eksisteerivad kõrvuti. Ehk siis ühiskond, kus kultuurid on segunenud. KUS ON SELLE JUURED? Sõna ise pärineb USAst ja Austraaliast, kus see võeti kasutusele pärast seda, kui suurlinnades ei nähtud niinimetatud „melting pot'i“ (sulatusanumat) töötavat. See tähendab, et suurlinnades ei töötanud assimilatsioon ja tekkis mitu etnilist kultuuri kõrvuti. MIKS OLLAKSE VASTU? Kriitikute meelest valmistab multikultuur pinda ette maailmariigile ja selle propageerimine ei austa rahva õigust oma pärimuse ja maailmavaate säilitamiseks oma ajaloolisel kodumaal. Rahvuslased on vastu võõraste kultuuri- ja rahvaosade kokkusulandamisele rahvuskultuuris. Nad püüdlevad kõigi rahvaste eripärasuse säilitamise poole. Erinevatest pärimustest kokku pandud kultuur kaotab kõik mõõdupuud ning ei täida enam identiteedi andmise rolli. Multikultuur saab toimida kui on piisavalt tolerantseid inimesi.
Multikultuurse ühiskonna plussid ja miinused Ühiskonna püsimisel ja arenemisel on kultuur tähtis, kuna see vormib paljuski ühiskonna näo. Ühiste väärtuste, tavade ja käitumisnormide põhjal kujunev inimestevaheline ühtlustunne. Multikultuurne ühiskond on aga ühiskonna vorm, mis on eri rahvuste kooseluvorm, kes erinevad üksteisest oma tõekspidamiste ja harjumuste poolest. Üheks multikultuuri plussiks on see, et inimesed saavad nautida mitmekesist kultuuri. See tähendab seda, et erinevad rahvad õpivad tundma ka teisi rahvuskaaslasi nende tavasid, kombeid, tõekspidamisi ja kultuuri kõike, mis puudutab inimeste elu ja neid ümbritsevat. Mis mõtet oleks maailmas ringi reisida, kui kõik oleks igal pool ühesugune , seega mida rohkem kultuure segunevad, seda mitmekesisem see ka on. Seega arvan mina, et see on hea võimalus rahvastel mitmekesistada oma kultuuri. Teisalt on multikultuurse ühiskonna suureks miinu...
Multikultuur kas hea või halb? Sõnale multikultuur võib anda mitmeid tõlgendusi, kuid mina ütleksin, et multikultuur on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Juba esimeste hõimude tekkimisest saati on esinenud multikultuursust, sellest on saadud nii kasu kui ka kahju. On siis multikultuur hea või halb? Arvamusi, kuidas inimesed tekkinud on, on mitmeid. Mina aga usun, et inimesed on mingis mõttes loomade järeltulijad ja et ka loomadel on oma mõtlemine ja tavad. Usun ka seda, et juba dinosauruste ajastul (ajastu lõpu poole, kui oli rohkem liike) esines multikultuursust olid ka neil ju omad paaritumise rituaalid kes ees see mees ja kui tuli mõni teisest hõimust loom (loomad elasid karjades ja enamasti paaritusid kellegagi sellest karjast)
Multikultuuri eelised ja puudused Rait Pindis ja Stenver Kleimann Mõiste päritolu Sõna „multikultuur“ pärineb USAst ja Austraaliast, kus see võeti kasutusele pärast seda, kui suurlinnades ei nähtud niinimetatud „melting pot'i“ (sulatusanum) töötavat. See tähendab, et suurlinnades ei töötanud assimilatsioon ja tekkis mitu etnilist kultuuri kõrvuti. Definitsioon Multikultuursus on ideoloogia, mille kohaselt ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad erineva kultuurilise ja etnilise taustaga
olevust, kuid seevastu Ristikivi on rõhutanud eestlase otsivat olemust, kes on alles teel. Kindlasti mängib olulist rolli ka ajastute erinevus, kuid üldpilt eestlasest on siiski väga erinev. Võttes eestlast kui otsivat ning rändavat inimest, siis kerkib esile küsimus, et mille suunas rännatakse ning mis on eesmärgiks. Gustav Suits on üheks eesmärgiks nimetanud saamise eurooplaseks, kuid see oleks justkui oma väärtuste ning tõekspidamiste hülgamine. Ning asemele saadaks multikultuur, mis reaalselt kajastab kultuuritust, kuna ei väärtustataks unikaalsust, vaid ühesugusust. Ning kuna meid, eestlasi, on arvult kaunikesti vähe, siis saades eurooplasteks, kaotaksime oma kultuuri, oma olemuse ning oma riigi- selle, mis meid kui rahvust, hoidis ühtsena. Eestlastena muutuksime väärtusetuks, meid kaabitaks kokku ühtsesse tervikusse ning järele jääks ehk ainult kogemus sellest mälestusest, et kunagi olime Keegi.
· Riikide poliitiline stabiilsus mida stabiilsem poliitiliselt, seda usaldusväärsem riik on. · Negatiivse imidziga riigid (paariariigid), kellega ei peeta sobilikuks suhelda. Nt rahvusvahelist terrorismi harrastavad. Selliste riikide vastu rakendatakse sanktsioone. Nt embargo kaubanduslik keeld Iraagi Jugoslaavia suhtes. Eesmärk sanktsioonidega riike kutsuda. 2) Majanduse ja kultuuri vahelised seosed: · Globaliseerumine · Multikultuur · Majandusliku koostöö jaoks tuleb tunda koostööpartneri riigi kultuurilist tausta ja nendega arvestama. 3) Majanduse ja ideoloogia seosed: · Külma sõja ajal ideoloogiline vastasseis kõige suurem jõulisem (1946-1990) 4) Majanduse ja õiguse seos: · Erinevad õiguskultuurid 1 - Common law -> tavaõigusele rajanev kultuur - Civil law -> Mandri-Euroopa detailselt töötatud seadusandlus
annaabi.ee 
