Kordamisküsimused (närvi-lihasaparaat) Mis on liigutusaparaat? Organite ja kudede süsteem, mis moodustavad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest. koosneb: a. motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest b. skeleti vöötlihastest c. skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? Motoorne ühik on närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronitest ja tema poolt innerveeritavatest lihaskiudude grupist. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. Peened müofilamendid? b. jämedad müofilamendid?
Iseloomulik kiirloomadele, nt meritähele ja merisiilikule. Kiiretaoliselt sümmeetrilise närvisüsteemi puhul on toimunud veelgi suurem rakkude spetsialiseerumine, erinevatel närvikimpudel on oma ülesanded. Eristada saab sensoorseid ja motoorseid harusid. Sensoorsete närviteede ülesandeks on edastada meeleelunditest tulevat tunnetuslikku informatsiooni, motoorsed närvid tegelevad lihaste liigutamisega. Sellist tüüpi närvisüsteemi puhul on organismi igas harus nii sensoorsetest kui motoorsetest närvirakkudest koosnev närvipõimik, mille baasil toimuvad refleksid. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. 3. Kahekülgselt sümmeetriline närvisüsteem levinud selgrootute usside, limuste, lülijalgsete ja mõnede selgroogsete hulgas. Kujunevad välja esimesed meeleorganid. Kõige olulisem uuendus sellise närvisüsteemi juures on närvitegevuse ja käitumise
protsesside üle Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad 21. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine 22. Mis on liigutusaparaat? .. Organite ja kudede süsteem, mis moodustavadad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest Ta koosneb: Motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest Skeleti vöötlihastest Skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega 23. Mis on motoorne ühik? · Motoneuron ja tema poolt innerveeritav lihaskiudude grupp 4 · Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element 24. Lihase ehitus. 5
poolkerasid omavahel. 63. Suurajukoore mõiste ja mõõtmed- Suurajukoor - neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1- 5mm paksune hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala täiskasvanul ligikaudu 2200 cm2. Suurajukoores umbes 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis.Glükoos on ajutoit! 64. Funktsionaalsed väljad ajukoores( sensoorsed, motoorsed)- Mootoorsed väljad (käsklused lähevad lihastesse, nimetatud motoorsetest prk.-dest saavad alguse tahteliste liigutuste sooritamiseks püramidaalteed, mis suunduvad keha vastaspoole lihastesse, st paremast poolkerast antakse eferentsed impulsid keha vasakupoole lihastesse ja vastupidi)- asuvad peamiselt otsmikusagara presentraalkäärus a) presentaalkääru ülemistes osades paikenevad alumiste kehaosade( alajäsemete) b) presentaalkääru alumistes osades ülemiste kehaosade ( näo, kaela, ülajäsemete) tahteliste liigutuste väljad
-Seljaaju hallaine: - a) eessarv – somatomotoorne tsoon (“käsud” skeletilihastele); b) tagasarv – somatosensoorne tsoon (tundeimpulsid liikumisaparaadist ja nahast); c) vahepealne hallaine – c1) eespool vistseromotoorne tsoon (“käsud” silelihastele), c2) tagapool – vistserosensoorne tsoon – (tundlikkus veresoontest , näärmetest jne.) Seljaaju valgeaine: a)Eesväät – enamik juhteteid (närvikiudude kimpe) kulgeb ülalt alla st. on motoorsed – toovad impulsse peaaju motoorsetest keskustest seljaaju eessarve neuronitele b) Tagaväät – enamik juhteteid kulgeb alt üles, - on sensoorsed – viivad tundeimpulsse kehast peaaju tundekeskustele c) Külgväät – siin on umbes võrdselt nii sensoorseid kui motoorseid juhteteid Funktsionaalselt jaguneb seljaaju 31-ks segmendiks (8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 õndra!), iga segmendi kiududest tekib 2 eesmist ja 2 tagumist närvijuurt, neist - 31 paari spinaalnärve. Seljaajunärvid e
18. mis liiki neuroni jätkeid sisaldab seljaaju Koosnevad sensiiblitest ja parasümpaatilistest kiududest. NS slaid 77; anat lk 190; füsiol lk 245 dorsaaljuur (selgmised juured) ? Silval -aferentsed e sensoorsed http://www.hot.ee/seljaaju/seljaaju.htm 19. mis liiki neuroni jätkeid sisaldab seljaaju Koosnevad motoorsetest ja sümpaatilistest kiududest. NS slaid 78; anat lk 190 ventraaljuur (kõhtmised juured) ? Silval - motoorsete neuronite aksonite kimbud http://www.hot.ee/seljaaju/seljaaju.htm 20. millest koosneb seljaaju segment? Segment on seljaaju osa, millest väljub paar selgmisi- ja kõhtmisi juuri anat lk 191 21
äsjavaktsineeritud lapse roojaga). Kusjuues enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustatud vaktsineerimisest. Etioloogia Haigustekitaja esmane paljunemine toimub sooletraktis ja regionaalsetes lümfisõlmedes, seejärel tungivad viirused verre ja satuvad lisaks ka kesknärvisüsteemi, eriti just seljaaju eesmistesse sarvedesse. Viirus läbib hematoentsefaalbarjääri, jõuab kesknärvisüsteemi ja hävitab paljunedes osa motoorsetest närvirakkudest. Hävinud rakkude poolt juhitavad lihased kaotavad funktsioonivõime. Mittevaktsineeritud nakatunutel tekivad halvatussümptomid 0,1- 4 1% (nendest sureb aastas 5-10 %). Ülejäänud patsientidel kujuneb aparalüütiline (mitte halvatussümptomitega) vorm või viiruskandlus. Seega on halvatussümptomitega lastehalvatus tegelikult polioviirusinfektsiooni komplikatsioon.[5] Enamusel polioviirusega
J. Piaget) /in muudab keskkonda läbi kognitiivse tegevuse/ (oluline "biazee" mõjutaja). Üks olulisemaid kaasaegsema psühholoogia alusepanijaid. Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et liikumine läbi erinevate arengustraadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud lapse sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Arengumehhanismid, mis ei ole piiratud lapse arenguga vaid iseloomustvad kogu elukaart. Üks mõiste on assimilatsioon - sarnastumine, keskkonna mõju organismile. Assimilatsioon viib edasi
3. närviimpulss kulgeb mööda aksonit otse peaaju suunas osana ülenevast sensoorsest traktist 4. närviimpulss kulgeb mööda aksonit hallaine tagasarve ja pärast sünaptilist ühendust interneuronitega kulgeb nende aksoneid mööda üles peaaju suunas 5. närviimpulss kulgeb hallaine tagasarve interneuronitesse, mis loovad sünaptilise ühenduse motoorse neuroniga, mis on osaks spinaalrefleksi kaarest Motoorse väljundi töötlus seljaajus: 6. peaaju motoorsetest keskustest saabuvad aksonid ühinevad alaneva motoorse juhteteega valgeaine eesväädis ja vabastavad oma virgatsaine sünapsis mõne hallaine eessarve somaatilise motoorse neuroniga või interneuroni vahendusel 7. somaatiline motoorne neuron saadab närviimpulsi spinaalnärvi ventraaljuure kaudu skeletilihastele 8. südamelihas, silelihased ja näärmed on juhitud seljaaju hallaine külgsarve autonoomsete
6. lihasjõule ja lihase töövõimele avaldab suurt mõju sümpaatiilne närvisüsteem (sümpaatilisi närvikiude mööda lihaseni jõudvad impulsid tõstavad tema erutuvust ja funktsionaalset liikuvust, intensiivistavad tema ainevahetust ja troofikat kõik see kokku viib lihasjõu suurenemisele). 70. Närvi-lihasaparaadi ehitus. Liigutusaparaat. Motoorne ühik. Närvi-lihasaparaat Inimesel ja selgroolistel loomadel koosneb liigutusaparaat: 1) motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest, mille pikad jätked (aksonid) ulatuvad lihasteni 2) skeleti vöötlihastest 3) skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega. Tervikorganismi tingimustes juhivad liigutusaparaati peaaju kõrgematest motoorsetest keskustest motoneuronitele saabuvad impulsid. Inimesel on ajukoor kõrgeimaks organiks, mis juhib liigutusaparaadi tööd. Motoorne ühik elementaarne funktsionaalne ühik, mis moodustub neuroni ja tema poolt innerveeritava
Teine loeng... Järgmine tüüp: J. M. Baldwin (1861-1934). (oluline "biažee" mõjutaja). Üks olulisemaid kaasaegsema psühholoogia alusepanijaid. Oli ka esimese teadusliku psühholoogia ajakirja rajaja. 1903-1908. Andis välja kolmeköitelisele raamatu "Geneetiline loogika". Käsitleb lapse mõtlemise arengut. Raamatutega pani aluse lapse teadmiste arengu progressiivse arengu teooriale. Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumi. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et liikumine läbi erinevate arengustraadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud lapse sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Arengumehhanismid, mis ei ole piiratud lapse arenguga vaid iseloomustvad kogu elukaart. Üks mõiste on assimilatsioon - sarnastumine, keskkonna mõju organismile.
saj üldkeeleteaduse valitsev suund, mida on vastandatud võrdelv-ajaloolise keeleteadusega. Funktsionaalsed keelekategooriad - (sotsiolingvistika) iseloomulik on keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades kasutust, konteksti ja keelekasutaja omadusi. Keelt ei uurida idealiseeritud süsteemina. Dialektoloogia e murdeuurimine Kognitiivne keeleteadus - rõhutab keele sõltuvust inimese teistest kognitiivsetest võimetest ja isefi motoorsetest tegevustest Tekstilingvistika - uurib terviktekste; vestlusanalüüs - uurib reaalseid vestlusi; pragmaatika - uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest; kriitiline linvistika - püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid. Autonoomsest keeleteadusest tuleb lahus hoida psühholingvistika, mis keskendub keeleprotsessi mehhanismide selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutatavate meetoditega.
Valgeaine moodustab eesmise, külgmise ja tagumise seljaajuväädi, kus kulgevad ülenevad ja alanevad juhteteed. Ülenevate juhtteede vahendusel inimene teadvustatult tunnetab oma keha ja ümbritsevat keskkonda. Neis kulgeb erutus seljaajust peaajju. Alanevad juhteteed on enamasti seotud motoorsete funktsioonide kontrollimisega. Neis kulgeb erutus peaajust seljaajju. Seljaajunärvil on kaks j u u r t. Dorsaaljuur koosneb sensiiblitest ja parasümpaatilistest kiududest. Ventraaljuur aga motoorsetest ja sümpaatilistest kiududest. Dorsaal- ja ventraaljuur ühinevad seljaajunärviks, mis väljub selgrookanalist lülidevahemulgu kaudu. Selgrookanalist väljumise järel annab selgroonärv ajukesta ehk meningharu ning jaguneb peatselt dorsaal- ja ventraalharuks. Nii dorsaal- kui ka ventraalharu jaguneb omakorda lateraal- ja mediaalharuks. Üks neist sisaldab peaaegu ainult tundekiude, teine aga motoorseid kiude. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis.
1960Ndatel hakkasid levima autonoomsust eitavad funktsionaalsed keeleteooriad ja suunad, esimeste seas sotsiolingvistika. Funktsionaalsele keeleteooriale on iseloomulik keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades kasutust, konteksti ja keelekasutaja omadusi. Paljud 1980. aastatel tekkinud kognitiivse keeleteaduse voolud rõhutavad keele sõltuvust inimese teistest kognitiivsetest võimetest ja isegi motoorsetest tegevustest nt tähelepanust, kategoriseerimisest ja ruumilisest orienteerumisest. Funktsionalistlikud on oma lähenemisviisilt ka järgmised paaril-kolmel viimasel aastakümnel tekkinud keeleteaduse suunad: tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika. Veelgi uuematest suundadest on kriitiline lingvistika haru, mis püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid.Autonoomsest keeleteadusest
Tema kogumaht täiskasvanul on 150-200 ml. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk ja ta kaitseb aju mehaaniliste mõjurite (nt. traumad) eest. Perifeerne närvisüsteem: 6.6. Seljaajunärvid Seljaajunärvide üldarv on 31 paari. Neist eristatakse lülisamba osade järgi: - 8 kaelanärvi; - 12 rinnanärvi; - 5 nimmenärvi; - 5 ristluunärvi; - 1 õndranärv. Funktsionaalselt on nad kõik seganärvid ja koosnevad sensibiilidest (aferentsed) ja motoorsetest (eferentsetest) närvikiududest. Seljaajunärvide kaudu teostab seljaaju järgmist innervatsiooni: - kere, jäsemete ja osalt kaela sensiibel (tundlikkuse) innervatsioon; - kõikide kere lihaste ja osa kaelalihaste motoorne (liigutustega seonduv) innervatsioon; - kõikide elundite sümpaatiline innervatsioon (mis on nende kiududega varustatud); - väikevaagnaelundite parasümpaatiline innervatsioon. (vt. vegetatiivne närvisüsteem) 6.7. Peaajunärvid
basaalganglioniteni – samuti implitsiitse mälu häired nt raskused lülitist tule kustutamisel jne Motoorne koor - Implitsiitne teadmise omandamne nõuab motoorsekorteksi plastilist ümberorganiseerimist mida eksplitsiitse õppimise korral ei lilmne - Motoorse ülesande õppimisel tõuseb aktiivsus motoorses koores, basaalganglionites ja väikeajus Väikeaju - Motoorel õppimisel oluline roll väikeajul mis saab sisendeid kortikaalsetest motoorsetest aladest läbi taalamuse projektsioonide - Uurijad on avastanud et väikeaju omab rolli mitteteadlikul klassikalisel (Pavlovi) jälgimisel Pikaajaline emotsionaalne mälu - Emotsionaalne mälu – stiimulite või sündmuste afektiivsete aspektide mälu - Sisaldab nii implitsiitsele kui eksplitsiitsele mälule omaseid elemente – inimesed võivad reageerida hirmuga spetsiifilistele stiimulitele kuid nad võivad karta ka situatsiooni millest
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest.
Kujundatakse tahe ja emotsioonid. • Ajukoore motoorsed väljad --- Limbiline süsteem: – Emotsioonide ja naudingukeskus – Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga – Hõlmab kesk-, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi --- NÄRVI-LIHASAPARAAT 1. Mis on liigutusaparaat? .................organite ja kudede süsteem, mis moodustavad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest...................... Ta koosneb: a......motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest............. b......skeleti vöötlihastest...................... c.......skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega..................... 2. Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? - Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element - Koosneb: motoneuronist ja tema poolt innerveeritavast lihaskiudude grupist 3. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. ......peenikesed, antiinfilamendid............ (võime liikude, mille tulemusena lihas lüheneb) b. .......
vahendatud taju (..pea pulki täis.., jänes põues…) – 3.a.-lühike juhtunu refereering • Keel vahendab teadmisi meie meeleorganitest väljaspool olevast maailmast – 5.a.-jutustus sündmuse kohta Kõne areng on “mitmelaineline” protsess. Kõne • üks keerulisematest kognitiivsetest ja motoorsetest funktsioonidest • õpitud oskus • Millised kõnega seotud häired kaasuvad TS kahjustusele? • kõne arenguks on kaasasündinud baas • Millised kõnega seotud häired tekivad FS kahjustusel? • teised (looma)liigid ei tekita silpe – -puuduvad kaashäälikud!
Ajupiirkonnad – kogu ajukoor ja basaalganglionite struktuurid. Väikeaju ja sellega seotud motoorsed piirkonnad (premotoorne koor, taalamus) - Motoorne koor – eksperimentaalsete uuringutega on leitud et Implitsiitse teadmise omandamine nõuab motoorse korteksi plastilist ümberorganiseerimist mis eksplitsiitse õppimise korral ei ilme. Väikeaju – motoorsel õppimisel oluline roll väikeajul mis saab sisendeid kortikaalsetest motoorsetest aladest läbi taalamuse projektsioonidesse. Hinnatakse nt - peab hiirega jälitama palli mis ringleb. Kahjustused: huntingtioni tõbi ja Parkinsoni tõbi – basaalganglionite kahjustus. - Klassikaline tingimine Mis on emotsionaalne mälu ja millised on emotsionaalse mäluga seotud ajupiirkonnad? Stiimulite või sündmuste afektiivsete aspektide mälu.
tulevikus toimimiseks, olulised tahtelises tegevuses. Tahte järkjärgulise kujunemise teooria- laps kuuleb sõnu, lapsevanemad suunavad neid sõna abil- suunad väljaspoolt, kõne mõistetakse, hakatakse toimima. Lisaks planeerivale osale on vaja ka, et oleks ajend, mis käivitavad protsesse, aktiveerivad- seetõttu ka taalamus oluline jms. Käivitavad vajadusi. Kuna tahte tulemusena toimub midagi reaalses maailmas meie toimingute kaudu- peame rääkima motoorsetest keskustest- nende aktiveerumisega hakkab kõik tööle. Kõrgemad ajukeskused pidurdavad madalamate ajukeskuste aktiivsust ja ohjavad neid. Kui kõrgemaid keskusi ergutame, siis peaks inimene end paremini kontrollima. Teadvusel on võimalik veto toimingule peale panna, mis on aju poolt juba algatatud. USALDUSVÄÄRSUSE PROBLEEM 29 1. sündmuste ja objektide teadvustamatus 2
annaabi.ee 
