; · olmededegrad.; · masindegr.; · looduslik degrad.; · ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: · füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine; soomuldade kahanemine. · Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. · Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. alt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. Kui lasuvustihedus on 0,3mm siis on tegemist turvasmullaga erodeeritud muld (< lad. erodere `näkitsema, läbi sööma'), kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning oruveerudel paiknev muld, mille pindmine kiht on olenevalt nõlva kallakusest, mulla lõimisest ja
............................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Sipelgaid leidub pea kõikjal maailmas ja neil on suur mõju maismaa ökosüsteemile. Nad kobestavad maad rohkem kui vihmaussid, nad on elutähtsad toiduahelas ja seemnete levitamises, tähtsad putukkahjuri hävitajad, mulla tekitajad ning tolmendajad. [3] Pinnase kobestamisega aitavad sipelgad kaasa mullareaktsiooni ja metsauuenemistingimuste paranemisele. Puudel ronides levitavad nad viirusi ja baktereid, mis põhjustavad putukkahjurite nakkustesse haigestumist . Lehetäide kaitsmisega, kelle magusatest eritistest nad toituvad, aitavad kuklased kaudselt kaasa metsale kasulike parasiitputukate arengule, kes suguküpseks saamiseks vajavad samuti lehetäinestet [4] Käesolevas referaadis võrreldakse sipelgate liigirikkust erinevates riikides ja liigirikkuse tegureid. Üldkirjeldus
Huumusainete teket nimetatakse Alltüüp 3Gleistuud leostunud mullad kantakse mullast laskuva veega minema. humifikatsiooniks, mis on iseloomult K0g: Leetumine toimub happelise reaktsiooni sünteetiline protess, kus toimub Lõuna-Eesti leetjate, näivleetunud, tingimustes ja põhjustab mullareaktsiooni lihtsamatest ühenditest keerulisemate leetunud ja analoogsete muldade edasist hapestumist. Muld vaesub moodustumine, toimub mikroorganismide agromullastiku valdkond pindalaga ca biogeenselt tähtsatest ühenditest. (Lõuna- otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub 20,7%. Aluspõhi liivakivi, lähtekivi Eesti, Vahe-Eesti, Peipsi ümbrus)Muld
osakesed (tähis V). Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest . Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus (aktiivne ja potentsiaalne) - vesinikioonide dissotseerumine mullast Tähtsamad happed: huumushapped ehk fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0à neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 – väga tugevasti happeline 3,6-4,5 – tugevasti happeline 4,6-5,5 – mõõdukalt happeline 5,6-6,5 – nõrgalt happeline 6,6-7,2 – neutraalne 7,3-8,4 – leeliseline muld >8,5 – tugevasti leeliseline
Ala oli kasutuses heinamaana, kuid nüüdseks on see osaliselt metsastumas ning kuivenduskraavid on kinni kasvamas. Mõlema metsatüübi iseloomustamiseks koostati puistu kirjeldus ja tehti mullakaeve. Proovitükkidelt korjatud alusmetsa ja alustaimestiku liigid herbaliseeriti, määrati liikide esinemissagedus proovitükil ja toodi esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed. Mulla kirjeldamiseks võeti igast mulla geneetilisest horisondist mullaproov, mida kasutati mullareaktsiooni pH määramiseks, äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mulla ja taimestiku alusel määrati metsatüübirühm, kasvukohatüüp ja metsatüüp. Kaeveümbruse alustaimestikust ja metsast tehti fotod. Töö lisades on mõlema kasvukohatüübi kohta: kasvukohatüüpide asendid ordinatsiooniskeemil, muldade äigejoonised, liimmonoliidid ja herbaariumid. 1 METOODIKA 1.1 Välitööd
reaktsiooniga. Enamike kultuuride optimaalne pHKCl jääb vahemikku 6,0...7,0. Mulla happesuse vähendamiseks tuleb vabad vesinikioonid taas asendada Ca-ioonidega lupjamise teel. Mullareaktsioon ehk pH iseloomustab vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni mullas. Sõltuvalt nende vahekorrast on muld kas aluseline, neutraalne või happeline. Muld on happeline kui mullalahuses on ülekaalus vesinikioonid. Mullareaktsiooni klassifitseeritakse vastavalt pHKCl väärtusele järgnevalt: · kuni 4,5....... tugevalt happeline · 4,6 5,5...... mõõdukalt happeline · 5,6 6,5.......nõrgalt happeline · 6,6 7,2......neutraalne · üle 7,2........ aluseline Happeliste muldade väga väikese Ca-sisalduse (ca 1300 mg kg-1, liiv- ja saviliivmuldades isegi 150...600 mg kg-1) ning samuti väga kitsa Ca/Mg suhte tõttu võib liialt suur Mg-annus
saagi valmimist – isetolmlemise puhul on saak hilisem kui risttolmlemisel. Saagi suuruses olulisi erinevusi ei ole. Rohukamarat kileribade vahel niidetakse vähemalt kord kuus. Liiga kõrge rohuga aurub reavahest taimede kaudu rohkem, mis mõjutab ka mustikataimede niiskustingimusi. Kõrge rohuga suureneb õhuniiskus, see soodustab haiguste ja kahjurite levikut. Aastatega hakkab kile lagunema ning halveneb kilealune õhu- ja niiskusrežiim. Lagunenud kile asemele laotatakse mullareaktsiooni ning õhustatuse parandamiseks, kas turvast või koorepuru, mida järgmistel aastatel lisatakse. Lõikamine Kui tugevate okste juurdekasv väheneb ja on märgata põõsas pruuni värvi lõhenenud koorega vanemaid harunenud oksi, millel on vähem lehti on vaja põõsaid lõigata. Harvenduslõikuse puul eemaldatakse põõsalt vanad oksad. Alles võib jätta 4-6 tugevat üheaastast ja 3-6 rikkalikult harunenud mõneaastast oksa. Hõreda võraga põõsas kasvavad kõik marjad heades
Leetumine, lessiveerumine,savistumine,näivleetumine,soostumine Mullatekketegur- tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut( lähtekivim, kliima, reljeef, taimestik) Mullatekketingimused- maakoha vanus, reljeef, kliima, taimestik 54. Leetumine. Mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguprodektide eemaldumine laskuva veega. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. Kerged lõimised 55. Lessiveerumine. Ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine mulla ülemistest horisontidest alumistesse. Ibe ja kolloidosakesed ise ei lagune. Keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei põhjusta happesust 56. Savistumine. Bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogumine tekkekohal
Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murendmaterjalile lasuvad esimesed organismid. 47. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 48. Lessiveerumine. ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu
Meie vanimad mullad on 10 000 aastat vanad, maailmas 1 miljon, rannikul näiteks 1 aasta 6)Inimfaktor - (väetamine, kuivendamine). Inimfaktor võib olla nii positiivne kui negatiivne (erosioon, niisutamine soolase veega) 51. Leetumine. leetumine-mulla mineraalosa lagunemine orgaaniliste hapete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Toimub happelises keskkonnas, karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. Laskuv veevool. Kergel lõimisel. Mullaviljakus väheneb 52. Lessiveerumine. lessiveerumine-ibe ja kolloidosakeste (savi) ümberpaigutamine laskuva vee toimel mulla ülemistest horisontidest alumistesse. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja karbonaatne lähtekivim. Ei põhjusta mulla hapestumist. Saviosakeste esinemine 53. Savistumine. savistumine- bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite
Tuleb kontaktpinda vähendada, siis on surve pinnaühikule väiksem. c) Soostumine maaprandussüsteemide ebapiisav hooldamine jne. d) Soomuldade kahanemine turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise tagajärg. 2) Keemiline degradatsioon: a) Hapestumine - happevihmad, biloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine, mullas tekkinud happelised ühendid. b) Leelistumine mullareaktsiooni märgatav tõus. c) Saastumine raskemetallidega kui mullas on suur raskemetallide sisaldus, siis ei tohi seal toidukultuure kasvatada, kuna raskemetallid muidu satuvad söögi sisse ja inimene sööb need endale sisse. d) Muldade sooldumine toimub seal, kus sademeid vähe. Mulla peal valge kiht sool. e) Muldade vaesumine toitainetest muudkui võtame ja võtame aga mulda midagi juurde ei tule.
3. Ebasoodsad niiskustingimused liigniiskus ei anna taimejuurtele hapnikku ja taimed võivad selle tagajärjel ,,uppuda", kuivas veevaeses mullas ei saa taimed piisavalt vette ega toitaineid oma normaalseks kasvuks ja arenguks 4. Ebasoodsad valgustingimused valguse puudusel noored taimed, võrsed või lehed on kahvatud, fotosüntees on takistatud 5. Ebasoodsad mullastikuolud mõju on märgata eriti happelise mullareaktsiooni juures, kus taimed, mis ei ole kohastunud sellises keskkonnas kasvama, ei saa toitaineid kätte, jäävad seetõttu väikseks või hukkuvad hoopis 6. Keskkonna reostumine seda võivad põhjustada nii autode heitgaasid kui ka tööstus. Selle tagajärjel võivad taimede lehed kolletuda või variseda, puudel oksad kuivada 7. Kiiritus kiirguse tagajärjel taimed muteeruvad, moodustades ebaloomulikke vorme või on ebaloomulikult suured
laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Leiab aset mulla peenemate osakeste ibe, kolloidid, saviosakeste lagunemine ehk hüdrolüüs. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas (karbonaadivaesel lähtekivimil) ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 2. Lessiveerumine ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt- horisondi olemasolu
Eestis esinevad järgmised mullatekke elementaarprotsessid 51. Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 52. Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-
(tähis V). Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest . Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus (aktiivne ja potentsiaalne) - vesinikioonide dissotseerumine mullast Tähtsamad happed: huumushapped ehk fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pH KCl = 5,6; pHH2O = 7,0à neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 väga tugevasti happeline 3,6-4,5 tugevasti happeline 4,6-5,5 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne 7,3-8,4 leeliseline muld >8,5 tugevasti leeliseline
62. Leetumine Mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Leiab aset mulla peenemate osakeste ibe, kolloidid, saviosakeste lagunemine ehk hüdrolüüs. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas (karbonaadivaesel lähtekivimil) ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 63. Lessiveerumine Ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bthorisondi olemasolu
Eestis esinevad järgmised mullatekke elementaarprotsessid 51. Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 52. Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on
masindegr.; 4. looduslik degrad.; ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine (maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine); soomuldade kahanemine(turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise). Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 78. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10000, 1:5000) 1945. Digitaalne mullastiku kaart koos andmebaasiga kogu territooriumi kohta valmis 2001.a. jaanuaris. Digitaalkaart koostatati 1:10 000 mõõtkavas, Eesti Põhikaardi koordinaatsüsteemis (Lambert-EST) ning vormistati
Küllastus aste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastus astme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. Tähtsamad happed: huumushapped fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 väga tugevasti happeline 3,6-4,5 tugevasti happeline 4,6-5,5 mõõdukalt happeline 5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne 7,3-8,4 leeliseline muld >8,5 tugevasti leeliseline
Küllastus aste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastus astme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. Tähtsamad happed: huumushapped fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr. pH arvuline suurus: pHKCl < 3,5 - väga tugevasti happeline 3,6-4,5 - tugevasti happeline 4,6-5,5 - mõõdukalt happeline 5,6-6,5 - nõrgalt happeline 6,6-7,2 - neutraalne 7,3-8,4 - leeliseline muld >8,5 - tugevasti leeliseline Varjatud happesus ehk potensiaalne happesus, seda
lepad tugevad mulla hapestajad, näit. endise põllumaa metsastamisel halli lepaga langes esimesel 15 kasvuaastal mulla pH mulla ülemises 10 cm tüseduses kihis 1,3 ühikut (joon. 5). See on tingitud peamiselt sümbiontsest lämmastikusidumisest ja kõrgest nitrifikatsiooni määrast (mõlema protsessi puhul satub mulda vabu vesinikioone). Joon. 5 Mullareaktsiooni muutus endisel põllumaal kasvavas hall-lepikus mulla ülemises 0- 10cm kihis Kõrge põhjaveega kasvukohtadel on leppadest eelistatud sanglepa kasvatamine ja kui põhjavesi on maapinna lähedal, siis on sanglepp võimeline kasvama ka liivmuldadel (ehkki toitainetevaesed liivmullad on sanglepa jaoks ebatüüpiline kasvukoht). Eesti kuulsamaid,
pidevas muutumises. Küll aga on kasvusubstraatide tootmisel vaja tunda väetiste erinevaid gruppe eelkõige mõju kiiruse ja toimeaja kestuse järgi, kuna põhiväetatud kasvupinnasest peavad taimed saama toiteelemente nii vahetult istutamise (külvi) järel kui ka kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Mõningad taimetoitaineid sisaldavad ühendid säilivad kasvupinnases isegi kauem kui ühe kasvuperioodi jooksul. Oluline on arvestada ka taimetoitainete vahelisi seoseid ning mullareaktsiooni mõju taimetoitainete omastamisele (vt p 2.4.2 joonis 5). Toiteelementide doseerimisel on oluline silmas pidada ka miinimumfaktori seadust, mille kohaselt taimede kasvu ja arengut limiteerib miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur vms). Teiseks toitumisteooria nurgakiviks on toitainete täieliku tagastamise teooria, mille kohaselt toitaineid tuleb kasvupinnasesse tagasi anda sama palju, kui neid sealt saagiga eemaldatakse. See
annaabi.ee 
