on nokk pea külge kleebitud. Kuid pidin oma arvamust muutma, kui Apinist laval nägin. Lihtsalt hallikad riided ja nokamüts, piiratud sõnakasutus, kuid milline näitlemine! Kindlasti oli just tema selles etenduses minu lemmik. Kui lavale ilmus Mardu vanaema Mummi, tekkis tunne, et palgatud on ehtne talunaine. Mummi rollis oli Aime Käen ning mõtlesin, et on kaks võimalust ta kas võttis saarte murraku kursusi või ta räägibki nii. Kohati tekkis tunne, nagu mu vanavanaema oleks lavalaudadel taas ellu ärganud. Arvan, et selle murraku kasutamine andis talle tohutu eelise, sest tihti seostatakse saare elanikke just keelemurdega. Mardu ema Luigit mänginud Aili Salong oli minu arvates seekord lavalolijatest nõrgim. Ta ei olnud halb, aga teised näitlejad tegid paremat tööd. Siiski andis ka Salong, nagu kõik teisedki näitlejad, väga hästi Luigi olemust edasi
katekismust, laulmist, edasijõudnutele ka kirjutamist ja arvutamist. Rahvakoolidele tuli muretseda ka lauluraamatud. Forselius, otsutanud rahvast õpetada, rajas Rootsi kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopi mõisa seminari, kus ta hakkas õpetama tulevasi koolmeistreid. Seminar avati 1684. aastal. Seminar kujunes eestikeelsete maaharitlaste esimeseks taimelavaks. Lõuna-Eestist tulid kokku kõige andekamad talupoisid, kes tõid kaasa eri kihelkondade sõnavara ja murraku. Nõnda olid seminar ka murrete lähendamise ja ühtse kirjakeele ettevalmistmise kohaks. 1686. aastal lõpetas esimene lend koolmeistreid, kes hakkasid oma koolides samuti uute õpperaamatute järgi õpetama. Samal aastal läks Forselius oma kahe õpilasega Rootsi, et tõestada Eesti maarahva õppimisvõimelisust, mida ta ka suutis teha. Tänu sellele saadi toetust koolimajade ehitamiseks Harju-Madise ja Risti kiriku juurde. Forseliuse juhitud seminar töötas kuni aastani 1688
Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arvukamalt Mulgi läänemurrakuis (Halliste, Karksi, Paistu). Mulgi idamurrakuis (Tarvastu, Helme) leidub rohkel arvul Tartu murdega ühiseid jooni. Arvamus, et Karksi on Mulgi murde keskne murrak, baseerub arvatavasti faktil, et Karksi murraku leidub enim Mulgi murdele iseloomulikke tunnusjooni. Lõunaeestilisi jooni on kõige rohkem Helme idaosas, pisut vähem teistes Helme osades ja tunduvalt vähem Tarvastus ja Karksis. Suurima arvu Mulgi murdele omaseid jooni võib leida Karksist ja selle ümbrusest, samuti Hallistest ja Helme lääneosast. Lõunaeesti murretest on Mulgi murre kõige lähedasem põhjaeesti murretele. Teatud Mulgi murde tunnusjooni võib leida koguni Saaremaalt, samuti Tartu murde
TÜ lõpetanud Mari Kendla, kes uurib eesti kalanimetusi, on TPÜ doktorant (juhendaja Viikberg). Endised murdesektori juhatajad Mari Must ja Valdek Pall on jätkuvalt olnud teaduslikult aktiivsed ja avaldanud mitmeid uusi uurimusi. EKI murdesektori suuremateks töödeks on olnud ,,Eesti murrete sõnaraamat" (aastatel 19942002 on sõnaraamatut ilmunud kokku 12 vihikut), eesti murrete akadeemiline tekstisari (19952002 on ilmunud viis köidet), eelnimetatud Hargla murraku morfoloogia projekt (Pihelgas 2000, Rosenberg 2000), Lääne-Eesti kohanimede projekt (Kallasmaa 1996, 2000a, 2000b), koostöös TÜga eesti murrete elektrooniline andmebaas (vt Lindström 200 jt 2001), koostöös TÜ, Soome ja Karjala teadlastega läänemeresoome keeleatlase projekt ,,Atlas linguarum fennicarum" (ALFE, Helmi Neetar, Vilja Oja) ja murdeplaatide tegemine (Mari Kendla, Jüri Viikberg). EKI murdeuurijatest on filosoofiadoktori väitekirja kaitsnud Marja Kallasmaa
...................................................................16 9. Lisad.....................................................................................17 9.1 Kaart 1 (Eesti murdealad) ........................................................17 9.2 Kaart 2 (Tartu murdealad).........................................................18 2 2. Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Tartu murde ja Otepää murraku eelkõige elukoha tõttu, kuid ka sellepärast, et minu ema räägib kodus palju Otepää murrakut ja seega oskan ka seda ise veidike. Mulle pakkus suurt huvi sellest rohkem teada saada ja oma teadmisi sel alal täiendada ning selline teemakäsitlus õppeaines andis selleks suurepärase võimaluse. Mulle meeldib väga Jakob Hurda ütlemine: ,,Murretes on palju teaduse tuuma, ka vana aja tundmist, sest keel on ju terve inimese elu suur ilmutaja
liivlasi ja rootslasi. Varasem ajalugu Inimasustuse vanimaks jäljeks on juhuleid - silmaga kivikirves, mis kuulub nooremasse kiviaega ning viitab sellele, et Kihnut kasutati juba sel ajal arvatavasti tolleaegsete kalurite (meresõitjate) peatuspaigana. Arvatakse, et püsiasustus tekkis peale 1343. a Jüriöö ülestõusu, mil põgeneti siia ülestõusudele järgnenud karistusretkede eest. Vanimate asukate juured olid tõenäoliselt Saare- ja Läänemaal, millele viitavad kihnlaste murraku sarnasus nimetatud paikkondade murdega ning mitmed teised 5 Marek etnograafilised elemendid. Esimeste asukate seas on olnud tõenäoliselt ka rootslasi (sellele viitb roosiküla nimi) ja liivlasi, keda leidus saarel veel 16. Sajandil. Kihnu saart on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud 1386.a. (Kyne). Kihnu saare asustamise aja kohta puuduvad seni täpsemad andmed
maailmast eraldi seisvat vaimumaailma ehk keha ja vaim on ühtsed, mida pooldavad ka enamik tänapäeva psühholooge. 1.5 Psüühika ja kultuur Juri Lotmani(1922-1993) kultuuri määratlus: kultuur on kõik see, mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi antakse. Antud määratluse järgi pole inimene ainus, kel kultuur on. Ka laululinnud õpivad teineteiselt linnulaulu kohaliku ,,murraku" paigas, kus nad üles kasvavad. Inimahvidel on õpitud käitumisviise kümneid (Aafrika eri paikade simpansid erinevad teineteisest lausa kultuuriti). Inimesed on ainsad, kel on keerukas märkide süsteem, mis on peamine kultuuritraditsiooni edasikandja- keel (kuid ka targemad ahvid suudavad ära õppida erinevaid märke ja kogunu sadu viipekeele märki, mida nad ka kasutada oskavad). Keele ja märkide abil kujundab inimene ümber oma mälu,mõtlemis kui ka psüühilised funktsioonid
seda olen tahtnud sellest rohkem teada ning nüüd avanes mul hea võimalus seda ka teha. Ajalugu Hispaania keele lätted pärinevad 1. sajandist Kastiilia piirkonnast. Sellel aja oli Hispaania aladel muhameedlaste ülemvõim ning levis Andaluusia ladina keel. Esimesel aastatuhandel ei olnud põhjust arvata, et Kastiilia murrak võiks saada eriti mõjusaks. Kuid võimuvahetused 1037. ja 1492. aastal, kui kristlased suutsid Hispaania araablastelt tagasi vallutada, tõid Kastiilia murraku peamiseks keeleks Hispaaniasse, millest hakkas arenema tänapäevane Hispaania keel. ( Austin: 20-21 ) Keele üldiseloomustus. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Keel on kujunenud Pürenee poolsaarel rahvaladina keelest ning see sisaldab keldi-ibeeri segakeele jälgi. Samuti on keeles palju araabia laene, mida on umbes 4000 sõna kandis. Enamus araabia laensõnu algavad liitega a-/al-/az-, mis viitavad araabia keele määravale artiklile. Näiteks:
On avaldanud eesti keele kohta artikleid, õpikuid, käsiraamatuid (eesti ja soome keele erinevused, eesti keele häälikulugu, eesti kohanimed), eesti-soome sõnaraamatu. Uuris ka muid läänemeresoome keeli. Üks ES asutajaid ja esimene esimees. 1913 väitekiri ,,Lautgeschichtliche Untersuchung über den Vokalismus des kodaferschen Dialekts mit Berücksichtigung anderer estnischen Mundarten" ja monograafia Kodavere murde häälikuloost. Esimesed suuruurimused ühe eesti murraku kohta, vokalismi ajaloo alal teedrajavad kogu läänemeresoome keelerühmas. Eksperimentaalfoneetika meetoditega uuritud häälikud + häälikuajalugu. 1917 ,,Viron kielen äännehistorian pääpiirteet" Kolm suunda: 1) keeleuuenduslik (J. Aavik, V. Grünthal), 2) konservatiivne (J. Jõgever, K. Leetberg), 3) keelekorralduslik (J.V. Veski). 1908 Tapa keelepäev. 6 esindajat kummastki linnast. Lähtepunktiks soome keeleteadlase E.N. Setälä keelekorraldussoovitused
liivi, Ugala ehk lõunaeesti murdeks ja maamurdeks ehk põhjaeesti murdeks. Märgatava lahknemiseni viisid meie ajaarvamise esimestel sajanditel viisid uuendid. (Rätsep 2002: 12) Esimesel aastatuhandel võis alguse saada ka maamurde lahknemine neljaks murrakuks, hiljem murdeks. Esmalt eristus Vaia murre, millest hiljem iseseisvus vadja keel ja ala lääneosas põhjaeesti idamurre, mis hõlmas ka muistse Vaiga maakonna. Vaia murde järeltulijaks peetakse Vaivara ala, mis ei välista selle murraku hilisemat liitumist Viru murdega. Tõenäoliselt said sealt alguse ka saarlaste ning läänemaalaste keelepruugis. (Rätsep 2002: 14) Niisiis oli Eesti aladel aastatuhande lõpuks välja kujunenud neli ulatuslikumat hõimumurret, kus oli arenemas sisemine diferentseerumine, mille tulemusena tekkisid hiljem taas uued murded. Selleks ajaks näis olevat kahanenud ka Eesti ala pidev keeleline kontat teiste murderühmadega, algul arvatavasti idarühma murretega, seejärel ka põhjarüma murretega
Võib arvata, et esimestel sajanditel viisid just uuendid märgatavale lahknemisele. Esimesel aastatuhandel võis alguse saada ka maamurde lahknemine neljaks murrakuks, hiljem murdeks. Esmalt eristus Vaia murre, millest hiljem iseseisvus vadja keel ja ala lääneosas 4 põhjaeesti idamurre, mis hõlmas ka muistse Vaiga maakonna. Vaia murde järeltulijaks peetakse Vaivara ala, mis ei välista selle murraku hilisemat liitumist Viru murdega. Võib arvata, et just sel ajal olid kujunenud ka esimesed erijooned saarlaste ja läänemaalaste keelepruugis. Seega oli Eesti aladel aastatuhande lõpuks välja kujunenud neli ulatuslikumat hõimumurret, kus oli arenemas sisemine diferentseerumine, mille tulemusena tekkisid hiljem taas uued murded. Selleks ajaks näikse olevat kahanenud ka Eesti ala pidev keeleline kontat teiste
Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1980 (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XIX). · Salminen, Väinö: Runonäytteitä Vatjan kielestä. Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1928. · Tsvetkov, Dmitri: Vatjan kielen Joenperän murteen sanasto. Helsingi: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1995 (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XXV). · Tsvetkov, Dmitri: Vadja keele grammatika. Tallinn, 2008. · Viitso, Tiit-Rein: Vadja keele Luutsa-Liivtsülä murraku fonoloogia. Emakeele Seltsi aastaraamat VII. Tallinn, 1961. Kokkuvõte Huvitav oli teada saada selle sugulasrahva kommetest ja ajaloost, kuna ma polnud sellest rahvast varem midagi kuulnud oli see uus ja huvitav. Kahju ainult sellest, et seda keelt ähvardab keelehääbumine. Vadjalased on hääbuv rahvas. Seda võib järeldada isegi faktist, et noorim vadjalane on sündinud 1935. aastal. See tähendab, et tänapäeval on noorim vadjalane 71 aastat vana
germanistid. Ka Tartu Ülikooli õppejõududel on olnud selles töös kaalukas osa. Vene laenude osa uuris Mihkel Veske. Eesti keele sõnade päritolu sedelite süstematiseeritud kogu ehk kartoteeki püüdis kokku panna Jaan Jõgever, kahjuks selle kogu viimased säilinud materjalid hävisid ülikooli peahoone põlengus. Sõnade päritolu uurimises on tähtis roll ka Lauri Kettunenil, kes oma doktoriväitekirjas Kodavere murraku häälikuloost ja eesti keele häälikuloo trükistes on esitanud mitmeid sõnade päritolu seletusi. Ta on koostanud ka liivi sõnaraamatu, mis ilmus 1938. Aastal. Selles leidub viiteid eesti ja liivi ühissõnavarale ja alamsaksa laenudele eesti keeles. Suure osa oma elust pühendas Andrus Saareste eesti murrete sõnavara kogumisele ja uurimisele. Tema esitas esimesena oma käsiraamatutes ülevaate eesti sõnavara rühmitumisesr päritolu alusel
auramine), ümmargune kuhi (= koonus), kandiline kuhi (= püramiid),võimustetu saadik (= volinik), ohatus (= hädaoht), läigitaja (= arst). 9. Murdesõnavara, slängisõnavara, hinnangusõnad Keele sõnavaras võime osi eraldada veel kasutajaskonna territoriaalse ja sotsiaalse jagunemise järgi. Ruumiteljel võime näha, et eri paikkondade kohamurdeis ehk dialektides käibib erinev murdesõnavara ehk murdeleksika. Nt võime rääkida Tartu murde sõnavarast, Karksi murraku sõnavarast, aga ka kogu eesti (keele) murdesõnavarast. Murdesõnavara moodustavad murdesõnad, s.o sõnad, mis on käibel ühe keele ühes või paaris murdes. Pandagu siinjuures tähele, et praegu ei ole jutt murdepäritoluga kirjakeelesõnavarast. Nt on Hiiumaa murdesõnu nilvamadu `vihmauss', ninatopp `taskurätik', nurutuul `tasane tuul', haul `aur'. Sotsiaalteljel lahknevad rahvuskeele tüvest eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid
mismoodi nad oma koduküla lapsi lugema ja laulma õpetavad. Forseliuse kasvatus- õppetööd kergendas asjaolu, et seminaristid tulid taluperedest, kus tolle aja kasvatus rajanes vanemate rangel autoriteedil, valitses kindel kodukord, rahulik elurütm ning tööjaotus nooremate ja vanemate vahel. Seminar kujunes eestikeelsete maaharitlaste esimeseks taimelavaks. Lõuna-Eestist tulid kokku kõige andekamad talupoisid, kes tõid kaasa eri kihlkondade sõnavara ja murraku. Tartu- ja Võrumaa põhjapoolsemates kihelkondades oli tarvitusel Tallinna murre, lõuna pool Tartu-Võru murre. Forselius ise rääkis põhjaeesti keeles. Seega oli seminar teatud viisil ka keelemurrete lähendamise ja hilsema ühise kirjakeele ettevalmistamise kohaks. Oletatavasti kuulus tõlkimine ja emakeelsete värsside kirjutamine peamiselt küll andekamate õpilaste õppetegevusse. Forseliuse seminaristid olid Eestis esimest põlve maaharitlased. On
Korpus koosneb: o Digitaliseeritud murdelindistustest o Foneetilises transkriptsioonis murdetekstidest, mis põhinevad lindistustel o Lihtsustatud transkriptsioonis murdetekstidest o Morfoloogiliselt märgendatud tekstidest o Infost keelejuhtide, lindistuste ja litereeringute kohta Soovi korral saab otsitulemusi kuvada koos kontekstiga Otsida saab märksõna, tähenduse, sõne, vormi, keele, murde, murraku ning keelejuhi vanuse ja soo alusel Eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus Koostavad Pire Teras, Pärtel Lippus, Tuuli Tuisk, Nele Salveste, Sander Pajusalu, Liis Raasik, Helen Türk, Kätlin Aare, Anette Ross ja teised Tartu ülikooli tudengid Hetkeseisuga on märgendatud 357 879 sõnatasandi segmenti, 1 077 674 häälikutasandi segmenti, 472 460 silbitasandi segmenti ja 85 494 taktitasandi segmenti
Arnold Kask (1956, 1984) esimene, kes on eraldanud kirderannikumurde! I Põhimurded: põhjaeesti põhjaranniku lõunaeesti Eesti murdejaotus peamurded: põhjaeesti lõunaeesti murderühmad: põhjaeesti kirderannikum. lõunaeesti murded: saarte lääne kesk ida ranniku kirde mulgi tartu võru setu murraku- rühmad: läänesaare hiiu põhjalääne jne. murrakud: Kihelkonna, Pöide, Reigi, Risti, Ridala jne. 3 Eesti murrte häälikulised erijooned: Erijoon Ra Ki Sa Lä Ke Ida Mu Ta Võ Se Q3 - - + + + + + + + +
paralleelselt, kusjuures kõik idiolektid erinevad mingil määral üksteisest; 33 - võõrad formatiivid kohandatakse algul oma murde häälikusüsteemi, hiljem aga võetakse üle ilma kohandamata. Selliselt võib nt olla kahe põlvkonna keele murdelisus suhteliselt sarnane, kuid siis on nooremas põlves vähem kitsalt murrakuomaseid malle ja murdevõõraste mallide hulgas enam neid, mis ei sobi murraku häälikusüsteemiga kokku. St algul kaovad kitsalt murrakuomased vormid ja seejärel tuleb uus tase, kus mittemurrakulisi vorme ei kohaldata enam murraku häälikusüsteemiga. Murrete nivelleerumist on uurinud eeskätt Karl Pajusalu ja tema kaastöölised, kasutades kvantitatiivse sotsiolingvistika meetodeid. Uurimisobjektiks on olnud Mulgi ja Võru murre (vt konkreetseid tulemusi eespoolt). Kuid ka siin oleks vaja jätkata uurimusi nt saarte murde põhjal. 7. Keel ja tema tulevik
Eesti häälikuloo uurimise rajaja, on avaldanud eesti keele kohta artikleid, õpikuid, käsiraamatuid, eesti-soome sõnaraamatu. Uuris ka muid läänemeresoome keeli. Üks Emakeele Seltsi asutajaid ja esimene esimees. · Keeleajaloo uurimine: vähe. Soome uurijad uurisid ka sugulaskeelte, sh eesti keele ajalugu. Eestis üksikuid uurimusi. · 1913 väitekiri ja monograafia Kodavere murde häälikuloost. Esimesed suuruurimused ühe eesti murraku kohta, vokalismi ajaloo alal teedrajavad kogu läänemeresoome keelerühmas. Eksperimentaalfoneetika meetoditega uuriti häälikuid, häälikuajalugu. Kirjakeele arendamine 20.saj esimesel poolele 3 suunda: 1) Keeleuuenduslik (Aavik, Grünthal) 2) Konservatiivne (Jõgever, Leetberg) 3) Keelekorralduslik (Veski) 1908 Tapa keelepäev: · 6 esindajat kummastki linnast · Lähtepunktiks soome keeleteadlase keelekorraldussoovitused
Y-ist saab edaspidi radikalismi märk. 3. Loeng Multiphonic Rodent Princess and page ARVESTUSED: 11.12 kell 10.00-12.00 ja 07.01 (loengu ajal) Henrik Visnapuu (1890-1951) Pedro Krusten ,,Kaugelviibija käekõrval" (1957) Harald Peep ,,Henrik Visnapuu" (1989) Esimene raamat ,,Amore" 1917. Ta oli pärit Lõuna-Eestist. Ta perekond rändas Lõuna-Eestis ringi tähendas seda, et Visnapuu ei õppinud ühtegi murrakut täielikult ära, kuid alati oli mingi Lõuna-Eesti murraku mõju kõnes juures. Ta kirjas/kõnes on rohkem vokaalharmooniat kui teistel autoritelt. Ta lõpetab gümnaasiumi, töötab õpetajana, kuid see ei meeldi talle. Ta püüab ülikoolis edasi õppida, aga need katsed ei vii teda sihile diplomini. Ta harib ennast poeetika aladel muutub väga teadlikuks luuletajaks. Selle teadmise üks näiteid on see, et kui ta avalda raamatu ,,Poeetika põhijooni", siis Visnapuu on kirjutanud seal peatüki ,,riimikäsitlus". Noorusaegsed otsingud
annaabi.ee 
