"Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S.Freud- Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. C.Darwin-evolutsiooniteooria- Esiteks, liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel olelusvõitlus
Teooriat käsitletakse üleüldse kõige esimese isiksuseteooriana ning esimese psühhoteraapia liigina. Alusepanija Sigmund Freud (1856-1939). Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid. Psühhoanalüüsi teooriale tuginevad ka paljud psühhoteraapiad. Allolev ülevaade esitab psühhoanalüüsi põhijooned
PILDISTRATEEGIAD Valdavaks on strateegia,mille järgi peab pildimaterjal olema konseptuaalselt seotud reklaamteate teemaga ja põhikontseptsiooniga. Logotüüpides on kõige efektiivsemad need, mille puhul firma või margi nimega kaasneb ka pilt. Sama pilt võib kutsuda esile palju assosatsioone. Dekoratiivsed pildid peavad esile kutsuma meeldivamaid kujutlusi, nende roll on hedooniline ja aktraktiivne. Motivatsioonilised pildid tõstavad vaataja huvi reklaamitava vastu Interpredatsioonilised ja transformatiivsed pildid loovad vaimusilmas õige arusaamise ja mõistetava ettekujutluse tootest/teenusest ja selle kasutamisviisist, mis siis sööbib mällu ja kujundab soodsa hoiaku teenusesse/tootesse. Millised on konkreetsusuurimuse järelmid? – Suurema konkreetsusega firma-või marginimesid mäletatakse paremini ja nende baasil saab luua
Vanasti pakuti lastele mängimiseks oda ja vibu, tänapäeval aga monopoli ja malet. Laste mäng on oluline kohanemisele. BATESON 1904 - 1980 3) Mäng on käitumise kategooria. 4) Batesoni arvates ei seisne mängu tähtsus , mängu sisus. Näiteks, kui laps mängib piiskopi, ei õpi ta mängima piiskopi rolli vaid õpib tundma sellist asja nagu roll. BERLYNE Mäng on informatsiooni vastuvõtmine ja ümbertöötamine, mis põhineb inimese uudishimul. Berlyne seab esikohale mängu motivatsioonilised aspektid ja toob välja mänguprotsessi dünaamilisuse. Ta lähtub ideest, et tegevusetus ei ole organismi loomulik seisund, vaid organism püüdleb pidevalt aktiivsete suhete poole ümbritseva maailmaga. Berlyne pakkus välja mõisted "spetsiifiline uurimine" ja "avatud mitme(kesine)külgne uurimine". mäng kuulub avatud uurimise juurde ja enamus mänge ongi uurimine SMILANSKY Tuntuim sotsialiseerumisega seotud analüüs kuulub Smilanskyle. Ta uuris alamklassi laste
· enesekindlus V Edu ja ebaedu kausaalne atributsioon sisemine-välimine, stabiilne-ebastabiilne Omistatud põhjused: · Võimed sisemine ja stabiilne · Pingutus sisemine ja ebastabiilne · Ülesande raskusaste väline ja stabiilne · Juhus väline ja ebastabiilne VI Individuaalsed erinevused Kõrge saavutusvajadus · sisemine atributsioon · ebaedu kutsub esile intensiivse negatiivse emotsiooni Motivatsioonilised strateegiad · ebaedu vältimine · edu saavutamine VII Sisemine ja välimine motivatsioon (intrinsic and extrinsic motivation) Edward Deci, Richard Ryan · sisemine eneseteostus, nauding · välimine positiivne sarrustamine, positiivne kinnitamine Mihaly Csikszentmihalyi optimaalne tippelamuste voog (optimal flow) huvi VIII Tasu ja motivatsioon kontroll käitumise üle ja kompetentsus
· Võib olla ka ainult võimes tegutseda, kuid ei pea avalduma tegutsemises (st õppimist ei seostata ainult kasutamisega, vaid ka potentsiaaliga). Siin on aga oluline, et enne õppimist seda võimet ei olnud. Õppimist mõjutavad: õppijaga seotud näitajad · Võimed (tunnetusprotsesside iseloom ja tase) · Eelteadmised/oskused (*vt näiteid) · Hoiakud, uskumused (intelligentsusest, enda toimetulekust jm) · Vajadused (seotus, kompetentsus, autonoomia), motivatsioonilised suundumused (tulemuste saavutamine, meisterlikkuse saavutamine), huvi · Õpistrateegiad (pingutamine, vs vältimine) · Emotsionaalne seisund (nt ärevus) Näide: vari · 1. Vari on aine, see eraldub esemest (Piaget, 1927/1972). Nooremad lapsed võivad ka väita, et vari eraldub mitte konkreetsest esemest, mille varju uuritaks, vaid pimedusest või ööst. · 2. Vari on elus aine, mis eraldub esemest (Segal & Cosgrove, 1993). Varjud järgnevad meile, nad ronivad
· enesekindlus V Edu ja ebaedu kausaalne atributsioon sisemine-välimine, stabiilne-ebastabiilne Omistatud põhjused: · Võimed sisemine ja stabiilne · Pingutus sisemine ja ebastabiilne · Ülesande raskusaste väline ja stabiilne · Juhus väline ja ebastabiilne VI Individuaalsed erinevused Kõrge saavutusvajadus · sisemine atributsioon · ebaedu kutsub esile intensiivse negatiivse emotsiooni Motivatsioonilised strateegiad · ebaedu vältimine · edu saavutamine VII Sisemine ja välimine motivatsioon (intrinsic and extrinsic motivation) Edward Deci, Richard Ryan · sisemine eneseteostus, nauding · välimine positiivne sarrustamine, positiivne kinnitamine Mihaly Csikszentmihalyi optimaalne tippelamuste voog (optimal flow) huvi VIII Tasu ja motivatsioon kontroll käitumise üle ja kompetentsus
sisalduvat esinduslikkust: test peaks mõõtma just uuritavat nähtust. Testide objektiivsus, usaldusväärsus ja pädevus eeldavad hoolikat planeerimist ja katsetamist standariseerimist, kus määratakse ülesanded ja menetlused, mida tuleb testis kasutada. 10 5. Psühholoogia mõisted Psühholoogias eristatakse kolme omavahel seotud psüühiliste protsesside klassi: tunnetuslikud, motivatsioonilised ja täidesaatvad protsessid. 5.1 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid tähistavad neid osategevusi, millega inimene hangib ja töötleb teadmisi keskkonnast ja organismi olukorrast tegevuse reguleerimiseks. Tunnetuse all võib eristada omaette etappidena teadmise vastuvõttu, talletamist ja töötlemist. 1. Aistingu- ja tajuprotsessid. Ärritajate poolt edastatav (valgus, surve nahale) muutub
plakat, pesupulbri reklaam. Nüüd paluti panna suur plakat. Need kes esimesel korral jah, siis 80% nendest ütlesid ka teisel korral jah. Väikestest palvetest suurte palveteni... 6.Rolli identiteet Aru saab ja vastu võtab. TÄISKASVANUES. Peab olema väljakasvanud 09.12.2017 Prosotsiaalse käitumisprotsessi emotsionaalsed ja motivatsioonilised komponendid Prosotsiaalse kitumisprotsessi emotsionaalsed ja motivatsioonuilesed komponendid: 1. Empaatia 2. Süütunne 3. Vastutus Prosotsiaalne käitumine on tegevus, mis on tahtlikult suunatud sellele, et abivajaja situatsiooni paremaks muuta, tegutsejat ei motiveeri professionaalsed kohustused ja abivajaja persoon. Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 1. Empaatia Sümpaatia Termini võtsid kasutusele David Hume ja Adam Smith 18.saj
...................................................19 Võitlus......................................................................................................... 19 Küsimused millele nõudlejatel peab olema vastus?....................................19 Aluse (ground) konstrueerimine..................................................................20 Diagnostilised raamid (diagnostic frames)..................................................20 Motivatsioonilised raamid (motivational frames)...........................................20 Sotsiaalprobleemide omamine:......................................................................21 Konstrueerides inimesi................................................................................ 21 Ohvri konstrueerimine................................................................................. 21 Süüdlase konstrueerimine.................................................
peaks olema tugevasti väljendunud. Ei suuda jätkata oma tegevust kui siis väga piiratud ulatuses. Raske depressioon psühhootiliste sümptomitega Raskele depressioonile lisaks luul, hallutsinatsioonid või stuupor. Depressiooni kognitiivne mudel (T. Beck 1967) Varajane kogemus, ebafunktsionaalsete eelduste väljakujunemine, kriitiline sündmus → eelduste aktiveerumine → negatiivsed automaatmõtted → depressiooni sümptomid → käitumuslikud, motivatsioonilised, afektiivsed, kognitiivsed, somaatilised. Õpitud abituse esialgne mudel (Seligman & Overmier 1967) Mittesõltuvad sündmused → mittekontrollitavuse ootus → puuded: motivatsioonis – harva üritab põgeneda; õppimises – juhuslikule edule ei järgne kogemuse kasutamise katset; emotsioonides – passiivne talumine ilma emotsioonide väliste avaldusteta. Õpitud abituse ümberkujundatud mudel (Peterson & Seligman 1984)
löövad kõikuma postmodernism modernsusele järgnev ja vastanduv suund, mis kujunes 20. saj viimasel veerandil Psühhoanalüüs - Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. semantiline kolmnurk - süsteem, milles on tähistaja (sümbol keeles, sõna), tähistatav (objekti peegeldus teadvuses) ja objekt (keeleväline asi, olend, tegevus, omadus reaalsuses) Semiootika - teadus märkidest ja märgisüsteemidest, tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega
sisemist enesevaatlust läbi viima. Eksperimentaalpsühholoogid on seisukohal, et füüsiline ja psüühiline seos on võimalik tänu matemaatilistele seaduspärasustele. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) - S. Freud, psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Psühhodünaamilise psühholoogia kesksemateks mõisteteks on: ID, EGO ja SUPEREGO. Biheiviorism (käitumuslik) - J.B.Watson ja I.Pavlov. 20 s. tekkinud suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele. Reageerimine stiimulile mingil viisil toob kaasa tulemuse, mis võib olla käituja jaoks nii positiivne (kinnitus) kui ka negatiivne (karistus). Humanistlik C
Keskseid dispositsioone võib vaadelda isiksuse kandetaladena- need on kardinaalsetest joontest vähem eredad, ent samas konkreetse inimese juhttunnused. Teised dispositsioonid on iseloomujooned, mis mõjutavad inimkäitumist harvem ettetulevates situatsioonides, need kirjeldavad inimest pealiskaudsemalt ja on vähem püsivad. Lisaks ülalmainituile rõhutab Allport ka motivatsioonilisi ning stilistilisi dispositsioone. Motivatsioonilised dispositsioonid toetuvad inimese vajadustele ja ajendeile ning tingivad, initsieerivad teatud käitumise. Isiksus Allport uuris läbi enne teda esitatud 49 isiksuse määratlust, enne kui tõi välja viiekümnenda, milles ta rõhutab järgmist: Isiksus on samaaegu produkt ja protsess Isiksust iseloomustab kindel struktuur Isiksusel on võime areneda Inimese individuaalsus määrab talle isikupärase viisi kohaneda keskonnaga, käituda ja mõtelda.
3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) 12. Agressiivne käitumine on teist isikut kahjustav käitumine. Agressiivne isiksus on isiksus, kellel on kalduvus agressiivseks käitumiseks. Agressioon võib olla füüsiline või psühholoogiline. Agressiivsuse eskalatsioon: pilgehalvustamine- mõnitamine-ähvardus-sõim-vägivald. Agressiivsusel on emotsionaalsed, motivatsioonilised ja käitumuslikud komponendid. Agressiivsuse teooriad, mis püüavad vastata küsimusele kuidas agressiivne käitumine tekib: Instinktiteooriad 7) Etoloogiline teooria (Lorenz) 8) Psühhoanalüütiline teooria (Freud) Mõlemale on ühine see, et agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina. See tagab liigi kaitsmise ja säilimise ning väljendub territoriaalsuses, piiratud ressursside eest võitlemises, tugevamate isendite geenide edasiandmises.
Kui me vastuolust ei räägi, siis vastuolu nagu poleski. 3)Näivkonflikt vastuolu, mis vähemalt ühe indiviidi arvates on olemas, kuid mida tegelikult pole. Need võivad üle kasvatada tegelikeks vastuoludeks. Nt indiviid omistab teisele mingeid varjatud motive ja hakkab seetõttu teist vihkama. Põhjused: 1) väärtuskonflikt ( Tekib, kui 1 pool nõuab teiselt pooleslt, et too oma väärtusi muudaks. on oluline teadvustada, et igal indiviidil on ainuomane väärtuste hierarhia. Motivatsioonilised väärtused (SCHWARTZI JA BILSKY): hedonism- lõbu, võim, saavutamine, stimulatsioon, enese juhtimine, universalism, heasoovlikkus, konformsus- kinnipidamine teiste ootustes, traditsioonid, kaitstus. Hea, kui keegi propageerib nn inimvaenulikke väärtusi nagu tapmist. ALLPORT: orienteeritus majanduslikule- praktilise, intellektuaalsusele, võimule, kaunile ja harmoonilisele, suhetele ja religioossusele.), 2)vajaduste
Isiku agressiivsus ei pruugi tähendada enesekaitses või ausas võistluses avalduvat. Mõnikord on agressiivsuse eskalatsiooni kirjeldatud skaalal: pilge- halvastamine- mõnitamine- ähvardus- sõim-vägivald. Etoloogidki on näidanud et paras annus agressiivsust on hädavajalik evolutsioonis ostarbeka kohastumusliku käitumisena. Agressiivsus on üks peamisi antisostsiaalse käitumise aluseid ja väljendusi. Agressiivsusel on geneetilised, emotsionaalsed,motivatsioonilised ja käitumuslikud komponendid. Agressiooniga kaasneb viha- või raevuemotsioon. Agressiivsuse väljendumine sõltub agressiivsete impulsside endi tegevusest, nende impullside avalumist piiravate ja pidurdavate kontrollimehhanismide efektiivsusest. Piirangumehhanismideks on sotsiaalne teadvus koos moraalinormidega, empaatiavõime ja –tunne, hirm karistuse eest, süütunne. Instinktiteooriates eristame etoloogilisi ja psühhoanalüütilisi teooriaid. Lorenzi
6 partsiaalagonist f-n vastus retseptoriga seostused võib varieeruda 7 inversagonistid - can have effects similar to those of an antagonist, but causes a distinct set of downstream biological responses 8 NA-l on 2 närviteed : sinavast tuumast lähtuv (reguleerib pea kõiki vaheaju & suuraju osi) ning lateraalsest tegmentumist lähtuv (reguleerib südame-vereringe & siseelundite tööd ; monoamiid. 9 DA : mida suurem närviaktiivsus, seda rohkem on metaboliite ajus. Seotud motivatsioonilised & sarrustusega seotud protsesside, skisofreeniaga ning liigutuste algatamine & koordinatsioon ; monoamiid 10 5-HT on peamiselt ajutüve raphe-tuumades, kust lähtuvad ülenevad & alanevad juhteteed ; projektsioonid kattuvad osaliselt limbilises alas noradrenergiliste projektsioonidega, kus need kaks virgatsainet ilmselt reguleerivad ärgastust. 11 Glu (& asparsaat) : mitte-essentsiaalsed & kõige arvukamad AH-d imetaja ajus. Neil puudub spestiifilisus. Glutamaat on peamine kiire erutus-
Enesekindlus. EDU JA EBAEDU KAUSAALNE ATRIBUTSIOON: Sisemine-välimine. Stabiilne-ebastabiilne. Omistatud põhjused: - Võimed: sisemine ja stabiilne. - Pingutus: sisemine ja ebastabiilne. - Ülesande raskusaste: väline ja stabiilne. - Juhus: väline ja ebastabiilne. INDIVIDUAALSED ERINEVUSED: Kõrge saavutusvajadus. - Sisemine atributsioon. - Ebaedu kutsub esile intensiivse negatiivse emotsiooni. Motivatsioonilised strateegiad: - ebaedu vältimine. - edu saavutamine. SISEMINE JA VÄLIMINE MOTIVATSIOON Edward Deci, Richard Ryan. Sisemine – eneseteostus, nauding. Välimine – positiivne sarrustamine, positiivne kinnitamine. Michaly Csikszentmihalyi – optimaalne tippelamuste voog. Huvi. TASU JA MOTIVATSIOON: Kontroll käitumise üle ja kompetentsus. Tasu, mida seostatakse kompetentsusega, suurendab sisemist motivatsiooni.
· Võistluslikkus näib olevat õpitud omadus ja see seostub võiduihaga. Tugeva võidusooviga inimesed on võistlusel tugevalt aktiveeritud (Franken & Brown, 1996). Teised inimesed väldivad võistlemist, sest see mõjub neile häirivalt ning enesekujundit ohustavalt (Franken & Prpich, 1996) · Võistlusärevus ja võistluse tajutud ebameeldivus ei korreleeru omavahel, seega näivad need kaks nähtust olevat erineva päritoluga motivatsioonilised süsteemid Püsiaktivatsioon (Ärevus) · Kõrge püsiaktivatsioon iseloomustab kõrge negatiivse emotsionaalsusega ärevaid ja neurootilisi inimesi · Madal püsiaktivatsioon on iseloomulik inimestele, kes on madala emotsionaalsusega, tegelevad meditatsiooniga või lõdvestusega (Benson, 1975) · Ärevus on tavaline emotsioon ja seda võib normaalseks pidada seni, kuni ta pole sooritust täielikult halvav. Sooritust halvavaks
lausa kahjulikud, ning mis ei ole mõistuslikult eriti hästi kontrollitavad struktuurides ja ajutüves. Emotsioonide neurobioloogia ja neuropsühholoogia väljavaated Emotsioonide kahetisus tuleneb evolutsiooni ja igapäevase elu ajaskaalade vastuolust • Emotsioonile eriomane neurobioloogia • Evolutsiooni käigus on tekkinud kiiresti talitlevad “emotsioonilis-motivatsioonilised” • Emotiivsed võrgustikud ajumehhanismid automaatsete, kiirete, sidusate ja otsesihitud adaptiivsete vastuste tarbeks • Emotsioonide keemiline neuroanatoomia • … mis võivad mõnes olukorras - eriti meie eellastele kogetutest oluliselt erinevates - anda
annaabi.ee 
