevad tuuled · Õhurõhk · Tsüklonid · Õhuniiskus, sademed 21. Kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele · kliima mõju põllumajandusele on väga suur. Ilmast sõltub, milliseid kultuurtaimi saab kasvatada ja milliseid koduloomi pidada.

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

Põhilised loomad: lõvi, sebra, elevant, hüään, emu, ninasarvik, koaala. KÕRB · Kliimavööde ­ troopiline, lähistroopiline kliimavööde · Kliima ­ õhk väga kuiv. Taevas pilvitu ja sajab vähe. Temperatuur aastaringselt kuum. Ööpäevane temperatuuride amplituud suur (u. 50°C). Lõunapoolkeral sajab septembris ja oktoobris, põhjapoolkeral märtsis, aprillis ja mais. · Piirkonnad ­ Aafrika (Sahara, Namib, Kalahari), Aasia (Gobi, Taklimakan, Karakum, Thar, Araabia), Austraalia, Põhja-Ameerika (Sonora). · Taimestik ­ peamised taimed on põõsad ja poolpõõsad. Need on osaliselt igihaljad, osaliselt heitlehelised. Lehed tihti asendunud okastega. Taimedel suur, haruline ja sügavale ulatuv juurestik ja lühike eluiga. Põhilised taimed: kaktused, aaloed. · Mullastik ­ vähe huumust, helehall. Mulla pinnale ja ülaossa ladestub palju sooli.

Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Esitlus Mustast merest

Must meri Kristi Heinaste Asukoht · asub Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahel · kuulub Atlandi ookeani ja Vahemere basseini Asukoht kaardil Peamised mõõdud Pindala: 422 000 km2 Sügavus: maksimaalne on 2210 m Pikkus ida-lääne suunas: 1150 km Pikkus põhja-lõuna suunas: 580 km Peamised mõõdud Kliima · Üldiselt pehme · Suvel jahe · Sügisel soe · Talv on lühike · Kevad on pikk · Madalaim temperatuur : -30°C · Kõrgeim temperatuur : +37°C Sissevool Musta merre · Jõed toovad aastas Musta merre 320 km³ magevett

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Rahvaarv (mln in): 742 Rahvastiku tihedus (in/km2): 75 Maailmajagu: Põhja-Ameerika Pindala (mln km2): 25 Rahvaarv (mln in): 529 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Lõuna-Ameerika Pindala (mln km2): 18 Rahvaarv (mln in): 386 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Aafrika Pindala (mln km2): 30 Rahvaarv (mln in): 1000 Rahvastiku tihedus (in/km2): 30 Maailmajagu: Austraalia ja Okeaania Pindala (mln km2): 9 Rahvaarv (mln in): 38 Rahvastiku tihedus (in/km2): 4 Maailmajagu: Aasia Pindala (mln km2): 44 Rahvaarv (mln in): 4140 Rahvastiku tihedus (in/km2): 95 --- 10 ((Kaart: Euroopa ajavööndite piirid ühtivad enamasti riigipiiridega. UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.)) Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud.

Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
17
docx

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

Mussoonid tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. · Talvmussoon ­ puhub mandrilt ookeanile · Suur Euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega. Maapinnani laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul maalt merele. · Suvemussoon - puhub ookeanilt mandrile. · Suvel kuumenevad Aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad ookeanialadelt niisked õhumassid. Tuul puhub püsivalt merelt maale jahutades sealset õhku Mõju inimesele: Põud ja nälg, kui mussoon ei saabu oodatud ajal.Liiga tugevate vihmasadude korral esinevad üleujutused. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. d) Õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis nind nendega kaasnevaid ilmastiku nähtusi (joonis)

Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Kordamine Geograafia eksamiks

Tagamaks seejuures stabiilset ja soodsa hinnaga toiduainete kättesaadavust, on arenenud riigid pannud arengumaad eri maailmajagudes omavahel sarnaste toodete tootmises (nt kohviuba) konkureerima. Sellise süsteemi puhul võib näiteks ikaldus ühes piirkonnas viia riigieelarved tasakaalust välja ning elanikkonna näljahätta, rikkad riigid saavad aga vajaliku toote teisest piirkonnast endiselt odava hinnaga kätte. Maisi ja nisu kasvatamispiirkonnad Nisu ­ Lõuna-Euroopa, Põhja-Ameerika, Aasia, Austraalia, Lõuna-Ameerika Mais ­ Põhja-Ameerika, Lõuna-Euroopa, Aasia, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika Euroopa Liit ja selle roll maailmamajanduses ELis toimib ühine kaubanduspoliitika, mille eesmärgiks on kolmandate riikide suhtes rakendada ühtset väliskaubanduspoliitikat ning võtta arvesse WTO (Maailama Kaubandusorganisatsioon) suundumusi, suurendada konkurentsi võimet. Euroopa Liit tekkis pärast II Maailmasõda, et ära hoida tulevasi sõdasi võttes enda alla

Geograafia
664 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal

Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 2. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? 3. Kuidas sõltub albeedost maapinna soojenemine? 4. Näidake kontuurkaardil Põhjamerd, Pürenee mäestikku ja Induse jõge. PILET nr 2 1. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2. Millised tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? 3. Mida nimetatakse kasvuhooneefektiks? 4. Näidake kontuurkaardil Barentsi merd, Uurali mäestikku ja Gangese jõge. PILET nr 3 1. Kirjeldage Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. 2. Millistes piirkondades tekkib uus maakoor? Kirjeldage nende piirkondade pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse. 3. Kirjeldage suurt ja väikest veeringet. 4. Näidake kontuurkaardil Küpros saart, Kaukasuse mäestikku ja Mississipi jõge. PILET nr 4 1. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? 2

Geograafia
227 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Hiina rahvavabariik

vabastamist vesikondadele minimeerida riske mulla saastumist, nii palju kui võimalik. Kõrgtehnoloogia Hiina kõrgtehnoloogia on tasemel. Ya'anis on Hiina keskne tehas, kus uuritakse ja valmistatakse lennukikütuse mõõte- ja süütesüsteeme. Areneb kõrgtehnoloogiline tööstus. Valmistatakse asbesti ja põllumajandusseadmeid, remonditakse autosid. Hiinas tulnud tehnoloogilised leiutised on järgmised: · Aasia abakus · Trükitehnika · Pronks · Kell · Kompass · Vibu · Kuivdokk · Lehvikud · Ilutulestik ja tahkekütuse rakett · Kalastusõng (konks) · Püssirohi · Purilennuk · Granaat · Kuuma õhu pall · Tuulelohe 31 · Lakk · Tikud · Paber · Paberraha ja selleks vajalikud raha-institutsioonid · Langevari

Geograafia
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun