• Lugeja- murrujoone üleval olev arv • Nimetaja- murrujoone all olev arv • Jagatav- arv, mida jagatakse
Seda külgede suhet nimetatakse
sarnasusteguriks.
Tähis k
P1= 2(18+12)= 60 (cm)
P2= 2(6+4)= 20 (cm)
Sarnaste hulknurkade ümbermõõtude suhe on võrdne
sarnasusteguriga.
P1
=k
P2
S1= 18*12= 216 (cm2)
S2= 6*4= 24 (cm2)
Sarnaste hulknurkade pindalade suhe on võrdne sarnasusteguri
ruuduga.
S1
= k2
S2
Järgnevat õpikus ei ole.
NB! Kui on sarnasustegur antud, siis
k>1, siis peab ülesandes panema suurema kujundi andmed murrujoone
peale (üles).
0
· seostes üksteise alla kirjutatud suuruste ühikud oleksid a c ühesugused = ehk a:b = c:d b d ja et Muutujaid a, b, c ja d nimetatakse võrde liikmeteks. Võrde liikmeteks · võrde koostamisel lugejateks (murrujoone peal) võetud suurused võivad olla mistahes arvud (välja arvatud b = 0 ja d = 0), mille korral antud oleksid võetud ühest reast ja nimetajateks (murrujoone all) võrdus on tõene. võetud suurused mingist teisest reast. välisliikmed siseliikmed siseliikmed
X ja X 5. Positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad 10. Asümptoodid X ja X + - 11. Toetudes andmetele 6. Ekstreemumkohad skitseerime graafiku Xe Funktsiooni määramispiirkonnaks on kõikide selliste muutuja x väärtuste hulk, mille korral saab funktsiooni väärtust y arvutada Tavaliselt reaalarvude hulk Erandid: x murrujoone all ei sobi x väärtused, kus tekib jagamine 0- ga x paarisarvulise juurijaga juuremärgi all ei sobi x väärtused, mis muudavad juuritava negatiivseks x logaritmitavas - ei sobi x väärtused, mis muudavad logaritmitava mittepositiivseks x logaritmi aluses logaritmi alus peab olema positiivne ega tohi võrduda arvuga 1 f(-x) = f(x) paarisfunktsioon graafik sümmeetriline y-teljega
betooni kvaliteedinäitaja üks kindlatest normeeritud väärtustest. [4] 4 1.2 . Betooni survetugevus- ja konsistentsiklassid Survetugevus on betooni tähtsaim omadus [5, p. 239]. Betoonid liigitatakse survetugevuse alusel klassideks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevusklassi tähise ,,C" korral, tähistab murrujoone ees olev arv silindrilist survetugevust ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevust valdavalt kuubikuliste katsekehade teel. [6] 1.2.1 Veepidavus Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2..
Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. . Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Saaduste kontsentratsioonid (vastavates astmetes) on murrujoone peal ja lähteained all. Kc = [C ] c [ D] d [ A] a [ B ] b [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a, b, c, ja d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Le Chatelier' printsiip Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tingimused, mida saab muuta, on eelkõige:
Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka on saaduste kontsentratsioonid (vastavates astmetes) murrujoone peal ja lähteained all. [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm 3 a, b, c, ja d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate
· Primitiivsetel kaladel ganoid ja kosmoidsoomused; · Luukaladel tekvad nahast eri tüüpi soomused: tsükloid- ja ktenoidsoomused ning kiilusoomused, neid kõiki nimetatakse elasmoidsoomusteks (tekkinud nahast). Luukalade soomused paiknevad ridadena nii piki keha kui ülalt alla. Küljejooneelundi jaoks on paljudel kaladel soomustes augud seetõttu tekib piki kala külge kulgev auguga soomuste rida. Soomusvalem. · Minimaalne küljejoone soomuste arv; · Murrujoone peal soomuste ridade arv ülalpool küljejoont; · Murrujoone all soomuste ridade arv all pool küljejoont; · Maksimaalne soomuste arv küljejoones. Karpkalal: 5-6 (32) 33 ________________ 40 5-6 5. Kalade ring-, eritus- ja hingamiselundkond. Südame ehitus, veresooned (lõpusarterid ja veenid, sabaveen). Hingamiselundid: lõpused, kopsud, täiendavad hingamiselundid.
ALTERNATIIV KAUP ASENDUSKAUP. ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM: Arvestuslik kasum = kogutulud TR otsesed kulud. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC vaatenurka (nn optimaalne toodangukogus Qoptim valitakse ,,kuldreegli" piirtulu MR = piirkulu MC järgi). GOSSENI II SEADU...
kulgevad vastassuundades ühesuguse kiirusega. Seega kulgevad pöörduvad reaktsioonid alati mõlemas suunas, tasakaaluolekus saavad vastassuunaliste protsesside kiirused võrdseks. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka on saaduste kontsentratsioonid (vastavates astmetes) murrujoone peal ja lähteained all. [A] .. [D] - ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm³ a, b, c, ja d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete
Näiteks: H2(g) + I2(g) 2HI(g) Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka on saaduste kontsentratsioonid (vastavates astmetes) murrujoone peal ja lähteained all. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp).
survetugevuse). Muud kvaliteedi kriteeriumid on betoonisegu paigaldatavus (plastsus), kivistunud betooni säilivus ja kuivamine. Betooni survetugevus- ja konsistentsiklassid Betoonid liigitatakse suvetugevuse alusel klassideks. Liigitada võib nii 150 mm läbimõõduga 300 mm kõrguste silindrite 28-päevase normsurvetugevuse fck,cyl või 150 mm küljepikkusega kuupide 28-päevase normsurvetugevuse fck, cube alusel. Survetugevusklassi tähise ,,C" korral tähistab murrujoone ees olev arv silindrilist survetugevus ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevus valdavalt kuubikuliste katsekehade katsetamise teel. Märkus: Erijuhtudel, kui seda lubavad vastavad projekteerimisnormid, võib kasutada tabelis esitatud survetugevusklasside vaheväärtusi, milleks võivad olla survetugevusklassid: C28/35, C32/40 jne. Betoonisegu konsistents ehk töödeldavus
külge kulgev auguga soomuste rida. Neid soomuseid on kõige kergem loendada ja küljejoone soomuste arv on üks tähtsaid meristilisi tunnuseid näitab sisuliselt kala soomuste suurust (mida rohkem soomuseid küljejoones, seda väiksemad soomused). Aga see elund võib paikneda ka mujal näiteks kala peas nn genipooridena. Pilt 12. Kalade soomused.( http://galerii.matefus.pri.ee/loomad/target3.html) Soomusevalem Minimaalne küljejoone soomuste arv Murrujoone peal Soomuste ridade arv ülalpool küljejoont Murrujoone all - Soomuste ridade arv allpool küljejoont Maksimaalne soomuste arv küljejoones Karpkala: 56 (32) 33 ________________ 40 56 (www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt) 13 3.Kääbused ja hiiglased kalade hulgas.
radikaalid). Kirjutame ühe pöörduva reaktsiooni võrrandi üldkujul aA+ bB ↔cC +dD ning tähistame pärisuunalise reaktsiooni kiiruse v1 ning vastassuunalise reaktsiooni kiiruse v2. Tasakaaluolekus v1= v2. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka on saaduste kontsentratsioonid vastavates astmetes) murrujoone peal ja lähteained all [C ]c∗[D]d K c= [ A ]a∗[ B]b [A]...[D]– ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a, b, c ja d– koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud
Nernsti v~orrand Standardpotentsiaalid kehtivad juhul, kui iooni kontsentratsioon on 1M. Muu kontsentratsiooni korral saab elektroodi potentsiaali arvutada Nernsti v~orrandist RT 1 E = E - ln z+ zF M Nersti v~orrandist on kasutusel ka plussm¨argiga variant, milles ioonide kontsentratsioon on murrujoone peal. M~olemad annavad sama tulemuse. YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 11 Nullvoolupotentsiaali arvutamine Summaarse reaktsiooni E leitakse kui elektroodide potentsiaalide vahe: posi- tiivsemast suurusest lahutatakse negatiivsem. Fe/Cu elemendi korral on see
(=) I = 1 1 Koondindeks on üldindeks, mis iseloomustab mitme teguri samaaegset mõju 0 0 Selles I on koondindeks, mis iseloomustab resultaatnähtuse muutumist mõlema teguri muutumise tõttu. Murrujoone üleval on tegurnähtuste agregaatsumma vaadeldaval perioodil, all baasperioodil. Kvalitatiivse teguri indeks on üldindeks, mis iseloomustab kahest koos toimivast tegurist ainult kvalitatiivse teguri muutumise keskmist mõju resultaatnähtusele. Kvant. teguri mõju elimineeritakse. I = 1 1 Ülemine-tegurite summa vaadeldaval perioodil, all- aruandeperioodi väärtus 0 1 baasperioodi hindades.
Adrasajandik oli maatükk, mille eest võeti 3 rubla renti (1 piirkond). Liivimaa kubermangus (Tartu-, Võru-, Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaa) oli maatulundusmaa hinnatud puhtkasurublades ( 2 piirkond). Vastavalt 1923. aastal vastu võetud seadusele mindi kogu riigis üle sellele süsteemile. Eesti põllumaa keskmise hektari hinne oli 1939. a 4,46 puhtkasurubla. Saaremaal (3 piirkond) oli maa hinnatud revisjoni- ehk maarublades ja obrokirublades. Tabelis on maksumäär maarubla kohta toodud murrujoone peal. Petserimaal ja Narva jõe taga oli maa hinnatud tarbe- ja metsamaa tiinudes (4 piirkond). (Aasmäe 1999:185-186) Tabel 1. Kinnisvaramaksud maal piirkonniti aastate lõikes (markades hindeühiku kohta). (Aasmäe 1999:186) Aasta 1 piirkond 2 piirkond 3 piirkond 4 piirkond 1918 * * * 1919 1,2 0,5 - 0,75
(Mõlemaid näitajaid võib väljendada %). Teine näitab, mitme % võrra muutub valgusisaldus, kui rasvasisaldus muutub 1% võrra. Regressioonikordaja väljendatakse samades ühikutes nagu mõõtandmedki. Näit. bpiim/rasv,kg=19 kg. See tähendab, et piima rasvasisalduse suurenemisel (aretustöö tulemusena) 1 kg võrra, suureneb lehmade piimatoodang 19 kg võrra. See tunnus, mis on murrujoone all, suureneb 1 ühiku (kg, cm, mm jne.) võrra ja murrujoone peal olev tunnus mingi ühiku võrra. Regressioonikordaja (seose) võib välja arvutada ka emade ja tütarde toodangunäitajate vahel: kui ema piimarasvasus suureneb 1 ühiku võrra, kui palju suureneb või väheneb siis tütarde piimarasvasisaldus. Y-tunnuse teoreetiliste väärtuste ( y^ ) leidmine kindla X-tunnuse väärtuse alusel (x) toimub regressioonivõrrandi abil: y^ = a + b y / x x , kus a võrrandi vabaliige
- liitmisoperaator - korrutamisoperaator 8. Mis on funktsiooni f(x) määramispiirkond, muutumispiirkond. Esitage 2 näidet. Määramispiirkond on muutuja x kõigi selliste väärtuste hulk, mille korral f-ni väärtust saab f ( x) arvutada. (x väärtuste hulk) Muutumispiirkonnaks nimetatakse argumendi x väärtustele vastavaid f-ni f(x) väärtuste hulka. (y väärtuste hulk) 1 Näited: f(x) := x-1 x0 sest murrujoone alune avaldis ei tohi olla 0 Määramispiirkond on siis: Muutumispiirkond on kogu reaalarvude hulk. Määramispiirkond: Muutumispiirkond: 9. Mis on reaalmuutuja funktsioon? Esitage 2 näidet! Kui argumendi x ja funktsiooni f(x) väärtuseks on reaalarvud, siis funktsiooni f(x) nimetatakse yfx x0 () - < x< 1<< reaalmuutuja funktsiooniks. Näited: f(x)=2
õhukesed küljed. Diagonaalrehvide mõõtmeid tähistatakse nii tollides kui ka millimeetrites. Näiteks 6,15-13 (155-330) tähendab, et rehvi laius on 6,15 tolli (155mm) ja istepinna läbimõõt on 13 tolli (330mm). Nimetatud tähistuse korral on rehvi profiili kõrguse ja laiuse suhted kas 0,88 või 0,82. Madalama profiiliga radiaalrehve tähistatakse Euroopa nõuete kohaselt täpsemini, näiteks 165/70 R13. Siin väljendab esimene number profiili laiust millimeetrites, murrujoone taga on kõrguse ja laiuse suhe protsentides. R-täht on radiaalsarruse tunnus ja sellele järgnev arv isteläbimõõt tollides. Laia ja madala profiili eelised on aeglasem kulumine ja parem juhitavus, mis on eriti oluline esirattaveoga auto puhul. Mõõtmetähisele järgnev arv väljendab tinglikult kandevõimet ja täht lubatavat kiirust. Tabelis toodud kandevõime kehtib ettenähtud suurima rõhu korral, mis võib olla rehvile märgitud. Kiri Tubeless tähendab tihtteostust ehk lohvita rehvi
vastavat muutuja kodeerimist (st kujule 0 ja 1), sest arvutatakse sündmuse asetleidmise tõenäosust On üks või rohkem sõltumatut muutujat. Omavahel sõltumatud ja mitte kollineaarsed vaatlused. Šansid (odds) – tõenäosus, et midagi juhtub, jagatud tõenäosusega, et see sama asi ei juhtu (eeldades, et need kaks on ainsad võimalikud variandid). o Šansid=P(y=1) / 1−P(y=1) o Kui šansid on 1, peavad murrujoone pooled olema võrdsed ehk tõenäosus (probability) P=50% o Järelikult: kui šansid<1, on mitte-juhtumise tõenäosus suurem kui juhtumise Pr; kui šansid>1, on juhtumiste Pr suurem kui mitte-juhtumise Pr. o Šansid [0; ∞] (varieeruvad 0st lõpmatuseni) o Riskitõenäosus: šanss 1 on keskmine juhuslik, šanss üle 1 räägib grupi kuuluvuse kasuks, alla 1 selle kahjuks.
positsioonile liidetakse. Kapitali adekv. Normatiiv 10%, lepingu tagatiseks on liisitav vara, mis on rentniku või Panga kasumiaruanne kasum=tulud- kulud; TP=TR-TC see peab mood. vähemalt 10 % murrujoone all olevast liisingufirma poolt kindlustatud rentija, liisingufirma Kasumianalüüsil kasut. suhtarvud: 1)omakapitali värgist. tulevikutehingud. Mahaarvamised bruto- kasuks. Liisinguleping võib esineda 2 või 3 osapoole kasumiprotsent on äriettevõtte kasulikkuse näitaja
siis tehakse ka regressioonanalüüs. Regressioonanalüüsiga selgitatakse, kuidas muutub ühe tunnuse arvuline väärtus, kui teise tunnuse arvuline väärtus muutub ühe ühiku võrra. Kui r>0, siis ka b>0 ja vastupidi. Regressioonikordaja väljendatakse samades ühikutes nagu mõõtandmedki. Näit. b piim/rasv,kg=19 kg. See tähendab, et piima rasvasisalduse suurenemisel (aretustöö tulemusena) 1 kg võrra, suureneb lehmade piimatoodang 19 kg võrra. See tunnus, mis on murrujoone all, suureneb 1 ühiku (kg, cm, mm jne.) võrra ja murrujoone peal olev tunnus mingi ühiku võrra. 17. Populatsiooni statistiline hinnang 18. Päritavuskoefitsient, selle arvutamine Päritavuskoefitsient (h2) näitab, kui suures osas tunnuse fenotüübiline muutlikkus populatsioonis on tingitud genotüübilisest muutlikkusest. Et valik kahe polümeerse tunnuse alusel baseerub isendite fenotüüpidel, on oluline teada, mil määral
Determinatsioonikordaja mõõdab, kui hästi regressioonisirge lähendab vaatlusandmeid. Determinatsioonikordaja väljendab regressioonimudeli poolt kirjeldatud hajuvuse (ESS) suhet modelleeritava näitaja (endogeense - sõltuva muutuja) koguhajuvusse (TSS). KOVARIATSIOONIKORDAJA Kahe muutuja vahelise seose tugevuse ja suuna kirjeldamiseks võib kasutada kovariatsioonikordajat: · muutujate X ja Y hälvete korrutiste keskväärtus · andmepaaride hälvete keskmine (murrujoone pealne osa on jagatud n-ga) iseloomustab tunnuse ühismuutuvuse (kovariatsiooni) astet Kovariatsiooni väljendav juhuslik suurus cov(X,Y) võib olla vahemikus (-, ) Kovariatsioon on : · positiivne, kui muutujate X ja Y keskmine hajumine ümber nende keskväärtuste toimub samas suunas; · negatiivne kui vastassuunas; · cov (X, Y)= 0, kui juhuslikud suurused on sõltumatud. Kui cov(X, Y) 0, siis nimetatakse muutujaid X ja Y korreleeruvateks, vastupidisel
on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. Nõudmise hinnaelastsus mõõdab nõutava koguse suhtelist muutumist hinna muutumise suhtes. Kuivõrd hind ja kogus muutuvad erinevates suundades, siis on nõudmise hinnaelastsuse väärtus negatiivne. Valem, mida kasutada, võib välja näha selline, kus murrujoone peal on suhteline muutus koguses ja murrujoone all on suhteline muutus hinnas. Kui arvutada selle valemi järgi välja hinnaelastsus, siis saate tulemuse, mis on kas null või mingi negatiivne arv. Negatiivne on elastsuse väärtus nii arvutades sellepärast, et üks nendest muutustest on miinusmärgiga (tavapäraselt kui hind tõuseb, siis kogus väheneb). Nõudlus on elastne kui >1, mitteelastne kui <1 ja ühikelastne kui =1. Joonis 4
juurde tooma. Piisab sellest, kui võtame appi kõik arvud, mis saame täisarvude jagamisel nullist erinevate täisarvudega. Selliseid arve nimetatakse ratsionaalarvudeks – nad on kujus , kus ja on täis- arvud. Ratsionaalarvud on näiteks , aga ka kõik täisarvud, sest näiteks . Murrujoone peal olevat arvu nimetatakse murru lugejaks ja murrujoone all asuvat arvu murru nimetajaks. Ratsionaalarvude hulka tähistatakse tähega . Hakates arvjoonele usinalt ratsionaalarve kirja panema, märkame, et neid on väga palju ja nad asuvad arvteljel ütlemata tihedalt. Tegelikult asub iga kahe ratsio- naalarvu vahel alati veel üks ratsionaalarv: näiteks arvude ja vahel asub arv , arvude ja vahel
annaabi.ee 
