Põllumajandus- e agraarühiskond 1) korilus 2) varaagraarajastu - loomade kodustamine ja/või põllu harimine 3) hilisagraarajastu - tekib taime- ja loomakasvatuse ühenduse tulemusel Industriaal- e. tööstusühiskond Tööstusühiskonda iseloomustavad: ·tehonoologia pidev täiustumine ·tujumajandus ja kauba tootmine Esimene murrang algas 15.sajandil.(Itaalias) ·uued loomatõud ·vesiveskid ja tuulikud ·tulirelvad ·manufaktuurid Teine murrang 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus(Inglismaal) ·aurumasin ·vedur ·aurik ·kivisöe laialdane kasutamine ·masinate valmistamine ja kasutamine Kolmas murrang 19.sajandi lõpukolmandik ·teras ·elekter ·nafta ja bensiin ·autod ja lennukid ·telefonid ja raadiod Neljas murrang algas 1960. aastal ·tuuma- ja kosmosetehnika ·1980 lisandusid arvutid ning sidetehnika (nt satelliit)
Hong Kong saadi 1941 detsembri alguses, Singapur veebruaris 1942. Alad Kagu-Aasias ei olnud eraldi riigid, vaid olid Inglismaa ja Prantsusmaa (Vichy vabariigi) kolooniad. Jaapanlaste sõjaloosung oli ,,Aasia aasialastele", kuid tegelikult huvituti oma ülemvõimu kehtestamisest alntud aladele. Kagu-Aasias sõdisid lisaks Inglismaale ja Prantsusmaale ka USA väed. Nüüd võib rääkida maailmasõjast sõda Euroopas, maailmamerel (allveesõda), Kagu-Aasias. Murrangud 1939 1942 saab rääkida esimesest etapist sõjas. Seda iseloomustab eelkõige Saksamaa ja tema liitlaste pealetung. 1942 aasta suvest kuni 1943 aasta suveni oli murranguperiood sõjas. Murrang oli selle tõttu, et erinevate lahingutega pannakse seisma Saksamaa, Itaalia ja Jaapani pealetung ja algab nende taandumine. 1942 aasta keskpaigas Esimene oluline murdelahing toimus Vaiksel ookeanil juunis 1942. See kannab nime Midway
kõikuvliikumised kõikumised Vulkaanid Vulkaani ehitus laava lõõr magmakamber magma vahevöö Kuulsad vulkaanid Vesuuvi St. Helena Etna Maavärinad Fookus ehk hüpotsenter maavärina tekkekoht maakoores Epitsenter koht maapinnal fookuse kohal kus maavärin on kõige tugevam Murrangud ülang murrang alnag pangased Laamad ehk maakoore hiigelpangased Laamade liikumine I Laamade liikumine II Laamade liikumine III Laamade liikumine IV Mandrite triiv Mandrite triivi skeem 135mi 200 lj.a. milj. tagasi ataga si 70 5 milj. milj.a. a
Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang http://soundwaves.usgs.gov/2009/11/FaultTypesLG.jpg Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on tekkinud maakooreplokkide tugeva kokkusurumise tagajärjel. Fotolt on näha, et üks maakooreplokk on teise suhtes 3 m võrra kerkinud. Murrangud
Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang http://soundwaves.usgs.gov/2009/11/FaultTypesLG.jpg Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on tekkinud maakooreplokkide tugeva kokkusurumise tagajärjel. Fotolt on näha, et üks maakooreplokk on teise suhtes 3 m võrra kerkinud. Murrangud
1.1 Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets - igasuguste laamade põrkumine Kurrutused kurdmäestike teke Murrangud pangasmäestike teke Ookeanilaamade lahknemine: · Ookeaninõo laienemine ehk spreeding · Pangasmäestikuline reljeef · Maavärinad ning aktiivsed vulkaanid · Nt Islandil Mandriliste laamade lahknemine: · toob kaasa uute ookeanide tekke, nt Ida-Aafrika suurte järvede piirkonnas. · Tekivad riftiorud ja pangasmäestikud · Mandriline riftide süsteem ja vulkaanid · Nt Aafrika mandril Ookeanilaama ja mandrilaama põrkumine:
Graniit, basalt. 1.1. Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets - igasuguste laamade põrkumine Kurrutused kurdmäestike teke Murrangud pangasmäestike teke Ookeanilaamade lahknemine: Ookeaninõo laienemine ehk spreeding Pangasmäestikuline reljeef Maavärinad ning aktiivsed vulkaanid Nt Islandil Mandriliste laamade lahknemine: toob kaasa uute ookeanide tekke, nt Ida-Aafrika suurte järvede piirkonnas. Tekivad riftiorud ja pangasmäestikud Mandriline riftide süsteem ja vulkaanid Nt Aafrika mandril Ookeanilaama ja mandrilaama põrkumine:
Mandriline maakoor koosneb settekivimite , graniidi- & basaldikihist, ookeanialune maakoor aga ainult setteekivimite & basaldikihist. 3. Laamtektoonika on teooria, mille kohaselt on maakoor & vahevöö ülemine osa jagunenud üksteise suhtes rõhtsalt liikuvateks laamadeks. See toimub Maa sisejõudude mõjul. 4. Laamade eemaldumise kohal maakoor uueneb & sinna kujunevad ookeanide keskmäestikud. Laamade põrkumise kohal toimub mäestike kurdumine, esinevad murrangud, maavärinad & vulkaanilised nähtused. 5. Noores mäestikud paiknevad Vaikse ookeani tulevöös ja nn. Vahemere vöös. 6. Noored & vanad mäestikud erinevad oma välisilmelt. Noored mäestikud on teravate tippudega & järskude nõlvadega. Vanad mäestikud on ümarate tippudega & laugete nõlvadega. 7. Maavärinad & vulkaanilised nähtused esinevad põhiliselt samades vööndites, kus toimuvad kurrutused & murrangud ookeanide keskmäestikes, Vahemere vöös &
cm/aastas eristatakse seitset suurt (üle saja miljoni ruutkilomeetri), kaheksat keskmist (üle mln. km2) ja umbes 20 väikest laama (alla mln. km2) laamad võivad koosneda ainult ookeanilisest maakoorest (näiteks Vaikse ookeani laam) või mandrilisest ja ookeanilisest (Euraasia, Aafrika jt.) maakoorest laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid: vulkanism, maavärinad, maakoore nihked, murrangud ja kurrutused, kivimite teke Geoloogilised protsessid laamade äärealadel Ookeanilaamade eemaldumine ehk laamade lahknemine (spreeding)-divergents Laamade põrkumine konvergents - ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - kahe ookeanilise laama põrkumine - kahe mandrilise laama põrkumine Laamade liikumine küljetsi-transformatsioon Ookeanilaamade lahknemine
pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb survepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Valdav osa ülaosas. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang. Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas.
Pinnamoe kujunemine välistegurite toimel Murenemine Maa sise- ja välisjõud · Maa sisejõud on murrangud, kurrutus ja vulkanism, selle toimel üldiselt maapind kerkib ja liigestub · Maa välisjõud on päikeseenergia poolt käivitatud jõud (tuul, sademed, temperatuuri muutumine, lained jne.), selle toimel üldiselt maapind madaldub ja tasandub Murenemine · Murenemine on kivimite purunemine, mille käigus muutub kivimite keemiline koostis · Murenemist tingivad Temperatuuri kõikumine Vee mahu muutumine jäätumisel Kivimite lahustumine vees
eelkõige laamade liikumise tõttu, s.o. maasisese ainese ümberpaiknemisel. Üheks põhjuseks on näiteks konvektsiooniprotsessid. • Maavärinal vabaneb tohutult suur hulk energiat. Maavärina kolle ja epitsenter • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab • kivimite rebestumine e murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Kolme tüüpi murrangud Sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad kivimiplokid piki maavärina murrangut libiseda külgsuunas, üles või alla. murrang ulatus http://www.iris.edu/gifs/animations/faults.htm Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on
Vulkaanid Vulkanism ON Nähtus, mis kaasneb magma tungimisega maakoore lõhedesse. Nendeks nähtusteks on vulkaanid, geisrid,kuumaveeallikad. Vulkaanid esinevad litosfääri laamade piirialadel, ookeanide keskahelikes, ookeani laama subtutsiooni vööndis, laamade sisealadel kuumatäpi piirkonnas. Kuuma täpi piirkonna vulkaanid Tuuma pinnal kõrgendite blbalba.. tekitavad maapinnal rifti nähtuse, avalduvad murrangud ja lõhed. Laamad riivivad kuuma täpi kohal ja sellest üleminekul tekib vulkaanide jada Mandrilise maakoore liikudes üle kuuma täpi tekib võlvkerge, mille tulemusel maakoor rebeneb ja toimub mandriline riht. Selline nähtus on nt. Ida-Ranniku murrango joon. Tekib magmakolle Laava magma, mis on vabanenud gaasidest Vulkaane on 2 tüüpi: kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid Kilpvulkaan magma on hästi liikuv, väikese viskoovsusgea, aluseline ja räni vaene, gaaside
INDUSTRIAALSED TOOTMISVIISID INDUSTRIALISEERIMINE üleminek industriaalsetele (tööstuslikele) tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. INDUSTRIAALSETE TOOTMISVIISIDE TUNNUSED: · Tehnoloogia pidev täiustamine ja väljavahetamine · Turumajandus · Kaubatootmine TEHNOLOOGILISED MURRANGUD 1) 15.sajandil väljavahetussüsteem, tõuloomad, taimesordid, vesiveskid, tuulikud, trükikunst, tulirelvad jne. 2) 18.sajandil aurumasin, aurik, kivisöe tootmine ja kasutamine, masinate kasutuselevõtt, vabrikutöö 3) 19.sajandi lõpp teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, raadio, telefon, uued tööstuskaubad 4) 1960.aastast tuuma-ja kosmosetehnika, side areng, telekommunikatsioon, arvutid 5) 1980
basaldikiht), ookeaniline maakoor(2-kihti- settekivimid, basaldikiht) Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid maapinnale tõusevad. *Vaikse ookeani tulerõngas. 2Tüüpi: *Koonusekujuline kihtvulkaan, tekib kui on tegemist räni,-ja gaaside rikka viskoosse magmaga. Magma on vähe liikuv, tekivad terava kujuga vulkaanikoonused.
levinum kivi basalt. 4. Konvektsioonivoolud vahevöös suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. 5. Kui põrkuvad kaks mandrilist laamat, tekib kurdmäestik. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Kui vastastikku satuvad kaks ookeanilist laama, tekivad vulkaanilised saarestikud. Maavärin on maapinna võnkumine. Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine. Murrangud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. 6. Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kontinentaalne rift tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Kuum täpp magma maapinnale voolamise tagajärjel tekib ookeanilisi saari. 7. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kilpvulkaan lai ja suhteliselt lame vulkaan. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine. 8
Maavärin levib seismiliste lainetena. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang · maavärina kese ( epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal , kus maavärin on kõige tugevam Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4. Magnituut energia vallandumine Pallid silmaga nähtavad purustused Kolme tüüpi murrangud : Maavärinad eristatakse tekke põhjal : · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langetuslikud, mida põhjustavad koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus ( nt. veehoidla surve, maa- alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus) Maa värinad levivad seismilste lainetena. Kehalained Pinnalained
Ihatakse au ja kuulsuse järgi, kuid sealjuures unustatakse enda väärikus täielikult. Kui Jaan Kruusvalli näidendis ''Pilvede värvid'' hoidis pere kokku ning jäädi üksteise kõrvale ka raskel sõja ajal, siis nüüdisajal on vastupidi - igaüks on enda heaolu eest väljas. Inimesed on aastate möödudes muutunud isekeskseteks ja rahaahneteks. Ühiskonnas toimuvad muutused muudavad rahva mõttemaailma ja käitumist. Suured ühiskonnasisesed murrangud mõjutavad ka inimeste väärtushinnanguid. Näiteks pani 2008.-2010. aasta majandussurutis inimesi rahaga hoolikamalt ümber käima. Saadi aru, et tuleb hakata kokku hoidma- poes toiduainete hinnad tõusid, kuid firmad maksid töötajatele vähem palka. Selline olukord pani inimesi mõtlema, kuidas tuleks õigesti rahaga käituda. Maailmas toimuvad muutused muudavad ka inimesi ja nende väärtushinnanguid vastavalt vajadusele.
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist. 3. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Kurrutus ehk kivimite plastiline deformeerimine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. Nähtus kaasneb kokkusurvepingetega maakoores. Murrang on rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena,
Ehitusel, kütusena, keemiatööstuses, kunstis ja kultuuris, gaasi ja õli tootmisel, viimistluskivina, 7. Kuidas määrata kivimite vanust? Suhtelise vanuse määramiseks selgitatakse välja kivimikihtide tekkimise järjekord. Seda meetodi saab kasutada kohtades, kus kivimikihid paljanduvad maapinnal. Reeglina on paljandis kõrgemal asetsev kiht madalamal asetsevast noorem, seda aga ainult juhul, kui kivimikihtide asetust ei ole muutnud murrangud või kurrutused. Kivimite vanuse määramisel on suureks abiks kivistised ehk fossiilid. Helo Liis
ebaaus 8 organiseerija, visa, tugev / tasakaalutu, kaval, võimuhimuline 9 kunstihuviline, kiinduv, andekas / kergemeelne, ebakindel, sallimatu Rühmad Isiklik numeroskoobimärk Põhijaotus: 1. Paaritud ja paarisnumbrid 2. Intelekti numbrid 3. Loovad numbrid 4. Äritegevuse numbrid Sünnikuupäeva põhjal tehtud jaotus: 1. Kunstirühm 2. Teadusrühm 3. Ärielu rühm Suhte iseloom ja murranguaastad Eesmärk Kohtumine Ohuaasta Murrangud Langev number Eesnime number Mõju avaldub elu teises pooles Õnnelikkus Kella meetod Paariliste Oma Mina number Pulma kuupäev = suhte Oma Mina Pulma kuupäev soodsaim, kui suhte Oma Mina on nr. 6 Õnne suurendamiseks abielu kellaaeg 12 ja 3 paiku Eluteega seotud tegurid 1 Isikupära ja selle treenimine 2 koostöö ja selle treenimine 3 elurõõm ja loomine 4 kõva töö ja kannatus 5 seks ja naudingud 6 armastus ja vastutus 7 eneseuurimine ja üksindus
· Mõõdetakse seismograafiga · Tõepärasem Kus esinevad? · Maavärinad esinevad laamade piirialades (laamade põrkumine või eemaldumine) Vaikse ookeani tulevöö ehk tulerõngas Vahemere vöö Atlandi ookeani keskmäestiku vöö Miks? · Laamade liikumine · Vulkaanipursked · Koobaste, kaevanduste varingud · Maa-alused tuumaplahvatused Tagajärjed · OTSESED · KAUDSED Murrangud Inimeste hukkumine maakoores (ülangud, Kodutuks jäämine alangud) Tulekahjud Hiidlained, tsunamid Avariid Purustused Majanduse Rusuvoolud, varingud seiskumine Lisakulud kahjude likvideerimiseks Millest sõltuvad tagajärjed? · Maavärina tugevusest ja ulatusest · Rahvastiku hulgast ja asustustihedusest · Ehitiste konstruktsioonist, kvaliteedist ja
Kasulikkus Kahjulikkus: hävitab- maavärinad, mõjutab Geotermaalenergia, saab uurida maa sisemust, kliimat, mürgised gaasid ehitusmaterjal, ilus vaadata, 80%vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel. 15% eemaldumis vööndis. 10 000 maavärinat aastas 6000 inimene märkab 140 purustavat Kurdmäestikud- tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel(Alpid, Himaalaja,Kaljumäestik) Pangasmäestikud- 2 eemalduva laama eralduspiiril, seal tekivad murrangud Uus maakoor tekib ookeanide põhjas kus laamad üksteisest eemalduvad, seal on seega ka maakoor kõige noorem. Süvikud tekivad sinna kus ookeaniline maakoor põrkub ja sukeldub mandrilise alla. Maa tuumad: välistuum- raud, nikkel ja hapnik. Sisetuum- raud nikkel. Temp ja rõhk suur. Koostise ja paksuse pooles jaotatakse maakoor mandriliseks(paksus 25-80km) ja ookeaniliseks(6- 10). Maakoore kihid- Settekivimitekiht- lubjakivi, liivakivid, kildid. Graniidi kiht-tasandikel 10
Esineb tugevaid maavärinaid 9.Kuidas on tekkinud islandi saar ? Vastus: Vulkaanilise tegevuse tulemusena. 10.Kuidas tekivad kurdmäestikud? Vastus: Juhul, kui kivimid alluvad survele, nagu laamade kokkupõrkel, siis tekivad kurdmäestikud.Kui kivimikihid pressitakse voltidesse ehk kurdudesse, toimub kurrutus. Himaalaja, Alpid 11. Kuidas tekivad murrangulõhed ? Vastus:Laamade lahknemisel tekivad pinged maakoores, toimuvad murrangud, mis tükeldavad ühtse maakoore pangasteks ehk plokkideks. 12. Miks tekivad murrangulõhed ? Vastus:Seal, kus magma tõuseb tohutu jõuga vahevööst maakoore alla, painutab seda kõrgemale, maakoor rebestub ja tekivad murrangulõhed, mis jaotavad maakoore üksteise suhtes liikuvateks pangasteks. 13. Mis on ülang ja alang ? Kuidas nad tekivad ? Vastus:Ülang on pangas, mis kerkib ümbritsevast maapinnast kõrgemale. Alang on pangas, mis vajub ümbritsevast maapinnast alla poole.
Kaukaasiasse, kus Punase Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta ToomKuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus.
Kaukaasiasse, kus Punase Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus.
süsteemi. Geo- solaarne süsteem- arvestatakse nii Maa kui ka Päikesesüsteemist tulevaid välju ja kiirgusi. Olulisemad geo- statsionaarsed väljad on: Maa elektrilised ja magnetilised väljad Need on madal- ja kõrgsagedusväljad, püsiväljad. Maa magnetvälja tugevus Kesk- Euroopas on umbes 32 A/m või 40 mT. Atmosfääri väljatugevus on 100- 500 V/m, äikese korral aga võib tõusta kuni 20 kV/m ja rohkemgi. Geoloogilised kiirgused Selle põhjustavad maagid, veesooned, murrangud, maalõhed jm. Radioaktiivsete ainete ja nende laguproduktide poolt tekitatud kiirgused. Kosmilised elektromagnetilised lained Päikeselt kiirguvad partikulaarsed osakesed, elektromagnetväli ja muud kosmilised kiirgused nagu aatomituumad, ionisatsioon, polaarvalgus. Oluline mõju on ka päikesetuulel. Kosmiliste korpuskulaarosakeste poolt tekitatud kiirgused prootonid, elektronid, ioonid ja neutronid. Ioniseeriv kiirgus röntkenkiired, ultraviolettkiired
MAA JA MAAKOOR Maa tekke tähtsamad hüpoteesid. Maa siseehitus: maakoor; settekivimid, graniit- ja basaltkest; vahevöö, tuum GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes
saa ise oma elu juhtida, vaid ta peab toimima nii nagu ühiskond, või valitsev võim temalt ootab, kuid samas kui suur ta võib olla oma mõtetelt ja südamelt.. Zivago ise, suutis selle tee läbi käia, vintsutused, mis teda tabasid, nii armastuses, elus, kui rindel arstides, kujundasid tema elukäigu. Tema elu oleks võinud kujuneda hoopis teiseks, kui ühiskond oleks olnud terve. Filmi vaadates sai näha kuidas ühiskondlikud murrangud mängivad elukäigus peamist rolli. Inimene ei saanud elada oma elu nii nagu ta oleks soovinud ja tahtnud. Heaks näiteks on siin Tonya, kes kadus Komarovsky näpuotsast ning elas oma elu teadmatuses oma vanematest, kui ka Lara ja Yuri . Kõikide tegelaste pealt oli näha seda, kuidas sõjavintsutused mängisid rolli nende elu kujundamisel. Kui filmi esimeses pooles, kui algab revolutsioon, on üksikinimene veel keegi, kel on nimi ja
Naise rolli muutused ühiskonnas Naistel kui sünnitusvõimelistel inimestel on alati olnud roll järglaste ilmale toomises ning kodu korras hoidmises. Viimase saja aasta jooksul on aga ühiskonna suhtumine naistesse oluliselt muutunud. Millised murrangud on ühiskonnas toimunud? Selleks, et mõista toimunud muutusi, peab vaatama ajaloos toimunud sündmusi. Kuni 1917. aastani polnud Eestis naistel õigust hääletada, neil ei olnud võimalik valida, kes nende riiki juhvivad. Aastasadu levinud arvamus, et naistel pole ei vaimselt ega füüsiliselt enamaks võimelised kui laste kasvatamiseks. Kui oli vaja millegi üle otsustada, tegi seda naise abikaasa või tema meessugulane. Anton Hansen Tammsaare, Eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke, on
90160) koostas maailmakaardi KOPERNIK (14731543) heliotsentrilise (päike keskp.) maailmavaade BRUNO (15481600) lõpmatu universum GALILEI (15641642) tõestas heliotsentrilise maailmasüsteemi tõesuse NEWTON (16431727) gravitatsiooni seadus MAGALHÄES (14801521) 1. ümbermaailmares 15191521 DARWIN (18091882) 1. evolutsiooniteooria looja SCHWANN rakuteooria looja MENDEL geneetika rajaja WEGENER (18801930) mandrite triiviteooria (1912 laamtektoonika) Tehnoloogilsed murrangud I industrialiseerimine XV saj. põllumaj. levib väljavaheldussüsteem, leiutati metallisulatamisviisid, tulirelvad jne., tekkisid pangad, börsid, manufaktuurid http://www.abiks.pri.ee II varaindustriaalne tootmisviis XVIII lõpp XIX saj. aurumasin, vedur, aurik, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstused, masinate valmistamine III hilisindustrialiseerimine XIX saj
.. · Sünklinaal ehk vaond(negatiivne): kihid on kallutatud keskele üksteise vastu. Kujud: 1. Kurru tiivad 2. Kurru lukk 3. Kurru telgjooneks 4. Kurru telgpinnaks 5. Kurru tuum Rahulikel aladel- platvormidel- kujunevad antekliisid ja sünkliisid, kilbid. Diapiirkurrud- on kirjeldatud Tartus laululaval.. Piusas- vajumised 2.Murrangliikumised: ...on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustada nii... 3.Süvamurrangud- neil on iseloomulik pikk ja mitmefaasiline areng. Nad võivad olla aktiivsed miljoneid aastaid. 4.Maavärinad · Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. · Vulkaanilised: kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. · Langatusvärinad: suurtse koobaste sissevarisemisel. · Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul. · Maavärinad võivad tekkida ka nt suurte meteoriitide kukkumisel maale.
Välistuum on vedel, kuid sisetuum on tahke. Koosneb Ni, Fe-st. Temperatuur kuni 3000C. Kivimiringe: Magma jahtub Tardkivim mureneb Sete settib Settekivim moondub Moondekivim sulab MAGMA Laamade liikumisviisid. Laamade põrkumine: 1) Ookeaniline laama sukeldub mandrilise alla(subduktsioon). Hävib ookeaniline maakoor, süviku teke, maavärinad, tekivad moondekivimid. 2) Ookeaniline maakoor sukeldub ookeanilise alla. 3) Kaks mandrilist laamad põrkavad kokku. Laamade lahknemine: Murrangud, nõrgad maavärinad. Võrrelda kiht- ja kilpvulkaane. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast, kuid kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasist rikastunud ning märgatavalt suuremga viskoossusega. Kilpvulkaani magma on hästi voolav kuid kihtvulkaani oma liigub vaevaliselt. Kilpvulkaanide korral murrab magma sageli end maapinnale lõõride kaudu, Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanide korral toimub
toimub Vaikses ookeanis, kus ookeaniline laam nihkub piki Põhja-Ameerika laama transformset murrangut; tuntuim on San Andrease murrang nende kahe erineva kiirusega horisontaalse laama nihkumisega tekivad piki Põhja-Ameerika laama piiri sügavad lõhed; ja maavärinad näiteks: San Franciscos ja LosAngeleses. Kokkuvõtteks Laamtektoonikaga ehk laamade liikumisega on seotud kõik geoloogilised protsessid: vulkanism; maavärinad; kurrutused kurdmäestike teke; murrangud pangasmäestike teke; kivimite teke ja ringe; maakoore uuenemine ja hävimine; ookeanide laienemine ja sulgumine. VULKAAN MAAVÄRIN KURRUTUS
1) RENESSANSS-''taassünd''; 14 saj Itaalias alguse saanud ajajärk, mida iseloomustas antiigi juurde tagasipöördumist ja selle taaselustamist. R. tähendas üleminekut keskajalt uusajale, millega kaasnesid sotsiaalsed, ideoloogilised ja kultuurilised murrangud. Maailmavaateks kujunes humanism, kasvas inimese eneseteadvus, algas inimese vabaareng. Langes rüütellik moraal ning tõusis enesekesksus ja ükskõiksus. 2) R. sündis Itaalias, kuid sellel ajal oli Itaalia jaotatud erinevate valitsejate vahel, ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Põhja-Itaalia suurlinnad olid sel ajal üsna autonoomsed ning üks tugevamaid ja jõukamaid linnu oli Firenze, mis oli ühtlasi ka varaR. keskuseks. Firenzes oli väga arenenud
vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ningaromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2
Vulkaanid saab jagada kaheks - kilpvulkaanid(madal visk.), stratovulkaanid (kõrge visk.) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, mis kannab nimetust maavärina kolle(fookus). Vahetult koldekohal maapinnalolevat paika nim. maavärina keskmeks (epitsentner). Kaasnevad nähtused: tulekahjud, lõhed, tsunaamid, murrangud. Seismilised lained: pinnalained, kehalained(ristlained - p-lained; pikilained - s-lained) Seismograaf on aparaat, mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks. Kõige kiiremini jõuavad kohale p-lained, siis s-lained, viimastena pinnalained. Transformmurrangu epitsentner 100km. Laamade sukeldumine epitsentner 700-800km. Kui maavärina murrang leiab aset vee all, tõukab see ka veesammast üles, tekitades tsunami.
ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Hawaii saarte teke ja vanus 3,6-5,8 mln a 2,3-3,3 mln a 0,5-1 mln a Kuni 0,8 mln a Kuum täpp Kuumad täpid maakeral Mandrilise maakoore teke ja mandriline rift Moodustub Tekib mandrilist mandriline rift maakoort murrangud Kuum Ookeanilaamalt "kraabitud" täpp kivimite liitumine mandri servaga Magma tõus Milliseid laamade liikumisi ja sellega kaasnevaid protsesse näed joonisel? 4. 3. 2. 5. 1.
See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid5 või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Millest nafta koosneb? Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal lihtne, on molekulaarne koostis väga keeruline. Süsinik (82...87%) Vesinik (12...15%) Väävel (1,5%) Lämmastik (0,5%) Hapnik (0,5&) Omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Mida suurem on nafta erikaal6, seda suurem on lisandite sisaldus
16. 1942 esimesed pävad Talvesõda 1. Millal kuulutati välja Soome iseseisvus? 2. Millal sai soomest Rahvasteliidu liige? 3. Millal alustas NSVL Soome vastu sõda?Millal see lõppes? 4. Soomlaste väejuht? 5. Miks ei julgenud Stalin kou Soomet vallutada? 6. Millal toimus jätkusõda? 1. 6.dets 1917 2. 1920.a 3. nov, 1939-12 märts 1940 4. Mannerheim 5. Britid ja Prantslased otsustasid appi tulla 6. 1941-1944 Murrangud sõjas 1. Millal, kus suutsid Britid Sakslased lõplikult alistada? 2. Millal muutus Punaarmee õnn ja mis lahingus? 3. Millal üritas Saksamaa viimast korda Punaarmeed alistada? Kas see õnnestus? 4. Kus said sakslased karmilt Prantsusmaa käest lüia? Millal? 5. Millal/ millega lõppes teine maailmasõda? 6. Millal/mis sündmuste tulemustena andsid Jaapanlased alla? 7. Teine maailmasõja ametlik lõpp? 1. Põhja -Aafrikas Egiptuses, 1942 2
Arenesid sama mudeli järgi, põliselanikud söödi välja. 2. Istanduskoloonia- Banaanivabariik(vürtsid) 3. Ressursikoloonia- naftavälja müümime 4. Poolkolooniad 5. Faktooriad 6. Reservkolooniad- Sõjalised tugipunktid, ei toimunud tootmis sisseviimist, kõige vaesemad Infoühiskond Eeldusi- Koloniaalimpeeriumite lagunemine, suured läbimurred. 1970ndate info tekke. Tehnoloogilised murrangud: · Infotehnoloogia areng · Geenitehnoloogia · Nanotehnoloogia · Alternatiivenergeetika(taastuv) · Äriteenused · Meelelahutus · Logistika(kaubad õigel ajal õigesse kohta ja et oleks odavam) Majandusharud · Tekstiiltööstus, metsatööstus, metallurgia, transport ehk veondus, kalandus, põllumajandus. · Iga majandusharu vajab loodusvaresid, erinevate oskuste nind võimetega tööjõudu ning kapitali
(Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi, Kui 19. saj kirjutati ohtralt ülevaatlikke kirjanduslugusid, siis 20. sajandi lõpul ja 21. sajandil koosnevad ulatuslikumad kirjanduslood pigem erinevate autorite kirjutatud artiklitest. Kirjanduseajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel. Kirjanduslugu ei ole homogeenne ja püsiv areng, pigem iseloomustavad seda murrangud ja lüngad. Kirjandus on mitmeti seotud ajalooga: kirjandusteos on teatud ajaloolise konstellatsiooni produkt, talle on avaldanud mõju tema ajastu ideoloogilised, esteetilised jm tingimused. Kirjandusajalugu jaotatakse enamasti perioodideks- Periodiseerimine on käsitletava ajalooprotsessi tinglik jaotamine kronoloogilisteks ajalõikudeks, perioodideks vastavalt nende lõikude
Mükeenes Argolises tõid päevavalgele suurepäraseid leide. Need lubavad järeldada, et nende ühiskondade keskusteks olid kuningalossid, kust rühm ametnikke korraldas käsitööliste ja kaupade kokkuvoolu. Näib, et neid tsivilisatsioone tabas allakäik umbes aastal 1200 eKr, mille põhjustas dünastiatevaheline rivaalitsemine ja endiste kaubandus-sidemete katkemine. Homerose Iliases esinevates müütides Trooja sõjast võivad peegeldada murrangud, mis kärpisid Mükeene tsivilisatsiooni elujõudu. Kreeka maastik ja loodus Maastiku iseloomulikeks joonteks on mäed ja liigendatud rannik. Kreeklased sõltusid äraelamiseks põllundusest ja kaubandusest ning Kreeka ajaloos on tähtsal kohal võitlus põllumaa ja ülemvõimu eest merel. Vanimad asulad on pärit 7000 eKr, ning elanikkond koondus suurematesse asulatesse 3500 a eKr. Asulad olid korrapäraste tänavatega, keskse väljakuga ja mõne tähtsa hoonega selle ääres
Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse
Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Joonis 2. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas. NB! Vaata, õpi: LAAMTEKTOONIKA http://gaia.gi.ee/geomoodulid/ Joonis 3. Laamad Joonisel on kujutatud kolm erinevat tüüpi laamade liikumist:
Lageda eesti asunduses õnnestus haigusele lõpuks piir panna. Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli Tammsaare taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile, mille õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes
See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist 2 Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C
vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40..
Mis on maavärin? · maavärina KOLLE (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina KESE (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam. Maigi Astok Kui võtta arvesse ka nõrgad maavärinad magnituudiga alla 4, siis toimub aasta jooksul kogu maailmas vähemalt 100 000 maavärinat. Jaava Maigi Astok Kolme tüüpi murrangud Sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad kivimiplokid piki maavärina murrangut libiseda külgsuunas, üles või alla. murrang ulatus Maigi Astok http://www.iris.edu/gifs/animations/faults.htm Maigi Astok MAAVÄRINAID ERISTATAKSE TEKKE PÕHJAL: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega
1960 dem. Kennedy, vab. Nixon. Esimest korda toimus teledebatt. Kennedy valimisprogramm oli New Frontier - uued rajajooned. Ase- presidendiks sai Jonson. Kennedy sai endale ka mustanahaliste hääled. Juba valimiskampaania käigus kuulutas Kennedy välja oma välispoliitilise doktriini - paindlik reageerimine. Esimesel presidendiks olemise kuul andis Kennedy välja 32 ametlikku avaldust ja 22 presidendi dekreeti. 1960. olid USAs murrangulised. Põhiprobleemid, murrangud: 1. Kodurahu probleem (neegriküsimus) 60. kandus neegriliikumine põhjaosariikidesse. 1963 Marss Washingtoni. Demokr. toetasid neegreid ja 60. Aastate teisel poolel võeti vastu rida seadusi, mis soodustasid mustade liitumist USA ühiskonda. 2. Kosmose problemaatika Suund, et USA viib esimesena inimese Kuule, suurejoonelised kosmoseprogrammid, palju raha NASAle. 3. Majanduspoliitika - seisaku ületamine Probleem lahendati keinseanistlikult (inflatsiooniga majanduse
annaabi.ee 
