on maailmas 125 000 liiki Sääsk teeb läbi täieliku muundumise läbi nelja eristatava etapi oma elutsükli jooksul: • muna • vastne • nukk • valmik PALJUNEMINE ● Emased sääsed tekitavad lendamisel heli, mis meelitab isaseid paarituma. Sõltuvalt liigist on selline armulaul erineva sagedusega (keskmiselt umbes 350 Hz) ● Munade valmimiseks munasarjas kulub keskmiselt kaks nädalat, seejärel otsib sääsk sobiva veekogu munemiseks. ● Osa emastest surevad pärast munemist, kuid paljud toituvad ning munevad uuesti. ● Veekogudest võib sääsevastseid leida peaaegu terve suve. ELUVIIS Sääsk on tilluke kahetiivaline putukas, kärbse ja parmu sugulane. • Harjumuspärane eluviis: Elavad parvedena. • Sääski tuntakse kogu maailmas vereimejatena. • Maitset tunnevad sääsed kõige paremini esijalgadega, kus on palju tundlikke maitsekarvakesi.
Arengutsükkel Täismoondeline areng Munad: Emased munevad 100-120 muna lagunevatele orgaanilistele ainetele, millest vastsed hiljem toituvad. Munade suurus on 1-2,5 mm. Vaglad: Kooruvad munadest juba 12-24 tunni pärast. Vaglad toituvad kogu arenguperioodi jooksul. Nukud: Vastne võib nukkuda juba 3. või 4. päeval pärast koorumist. Kookonist lahkumise järel pole valmik veel lendamisvõimeline. Juba 3 päeva pärast koorumist on emane toakärbes munemiseks valmis. Huvitavat... Toakärbes muutub putukatõrjevahendite suhtes väga kiiresti immuunseks, annavad selle järglastele edasi. Kärbes liigutab oma tiibu umbes 33 korda sekundis ning lendab kiirusega kaheksa kilomeetrit tunnis. Liimi kinni jäänud putukad surevad aeglaselt nälga või veepuudusesse. Kasutatud materjalid Bõhhovski, B., Kozlova, J., Montsadski, A. (1977). Zooloogia 7. Kl. Tallinn: Oktoober. House fly. (s.a). https://insects.tamu.edu/fieldguide/cimg237
Kõik lesed on isased. Töömesilased puhastavad tarusid, koguvad õietolmu ja nektarit, et toitu kolooniat ning hoolitsevad ka järglaste eest. Leskede ainsaks tööks on paaritumine kuningannaga. Mesilaskuninganna ainsaks ülesandeks on munade munemine. Mesilased mürk asub keha tagaosas paiknevas astlas ning ainult emased mesilased nõelavad. Seda põhjustab muneti, mis on emastel mesilalastel paljunemise eesmärgil. Kuninganna kasutab oma munetit nii munade munemiseks kui ka kaitsevahendina nõelamiseks. Viljatud emased, teise nimega töömesilased ei mune. Nemad kasutavad oma muneteid ainult nõelamiseks. Mesilased näevad kõiki värve, väljaarvatud punast. Värvide nägemine ning mesilaste haistmismeel aitavad neil leida lilli õietolmu kogumiseks. Õietolm pole mesilastele ainult toiduallikaks, osad õietolmust kukub maha lennu käigus ning tulemusena toimub risttolmlemine. Putukate ja taimede omavahelisi suhteid nimetakse sümbioosiks.
Ridlile meeldivad ka selgrootud, kes elavad peamiselt merevee põhjas. Ridli poegimine. Sigimisperioodil rändavad nad parvedena munemis- paikadesse. India ookeanis kestab sigimisperiood augustist jaanuarini,munetakse 90-140 muna. Ridli mune korjatakse Lõuna-Aasia ja Kesk- Ameerika läänerannikul. Lisa. Maailma suurim merikilpkonn elab soojades ookeanides ja on kuni 2 meetri pikkune. Merikilpkonnad tulevad munemiseks üksildastele meresaartele ja jätavad oma munad liiva sisse. Koorunud kilpkonnapojad on vaid 5 cm pikkused. Merikilpkonnad elavad kuni 300 aastaseks. Hispaania looduskaitseorganisatsiooni andmetel läbis Aurora nimeks saanud kilpkonn 6000 kilomeetrit. Aurora avastati Kanaari saartelt. Kilpkonnauurijad panid talle saatja külge ja lasid ta tagasi loodusse. Teadlased jälgisid kilpkonna liikumist satelliidi abil ning avastasid, et see veeloom on jõudnud Kariibi mere idaossa
Kilpkonnad suudavad ka kaua nälgida. Munad ja pojad Kilpkonnad munevad maismaale, et arenevad looted saaksid otse hapnikku, sest ilma hapnikuta nad lämbuksid. Pesitsushooajal muneb enamik liike kaks või rohkem munakurna mis võib sisaldada neli kuni sada muna või veel rohkem oleneb liigist. Tavaliselt munetakse liivaurgu, mille emased ise kaevavad. Enamasti munetakse öösel. Mõni liik harv liik peidab oma munad lagunevate taimekuhilate alla või kasutab munemiseks teiste loomade mahajäetud pesi. Munad kooruvad päikesesoojusega. Munast väljumiseks kasutavad tillukesed kilpkonnad oma koonul asuvat teravat, nn munahammast. Vastkoorunud kilpkonnalistel on kaasas teatud määral munarebu, nii ei pea nad alguses kohe süüa otsima. Kasutatud kirjandus: 1. http://foorum.akvarist.ee/ 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kilpkonnad.htm 3. http://www.hot.ee/tintz18/kilpkonnad.html
Neljas tase sigimisperiood augustist Viies tase jaanuarini,munetakse 90-140 muna. Ø Ridli mune korjatakse Lõuna-Aasia ja Kesk- Ameerika läänerannikul. Lisa. Ø Maailma suurim merikilpkonn elab soojades ookeanides ja on kuni 2 meetri pikkune. Merikilpkonnad tulevad munemiseks üksildastele meresaartele ja jätavad oma munad liiva sisse. Koorunud kilpkonnapojad on vaid 5 cm pikkused. Merikilpkonnad elavad kuni 300 aastaseks. Ø Hispaania looduskaitseorganisatsiooni andmetel läbis Aurora nimeks saanud kilpkonn 6000 kilomeetrit. Aurora avastati Kanaari saartelt. Kilpkonnauurijad panid talle saatja külge ja lasid ta tagasi loodusse. Teadlased jälgisid kilpkonna liikumist satelliidi abil
paiknevate küüniste abil tükkideks. Närimiseks kasutab ta sarvjate lõugade teravaid servi. PALJUNEMINE Kui kevadel temperatuur piisaval määral tõuseb, on kilpkonnad paaritumiseks valmis. Isasloom vehib emase ees oma eesjäsemete pikkade küünistega, see "tants" kuulub pulmarituaali juurde. Küünised aitavad isasel samuti paaritumisest huvitatud emase kilbist tugevasti kinni haarata. Suve hakul otsib emasloom munemiseks hoolikalt valitud koha. Harilikult paikneb munemiskoht kaldal üsna vee ligiduses, ent üsna kaugel kõrge veetaseme piirist. Tagajäsemetega kaevab kilpkonn piisavalt sügava augu, kuhu mahub 2-22 valkjat, ovaalse kuju ja nahkja koorega kaetud muna. Ilma ja seega ka toidu poolest soodsal aastaajal võib punatriip-kilpkonnal olla ka kaks pesakonda. Väljakoorunud kilpkonnapojad kasvavad kiiresti ning järgmiseks suveks võib nende pikkus olla umbes 6-7 cm
juba valmistuma talvitumiseks. [http://www.estbee.eu/mesilastoud/kraini-mesilase] Haudme arenemine algab kraini mesilastel väga varakult, tavaliselt talve lõpul. Kui teised mesilased teevad alles kevadist puhastuslendlust, on neil juba haudmest koorunud noored mesilased ning pered tugevamad. Seetõttu on nende kevadtalvine söödakulu suurem ja kui talvevaru on väike, siis võivad nad nälga jääda. Kui kevadel ja suvel on normaalne meekorje ja emal on munemiseks ruumi, siis kestab hoogne haudme areng kuni sügiseni. Meie tingimustes võimaldab peresid paljundada ja saada kõrget meetoodangut seoses sellega, et pered arenevad varakult tugevaks tänu varajase ja hoogsa haudme arengule. [http://www.estbee.eu/touaretus/kraini- aretusporgramm-touaretus] Kõige halvemaks iseloomu omaduseks on nende suur sülemlemistung, mida saab õigete võtete kasutamisel alla suruda ja sellega viia nad töömeeleolusse. Nad
paigutada mõned lamedad päikese käes soojenevad kivid, mille peal kiilidele meeldib end soojendada. · On hädavajalik, et tiigis kasvaks ohtralt veealuseid ja veest väljaulatuvaid taimi. Veealused taimed loovad kiilivastsetele soodsa keskkonna ja rikastavad vett hapnikuga. Veest väljaulatuvad taimed on vajalikud vastsete jaoks valmikuks saamisel ning täiskasvanud kiilidele istumiseks, puhkamiseks ning munemiseks. Värskelt koorunud valmikud vajavad veest mõne meetri raadiuses varjupakkuvat taimestikku. Kaldataimestikul tasub siiski silma peal hoida, et see liigselt vohama ei hakkaks. · Tiiki ümbritsev taimestik on peaaegu sama tähtis kui tiigis kasvavad veetaimed. Kunagi ei tohiks niita rohtu otse tiigikaldalt. Seal võiks lasta kasvada kõrrelistel, lõikheintel või teistel kõrgetel taimedel
Silmad on sinakasrohelised. Emastel on roheline metalliläikeline keha , nende tiivad on värvitud varajases arengujärgus, hiljem pruunikad ja vikerkaareläikelised, valge tiivatäpiga, mis asub tiiva tipus. Mõlemast soost on vesineitsikud ühe suurused, nad lendavad aeglaselt ja sageli peatuvad taimedel või muudel objektidel. Valmik elab ainult 40- 50 päeva. Isaseid kohtab sageli veekogust eemal, emase tulevad veekogu juurde ainult munemiseks. Emane muneb kuni 300 muna ja need paigutab ta veetaimedele või taimedele mis on veekogu lähedal ,sageli tulikalistele. Vastsed kooruvad kahe nädala pärast ning kaks esimest aastat nad arenevad veealustel objektidel. Hingamiseks on neil keha lõpul sulekujulised lõpused. Tavaliselt talvituvad nad mullas. 2) Sarvikliidrik: Sarvikliidrikul on üsnagi sale keha ja tavaliselt jääb kehapikkus vahemikku 40-50 mm.
- luitealade metsastamine - väikeveekogude halb seisund - maaparanduse negatiivne mõju Põllumajanduse intensiivistumine - põllumajandusmürkide ja kunstväetiste intensiivsem kasutamine - tõhusama põllumajandustehnika kasutamine Liikluskoormuse suurenemine: kahepaiksete hukkumine rände ajal Elupaikade fragmenteerumine ja hävimine (kõre rannaniidud, mudakonn vajab kvaliteetseid sigimisveekogusid ja kaevumiseks liivast pinnast; kivisisalik vajab munemiseks lahtise liivaga alasid). Võõrliigid kahjulikud tulnukad võivad olla nii kahepaiksed (härgkonn, aaga) kui kalad (Eestis on kahepaiksetele suureks ohuks kaugida unimudil). Veekogusid ohustavad võõrtaimed, tulnuktaimed võivad kahjustada ka roomajate elupaiku jne Kaubandus ja tarvitamine toiduks Kliimamuutused Kõrge UV-B kiirguse tase Keskkonna reostumine ja hapestumine Haigused ja parasiidid (viirused, kütridiomükoos seenhaigus, mis on põhjustanud
Läbilaskev nahk Õhukesed munakestad Kompleksne elupaiganõudlus – vajavad nii maismaa- kui vee-elupaika Miks on roomajad ohustatud? Tabud ja hirmud (eelkõige madude puhul) Kompleksne ja eriline elupaiganõudlus Väheliikuvad (eriti kilpkonnad) Ohutegurid: Elupaikade hävimine (kõre – rannaniidud, mudakonn – vajab kvaliteetseid sigimisveekogusid ja kaevumiseks liivast pinnast; kivisisalik vajab munemiseks lahtise liivaga alasid). Võõrliigid – kahjulikud tulnukad võivad olla nii kahepaiksed (härgkonn, aaga) kui kalad (Eestis on kahepaiksetele suureks ohuks kaugida unimudil) . Veekogusid ohustavad võõrtaimed, tulnuktaimed võivad kahjustada ka roomajate elupaiku jne Kaubandus ja tarvitamine toiduks Kliimamuutused Kõrge UV-B kiirguse tase Keskkonna reostumine ja hapestumine Haigused ja parasiidid
ehitustegevus tarus ja 10…15 päeva enne sülemlemist võivad töömesilased lennuava närida. Puudused: ei saa rajada plaanilist mesilasperede paljundamist; toodang langeb; suur aja kulu sülemi püüdmisel ja kätte saamisel; kahju lahkunud perede arvel; segab tõuaretustööd ja raskendab mesilasema vanuse kindlaks tegemist. Sülemlemistungi tekkimise põhjused: hooldajaid on rohkem, kui neid keda toita. mesilasemal ei ole ruumi munemiseks ehitajatel puudub ehitamisvõimalus puudub korje liigne õietolmukorje vana ema Sülemi väljalend: Esisülem (vana emaga) väljub ilusa ilmaga kella 10…15 vahel. Sülem väljub 1…3 päeva peale esimese emakupu kaanetamist tarus. Mesilased sagivad taru ees õhus edasi – tagasi ja neid väljub tarust massiliselt. Taru lendab tühjaks 4 minutiga. Mesilasema väljub viimaste hulgas. Kui sülemile esialgne paik ei ole sobiv, lendab sülem 20…30 minuti
Sülemlemine toimub suve esimesel poolel ja vaid kord aastas, harva kaks, siis jab pere väga nõrgaks ja hukkub. Enne uue ema koorumist lendab vana ema koos osa pereliikmetega tarust välja. Nad lendavad esmalt taru lähedal mõnele puuoksale ja kogunevad kobarasse. Kui hooletu mesinik ei aseta sülemit uude tarusse, otisvad mesilased ise uue elupaiga. Talvituda õnnestub ainult tugeval sülemil, selleks tuleb kiiresti koguda piisaval hulgal toitu, et emane saaks valmistuda kevadiseks munemiseks. Mee tootmine Nektar on magus vedelik, mis eritub õite mesinäärmeist (nektaariumidest) ja millest mesilased valmistavad mett. Taimed toodavad nektarit putukate ligimeelitamiseks, et need õisi tolmeldaksid. Töölismesilased imevad nektarit oma pika imilondiga ning koguvad selle meepõide, tegeliku mao ees paiknevasse hoidlasse. Tarusse naastes annavad nad kogutud nektari oma noorematele kaaslastele üle ning lendavad jälle korjele.
350 miljonit aastat tagasi hakkasid taimede järel eluga maismaal kohanema ka loomad, näiteks tuhandejalgsed ja putukad. Okaspuulaadsed puittaimed olid üle 30m kõrged. Meredes ujusid haid ja paljud teised kalad. Umbes samal ajal tekkisid ka putukad, näiteks kiilid. (Kindersley, 1997) 300 milj. aastat tagasi esimesed kahepaiksed olid tulnud merest välja u. 50 miljonit aastat varem. Järk-järgult muutusid nende jäsemed tugevamaks ja nahk paksemaks, nii et nad võisid elada masimaal. Munemiseks pidi nad siiski vette tagasi minema. Soojades soodes kasvasid hiiglaslikud sõnajalad ja osjad. (Kindersley, 1997) 150 miljonit aastat tagasi valitsesid maismaal hiidsisalikud saurused. Roomajad elasid ka meres, näiteks plesiosaurused, ning lendasid õhus, näiteks pterosaurused. Sel ajal oli juba ka linde ja imetajaid . Meres olid tavalised elutsejad ammonniidid. Rohkem kui 100 miljonit aastat tagasi hakkasid Maale ilmuma esimesed õistaimed, näiteks magnooliad. Hiljem, u
Puurid võivad olla kuni nelja korruselised. Sügav allaapanul- kanad tuuakse 6 kuusel ja prakeeritakse 1.5 aastaselt. Põrand peab olema isoleeritud pinnasest niiskuse vältimiseks eristatakse kahte sügav allapanu viisi. 1. põrandale pannakse 15-20 kiht saastumise puhul segatakse. 2. Alla panu lisatakse kihtide kaupa. Sööda künad katta traat võrguga et kanad ei saaks jalgadega sööda sisse minna. Munemiseks lisada pesa kastid. KUNSTLIKU HAUTAMISE EELISED. 1. saab välja haududa suuremal hulgal tibusid korraga, inkubaatorid mahutavad keskmiselt 45- 65 tuhat muna. 2. Saab välja hautada igal aasta ajal. 3. Võimalus haude rezimii mõjutadada ja saada elujõulisemad tibud. 4. Võimalus ära hoida nakkus haigusi. 5. On ökonoomne. Haude reziim ja eri linnu liikide haude pikkus. Tegurid mis on vajalikud loote arenemiseks viljastatud munas nim. Haude reziimiks. 1
Ilmub pungade puhkemise ajal ja imeb taimemahla. Munevad lehtedele. Väikesed munakogumikud on lehtedel maleruudukujulistena. Munemise lõpetanud valmik sureb. Kooruvad vastsed imevad taimemahla ja lähevad talvituma. Mardikalised. Maasika-õielõikaja 1 pk. Talvitub noormardikana kõdu all. Mais hakkab sööma noori maasikalehti. Pärast õiepungade tekkimist uuristab käigu õiepunga sisse, sööb ära tolmukad, emaka ja õiepõhja. Need pungad ei avane ja kuivavad. Munemiseks valib kõige suurema õiepunga, närib sellesse tunneli, mille lõppu muneb ühe muna. Tõuk sööb õiepunga tühjaks, väljub sealt ja närib maasikalehti. Noormardikana läheb ära talvituma. Maasika-lehemardikas talvitub valmikuna kuivanud lehtede või mullakonarate all. Kevadel hakkab maasikalehti närima. Mais muneb lehtedele, varrele või õitele, millesse näritakse eelnevalt väikesed lohud. Vastne toitub lehe alumisel küljel. Vastne mulda nukkuma,
käiguavasid. Jooksualad peavad olema sobiva pinnasega vältimaks saastumist ning kaitstud halbade ilmastikutingimuste ning kiskjate eest . Munakarjas eraldatakse kolme munemis perjoodi: 1.Munemise algus: kestab üksikul kanal kaks nädalat, kanakarjas aga kaks kuud või rohkem; 2 normaalne munevus:kestab 11 munemiskuu lõpuni; 3 munemise lõpu perjood Esimese munemiskuukeskel on karjas kolmes seisundis kanu: Munejad,kiiresti kasvavad, füsioloogiliselt munemiseks valmistuvad ja mittemunejad kanad. Pärast esimese muna munemist jätab noorkana ühe päeva vahele ja muneb esimesel nädalal keskmiselt 3-4 muna. Teine nädal on juba rekordiline 6-7 muna. See tase püsib 5-6 nädalat. Pärast seda munemise intensiivsus langeb ühe protsendi nädalas. Pärast 11 munemiskuud hakkab kanakarja munatoodang kiiresti langema. Kui keskmine munevus on korralike söötmis - pidamistingimuste korral langenud alla 60%, on kanakarjas juba 15% mittemunejaid
Hiljem on vette tehtu pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega. Karjala laulude valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinamöise veest väljaulatuva põlve. Soomlastel (isuri, läänemeresoome) on sel sajandil üles märgitud ka proosapärimus, mille kohaselt tähed on sündinud sepahaamriga purustatud muna valgest ning vikerkaar selle rebust. 18. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. Lind otsib munemiseks pesakohta, viimaks leiab selle ning muneb muna(d). Munast (või koorunud poegadest) tekivad maa, taevas, taevakehad ja inimesed. 19. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. Suurem osa varaseid eesti mütoloogia kirjapanekuid pärineb kroonika kirjutajatelt, juhuslike vaatajate ja rändurite sulest. Läti Henriku Liivimaa kroonika(13
Sperma kinnitub suure kogumikuna nn. spermatofooridena emase pearindmiku alla, munajuhade lähedusse. Kui kaua kulub paaritumisest marja munemiseni, oleneb paaritumise ajast ja vee temperatuurist. 5 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) Marjaterade arv oleneb emase vanusest ja seega ka suurusest. Esimest korda kudevate emaste mari on tavaliselt peenem ja seda on vähem. Munemiseks arenenud marjaterade arv võib küündida 445-ni, jäädes tavaliselt vahemikku 150350. Osa munetud marjast jääb viljastamata ja irdub ning marjateri läheb kaotsi ka talve jooksul. Koorumiseni jõuab umbes 5070% marjateradest. Emane koeb marjaterad keskmiselt poolteist nädalat pärast paaritumist. Munemise ajal viljastuvad marjaterad spermatofoorist lahustunud spermatosoididega. Marjaterad kinnituvad lima abil laka ja selle alapoolel paiknevate jalakeste külge, kuhu jäävad kuni
sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Soome-ugri rahvaste loomismüütides on linnud asendatud jumalatega, kuid üldpildis on tegevustik ja tekkimislood samad. 17. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp “Loomine”) põhisüžee. Kirjelda mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Lind otsib munemiseks pesakohta, viimaks leiab selle ning muneb muna(d). Munast (või koorunud poegadest) tekivad maa, taevas, taevakehad ja inimesed. 18. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. Egiptlased kujutasid kuujumal Thoti tavaliselt kas iibise peaga või iibisekujulisena. Hermopolise preestrid austasid teda kui demiurgi, kes jumaliku ühisena (Thotil
Liblikate nukud on reeglina väheliikuvad, kõige sagedamini asuvad maapinnal. Nukujärgu kestus suvel on vaid mõned nädalad. Nukuna talvituvate liikide puhul ulatub selle kestus aga kaugelt üle poole aasta. Liblikate süsteem Kirjeldatud liike on eri autorite hinnangul 150 000 – 170 000. Kirjeldatud liikide hulka arvestades saab öelda: 99% maailma liblikatest on imilont, “tõelised” tiivasoomused, erineva ehitusega ees- ja tagatiivad ning eraldi juhad paaritumiseks ja munemiseks emastel. Liblikad Eestis Eestist leitud liblikaid 29 ülemsugukonnast ja 68 sugukonnast. Praeguse seisuga on siitmailt usaldusväärsetel andmetel leitud rohkem kui 2400 liiki (ca 2430). Sugukond Micropterigidae - pisitiiblased Kõige primitiivsem liblikasugukond. Eestis 5 liiki. Siruulatus enamasti kuni 1 cm. Sugukond Hepialidae - eistekedriklased Keskmise suurusega kuni suured vanapärased liblikad. Eestis 5 liiki. Suur suguline dimorfism, emaste munemiskäitumine olematu.
puhastuslendlust, on kraini mesilastel haudmest juba koorunud noored mesilased ning pered on tunduvalt tugevamad. Seepärast Head omadused: on neil ka kevadtalvine söödakulutus suurem ning vähese talve- • väga rahulik varu korral võivad nad juba varakevadel nälga jääda. Normaalse • temperamendilt vagur, s.t. ei kipu pere läbivaatamisel ja mesilas meekorjega kevade ja suve korral, ning kui emal on munemiseks liikumisel nõelama ruumi, kestab haudme hoogne areng kuni sügiseni. Seoses haud- • hea kärjeehitaja me varajase ja kiire arenguga kasvavad pered ruttu tugevaks, mis • meevarud paigutab pesa peale võimaldab meie tingimustes peresid paljundada varakult ja saada • saab hakkama korjepausidega rohkem toodangut. Varajane kiire areng võib osutuda aga ka mii- • Eesti oludes hea talvituja
Nad on eredavärvilised või tumedad. Eriti iseloomulikud on ebatavaliselt pikad kaardus tundlad. Võrreldes jooksiklastega on siklased kohmakamad, kuna nende jalad on suuremad. Valmikud toituvad õietolmust, puumahlast või ei toitu üldse. Sagedamini kohtab siklasi kesksuvel päiksepaistelistel päevadel õitel ja vartel ning mitmesugusel puitmaterjalil - puuvirnades ja kändudel. Paljud siklased on metsakahjurid. Emased munevad taimevarte ja puutüvede koorele ja pragudesse või närivad munemiseks augud. Siklaste liigid eelistavad üht või mõnda kindlat puuliiki. Siklaste vastsed elavad puidus, koore all või rohttaimede vartes. Siklaste vastsed on sageli seotud seentega. Seeneniidistik tungib puidu sisemusse ning lagundab seda. Vastsed toituvad lagunenud puidust. Siklaste vastseid nimetatakse tõukudeks. Nad on valkja või kollaka kehaga, lapikud või silindrilised, hästi arenenud eesrindmikuga, millesse pea on osaliselt sissetõmmatud
annaabi.ee 
