Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Mõistete sõnaraamat
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link
Mullad on seotud kliima ja taimkattega, mistõttu levivad ekvaatorilt pooluste suunas vööndiliselt, olenevalt erinevatest kliimaoludest, temperatuurist ning sademete ja aurumise vahekorrast. Kliimast ja veerežiimist sõltuvalt võib mullad jagada: 1. Läbiuhtelise veerežiimiga – sademed ületavad auramise ning vähemalt korra aastas nõrgub vesi põhjaveeni.
Mullad on huumusvaesed. Muldade huumusesisaldus sõltub mulla liigist ja selle veerežiimist Sama kehtib ka muldade süsinikusisalduse kohta, sõltub see mulla liigist ja selle veerežiimist, sest huumuses on 58%C Sõnniku humifikatsioonikoefitsient on seda suurem, mida kuivainerikkam on sõnnik.
Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Madalikul valdavad enamasti põllustatud metsapruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad (peamiselt mägirabad ja kanarbikunõmmed). Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele.

Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel. Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv poolkõrbete ja kõrbete ala) on põllundus võimalik ainult kunstliku niisutamise korral.
Mullad on siin palju halvemad (ehkki leidub ka üksikuid paremaid lappe). Nagu Kesk-Eestis, on ka Kagu-Eestis elatust pakkunud põllumajandus ja metsa kasutamine, kuid mõlemad majandusharud on halvemas seisus kui Kesk-Eestis, kergetööstus on aga hoopis nõrk.
Mullad on Võrtsjärve nõos valdavalt väheviljakad, võrdlemisi viljakad on suurema kõrgusega moreentasandike ja voorte mullad. Liigniiskuse tõttu on madalamate alade muldade kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks võimalik peale kuivendamist.

Mullad on sageli liivakad ja vett hästi läbilaskvad mistõttu tugevate vihmasadudega uhutakse toitained mullast välja. Sellises mullas on levinud vähenõudlikud okaspuud, mille okkad annavad ka mullale juurde org ainet.
Mullad on hästi lagunenud turbaga siirde- (S' kuni S''') ja madalsoomullad (M' kuni M'''). Metsakõdu tüsedus kuni 12 cm, millele järgneb hästilagunenud kuni 20 cm paksune sõmerjas kõduturba kiht.
Mullad on enamasti vanad, paiknevad kõrge mulla temperatuuri ja niiskuse tõttu sügavalt murenenud lähtekivimil. Aluste ja ränioksiidide väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist (Fe2O3) punane.

Mullad on suhteliselt viljakad, välajaarvatud sellistes piirkondades, kus on suviti väga soe ja sajab vähe. Hispaanias on Euroopa Liidu ulatuslikemad jõgede baasil rajatud niisutussüsteemid.
Mullad on niisked või märjad, huumuse ja N rikkad, pH 4-6. pärast kuivendamist ja mineraalväetistega väetamist sobivad rohumaadeks b) siirdesoomuld (S) – neid on 10% Eesti muldadest.
Mullad on tekkinud pikaaegsete ja keerukate looduslike protsesside tulemusena, mida kõige enam mõjutavad maapinna reljeef, kliima, alus- ja lähtekivim ning veel mitmed tegurid.

Mullad on üsna väheviljakad, kuid leidub ka kohti kus on hea viljakusega (jõgede deltaalad loodusvarad ja jõgede orud). Mussoonmetsad ja troopilised vihmametsad, poolkõrbed.
Mullad on kerge lõimisega, sest tegemist on liivase lähtekivimiga (Maa-amet), mis näitabki, et üleujutused pole pikaajalised ning pärast üleujutust taheneb muld kiiresti.
Mullad on hallikad, sest on huumusevaesed. Pinnase iseloomu ja veerežiimi järgi eristatakse savikõrbeid, liivakõrbeid, kivikõrbeid, soolakõrbeid ja lössikõrbeid.

Mullad on tihedalt seotud kliima ja taimkattega, mis paiknevad Maal tsonaalselt (vööndiliselt). Ka mullad paiknevad Maal tsonaalselt (enamasti).
Mullad on kerged (liiv- ja saviliivmullad), keskmised (kerged ja keskmised liivsavid), rasked mullad (rasked liivsavid ja savid)  Kolloidid.
Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel

Mullad on harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Aruniitude taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel.
Mullad on jämedamast sorteeritud materjalist, teralise struktuuriga, mõnikord gleistunud, enamasti kõrge fosfori- ja lubjasisaldusega.
Mullad on bioloogilise mitmekesisuse tootjad. Nad on pidevas tegevuses, kus mikroorganismid toituvad, kaevavad, õhutavad ja muunduvad.

Mullad on kujunenud lainjatele moreentasandikele, kus lähtekivimiks on peamiselt punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen.
Mullad on sisaldavad optimaalselt CaCO3 sest nendel muldadel on ühine lähtekivim ja see soodustab mikroorganismide tegevust.
Mullad on väga toitaineterohked. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad.

Mullad on väheviljakad, mis tõttu on kergelt mõjutatavad vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad suhteliselt kergelt.
Mullad on tugevasti kontrastsed mullad, samas kui gleistunud leostunud ning leostunud mullad keskmiselt kontrastsed.
Mullad on soostunud niitudel sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti.

Mullad on “alt kastetavad”, sest aurumine ületab sademete hulga ning vesi maapinnas liigub alt üles.
Mullad on väheviljakad. Põllumajanduslikku maad ainult 20%. ● Suur osa Albaaniast oli kunagi metsane.
Mullad on põhiliselt liivased ja kuivad ning ka happelisemad, ning ka vulkaaniliste kivimite koostisega.

Mullad on leetunud ja gleistunud, maaparandustöid suurel määral ei tehta kuna kliima on tasakaalukas.
Mullad on parema struktuuriga kui leetunud erodeeritud mullad, kuid samas on vähenendu üldine poorsus.
Mullad on katioonide kadumise tõttu tugevalt happelised ning Al muutub taimede juurtele toksiliseks.

Mullad on siin piirkonnas lubjavaesed ja kohati tugevasti leetunud,ent siingi leidub viljakaid maid.
Mullad on hea drenaažiga, põhjavesi vegetatsiooniperioodil 30 kuni 80 cm kaugusel maapinnast.
Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev.

Mullad on leedemullad. Esinevad hõredad puhtmännikud, alusmets puudub või esineb kadakaid.
Mullad – pealismuld osaliselt hävitatud või eemaldatud on valdav osa org. aine akumulats.
Mullad on happelised ja põuakartlikud. Mulla paksus varieerub enamasti 1 ja 2 meetri vahel.

Mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad.
Mullad - avaldavad mõju kasvavatele põllukultuuridele ning määravad nende saagikust.
Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad.

Mullad on valdavalt metsapruunmullad. Need on keskmise, kohati väga hea viljakusega.
Mullad on keskimise viljakuseda, üsna haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist.
Mullad – KT X 2010 40P NIMI: ……………………………………………

Mullad on kujunenud välja lessiveerumise tulemusena karbonaatsel lähtekivimil.
Mullad on huumusrikkad. Mulla värvus mustjaspruunid nimetatakse mustmuldadeks.
Mullad on viljakad, kuid vihmavesi võib mäenõlvadel erosiooni põhjustada.

Mullad on soolased  Punakas pruunid mullad  Huumuse vaesed Inimtegevus
Mullad on soolade rikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas.
Mullad on viljakad ,ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni.

Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist.
Mullad on väga põuakartlikud, kuid samas ka huumus- ja toitaineterikkad.
Mullad on suurel alal leelistunud, võimalik on ka muldade hapestumine.

Mullad on tundras õhukesed ja väheviljakad, enamasti ka soostunud.
Mullad on toitainetevaesed, pinnas liigniiske ja sageli soostunud.
Mullad on äärmiselt õrnad ja vajavad parandamist ning kaitset.

Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastiku varuga.
Mullad on väga mitmekesised, erinevate koostiste ja omadustega.
Mullad on seotud kliima ja taimkattega, levivad vööndiliselt.

Mullad on toitainetevaesed, õhukesed, happelised, liigniisked.
Mullad on peamiselt leetunud ja gleistunud ning väheviljakad.
Mullad on väheviljakad, metsa vähe, maavarasid samuti vähe.

Mullad on happelised. Teisi soid ei ole mõtet üldse harida.
Mullad on kujunenud välja vastavalt mullatekke tingimustele.
Mullad on kujunenud välja Domineerivad liigniisked mullad.

Mullad on enamasti vanad, lähtekivim sügavalt murenenud.
Mullad on kõige sobivamad, kuna veerežiim on optimaalne.
Mullad on jaotatud 10 boniteediklassi: esimene on parimad

Mullad - viljakus (huumus, mineraalained), pH, soolasus.
Mullad on väheviljakad ning harides kaotavad viljakuse.
Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis.

Mullad on viljakad, kuid veed uhuvad neid tihti minema.
Mullad on pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades.
Mullad on väga viljakad ning kõrge liigirikkusega.

Mullad – viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis.
Mullad on peamiselt leetunud ja ning väheviljakad.
Mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe.

Mullad – mullaviljakus Majanduslikud tegurid:
Mullad on neutraalsed ja lupjamist ei vaja.
Mullad - viljakad * Majanduslikud tegurid:

Mullad - kas mullad on viljakad või mitte
Mullad on   tavaliselt   väheviljakad.
Mullad on isegi tasandikel väheviljakad.

Mullad on seal ühed maailma viljakaimad.
Mullad on Moldova põhiliseks varaks.

Mullad –  saviliiv ja  liivsavi.
Mullad on kuusikutes sageli leetunud.

Mullad on suhteliselt väheviljakad.
Mullad on liivarikkad ja veevaesed.

Mullad on kivised, kuid viljakad.
Mullad on savikad ja lubjarikkad.
Mullad on kõik riigid rikkamad.

Mullad on nõrgalt kontrastsed.
Mullad on üpris mitmekesised.

Mullad on küllaltki vijlakad.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun