Agu Sihvka annab aru Autor: Jaan Rannap Tegelased:Agu,Kiilike,Obukakk,Topp ja paljud teised Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama... täpselt nii hakkasid teme seletuskirjad. Agu Sihvka käib 6.klassis ja ta sünnipäev on 7.oktoobril. Tal oli ka kirjasõber Karl. Agu ja ta sõpradega juhtub alatasa midagi, mitte et nad tahaks nimelt midagi teha vaid lihtsalt juhtub. Obukakk oskas teha igasuguseid looma hääli järgi teha, mida ta ka tegi, aga tema pääses puhtalt. Enam- vähem kõikide õnnetuste kohta oli neil midagi vastu õelda, nt kordamine on tarkuse ema jne. Näiteks neil õnnestus: teha avarii kooli autoga, mida nad üritasid parandada ja tööle saada, magnetfoni rivist välja lüüa tänu inglise keelele, koos puust lõviga märjaks teha näituse aukülalise ülikonna, öörahu rikkuda kuna nad üritasid kummitust mängida, jääauku kukkuda, hobusesõiduga b- bass ära lõhkuda tänu millele nad rikkusid aastapäeva kontserd...
Tulemuseks on suurenenud lehma nõuded energijale. Kevadel poegivad lehmad, eriti mullikad kes on halvas konditsioonis neil on risk poegimisprobleemidele. Tulemuseks võib olla kergemad, nõrgemad vasikad sünnil, mis võib viia ka suurema suremuseni. Sellest tulenevalt ka ternespiima ja piima väikene kogus, mille tulemusena jäävad vasikad väikseks... Kokkuvõte Külmade ilmadega vajavad veised rohkem ja kvaliteetsemat sööta, et tagada nende suurem energja vajadus. Mullikate valel, vähesel toitmisel talvel on laastavad mõjud kogu farmi majandusele. Kasutatud kirjandus CRAIG R, APRIL 21ST 2011 http://informedfarmers.com/cold-stress-in-beef-cattle/
.............................................................................................lk 6 1. 5. Lüpsi lõpp...................................................................................................................lk 6 1. 6. Nisakannude eemaldamine..........................................................................................lk 6 1. 7. Nisade hooldus.............................................................................................................lk 7 1. 8. Mullikate lüpsmine.......................................................................................................lk 7 1. 9. Pärast lüpsi....................................................................................................................lk 8 1. 10. Piima jahutamine........................................................................................................lk 8 1. 11. Udarapesulappide pesemine.............................................................................
kes inimesi nähes hakkasid kõval häälel endast märku andma. Edasi minnes sai selgeks, et karjuvad need, kes jaksavad. Oli ka täiesti apaatseid mullikaid, kes vaevu tõstsid pilgu, lamades ise märjas virtsavees. Kõik nad olid märjad, mustad, kõhnad. Kõige kurvem oli valge-pruuniga 4 kuune vasikas, ilmselgelt kurnatud ja vaevatud olekuga. Hommikuks oli ta surnud. Nooremad mullikad olid 56-kesi pandud aedikusse, kus virtsa koht nii paks, et sinna pikali visata ei oleks mingit soovi. Mullikate laut oli pool tühi, mingid trossid, traadid laest rippumas, kõle ja külm. Kui aknad on osaliselt kaetud kilega ning uste vahel praod, pole see ka ime, et seal sama temperatuur on mis väljas. Edasi läbi koridori jõudsime lehmadeni. Esimene pilk lehmade osas oli paistes jalga üleval hoidev lehm. Ka teisel lehmadel olid vigastused- innaajal hüplemisest tagumikukontidel marrastused ja osaliselt maha nühitud karv. Tõsi neil oli jalgealune
mistõttu kasutatakse seda tõugu ulatuslikult piimatõugude ristamisel. Loomade kasvukiirus on suur. Sarolee: aretatud on ta Prantsusmaal, kust on levinud teistesse maadesse. Värvuselt on loomad valged kreemika kõrvaltooniga. Ka ninapeegel, sõrad ja sarved on heledad. Lihastik on väga hästi välja kujunenud turjal, landel, laudjal ja sinkidel. Suur sünnimass (üle 40 kg) põhjustab raskeid sünnitusi. Pole harvad keisrilõikused. Seepärast ei saa kasutada piimatõugu mullikate seemendamisel. Hele akviteen e. akviteeni hele: aretatud Prantsusmaal. Originaalnimega Blonde d`Aquitaine tõug on väga heade lihajõudlusomadustega veis. Lihastik on väga hästi nähtav looma välimikus. Iseloomulik on nn topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Seda tunnust kannab üle 35% vasikatest. Belgia sinine tõug: see tõug on kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Sagedased on rasked, sünnitused, mille põhjustajaks on olnud sarolee tõu kasutamine aretuses
Siis ei ole õige noorl. veel seemendada, organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest aretuseks jäetavad noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEM.VANUS eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud.
karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut. Taastootmine ehk veisekarja uuendaminse all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Veiste aretusväärtusi hinnatakse eellaste,järglaste,külgsuhulaste või looma enda tunnuste alusel. Praktilist valikut teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga: 1. Valik toimub vasikaeas,otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt,teine ots hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas,noorlehmade hulgas pärast laktsiooni lõppemist. Seemenduspullide esmane valik 3-kuuselt, teine valik 12 kuu vanuselt ja lõplik hinnang 6 a vanuselt. Jõudluseks nim loomade võimet toota teatud tungimustes ja teatud ajavahemikus vajalik kogus mingit toodangut. Udar on nahamoodustis, kuid talituselt suguorgan. Udara anat ühikuks on imeti, mis koosn imetikehast ja nisast. koosneb:1)näärmekude, mis on seot piima produktsiooniga 2)sidekoeline toestik ehk kandeaparaat
rist tõen. väike. Sellepärast ristandid elujõulisemad, kiirema kasvuga kui puhtatõulised. *Eesti tõugu veised on NUDID, lapsepõlves eemaldatakse sarvete algmed kuumutamisel. Maatõugudel sarvi ei kasvagi. *Ammlehmad-lihalehm, kellelt vasikad piima imetavad *Veised saavad suguküpseks 6-8 kuuselt. , enne paaritumist vajalik saavutada õige kehamass!! 6 kuu vanuselt emased eraldatakse isastest, et vältida juhuslikke tiinestusi. *Esmakordne seemendamise opt. vanus 15-18 kuud. (Mullikate kehamass peab moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist). Peale seemendamist tiinus, mis kestab umbes 9 kuud. Umbes 2 aastaselt võiks lehm esimest korda poegida. Tiinestamine kas kunstlikult või loomulikult. Kunstlikult lahjendamata ja lahjendatud sperma. Nii värske kui sügavkülmutatud spermaga, mis säilib -196 C. 60% EMASVEISTEST TIINESTUB ESIMESEL KORRAL KUNSTLIKUST SEEMENDAMISEST. *50% sünnib emasvasikaid, 50% pullvasikaid
arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida noorveiste juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt ja pidada neid eraldi sulgudes. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi siis, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest majanduslikult ei ole see kasulik. Põhjuseks on asjaolu, et aretuseks jäetavad noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. Kõik üleskasvatamiskulud peab loom katma täiskasvanuperioodil piima - ja/või lihatoodangu kaudu. Seepärast on oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult
3)koleeriline tüüp e koleerik tugev, tasakaalutu, rahutu, sõjakas loom 4)melanhoolne tüüp e melanhoolik nõrk, halvastikohanev loom 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus. Suguküpsus on veistel heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine. Ind on emaslooma füsioloogiline seisund, mil ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Ind on seotud munarakkude valmimisega mun asarjas. Innaperiood kestab keskmiselt 12-20 tundi (kõikumine 3-36 tundi). Kunstlik seemendamine võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt
Siis ei ole õige noorl. veel seemendada, organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta vanuselt. Liiga noores eas tiinestatud lehmikute kasv jääb kängu ja järglased on sageli elujõuetud. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate esmakordse seemendamisega ei tohi ka hiljaks jääda, sest aretuseks jäetavad noorloomade (kellelt loodetakse saada järglasi) üleskasvatamine sünnist esmaspoegimiseni on seotud ainult kulutustega. oluline, et mullikad saavutaksid seemenduseks nõutava kehamassi võimalikult lühikese perioodi jooksul, mis võimaldab neid tiinestada võimalikult noores eas. Mullikate optimaalne ESMAKORDSE SEEM.VANUS eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. Optimaalne kehamass
vähe, mistõttu kasutatakse seda tõugu ulatuslikult piimatõugude ristamisel. Loomade kasvukiirus on suur. SAROLEE Aretatud on ta Prantsusmaal, kust on levinud teistesse maadesse. Värvuselt on loomad valged kreemika kõrvaltooniga. Ka ninapeegel, sõrad ja sarved on heledad. Lihastik on väga hästi välja kujunenud turjal, landel, laudjal ja sinkidel. Suur sünnimass (üle 40 kg) põhjustab raskeid sünnitusi. Pole harvad keisrilõikused. Seepärast ei saa kasutada piimatõugu mullikate seemendamisel. 13 VEISEKASVATUS Hereford Aberdiin-angus Galloway tõug Hele akviteen Sarolee tõug Belgia sini-valge tõug 14 VEISEKASVATUS HELE AKVITEEN Aretatud Prantsusmaal. Originaalnimega Blonde d`Aquitaine tõug on väga heade lihajõudlusomadustega veis. Lihastik on väga hästi nähtav looma välimikus
liiga palju, neile ei jätku sööta ja juurdekasv tagasihoidlik; Igal aastal kasutatakse uut tõugu pulli, teadmata, mida sellega saavutada tahetakse; Vasikaid ei võõrutata õigeaegselt- tekib suguluspaarituse oht; Ei grupeerita vanuserühmade järgi, mis põhjustab söötade ebaratsionaalse kasutamise; Poegimisi ei jälgita Sugupulli koormust mõjutavad tegurid Paaritamisele kuuluv lehmade ja mullikate hulk; Planeeritav vasikate sünniperiood; Sugupulli tõug, vanus, toitumus, tervis; Aastaaeg; Ümberindlevate emasloomade arv; Pulli koormus paaritusperioodil (kuni 60 päeva) 20...40 emaslooma Millist tõugu sugupulli kasutada tootmiskarjades? Ekstensiivne mahetootmine: hereford, aberdiin-angus, soti mägiveis, gallovei, dexter; Intensiivne nuumamine: limusiin, akviteeni hele, sarolee, simmental, piemont, belgia sinine Millist sugupulli kasutada tõukarjades
edasist töötlemist ja analüüsi kõigepealt kontrollida. On vaja kontrollida, kas registreeritud tulemused on lubatud (võimalike) ulatuste ja väärtuste piires. Ühtlustage ebaühtlaselt registreeritud andmete kodeering (nt kõikide loomade vanus kuudes) ja kontrollige võimatuid väärtusi esmase andmekogumislehe andmetest. Kontrollige ka andmete loogilist usutavust (näiteks piimaanni andmed ainult lehmade kohta mitte mullikate ja pullide kohta). Ümberkodeerimine seisneb eelkõige numbrilise kodeeringu andmises tekstilisele muutujale. Haiguse esinemissageduse mõõtmine 1. Milliste sündmuste esinemise kohta me sagedusnäitajaid vajame? Levimus, avaldumus, haigestumus, suremus. Nakatumise, praakimise, ellujäämise, tiinuse ja sünni selgitamiseks. 2. Milleks me kasutame haiguste sagedusnäitajaid? Haiguse esinemissageduse määramiseks populatsioonis on vaja kõigepealt
Lihatõud – herefordi, šorthorni, aberdiin-anguse 3. Kombineeritud jõudlusega – kahesuunalise jõudlusega tõud. Veiste varavalmivus, suguküpsus , tiinestamine, majanduslik kasutusiga. Varavalmivusega vähendatakse üleskasvatamise kulutusi. Lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Piimaveistel taotletakse mõõdukat varavalmivust. Veistel saabub suguküpsus 6-8 kuu vanuselt. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15…18 kuud. Lehmvasikad paaritatakse järgmisel suvel – 15 kuuselt!! Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Sügavkülmutamine. Loomulik paaritus jaguneb: Reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus – indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. Ühe pulli paarituskoormuseks arvestatakse aastas 70-80 lehma.
suguhormoonidest. Nende fenotuubiline efekt on seega limiteeritud (piiratud) uhe voi teise sugupoolega. Niisugusteks tunnusteks on naiteks sekundaarsed sugutunnused: erinev sabasulgede kuju kanal ja kukel, isasloomadele iseloomulik temperament ja kehaehitus, imetajatel emasloomade piimanaarme areng, emaslindude munemisvoime, hari kukkedel jne. Sugupoolega on piiratud ka rida sigimishaireid veistel. Sorthorni toul esinev «valgete mullikate haigus» on uks naiteid. See defekt esineb valgetel lehmmullikatel ja seisneb emaka ning tupe vaararengus. Defekti seos valge karvavarvusega pole paris selge. Friisi tougu sugupullidel esineb impotentsuse (sigimisvoime puudumise) liik, mis on pohjustatud peenise taandurlihase anomaaliast. Sellistel pullidel puudub erektsioonivoime. Defekt on pohjustatud retsessiivsest autosoomsest geenist, kuid selle avaldumine on piiratud sugupoolega. Ka munandisong on sugupoolega piiratud tunnuse naiteks.
Kui palju vasikaid kasvama jäetakse sõltub turusituatsioonist.Tänap.kõik lehmikud alles,püllikud müüki!!! Otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt. Valikul arvestatakse noorveiste kasvu ja arengu Hästiarenenud, väärtusliku põlvnemisega lehmikud valit. karja täienduseks. Tagasihoidliku arenguga ja kehva põlvnemisega lehmikud jäetakse nuumale või realiseeritakse kohe lihaks. 15...18 kuu vanuselt. Teine otsustav hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas 15...16 kuu vanuselt. Parimad seemendatakse, halvemad realiseerit.lihaks või müüakse teistesse ettevõtetesse karja täienduseks. sel perioodil hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed. Järgmine valik tehakse noorlehmade hulgas pärast I laktatsiooni lõppemist, kui on selgunud nende piimajõudlus. Hinnatakse nende piimajõudlus ja välimik. Parimad noorlehmad jäetakse aretusrühma, halvemad praagitakse.
Näide: Inimesel tekkis soov suvilasse lasta ehitada puurkaev. Saatis siis erinevatele puurkaevu valmistavatele äriühingutele hinnapärinug ,,Tahan et valmistate puurkaevu, selles selles kohas, oleme teie poolt küsitava hinnaga nõus, palju soovite?" Üks läks ja tegi kaevu valmis ja esitas arve. Kas tuleb maksta? Õiguslik alus-lepingu olemasolu, kas sõlmiti leping? Pakkumus on tehtud ja kehtiv. Jah tuleb maksta. Näide II: Talunikud leppisid kokku mullikate müügis. Sõlmisid kirjaliku lepingu ,,üks talunik kohustub teisele üle andma mullikad ja ostja kohustub maksma tasu" Müüja jättis mullikad üle andmata ja ostja hakkas nõudma kahjuhüvitamist. Väitis, et kohustusi pole. Leping on olemas, sest seal on välja toodud olulised tingimused, üleantav asi ja asja eest makstav tasu. See, et pole välja toodud mullikate arvu, ei muuda lepingut kehtetuks. Keerukamate lepingute sõlmimisele eelnevad tihti läbirääkimised.
madalad, siis noorloomade nuumamisega tegeldakse minimaalselt. Paljudes ettevõttes tapetakse pullvasikad juba nädala või kahe vanuselt, sest nende pidamine ei tasu ära. Veisekarja uuendamine e. taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Seepärast on kõige olulisem on uuendnoorkarja kasvatamine. Karja täienduseks vajaminev noorloomade arv sõltub lehmade kasutuskestusest, lehmade sigivusest, mullikate esmaspoegimis-east ja karja suurendamise vajadusest. Mida lühem on lehmade eluiga s.t., mida suurem on praakimine, seda rohkem noorloomi asenduseks vajatakse. Noormaalseks loetakse, kui aastas praagitakse 25 % lehmadest. Seega tiineid mullikaid peaks olema karjas sama palju (25% lehmade üldarvust). Kui soovitakse lehmade arvu suurendada, siis peaks tiinete mullikate arv olema suurem kui praagitavate lehmade arv
Embrüosiirdamise kasutamine: Embrüosiirdamist kasutatakse tänapäeval tõuaretustöös laialdaselt valitud tipplehmadelt suurema hulga järglaste saamiseks. Lehma munasarju stimuleeritakse eksogeense FSH süstimisega, mille tulemusel küpseb korraga 10-40 folliikulit tavalise ühe asemel. Lehma seemendatakse parima pulli spermaga ning embrüod loputatakse 7 päeva pärast seemendust lehma emakast välja. Embrüod siiratakse lehmaga ühte innatsükli järku viidud mullikate või tervete noorte lehmade emakasse, kes vasika ilmale kannavad. See meetod võimaldab lehmalt aastas saada 3-20 järglast 83) Platsenta mõiste, funktsioonid ja produtseeritavad hormoonid. Tiinuse kontroll. Platsenta plaatjas, sagaraline elund, mis moodustub emaka limaskestast ja loote trofoblastidest. See on kahe olendi ühine elund. Platsenta ülesanded · Ema ja loote vaheline ainete vahetus; läbi ei pääse lipiidid ja valgud · Nb! Läbi pääsevad alkohol, raskemetallid, paljud
kolmes grupis: · piimakari (piim ja vasikad); · noorkari vanuserühmadena ja täiskasvanud loomad nuumal (kaaluiive ja eluskaal); · lihaveised vanuserühmadena (kaaluiive ja eluskaal). Loomade aasta keskmine arv ja põhitoodangu hulk tehakse kindlaks karjakäibe alusel, kusjuures kõigi vanuserühmade, noorloomade ja nuumal olevate täiskasvanud loomade arv leitakse summeerides mullikate, eelmisel aastal sündinud vasikate, täiskasvanud loomade ja majandusaastal sündivate vasikate keskmine arv. Muutuvkulud loomakasvatuses on: söödakulud, karjauuendus, töötasu- ja sotsiaalkulud, ostetavad tootmisteenused, allapanu, veterinaar- ja seemendus, jõudluskontroll jne. Püsikulud: kulum, põhivara jooksev remont ja korrashoid, transport, elekter, tootmise juhtimis- ja üldkulud jne. Kulud võib jaotada ka
Embrüosiirdamise kasutamine: Embrüosiirdamist kasutatakse tänapäeval tõuaretustöös laialdaselt valitud tipplehmadelt suurema hulga järglaste saamiseks. Lehma munasarju stimuleeritakse eksogeense FSH süstimisega, mille tulemusel küpseb korraga 10-40 folliikulit tavalise ühe asemel. Lehma seemendatakse parima pulli spermaga ning embrüod loputatakse 7 päeva pärast seemendust lehma emakast välja. Embrüod siiratakse lehmaga ühte innatsükli järku viidud mullikate või tervete noorte lehmade emakasse, kes vasika ilmale kannavad. See meetod võimaldab lehmalt aastas saada 3-20 järglast 83) Platsenta mõiste, funktsioonid ja produtseeritavad hormoonid. Tiinuse kontroll. Platsenta plaatjas, sagaraline elund, mis moodustub emaka limaskestast ja loote trofoblastidest. See on kahe olendi ühine elund. Platsenta ülesanded · Ema ja loote vaheline ainete vahetus; läbi ei pääse lipiidid ja valgud · Nb
laktatsiooni jõudlusandmete selgumiseni. Nende alusel määratakse pullide aretusväärtus ning otsustatakse, millised pullid jäetakse aretusrühma, millised praagitakse. Aretuseks jäetavatelt pullidelt jätkatakse spermat võtmist. Selle süsteemi eeliseks on see, et pull on elus ja temalt võib saada miljoneid järglasi. C variant ehk noorpullide süsteem, kus pulle ei hinnata järglaste järgi. Parimad noorpullid valitakse eellaste põlvnemisandmete alusel ja neid kasutatakse lehmade mullikate tiinestamisel. Hinnang selgub hiljem ja nende hulgast valitakse uued järgmise põlvkonna isad. Lehmi hinnatakse seevastu põhiliselt nende omajõudluse alusel. Lehmade hindamisel kasutatakse 1.laktatsiooni 100-päeva ja 305-päeva ning võimalusel (kui lehma enne ei praagita) ka 2. ja 3.laktatsiooni 305-päeva piimajõudlusnäitajate alusel. Seega hinnatakse igas põlvkonnas populatsiooni tasemel tuhandeid lehmi ja sadu (või tuhandete olenevalt populatsiooni suurusest) noorpulle
suguhormoonidest. Nende fenotüübiline efekt on seega limiteeritud (piiratud) ühe või teise sugupoolega. Niisugusteks tunnusteks on näiteks sekundaarsed sugutunnused: erinev sabasulgede kuju kanal ja kukel, isasloomadele iseloomulik temperament ja kehaehitus, imetajatel emasloomade piimanäärme areng, emaslindude munemisvõime, hari kukkedel jne. Sugupoolega on piiratud ka rida sigimishäireid veistel. Sorthorni tõul esinev «valgete mullikate haigus» on üks näiteid. See defekt esineb valgetel lehmmullikatel ja seisneb emaka ning tupe väärarengus. Defekti seos valge karvavärvusega pole päris selge. Friisi tõugu pullidel esineb impotentsuse (sigimisvõime puudumise) liik, mis on põhjustatud peenise taandurlihase anomaaliast. Sellistel pullidel puudub erektsioonivõime. Defekt on põhjustatud retsessiivsest autosoomsest geenist, kuid selle avaldumine on piiratud sugupoolega
annaabi.ee 
