pürgimist üles, rahu ja õnne poole. Budistid tunnevad rõõmu kõgist elusolenditest ja kohtlevad neid lugupidavalt. Budistid annavad sageli viis tõotust (tuntud kui viis käsku), mis rajanevad Buddha õpetusel: 1) Mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit 2) Mitte võtta seda, mis ei ole antud. 3) Mitte elada kõlvatut elu. 4) Mitte valetada, ega öelda midagi kurja. 5) Mitte juua alkohoolseid jooke, ega tarvitada narkootikume. Buda mungad (ja ka need kes elavad ajutiselt mungaelu) kohustuvad täitma veel viit tõotust ehk käsku: 6) Mitte süüa liiga palju ega pärast keskpäeva. 7) Mitte tantsida, laulda ega osaleda näitemängus, mitte kuulata-vaadata teisi laulmas, tantsimas või näitemängu tegemas. 8) Mitte tarvitada lõhnaaineid ega kanda ehteid. 9) Mitte magada mugavas voodis. 10) Mitte vastu võtta (ega isegi puudutada) kulda ega hõbedat. Nagu on olemas kristlikud mungad, on olemas ka buda mungad. Nemadki peavad andma tõotusi
Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes peale muusika huvitus muusikateooriast ja matemaatikast ja avaldas poleemilise raamatu uuemast muusikateooriast. Haridustee Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koos koduõpetajatega. Kuigi isa ei hoolinud eriti religiooni järgimisest, pani ta noore Galilei 1575. aastal Vallombrosa kloostrikooli. Talle meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale see ei sobinud. Kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda tagasi. 17-aastane Galilei asus isa soovil Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Galilei tegi järelduse, et Aristotelesel pole õigus ning kerged ja rasked esemed langevad Maa poole ühesuguse kiirusega.
Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Budda Skajamuni Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite-kloostrite külastamises ning paljus muus. Kalendrilisi tähtpäevi võib olla üle viiekümne. Altarid on mitmesuguse kujuga nähtavale kohale paigutatud väikesed
tuntakse Benedictuse reegli nimetuse all. Iga kloostrisseastuja pidi tõotama, et ta ei lahku kloostrist, järgib kloostrireeglit ja on kuulekas kloostri ülemale ehk antile. Munkade elu kulges rangelt kindlaksmääratud päevakava järgi, milles oli suur osa ajast hõivasid palved ja jumalateenistused. Ent erinevalt tollastest Egiptuse ja Süüria munkadest pidas Benedictus munkade puhul väga oluliseks ka elatumist oma enda käte tööst. Peale selle nõudis mungaelu pidevat vaimset tööd. Benedictuse reegel nägi ette 2-3 tundi vaimuliku kirjanduse lugemist päevas. Kõik alla 50-aastased kloostriasukad pidid lugema õppima. Igal kloostril oli oma raamatukogu, kool ja kirjutustuba. Kloostrite tähtis ülesanne oli ka vaeste eest hoolitseda. Tänu Rooma paavsti toetusele muutus Benedictuse reegel peagi Lääne-Euroopas üldiseks ning 9. sajandil tehti see kõikidele kloostritele kohustuslikuks. Nii moodustus üleeu-
saj loodi ketserluse vastu spetsiaalne kohus e inkvisatsioon. Vaimulikud ordud o Miks hakati asutama uusi vaimuliku ordusid? Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. Näis, et mungad, nunnad on eemaldunud benediktuse reeglite rangest lihtusest ja eriti kristluse ning tema apostlite lihtsast ja vaesest elulaadist. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. o Mille poolest olid erilised tsistertslaste kloostrid? Ordu lähtus benediktuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Pikema aja jooksul said kloostritest suured majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist. Kuna tööd oli järjest rohkem, käis munkadel üle jõu ja kloostritesse võeti ilmikvendi, kes võtsid tööd enda peale.
ning langetab sama jabura ja arusaamatu kohtuotsuse. Ometi on kõik osapooled rahul ning isegi vaimustatud. Selle loo kaudu naeruvääristab autor tollast kohtupidamist ja bürokraatiat ehk mõttetut paberitemäärimist. Rabelais loetleb Pariisi esinduslikus raamatukogus olevate tähtsate teoste pealkirju, millest aimub samuti kriitikat, näiteks ,,Advokaatide aplus", ,,Papikeste tahumatus", ,,Vagatsejate lobi", ,,Mungaelu mugavused", ,,Religiooni ahelad", ,,Vannutatud meeste karvupidikähmlus", ,,Pistis vaimulike prokuröridele" jne. Autor kritiseerib ka enesetähtsuse kütkeis teadlasi, näiteks võib tuua inglise teadusemehe ja Panurge sõnadeta dispuudi, mis koosneb veidratest näomoonutustest ja zestidest. Samuti Pariisi noormehe, kes prantsuse keelt püüab pealinlase kombel eriti peenelt rääkida, kuid tegelikult emakeelt väänab ja moonutab
Mina usaldan munkade ühendust.Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid. Buddha õpetuse kohaselt peab ta söögipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ülesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse sooritada heategu, mistõttu tänulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma rüü ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks.Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite-kloostrite külastamises ning paljus muus. Kalendrilisi tähtpäevi võib olla üle viiekümne. Alatarid on mitmesuguse kujuga nähtavale kohale paigutatud
4. Kannatusest vabanemine käib kaheksaosalist teed pidi. Seda "väljajuurimist" saab teha järgides uut mõtte-, kõnelemis- ja tegutsemisviisi. Kogu suhtumist elusse võib muuta järgides lihtsat ja mõistlikku kaheksaosalist teed. Kaheksaosaline tee 1.Õige arusaam. 2.Õige meel. 3.Õige kõne. 4.Õige tegutsemine. 5.Õige eluviis. 6.Õige püüdlus. 7.Õige ärksus. 8.Õige keskendatus. Klooster Sangha on Buddha poolt rajatud munkade (hiljem ka nunnade) ühendus. Mungaelu ideaaliks oli argiaskeldustest eemale tõmbumine. Mungaks astudes antakse tõotus usaldada Buddhat, õpetust ja sanghat. Sangha ülesandeks on ilmikutele Buddha õpetust jagada. Kloostrite juures tegutsevad ka koolid. Inimene Sa pead lõpetama kurja tegemise, õppima head tegema ja puhastama oma mõistuse. Buddha Sünd Inimene on omaenda karma laps. Ta on oma mõtete ja tegudega määranud oma uuestisünni: vaimsed ja füüsilised omadused ning keskkonna, kuhu ta sünnib. Elu
kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. Lahti tuli öelda kõigest isiklikust, lihasuretamist peeti uhkeldavaks, päev veedeti palvetades. Lugedes ja füüsilist tööd tehes. Tähtis oli kuulekus abtile. Benediktiini ordu rõivastuseks oli must kuub, mille tõttu benediktiini munki ka mustadeks munkadeks kutsuti
kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictus Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. Lahti tuli öelda kõigest isiklikust, lihasuretamist peeti uhkeldavaks, päev veedeti palvetades. Lugedes ja füüsilist tööd tehes. Tähtis oli kuulekus abtile. Benediktiini ordu rõivastuseks oli must kuub, mille tõttu benediktiini munki ka mustadeks munkadeks kutsuti. Rüül kanti
Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes peale muusika huvitus muusikateooriast ja matemaatikast ning avaldas koguni poleemilise raamatu uuemast muusikateooriast "Dialoog vana ja uuema muusika vahel" Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi isa ei hoolinud eriti religiooni järgimisest, pani ta noore Galilei parema hariduse nimel 1775 Vallombrosa kloostrikooli. Noormehele meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale selline asjade käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu mungad, jäi Galilei kirja kui vaimulikust seisusest välja heidetud preester nii väljendati pahatahtlikkust Galilei suhtes. Aastal 1581 asus 17-aastane Galilei isa soovil Pisa ülikooli meditsiini õppima. Noort üliõpilast
olevat. Samas oli ta neist otsingutest kirjutades imetlusväärselt produktiivne ning paistis peagi kogu Euroopas välja kui õpetatuse ja stiililise elagantsi musternäide. * Humanism tähendab kõigis maailma keeltes ühte ja sedasama: inimlikkust, armastust ja kaastunnet inimeste vastu. Humanism on alati seotud inimisiksuse omaette väärtuse, tema eluavalduse ja loomingu rikkuse tunnustamisega. Pärast mõnda aega kestnud mungaelu lahkus Erasmus sellest kitsast maailmast ja hakkas elatist teenima vabakutselise kirjanikuna. Ühele oma esimestest kuulsatest raamatutest andis ta nime "Morias enkomion" ("Narruse kiitus", 1509). Selles nuhtles ta inimlikku narrust, mis esines riigivalitsemise kunstis või kirikus. Teoses pilkas ta peaaegu kõiki keskaegse feodaalse Euroopa seisusi ja institutsioone. Raamat kõneleb ka ristiusu aktuaalsetest küsimustest ja
Seda "väljajuurimist" saab teha järgides uut mõtte-, kõnelemis- ja tegutsemisviisi. Kogu suhtumist elusse võib muuta järgides lihtsat ja mõistlikku kaheksaosalist teed. Kaheksaosaline tee 1.Õige arusaam. 2.Õige meel. 3.Õige kõne. 4.Õige tegutsemine. 5.Õige eluviis. 6.Õige püüdlus. 7.Õige ärksus. 8.Õige keskendatus. Klooster: Sangha on Buddha poolt rajatud munkade (hiljem ka nunnade) ühendus. Mungaelu ideaaliks oli argiaskeldustest eemale tõmbumine. Mungaks astudes antakse tõotus usaldada Buddhat, õpetust ja sanghat. Sangha ülesandeks on ilmikutele Buddha õpetust jagada. Kloostrite juures tegutsevad ka koolid. Annetamine: Annetatakse peamiselt sanghale. Annetamine aitab budistil muutuda osavõtlikumaks ja kaastundlikumas. Annetamine aitab parandada karmavilju selles ja järgnevas elus Inimene Sa pead lõpetama kurja tegemise, õppima head tegema ja puhastama oma mõistuse. - Buddha
Rüütliordudesse kuuluvad rüütlid pidid elama kasinuses, vaesuses ja kuulekuses ning nad pidid seadma oma eesmärgiks uskmatute vastu sõdimise. Ordurüütlid andsid mungatõotuse, mis rõhutas rüütlite loobumist ilmaliku elu tühisusest, alates uhketest riietest ja lõpetades isikliku hügieeniga. Kokkuvõtvalt olid nad nagu mungad, kes teenisid Jumalat relvis. 10. Kes oli Clairvaux Bernard? Katoliku kirik oli esialgu umbusklik mungaelu elavate meeste suhtes, kes pidasid sõdimist Jumala teenimiseks. Clairvaux Bernard oli tsistertslaste ordu vaimne juht, kes kirjutas ordu kaitseks traktaadi ,,Uue sõdalaskonna kiituseks.” Tema meelest oli uute rüütlite peamine eelis füüsilise ja vaimse võitluse ühendamise oskus. Ilmalik sõda oli kurjast, kuid nii lahinguväljal kui ka vaimus peetav võitlus Kristuse nimel pidi olema õige ja õiglane. 11. Mis sai rüütliordudest pärast püha maa kaotamist?
olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes peale muusika huvitus muusikateooriast ja matemaatikast ning avaldas koguni poleemilise raamatu uuemast muusikateooriast "Dialoog vana ja uuema muusika vahel" (1581). Haridustee Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi isa ei hoolinud eriti religiooni järgimisest, pani ta noore Galilei parema hariduse nimel 1575 Vallombrosa kloostrikooli. Noormehele meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale selline asjade käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu mungad, jäi Galilei kirja kui vaimulikust seisusest välja heidetud preester nii väljendati pahatahtlikkust Galilei suhtes. Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei isa soovil Pisa Ülikoolis meditsiini õppima
Peale Galileo Galilei, elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja vend Michelangelo, ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa, oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes peale muusika, huvitus muusikateooriast ja matemaatikast. Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi isa ei hoolinud eriti religiooni järgimisest, pani ta noore Galilei parema hariduse nimel 1575 Vallombrosa kloostrikooli. Noormehele meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale selline asjade käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu mungad, jäi Galilei kirja kui vaimulikust seisusest välja heidetud preester. 1581 aastal, asus seitsmeteistaastane Galilei, isa soovil, Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast, aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine,
Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite- kloostrite külastamises ning paljus muus. Kalendrilisi tähtpäevi võib olla üle viiekümne. Altarid on mitmesuguse
elama asus. Selle kloostri patroonikssai apostel Andreas. Kirikuloolased on eri meelt, kas Gregorius kuulus benediktiinide ordusse või mitte. KirikuloolaneCesare Baronio ei tunnusta Gregoriust benediktiinina, kuid Jean Mabillon on veendunud, et ta oli benediktiin. Mabilloni seisukoht on nüüdseks muutunud valitsevaks. Oma elu koduses mungakloostris on Gregorius hiljem pidanud õnnelikumaks ajaks oma elus. Tol ajal elatud range mungaelu oli tõenäoliselt põhjuseks ka ta tervise nõrgenemisele, mis endast hilisemas elus palju tunda andis. Paavst Benedictus I ordineeris Gregoriuse diakoniks (kardinaldiakon). Saamine paavstiks Gregorius I pühitseti paavstiks 3. septembril 590 Rooma Peetri kirikus, kui Bütsantsi keiser Maurikios oli teda tunnustanud. 7. veebruaril 590 suri paavst Pelagius II katku ning tema asemele valiti üksmeelselt Gregorius,
õpetusel. · Mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit (Budistid tunnevad rõõmu kõigist elusolendeist ja kohtlevad neid lugupidavalt.). · Mitte võtta seda, mida ei ole antud. · Mitte elada kõlvatut elu. · Mitte valetada ega öelda midagi kurja. · Mitte juua alkohoolseid jooke ega tarvitada narkootikume. Buda mungad, kaasa arvatud need, kes elavad ajutiselt mungaelu, pühenduvad sügavatele mõtisklustele ja elatuvad kerjamisest. Nad võivad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate ja koolide ehitamisel. Mõnedes budistlikes maades veedavad poisid sageli teatud aja (1-4 kuud). Buda mungad kohustuvad täitma veel viit tõotust e käsku: · Mitte süüa liiga palju ega pärast keskpäeva. · Mitte tantsida, laulda ega osaleda näitemängus, mitte kuulata-vaadata teisi laulmas, tantsimas või näitemängu tegemas.
keskused. Cluny kloostrireform nõudis ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, kinnipidamist vaimulike abielukeelust ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Need nõudmised muutsid vanu harjumusi, kuid suurendasid ka inimeste muret oma hinge õnnistuse pärast. See avaldus ka kloostrielus. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. Tsistertslaste ordu tekkis XI saj. lõpul ja lähtus Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Frantsisklaste ordu(tuntud ka hallid vennad) rajaja Franciscus kirjutas abilistega 1223. a ordu reeglid. Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli
organiseeris 12 väikest kloostrikogukonda, rõhutades ilmalikust elust kõrvaletõmbumist ja füüsilist tööd. 525. oli Benedictus sunnitud aga Subiacost lahkuma pahatahtlikkuse ja kuulujuttude tõttu. Pärast jõudmist Monte Cassinosse, purustas Benedictus seal kõigepealt paganliku templi, 530. aasta paiku asus rajama suurt kloostrit. Seal koostas ta ka oma kuulsad kloostrireeglid, järgides ka Basileiose ja Cassianuse õpetusi.Benedictuse arvates pidi mungaelu olema tasakaalustatud ning sobilik paljudele, mitte ainult eriliselt pühendunuile. Tema ideaaliks polnud mitte eraldatus ja üksindus, vaid elu hästi korraldatud ühiskonnas, kus nõrkuse korral on võimalik leida kaasvendade heatahtlikku toetust ning abi. Benediktlaste esimeseks kohustuseks oli palvetada, õppida ja teha füüsilist tööd. Viimase puhul rõhutas ta eriti kõige mustema ja lihtsama töö tegemist kui parima Jumala teenimise viisi tunnustamist.
Budistid annavad sageli 5 tõotust, mis on tuntud kui 5 käsku ja mis rajanevad Buddha õpetusel. · Mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit (Budistid tunnevad rõõmu kõigist elusolendeist ja kohtlevad neid lugupidavalt.). · Mitte võtta seda, mida ei ole antud. · Mitte elada kõlvatut elu. · Mitte valetada ega öelda midagi kurja. · Mitte juua alkohoolseid jooke ega tarvitada narkootikume. Buda mungad, kaasa arvatud need, kes elavad ajutiselt mungaelu, pühenduvad sügavatele mõtisklustele ja elatuvad kerjamisest. Nad võivad töötada õpetajatena ning olla abiks haiglate ja koolide ehitamisel. Mõnedes budistlikes maades veedavad poisid sageli teatud aja (1-4 kuud). Buda mungad kohustuvad täitma veel viit tõotust e käsku: · Mitte süüa liiga palju ega pärast keskpäeva. · Mitte tantsida, laulda ega osaleda näitemängus, mitte kuulata-vaadata teisi laulmas, tantsimas või näitemängu tegemas.
· Kloostrite rikkuseid suurendasid annetused, munkade füüsiline töö tagaplaanil, palved/rituaalid olulisimad. · Kloostrid olid vaimuelu keskused Lääne-Euroopas. · Cluny klooster: nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu, seisid vastu kirikuametite müümisele. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust end jäägitult Jumalale pühenduda. Otsiti uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. a) Tsisterlaste ordu lähtus Benedictuse reeglitest, nõudis karme kombeid, luksusest loobumist, järjekindlat füüsilist tööd. Rajasid oma kloostreid asutamata paikadesse. Valge mungarüü. Aja jooksul said neist kloostritest siiski suured majanduskeskused. b) Frantsisklaste ordu idealiseerisid kasinust, soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Pruun/hall kuub. Vähenõudlikkus ja lihtsus teevad menukaks rahva seas
piiskopi Gilbert'i ning Pariisi magistri Pierre Abélardiga (Prinz 2006: 173-176). Samas 7 sekkus Bernard ka paavsti ja keisri vahelistesse probleemidesse, tülisse Monte Cassino abti valimise ümber, võitlusesse Prantsusmaa piiskopkondade täitmiseks, kirikulõhesse, ristisõdadesse ja paljusse muusse (Prinz 2006: 169; 172; 187). Bernard jäi Clairvaux' abtiks kuni oma surmani 1153. aastal (Lawrence 2001: 173), kuid rahulikku mungaelu õnnestus tal kirikupoliitilise aktiivsuse tõttu elada vähe (Prinz 2006: 164). Clairvaux Bernard on "üks kõrgkeskaja paeluvamaid figuure" (Prinz 2006: 19), kes kuulutati juba 1174. aastal paavst Aleksander III poolt pühakuks (Prinz 2006: 159). Ilma Bernardita oleks Citeaux klooster olnud hingevaakuv ning ilmselt vajunud tähtsusetuks (Tobin 1995: 46). Samal ajal on oluline mitte unustada, et Citeaux kloostri
tähendusega kui palve lugemine. SANGHA (Klooster) Buddha asutas juba oma tegevuse algul järgijatest munkade ühenduse sangha ning hiljem tekkis ka naistele vastav ühendus. Mungaks võisid saada kõik, vaatamata päritolule ja kastile, välja arvatud kurjategijad ja haiged. See tähendas kastisüsteemist loobumist ja kõikide inimeste võrdseks tunnistamist. Algse budismi ideaaliks oli igapäevaelu askeldustest eemaldumine. Mungaelu on budismis üks kesksemaid nähtusi. Lõunapoolses budismis peetaksegi vaid munki tõelisteks budistideks. Kloostrid on enamasti templite Sangha on Buddha poolt rajatud munkade (hiljem ka nunnade) ühendus. Mungaelu juures ja on avatud ka ilmikutele. ideaaliks oli argiaskeldustest eemale Paljudes budistlikes maades tõmbumine. Mungaks astudes antakse tõotus
Martin Lutheri elu ja õpetus. Martin Luther (1483 1546) oli kristlik reformaator, luterluse rajaja. 1501. aastal astus ta Erfurdi ülikooli õigusteadust õppima. 1505. aastal liitus augustiinlaste orduga. Augustiinlaste ordu oli alles 13. sajandil tekkinud ja arvatakse, et selle ordu nooruse, distsipliini ja traditsiooni nõrgem kord aitasid kaasa sellele, et Luther töötas välja oma kristliku teoloogia. Lutheri eluga on seotud sarnaselt teistele suurmeestele mitmeid legende. Otsuse mungaelu kasuks olevat ta langetanud ägeda tormi ajal, kui kartis, et peab astuma jumala kohtu ette ilma ettevalmistuseta. Usulise pöördumise nn. tornielamuse näol sai ta Wittenbergi kloostris potil istudes, mistõttu tema vastased pidasid teda enne saatana käsilaseks kui õigeks teoloogiks, kuna usuti, et käimlas istudes on inimene saatanale haavatavam kui muidu. 1517. aastal lõi ta Wittenbergi kloostri uksele 95 teesi. Peamiseks tüliõunaks oli
annaabi.ee 
