to a baroness. Poet Charles Baudelaire was a contemporary critic of George Sand: "She is stupid, heavy and garrulous (lobisev). Her ideas on morals have the same depth of judgment and delicacy of feeling as those of janitresses and kept women.... The fact that there are men who could become enamoured of this slut is indeed a proof of the abasement of the men of this generation." Relationships Sand had affairs with Jules Sandeau (1831), Prosper Mérimée, Alfred de Musset, Louis- Chrystosome Michel, Pierre-François Bocage, Félicien Mallefille and Frédéric Chopin. Later in life, she corresponded (kirjavahetuses olema) with Gustave Flaubert with who they became close friends. She was engaged in an intimate friendship with actress Marie Dorval, which led to widespread but unconfirmed rumors of a lesbian affair. There is a Carthusian monastery of Valldemossa in Majorca, where she spent the winter of 183839 with Chopin and her children
Romantism tervikuna on tundeline (milline?) kultuur. Seetõttu on esiplaanil lüürika (milline kirjandusliik?); ka eepilises ehk jutustavas luules, romantilises romaanis ja draamas on märgatav tugev lüüriline ehk luuleline (milline?) alge. Nagu öeldud, armastasid romantikud väljendada oma tundeid luulevormis. Kuulsamad rahvusromantilised luuletajad olid inglise poeedid George Gordon Noel Byron (1788-1824), Percy Bysshe Shelley (1792-1822), prantslane Alfred de Musset (1810-1857), vene poeedid-kirjanikud Aleksandr Puskin (1799-1837) ja Mihhail Lermontov (1814- 1841). Romantilist proosat viljelesid saksa kirjanik Johann Wolfgang Goethe (1749-1832), prantsuse kirjanikud Victor Hugo (1802-1885), Alexandre Dumas vanem (1802-1870), ajaloolise romaani rajaja, soti-inglise kirjanik Walter Scott (1771-1832). Romantikud taaselustasid keskaegsete (millise ajastu?) rüütliromaanide imed, maagia, seiklused,
ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid prast I maailmasda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria.
Théophile Gautier (poeet) Victor Hugo (poeet, romaanikirjanik, näitekirjanik) Alphonse de Lamartine (poeet) Alfred de Musset (poeet) Charles Nodier, (romantilise liikumise juht, kirjanik) Jean Jacques Rousseau (filosoof, kirjanik) George Sand (kirjanik) Stendhal (romaanikirjanik) Alfred de Vigny (poeet)
ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lõplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse ühtsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad näitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mõjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning ühiskonnakriitilise realismiga tõusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tsehhov. Maurice Maeterlinck oli sümbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti käsitlesid pärast I maailmasõda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller.
koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. Romantismi viljelevad väga paljud kirjanikud. Neist kuulsamad on Victor Hugo, Alexandre Dumas, George Gordon Byron, Alfred de Musset, Mihhail Lermontov, Heinrich Heine ja eestlastest Lydia Koidula ning Eduard Bornhöhe. Maalikunst Inimesed on juba kaugetest aegadest peale püüdnud luua ilu enda ümber. Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile. Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on
romaani ja novelli vahepealne proosažanr romaanist lihtsam piiratud sündmustikuga ning vaba vormiga jutustav ilukirjanduslik proosateos võrreldes romaaniga lühem keskendub enamasti ühe tegelase ümber kulgevatele sündmustele Jutustusi O. Luts „Kevade“ E. Bornhöhe „Tasuja“ „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“ E. Kippel „Meelis“ A. Musset „Lugu valgest rästast“ Novell Lühike jutustav proosažanr Keskendub ühele konfliktile Klassikaline novell sisaldab kulminatsiooni (pinge haripunkt, kõrgpunkt), lõpus on puänt (ootamatu lõpplahendus) Novelle Jaan Tätte „Romantika“ Mehis Heinsaar „Kohtumine Taageperas“ Anton Tšehhov „Paks ja peenike“ Lüürika üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist
mis vastanduvad tegelikkusele argipäevale. Hindasid eelkõige loodust, jumala kätetööd. Kesksed mõtted on: armastus (kõike haarav tunne, mis võib olla ni inimese, looduse kui ka isamaa vastu), vabadus ja usk. Keelestiili tõi ta vabadust ja liikuvust, sõnavaras olid tooni andvad, salapärased, ilusad, tundelised sõnad. Põhizanrid olid romaan ja luule. NT George Gordon Noel Byron (inglane), Alfred de Musset (prantslane), Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe (eestlased) Romantismi põhitunnused: 1. Tundeelu rõhutamine 2. Romantikud kujutasid ümbritsevat elu sellisena, nagu neile meeldis, mitte nagu tegelikult oli. Ülistati suuri isiksusi ja kangelasi. 3. Fantaasia valitsemine, rõhutatakse suuri tundeid. 4. Vabaduse ülistus, nii ellu suhtumises kui teoseid, ei tunnustata karme reegleid kunstiloomingus. 5
Iseloomulik Prantsusmaale, Inglismaale, Saksamaale. 1.4. Sentimentalism on 18. sajandi kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Euroopas. Näiteks Rousseau. 1.5. Romantism on 18. sajandi kirjandusvool Euroopas. Näiteks Byron, Heine. Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. 2. Moliere`i elulugu (vihikust) ja näidend "Don Juan". Ta oli kodanlane, isa pidas õukonnas tänapäeva disaineri nime kandvat ametit. Vanaisa armastas teatrit. Moliere'il oli korralik haridus, õppis juristiks, harrastas teatrit. Commedia dell'arte
tekitada. Neis kujutatakse piinamist, hirmu ja kannatusi ning sündmustik on sageli seotud müstika ja nõidusega. Viimaseks romaaniliigiks on ajaloolised romaanid, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja mille tegelaste seas leidub ajaloolisi isikuid. Ajastu, koha ja tegelaste eripära rõhutamisega saavutatakse neis möödunud aegade tõepärane kujutus. Romantismi viljelevad väga paljud kirjanikud. Neist kuulsamad on Victor Hugo, Alexandre Dumas, George Gordon Byron, Alfred de Musset, Mihhail Lermontov, Heinrich Heine ja eestlastes Lydia Koidula ning Eduard Bornhöhe. Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas.Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik, heatahtlik
Dejavu tune
Sisemine valgus
Kirjutamine tulevastele põlvedele
Esindajad :
Francois René de Chateaubriand – kristlus on kõige inimlikum,
vabanem, kunsti sõbralikum, inpireeriv; kurbus ja raskemeelsus,
metsateema, lapsepõlv, muusad
Alphonse de Lamartine - Harmooniad
Alfred de Vigny – Chatterton
George Sand – Indiana – pealkirjad enamasti naiste nimed, feministlik
kirjandus
Alfred de Musset – romantiline poeet, uskus inspiratsiooni
Victor Hugo – Les Miserables- Mees, kes naerab – eksoteermimine,
loodus lüürika, Gavroche
Percy Bysshe Shelley – Islami ülestõus
Prosper Mérimée – Carmen – romantismist realismi poole
Realistlik stiil ja teemad (tähtsamad esindajad ja nende
eripärad)
Tunnused:
Ilma liialduse, ilustuseta
Sotsiaalsus
Tõepärane pilt tegelikkuseset
(La Bruyére) * Armastus on teinud ohke oma parimaks tõlgendajaks. (G. Byron) * Armastus valitseb oma riiki ilma mõõgata. (F. Petrarca) * Ka kõige väiksemas hütis on ruumi õnnelikule armastajapaarile. (F. Schiller) * Esimene armastus pole muud kui väike meeletus ja suur uudishimu. (B. Shaw) * Armastus on selle pärast nõnda ilus, et ta kaitseb enesearmastuse eest. (C. Hebbel) * See, kes armastab ja keda armastatakse, on kaitstud saatuselöökide eest. (A. de Musset) * Armastus on pime ning armastajad ei suuda näha kauneid meeletusi, mida nad korda saadavad. (W. Shakespeare) * Naised teavad väga alistuvad, et mees, kes kõneleb kauneid armusõnu, on vaid keskpäraselt armunud. (George Sand) * Armastus sunnib vaikima kõik muud kired; ta on käskija, kellele kõik võimud alistuvad. (Plutarchos) * Armastusjumal Amor on ühtlasi ka rahu jumal. (Propertius) * Kuna armastus võidab kõik, siis alistugem ka meie tema võimule. (Vergilius) *
hingeelu. Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated
tekitada. Neis kujutatakse piinamist, hirmu ja kannatusi ning sündmustik on sageli seotud müstika ja nõidusega. Viimaseks romaaniliigiks on ajaloolised romaanid, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja mille tegelaste seas leidub ajaloolisi isikuid. Ajastu, koha ja tegelaste eripära rõhutamisega saavutatakse neis möödunud aegade tõepärane kujutus. Romantismi viljelevad väga paljud kirjanikud. Neist kuulsamad on Victor Hugo, Alexandre Dumas, George Gordon Byron, Alfred de Musset, Mihhail Lermontov, Heinrich Heine ja eestlastes Lydia Koidula ning Eduard Bornhöhe. Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe, kelle sünninimeks oli Eduard Brunberg, sündis 5. veebruaril Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Ta isa oli seal valitseja ja aidamees. Ta ema, kes oli Eduard Vilde tädi, oli luulearmastaja inimene
kunstiks. Inimene oli nende arvates osa loodusest. Looduse kujutamises heiastus romantikutele inimese hingeelu. Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Rahvusromantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron (17881824), prantslane Alfred de Musset (18101857), venelane Mihhail Lermontov (18141841), ungarlane Sandor Petöfi (18231849), soomlane Johan Ludvig Runeberg (18041877) jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe (17491832), prantslane Victor Hugo (18021885), inglane Walter Scott (17711832). Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula (18431886) luules ja Eduard Bornhöhe (18621923) ajaloolises proosas. sentimentalism 18
Schlegelid. Romantism pääseb Saksamaal valitsevaks 18. saj lõpul. Sakslased lisasid kuuvalguse romantika, rüütliajastu ülistamise, elu muinasjutulisuse. Prantsusmaal läks klassitsismi murdmise tõttu romantismi levikul kauem aega. Prantsuse suurim romantik Hugo astus klassitsismi vastu. Ühe tema romantistliku komöödia-"Hernani"- esietendusel tekkis kaklus klassitsismi ja romantismi pooldajate vahel. Hülgas koha ja aja ühtsuse, ülistab õudsat ilu. Prantsuse romantiste-Vigny, Musset, Gautier. Inglise romantiste-proosa:Scott, luule:Byron, Shelley, Keats. Maailmavalu-sügav melanhoolia, kultuuripõlgus, pettumus, põgenemine loodusesse, tung kõrguste poole. Romantismi tunnused- tundeelu, subjektiivsuse ja individualismi rõhutamine, idealism, fantaasia, vabaduse ja looduse ülistamine, melanhoolia, religioossus, pettumuslik ja kurb lõpp. Stiilitunnuseid-sõnavaras rohkesti ilusaid ja tundepäraseid sõnu, kõnekujundites epiteedid ja personifikatsioon, lemmikvärv sinine
See kõik oli romantilise poeesia allikaks. Friedrich shlegel hakkas kasutama romantilist irooniat, mis on hilisem nimetus. Veelgi hilisemad uurijad on leidnud et see on äärmiselt ebasobiv sõnapaar sest seda on raske defineerida (ja alates 19. sajandist on vaja teaduses asju lahti seletada). Romantilise iroonia näiteid on väga mitmekesiseid. On mitmeid autoreid kelle puhul võib seda ära tunda: Hoffman, Byron ja A. De Musset. Postromantiline iroonia puudub vastandumine, riooniline ollakse kõige suhtes. ei ole romantiline iroonia. Ironiseeritakse autori suhte üle võimalikkusega. Räägitakse millestki mis on püha, kuid siis võetakse selle suhtes kergelt muigav seisukoht. Valikud jäetakse tegemata. Iroonia positsioon on kahe vahepeal. Byroni iroonia on tihti 19.sajandile iseloomulik iroonia. Iroonia, kus ei tehta üldse mingit valikut. Ühiseks kõigi kolme iroonia tüübi vahel on otsustamatus
(F. Petrarca) · Ka kõige väiksemas hütis on ruumi õnnelikule armastajapaarile. (F. Schiller) 14 · Esimene armastus pole muud kui väike meeletus ja suur uudishimu. (B. Shaw) · Armastus on selle pärast nõnda ilus, et ta kaitseb enesearmastuse eest. (C. Hebbel) · See, kes armastab ja keda armastatakse, on kaitstud saatuselöökide eest. (A. de Musset) · Armastus on pime ning armastajad ei suuda näha kauneid meeletusi, mida nad korda saadavad. (W. Shakespeare) · Naised teavad väga alistuvad, et mees, kes kõneleb kauneid armusõnu, on vaid keskpäraselt armunud. (George Sand) · Armastus sunnib vaikima kõik muud kired; ta on käskija, kellele kõik võimud alistuvad. (Plutarchos) · Armastusjumal Amor on ühtlasi ka rahu jumal. (Propertius) · Kuna armastus võidab kõik, siis alistugem ka meie tema võimule
ilukõne, kasutati kirja, päeviku ja eleegia vormi, Prantsusmaal Jean Jacques Rousseau, Venemaal Nikolai Karamzin, Eestis Suve Jaan. Romantism - pöörati pilk minevikku, püüe vabaduse poole, oluline oli jumalakunst, inimene oli eelkõige hingeline olend, peeti tähtsaks loodust, kesksed mõisted on armastus ja usk, eelistati luulet, proosat, ja romaane. Eestis Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe, Saksamaal Johann Wolfgang Goethe, Prantsusmaal V. Hugo, A.de Musset, Inglismaal W.Scott, G.G.N.Byron, Venemaal M. Lermontov, Ungaris S.Petöfi, Soomes J.L.Runeberg 8 Realism, naturalism - said alguse Prantsusmaal 19.saj., püüdleb reaalsuse, tõepärasuse ja võimalikult täpse kujutamise poole. Ei ole omane fantaseerimine, müstiliste nähtuste ja ebatavaliste inimeste kujutamine. Elu käsitatakse tavainimese vaadetel ja tema igapäevasel
" Üksildane noormees, kes elab läbi teatud eluraskusi. Kannatused on seotud armastusega. Nt Byron ,,Child Harold". ,,Oberman" üksik inimene maailmas. Kiriromaan. Koosneb Obermanni kirjadest endast väljapoole. Üksinduse sisemonoloog, ühtki kirja ta vastu ei saa. Realismi ja romantismi piiril olev teos - Standali ,,Armance" (1829). ,,Pildikesi Pariisi elust aastal..." Üles ehitatud kannale figuurile. Kanatab armastuse pärast. Alfrete de Musset nim üksiolevat hinge sajandi lapseks ja põeb sajandi haigust. Iseloomustus oma ajale iseloomustus üksindus, subjektviisus, teravnenud tundeelu, armastuse otsing(üldjuhul ei leia lohutust ka armastusest). G. Flauber(?) ,,Tundekasvatus". Kokkuvõte: kõik need romantilised katsetused ja romaanid ei saavutanud kandepinda peale ,,Wertheri". Kõige suuremad teened Walter Scott'il. Kuulub ka romantikute hulka. Ajalooline romaan. Oli suur Goethe austaja. Tõlkis ,,Götz von berlingen...
Südamega armastatakse! Siis on armastus kui Sa armastad inimest koos tema vigadega! (Aristoteles) · Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (A. Lamartine) · Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Houssaye) · Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu. (A. de Musset) · See, kes armastab ja keda armastatakse, on kaitstud saatuselöökide eest. · Armastuses tuntakse sageli pettumust, ollakse haavunud ja õnnetu, kuid ikkagi armastatakse. Ja kui seistakse haua äärel ning vaadatakse tagasi, siis võib öelda: olen sageli kannatanud, olen sageli tundnud pettumust, kuid ma olen armastanud. (A. France) · Inimesesse on pandud igavene, teda ülendav vajadus armastada. (A. Vinet)
Inimene oli nende arvates osa loodusest. Looduse kujutamises heiastus romantikutele inimese hingeelu. Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Rahvusromantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron (17881824), prantslane Alfred de Musset (18101857), venelane Mihhail Lermontov (18141841), ungarlane Sandor Petöfi (1823 1849), soomlane Johan Ludvig Runeberg (18041877) jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe (17491832), prantslane Victor Hugo (18021885), inglane Walter Scott (17711832). Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula (18431886) luules ja Eduard Bornhöhe (18621923) ajaloolises proosas. runo karjala ja soome eepiline rahvalaul
Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated
Looduse kujutamises heiastus romantikutele inimese hingeelu.Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne,. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti.Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane.Vastandlikkus Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo(Hüljatud, Jumala emakirik pariisis), inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas.(tasuja) 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele
Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated
Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated
· Tegevus paigad on salapärased paigad nt lossid, ajalooline taust, tegelased vastandlikud hea ja halb, erandlikud kangelased, sisemine ja välimine ilu vastandatud. · Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. · Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. · Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo( ,,Jumala ema kirik Pariisis") , inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism · sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja
annaabi.ee 
