Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Murdeiga Inimeseõpetuse referaat Juhendaja: Ülle Säälik Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord 2 Mis asi on murdeiga? 3 Mida peaks teadma üks murdeikka astuv inimene? 4 Põhilised muutused inimeses: Seksuaalsus 5 Põhilised muutused inimeses: Suhted ja tunded 6 Mis asi on murdeiga? 3 Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslastesse, täiskasvanutesse ja maailmasse. Miks?
Toimuvad väga kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Muutuvad suhted vanemate ja sõpradega. Areneb eneseteadvus- tekivad mured ja konfliktid. Teismelisele tundub, et ta elus on probleeme, mida on võimatu lahendada ja tulevik on ebaselge. (V. Maanso, R. Selg ,,Laps on jõudnud murdeikka", 1976). Noorukiiga Kuues eaperiood on noorukiiga. See toimub aastatel 16-22. Murde- ja noorukiiga ei ole piiritletud. Noorukieas hakkab toimuma rahunemine ja tasakaalustumine-püütakse leida iseennast. Saavutatakse iseseisvus. Nooruk hakkab juurdlema filosoofiliste probleemide üle. (V. Zukovskaja ,,Vestlusi kasvatusest", 1979). Noor hakkab kahtlema paljudes küsimustes- kelleks ta tahab saada, oma seksuaalsuses jne. Kujuneb välja terviklik ego-indentiteet. Oluline
Sündides siia tundmatusse maailma, ei tea me veel, mis meid siin ees ootab. Inimene hakkab kasvama ja arenema, ta hakkab kohanema maailmaga, pidevalt tekivad uued arusaamad, ideed jne. Jõudes murdeikka hakkab laps kujunema ümber täiskasvanuks, toimuvad füüsilised kuid eelkõige ka psüühilised muutused. Inimene hakkab tajuma maailma olemust selgemalt, mõttemaailmas võivad toimuda 180-kraadised pöörded, tekivad täiesti uued arusaamad, probleemid, mõistatused jne. Väga suuresti mõjutab aga erinevaid indiviide ka ümbritsev keskkond. Kuid on inimesi, kellele keskkonnategurid niivõrd ei mõjugi. J. D. Salingeri teoses "Kuristik rukkis" on peategelaseks
Võivad toimuda tülliminekud sõpradega ja vanematega, moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne. Murdeeas hakkab inimene otsima oma identiteeti ning ta tunneb ennast unikaalse ja humaanse olevusena. Ta märkab oma kaasasündinud iseloomujooni ning seda, et tal on võimu kontrollida oma saatust. Sel ajal soovib ta leida oma kohta elus, olevikus ning seda, kes ta tahaks olla tulevikus.Üleminek lapsepõlvest murdeikka on raske kuna muutub tundlikus sotsiaalsete ja ajalooliste muudatuste suhtes. Teiselt poolt kannatab murdeealine rohkem kui kunagi varem. See seisund võib põhjustada isoleeritust, tühjuse tunnet, murelikkust ja otsustamisvõimetust. Noored tunnevad, et nad peaksid, kuid ei oska teha tähtsaid otsuseid, mida ühiskond neilt ootab. See tekitab neis hirmu. Tähtsaks väljakutseks on otsuste tegemine. Seda on murdeealine enne ka teinud, aga nüüd on need tihtilugu olulisemad
MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a)
teadlased. Kui nad valivad mõne kunstiala, saavad just neist selle ala silmapaistvad viljelejad. Kuskil neljanda ja kümnenda eluaasta vahel võivad nad vahetada umbes 15 korda loomingulist valdkonda tegelda ühe alaga viis minutit ja seejärel selle kõrvale heita. Teadmiseks kunstnike ja muusikute emadele: ,,Ärge ostke töövahendeid ega muusikariistu, parem laenutage!" Indigokunstnik võib töötada korraga viie- kuue erineva instrumendiga. Kui ta jõuab murdeikka, valib ta ühe kindla tegevusala ning saab selles meistriks. 4. Interdimensionaalne. Interdimensionaalsed indigod võivad olla suuremat kasvu kui ülejäänud indigod. Kui nad on ühe- kuni kaheaastased, võite nendega rääkida kõigest. Nad vastavad teile: ,,Ma tean seda. Ma oskan seda. Jäta mind rahule." Nemad on need, kes toovad maailma uusi filosoofilisi suundi ning panevad aluse uutele religioonidele. Nad võivad olla pisut jõhkravõitu,
Mis oli raske? Kes olid Su sõbrad koolis? Kes olid Su lemmikõpetajad? Kas Sa mäletad koolikiusamist? D. Sõbrad ja huvid Mida Sa tegid vabal ajal? Kes olid Su sõbrad ja mida te kokku saades tegite? Kas sul olid hobid? Mis need olid? Lemmik jutud? Lemmik mängud? Lemmik mänguasjad? Kes Sa tahtsid olla suureks saades? II. Murdeiga A. Muutused peres Kuidas muutus Sinu vanemate suhe kui sa jõudsid murdeikka? Kui Sul oli nendega tüli, siis mille üle see oli? Kas Sul olid majapidamistöid? Mis need olid? B. Kool Mis olid Sinu lemmikõppeained? Mis olid kõige vastumeelsemad õppeained? Kas koolis olid mõned meeldejäävad õpetajad? Kirjelda neid. Kuidas nad mõjutasid Sind? Kas Sa võtsid osa koolivälistest tegevustest? Millistest? Mis oli Sul tollal kavas, kuhu kooli minna või kuhu tööle minna?
On vaja arvestada LAST, mitte tema eripärasid! Igal lapsel on oma sünnipärased eeldused ja puudused, võimalused ja piirangud, unistused, huvid ja hirmud, usk, lootus, armastus, tahe ja kindlusetunne. Lisaks pärilikele eeldustele on õpe ja kasvatus tingitud elukeskkonnast selle sõna kitsas ja laias tähenduses. Kasvatus ja kasvukeskkond saab sünnipäraseid eeldusi mõnevõrra võimendada ja kompenseerida puudusi. Murdeea periood (u 12-18 a). 10-12 a üleminek murdeikka 12-14 a varane murdeiga 15 -16 a keskmine murdeiga 17-18 a hiline murdeiga Tütrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. Inimese isiksuslikku arengut kirjeldab Erik Eriksoni (1902-1994) teooria. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka, k.a.kõrgkool. Eriksoni arenguteooria 5.aste, mida kirjeldatakse kui identiteedi kujunemise ja hajumise konflikti, kajastab noorukiea alguses tekkivat
Elanikkonna liikuvuse tõttu olid traditsioonilised perekonnasidemed siin paratamatult nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku. Seetõttu sõlmiti linlaste abielud senistest rohkem abiellujate endi vastastikuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuse järgi. Linna aristokraatia ja aadli seas püsisid traditsioonilised perekonnapeade kokkuleppel sõlmitud abielud, kus juba küpses eas mees kosis sageli vaevalt murdeikka jõudnud tüdrukut. Jõukas pered piirasid ka oma tütarde liikumisvabadust, et vältida kokkupuuteid võõraste meestega. Samal ajal levis linnades laiadaselt prostitutsioon, millese ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. Kuna mehed abiellusid suhteliselt hilja, kui oldi hankinud ühiskondliku positsiooni ja varanduse, et pere toita, siis nähti prostitutsioonis vallaliste meeste jaoks
Elanike hügieeni tagamise tarvis rajati avalikke saunu 6) Ellu suhtumine ja väärtused: Linnas · Elanikkonna liikumise tõttu olid traditsioonilised perekonna sidemed nõrgemad · Eeskätt sõlmisid kesk ja alamklass abielusid vastastikusest sümpaatiast, mitte vanemate ettekirjutuste järgi. · Linna aristokraatia ja aadli seas püsisid traditsioonilised perekonnapeade kokkuleppel sõlmitud abielud, kus küpses eas mees kosis sageli vaevalt murdeikka jõudnud tüdrukut · Linnades levis laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid ajajooksul leplikumalt suhtuma. · Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks vajalikku nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike neidude ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. · Linlaste seas juurdus järjest enam mõttelaad, et olemasolevat vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. · Rikkus olulisem, kui päritolu
Võib-olla ei lobise poisid oma südameasjadest just nii palju, aga tunded on neil täpselt samuti kui neiudel. Isegi, kui poisid proovivad välja näidata ennast, kui väga lahedad ja sefid poisid, siis on nad tegelikult äärmiselt haavatavad. Murdeiga muudab poisse samamoodi nagu tüdrukuid. Poistel pole selles osas sugugi kergem, sest poisid võitlevad samuti muutuste, ebakindluse ja kõikvate meeleoludega. Poistel on muidugi see, et nemad jõuavad murdeikka hiljem , kui tüdrukud tavaliselt 13. või 14. eluaastal. Poistele on see raske, sest kui nende klassi tüdrukud või teised tuttavad on kehaliselt juba palju edasi arenenud, mõjuvad poisid tihti päris lastena. Ilmselt selles ongi põhjus, miks tüdrukud harva omavanustesse poistesse armuvad ning eelistavad pigem vanemaid. 2.1 Tüdrukute murdeiga erinevatel tüdrukutel erineval ajal. Rindade kasv on esimeseks murdeea alguse tunnuseks. Sageli on üks rind teisest pisut suurem
Kui nad valivad mõne kunstiala, saavad just neist selle ala silmapaistvad viljelejad. Kuskil neljanda ja kümnenda eluaasta vahel võivad nad vahetada umbes 15 korda loomingulist valdkonda tegelda ühe alaga viis minutit ja seejärel selle kõrvale heita. Teadmiseks kunstnike ja muusikute emadele: ,,Ärge ostke töövahendeid ega muusikariistu, parem laenutage!" Indigokunstnik võib töötada korraga viie-kuue erineva instrumendiga. Kui ta jõuab murdeikka, valib ta ühe kindla tegevusala ning saab selles meistriks. 4. Interdimensionaalne. Interdimensionaalsed indigod võivad olla suuremat kasvu kui ülejäänud indigod. Kui nad on ühe- kuni kaheaastased, võite nendega rääkida kõigest. Nad vastavad teile: ,,Ma tean seda. Ma oskan seda. Jäta mind rahule." Nemad on need, kes toovad maailma uusi filosoofilisi suundi ning panevad aluse uutele religioonidele. Nad võivad olla pisut jõhkravõitu, kuna ei kohane nii kergelt nagu
Iseseisvuse piire kompides ja määratledes kehtib kindel põhireegel: vastanduda kõigele, mida täiskasvanud ütlevad. 20 Teismeline, kellel on terve enesehinnag, tunnustab oma iseloomu ja omadusi ning on uhke oma võimete, oskuste ja saavutuste üle. Võrreldes seda, milline me tahaksime olla ja mida tahaksime saavutada, sellega, millisena me end tegelikult näeme, saamegi enesehinnangu.21 Iseseisvumine ja identiteedi otsimine Kui laps jõuab murdeikka, peab vanema-lapse vaheliste suhete aluseks saama vanemlik usaldus, mitte vanemlik kontroll. Kuni laps on väike ja pole võimeline oma tegude eest ise vastutama, lasub kogu kontroll lapse tegevuse üle vanemal. Murdeeas laps vajab, aga rohkem vabadust ja püüab ise enda eest otsutsada. Vanemate ülesanne on muuta see üleminek võimalikult sujuvaks ja valutuks.22 Olles irdunud laste keskkonnast, kuid leidmata veel täit tunnustust täiskasvanutelt, püüab
muutunud. Aga kas kõigega, kuidas aeg ja inimesed muutuvad, peab tõepoolest leppima nagu paratamatusega, ehkki need muutused toovad kaasa inimeste vaesestumise? Äkki peaks neile muutustele siiski vastu hakkama, tõsi küll, riskides sellega, et saad külge vanamoodsa, kivistunud ja ajast maha jäänud inimese sildi? Kui meenutan oma murdeiga, siis väljendusin ka lühidalt. Ei kasutanud pikki lauseid, ei osanudki neid. Aga praegu minu arust tahetaksegi jätta noored inimesed murdeikka, et nad välja ei kasvaks. Miks? Sest nii on lihtsam, nii on mugavam. Ja inimesele endale on ka mõnevõrra lihtsam. Kui ta hakkab ühte-kahte näopilti kasutama, siis ta jääbki neid kasutama: näe, nüüd olen tige! Tal on neli kuni kaheksa emotsiooni, kuigi emotsioone on meeletult. Vaimne korruptsioon lähtub minu arust ikkagi lapsevanematest. Mõelge, kuidas kultuurid assimileeruvad sest lapsevanemad tahavad oma lastele head, et nad oleksid edukad ja neil ei oleks muresid
Teatud oskuste kiirem areng Toetava keskkonna puudumine - (lugemine, kirjutamine jm) võimekus realiseeritakse Edukus üksikutes ainetes negatiivsel moel Loov mõtlemine Emotsionaalne tundlikkus, Liidriomadused pinged, konfliktid 14. Murdeiga - 10-12 a - üleminek murdeikka; 12-14 a - varane murdeiga; 15-16 a - keskmine murdeiga; 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded: Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel Füüsiline – kasv on kiire, hormonnalsed muutused, seksuaalne areng. Kiiremini arenevad tüdrukud - käitumisprobleemid, varasem seksuaalelu, rasedus, hiljem arenevad poisid - ebakindlus, alaväärsustunne Kognitiivne – kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, areneb võime
tulevikus aimatavaid sihte ning seda, et tal on võimu kontrollida oma saatust. Sel ajal soovib ta määratleda oma kohta elus, olevikus ning seda, kes ta tahaks olla tulevikus. Ta õpib otsustama, millised impulsid, vajadused ja rollid on tema jaoks kõige kohasemad ja efektiivsemad. Kõik Ego poolt selekteeritud iseloomu omadused on kokku kogutud Ego poolt ühe isiku psühhosotsiaalse identiteedi vormimiseks. Üleminek lapsepõlvest murdeikka on raske kuna muutub tundlikus sotsiaalsete ja ajalooliste muudatuste suhtes. Teiselt poolt kannatab murdeealine rohkem kui kunagi varem segaduse pärast oma rolli määratlemisel. See seisund võib põhjustada isoleeritust, tühjuse tunnet, murelikkust ja otsustamisvõimetust. Noored tunnevad, et nad peaksid, kuid ei oska teha tähtsaid otsuseid, mida ühiskond neilt ootab. See tekitab neis vastupanu. Murdeea kõige tähtsamaks väljakutseks on juhtivate väärtuste selekteerimine.
langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada. III kooliastmes keskendutakse õpimotivatsiooni hoidmisele. (Põhikooli riiklik õppekava, 8.04.2015) ,,Riiklikus õppekavas mõistetakse õpetamist kui õpikeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused./.../Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides." (Põhikooli riiklik õppekava, 8.04.2015) 7 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile Küsitlus viidi läbi Haljala- ja Võhma Gümnaasiumi 8. ja 9. klassi õpilaste hulgas. Küsitluse viisin läbi jaanuaris 2015.a
Ema kandis kätkit kõikjal kaasas. Hiljem hoidis neid suur pere vanemad, vanavanemad, onud ja tädid, kes kõik õpetasid lastele suguharu tavasid. Tüdrukud õppisid toitu valmistama, õmblema, nahku parkima, savinõusid tegema, korve punuma ja värvitud ursoniokkaid mustriks tikkima. Poisid õppisid tööriistu ja relvi valmistama ning harjutasid küttimist ja sõjakunsti. Ohtralt aega jäi ka mängudeks, nagu lumistelt nõlvadelt piisoniribidest kelguga allakihutamine. Laste murdeikka jõudmist tähistati pidulike talituste ja tantsudega. Laps sai kingituseks toredad rõivad ja uue nime. Apatsi neiud puistati üle järvkõrkja kollase õietolmuga; Alaska neidude näod tätoveeriti. Täisikka jõudnud neiud hoidsid naiste seltsi, aga poisid pidid enne tõeliseks kütiks ja sõjameheks saamist läbima rea julgusproove, sealhulgas haavama vaenlast või tapma ta. Tallinn 8 2008
Ema kandis kätkit kõikjal kaasas. Hiljem hoidis neid suur pere vanemad, vanavanemad, onud ja tädid, kes kõik õpetasid lastele suguharu tavasid. Tüdrukud õppisid toitu valmistama, õmblema, nahku parkima, savinõusid tegema, korve punuma ja värvitud ursoniokkaid mustriks tikkima. Poisid õppisid tööriistu ja relvi valmistama ning harjutasid küttimist ja sõjakunsti. Ohtralt aega jäi ka mängudeks, nagu lumistelt nõlvadelt piisoniribidest kelguga allakihutamine. Laste murdeikka jõudmist tähistati pidulike talituste ja tantsudega. Laps sai kingituseks toredad rõivad ja uue nime. Apatsi neiud puistati üle järvkõrkja kollase õietolmuga; Alaska neidude näod tätoveeriti. Täisikka jõudnud neiud hoidsid naiste seltsi, aga poisid pidid enne tõeliseks kütiks ja sõjameheks saamist läbima rea julgusproove, sealhulgas haavama vaenlast või tapma ta. Juuru 8 2010
1874 hakkas levima uus haigus - tüüfus, kohutav tõbi, mida kannavad edasi kirbud ja täid. Nii Zosia kui ka Bronia haigestusid, Zosia suri. Bronislawa, kes ise polnud tuberkuloosist jagu saanud, oli muserdatud. 1876 läks ta tervist parandama Saksamaale Salzbrunni sanatooriumi, kuid ta vaim vandus alla. 8. mail 1878 ta suri, olles enne lastele olnud, et armastab neid väga. Maria ei saanud kunagi nende aastate leinast üle. Ta kannatas ema surma tõttu rängalt, sest oli just jõudnud murdeikka. Klassi parim Maria vanemad ei arvanud, et lapsed peaksid õppima ainult klassiruumis. Iga mäng ja iga jalutuskäik linnast välja muudeti õppetunniks. Lapsed said teadmisi ilmast ja loodusest, loodusteadusest ja matemaatikast ning Poola ajaloost. Nad õppisid ka mitut keelt, sest Maria vanemad ise oskasid vene, prantsuse ja inglise keelt. Kui lapsed kooli läksid, nõudsid Wladyslaw ja Bronislawa, et nad teeksid väga kõvasti tööd. Mariat polnud vaja tagant sundida
lse info meenutamine kümnendiku võrra halvemini kui nende karsketel eakaaslastel. Karsketel noortel on alkoholi tarvitavate noortega võrreldes paremad verbaalsed või- med, suurem sõnavara ja paremad üldteadmised. Kasv ja areng Alkohol mõjutab soo- ja kasvuhormoonide produktsiooni. Seepärast võib regulaarselt tarvitatud alkohol pidurdada noore kasvu ja arengut. Varases nooruses alanud rohke alkoholikasutus võib puberteeti edasi lükata. Teisalt hakkavad aga varem murdeikka jõudnud noored teistest varem alkoholi pruukima. Nooruses peavada noored silmas füüsilises arengus ennast ja teisi.Erinemine suurendab võimalust sattuda heidikuks jatõrjutuks nii koolis kui sotsiaalses mõistes. Rohke sõltuvusainete kasutamine võib ohtu seada noore psüühilise arenemise lap- sest iseseisvaks täiskasvanuks. Täiskasvanu tähtsamaid ülesandeid on kindla identitee- di loomine, oma lapsepõlveperest lahkumine ja iseseisvumine, sotsiaalse võrgustiku
seika: "Sotsialiseerumine ei tähenda kunagi seda, et ,,ühiskond" jätab oma jälje passiivsesse indiviidi. Oma kõige varasematest kogemusest peale võtab indiviid aktiivselt osa nii üha uuenevast sotsiaalsest interaktsioonist kui ka enda samm-sammult arenevast ,,ühiskonnaga sidumisest"." "Sotsialiseerumine ei lõpe indiviidi saamisega ühiskonna ,,küpseks" liikmeks. Sotsialiseerumine ei kuulu mitte üksnes lapsepõlve ja murdeikka, vaid kestab inimese elu lõpuni." "Sotsialiseerumisprotsessist võime rääkida vaid ebamäärasekt ja üldiselt. Me ei tea täpselt, mis kujul iga indiviid selle protsessi läbib, ning me ei saa ka oletada, et on olemas mingi üldiselt aktsepteeritav tervik, mis on kõigi indiviidide jaoks sotsialiseerumise tulemuseks." (Giddens 1984, 205.) Kasvatus kui inimestevaheline interaktsioon See, mida me kõnekeeles kasvatuse all mõtleme, tuleb selgimini esile, kui vaatleme kasvatust
Need on edusaavutamise ja ebaedu vältimise motiiv. 19. Uurimused näitavad, et eneses kahtlevad õpilased kalduvad olukorras, kus neil on võimalus valida erineva raskusega ülesandeid, eelistama kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. 20. Saavutusmotivatsioon hakkab oluliselt mõjutama õpilaste õppimist ja õpitulemusi sellest ajast peale, kui õpilased jõuavad murdeikka, kui nad hakkavad teadvustama oma „mina“. 21. Millised kaks üldist faktorit määravad saavutusmotivatsiooni Featheri (1982) mudeli järgi? Käitumise valikulises saavutussituatsioonis määravad ära tajutud edu saavutamise tõenäosus ja saavutava edu väärtus. Distsipliin 1. Millega tüüpiliselt samastati õpilaste distsiplineerimist õpetajakeskses koolis?
Lastele mõeldud looming ,,Aatomik", ,,Küberneetline karu" jne. Lindgreni raamatute tõlkija). Silvia Rannamaa (,,Kadri" (1959) ja ,,Kasuema" (1963) eesti noorsookirjanduse algus. Mõlemad teosed seovad realistlikku ja romantilist laadi. Aino Pervik (,,Kersti sõber Miina"), poistele suunatud tekste samas ajas ka Parijõgi), Eno Raud (,,Roostevaba mõõk", ,,Sipsik" jne. Tegelane ja kujutletav adressaat nendele, kes pole veel murdeikka sisenenud). Sulaaja draama Lavale jõuavad Smuuli esiknäidend ,,Atlandi ookean" ning Ranneti ,,Südamevalu", laiemat tähelepanu äratab Liives kolmik, kelle näidendid moodustavad järgmise kümnendi lavakirjanduse tuumiku, esindab stalinistlikust sotsialistliku realsmi paradigmast eemaldumise variante. Elusarnasuse printsiip realism taaassünnib. Tagasipöördumine olmerealismi juurde (Liives). Juhan Smuul (1965. a Polkovniku lesk, Kihnu Jõnn).
selle ala silmapaistvad viljelejad. Kuskil neljanda ja kümnenda eluaasta vahel võivad nad vahetada umbes 15 korda loomingulist valdkonda tegelda ühe alaga viis minutit ja 11 seejärel selle kõrvale heita. Teadmiseks kunstnike ja muusikute emadele: ,,Ärge ostke töövahendeid ega muusikariistu, parem laenutage!" Indigokunstnik võib töötada korraga viie-kuue erineva instrumendiga. Kui ta jõuab murdeikka, valib ta ühe kindla tegevusala ning saab selles meistriks. 4. Interdimensionaalne. Interdimensionaalsed indigod võivad olla suuremat kasvu kui ülejäänud indigod. Kui nad on ühe- kuni kaheaastased, võite nendega rääkida kõigest. Nad vastavad teile: ,,Ma tean seda. Ma oskan seda. Jäta mind rahule." Nemad on need, kes toovad maailma uusi filosoofilisi suundi ning panevad aluse uutele religioonidele. Nad
sotsiaalsed aastad, õnnelikud aastad, täiskasvanuks harjutamise aeg, unustatud aastad ja latentne periood. Nendes kõigis on teade aastatest, mis asetsevad mitmeetapilise mänguea ja suurte muutustega murdeea vahel. Kooli minnakse meil kui laps saab 7 aastaseks. Kooliaastad jagunevad algklassideks (1.4., tulevikus kuni 6.). Keskastmele jõudes jõuab laps peagi murdeikka ja astub nooruse etappi. Lapse iseseisvumine on arenenud nii, et ta tuleb koolis ilma vanemateta toime. Ta suudab luua sõprussuhteid koolis ja vabaaja tegemistes. Lapse sotsiaalne maailm laieneb, kuna ta on võimeline liikuma kodust kaugemal. Lapse sõprade ringil on oluline tähendus tema arengule. Kooliiga on vaikne aeg mänguea ja murdeea vahel. Laps on
annaabi.ee 
