puutumatuse. See koodeks sai eeskujuks veelpaljudele Euroopa riikdele. Napoleon oli suur riigijuht. Napoleon ei tahtnud olla kehvem teiste riikide valitsejatest. Näiteksrajas ta endale suure ja hiilgava õukonna. Võiks arvata, et talle ei mahtunudhinge milleski kellelegi alla jäämine. Napoleon tõestas end hea jatugeva väejuhina. Napoleon ei olnud siiski täiuslik väejuht. läks Napoleon oma 130 000 mehelise väega Venemaad rüdama, murdes esimesena rahulepingut. Napoleon jõudis Moskvani ja vallutas selle,venelased aga keeldusid alla andmast ja taganesid Venemaa põhjapoolsetelealadele, ning põletasid Moskva maatasa ja sõid Moskva toidust tühjaks.Nüüd jäid prantslased külma ja nälja kätte, ja sama teed pidi tagasi nad kaminna ei saanud, kuna ka selle olid venelased toidust tühjaks teinud. Sõjakäik Venemaale 1812. aastaIsamaasõjas ebaõnnestus täilikult. Ta armusJosephine’i ja abiellus temaga. Hakkasid levima kuulujutud, et
Inglismaad. Napoleon sai aru, et nii ta Inglismaad alistada ei suuda, ning otsustas Inglismaa põlvili suruda majandusblokaadiga, kuid ka see ei õnnestunud. Ta sai sellest aru ja lõpetas Inglismaaga sõdimise, mis näitab et ta oli hea kaotaja ja teadis, kunas tasub edasi minna. Napoleon ei olnud siiski täiuslik väejuht. Kuulsas Borodino lahingus läks Napoleon oma väega Venemaad ründama. Napoleon jõudis Moskvani ja vallutas selle, venelased aga keeldusid alla andmast ja taganesid Venemaa põhjapoolsetele aladele. Nüüd jäid prantslased külma ja nälja kätte, ja sama teed pidi tagasi nad ka minna ei saanud, kuna ka selle olid venelased toidust tühjaks teinud. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja loobus troonist 1814. aastal. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Sealt Napoleon põgenes ja marssis
Tihtipeale inimesed isegi ei teadnudki, mille eest neid karistatakse. 4. Milleks vajas NSVL nii arvukalt vange, mida pandi nad tegema? NSVL-il oli rahapuudus. Selleks, et tööd saaks tehtud, kasutati vangide tööjõudu. See oli kasulik NSVL-ile, kuna vangidele ei pea ju midagi maksma. Vangid pandi tegema enamasti rasket, füüsilist tööd. Ainus palk mis nad said oli natuke leiba, kui sedagi, kuna NSVL-is oli ka toidupuudus. Näiteks pandi vangid kaevama kanalit Volgast Moskvani. Vangid töötasid ka erinevates kaevandustes. 5. Kes olid isikud, keda nimetati rahvavaenlasteks (врагнарода)? Kõik, kes olid Nõukogude režiimi ("rahvavõimu") vastu. Stalini järgi olid rahvavaenlased nii need, kes panid toime sabotaažiakte, kui ka need, kes kahtlesid kommunistliku partei liini õigsuses.Rahvavaenlaste hulka arvati kontrrevolutsionäärid, kahjurid, spioonid, sabotöörid, kulakud jpt. 6
o Tallinna teisel piiramisel, mida juhtisid vene enda väeülemad, õnnestus hävitada Pirita klooster. Tüli valmistas ,,Liivimaa Hannibaliks" kutsutud käsitöölise Ivo Schenkenbergi väesalk, kelle retked ulatusid Tartuni välja. o Tallinna esimene piiramine-7kuud, teine-7nädalat o Magnus astus tsaari kättemaksu peljates Poola teenistusse o Poola kuningas Stefan Batory alustas pealetungi venelastele. Eesmärgiga vallutada Moskva ning dikteerida rahu tingimused. o Moskvani ei jõutud kuid Pihkvamaal Jam Zapolskis sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis kõik Vene vallutatud linnused Poolale andis o Rootslased kes Viiburist üle jäätunud Soome lahe tulid, vallutasid ootamatult Rakvere, Narva jt tähtsamad P-Eesti linnused o Venemaa ja Rootsi vaheline Pljussa vaherahu-Rootsile P-Eesti ja Ingverimaa linnused o Täyssinä rahu-venemaa tunnustas Rootsi valdusi P-Eestis kuid Rootsi pidi loobuma Ingverimaast o Vana-Liivimaa uus jaotus:
3,kes kõrvalad oma venna Eriku.Poola ja rootsi sõlmisid omavahel vaherahu. Poolas leedus toimusid suured muutused,loodi ühendriik RZECZPOSPOLITA.venemaal möllasid sesevaenused,tsaar Ivan julm asutas oma võimu toeks OPRITSNINA ja laastas omaenda maad.ivan otsis võimalusi liivi sõja jätkamiseks.1570-1571 piiras ta tallinna"kuningriik"jäi puhtaks fiktsiooniks.venelased küüditasid tartalased igaks juhuks minema.venemaad tabas lüüsamine:Krimmi Khaan tungis moskvani ja põletas selle maha. Mõne aja pärast vallutas venelased kogu Mandri Eesti ja ka läti.rootsi üritas sõja käiku pööret tuua,kuid tulutult.talupojad hoidsid rootis poole.ivan julm ja magnus hertsog tülli ,magnus pages poola kuninga kaitse alla.liivimaa kuning riik lakkas olemast. SÕJA LÕPP Liivi sõja lõpu otsustas juhus: uus poola kuningas STEFAN BATORY ja john3 leitsid venemaaga ühise keele .stefan BATORY alustas venemaa vastu sõjategevust
Inglismaa rahule jätnud, suundus Napoleon vallutama Preisimaad, mille ta ka endale sai ja seejärel saavutas hiilgava võidu Venemaa vastu, Austerlitzi lahingus. Sellest võidust sai ta Austria Prantsuse e. Tilsiti rahulepingu. Napoleon tõestas end hea ja tugeva väejuhina. Napoleon ei olnud siiski täiuslik väejuht. Kuulsas Borodino lahingus läks Napoleon oma 130 000 mehelise väega Venemaad rüdama, murdes esimesena rahulepingut. Napoleon jõudis Moskvani ja vallutas selle, venelased aga keeldusid alla andmast ja taganesid Venemaa põhjapoolsetele aladele, ning põletasid Moskva maatasa ja sõid Moskva toidust tühjaks. Nüüd jäid prantslased külma ja nälja kätte, ja sama teed pidi tagasi nad ka minna ei saanud, kuna ka selle olid venelased toidust tühjaks teinud. Prantslased pidid taganema lõuna poolt, kus veel oli süüa, ja juhtus, et sõdurid sõid oma hobuseid. Kuid nende tagasiteel Prantsusmaale rünnati
28.november 1561 sõlmiti Vilniuses leping, millega nii ordu kui ka Riia peapiiskopkond viimase veel andsid end täielikult Poola kuninga valitsemise alla. Poolale kuulsid Ordu ja Riia peapiiskopkonna alad. Rootsile Tallinn ja lähim ümbruskond. Narvast Viljandini Venemaa käes Saare-Lääne piiskopkond Taani käes Liivi sõja lõpp: 1578. aastal alustas Poola pealetungi venelaste vastu, ta tahtis vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused. Moskvani nad ei jõudnud, kuid 1582. sõlmiti Venemaa ja Poola vahel rahu, mis andis kõik venelaste vallutused Liivimaal Poolale. 1582. tulid ootamatult rootslased ning vallutasid Rakvere, Narva ning teised tähtsamad Põhja-Eesti linnused. Poolale läks terve Läti ala ja Lõuna-Eesti. Rootsile Põhja-Eesti Taanile Saaremaa. Poola-Rootsi jätkusõda Liivimaal: 1600 aasta augustis vallandus jälle sõjategevus Rootsi ja Poola vahel, mis koos vaheaegadega
hävitamise kava, mille tagajärjel suri miljoneid juute. Holokaust. Suur Isamaasõda Kuigi mittekallaletungilepinguga lubasid mõlemad suurriigid teineteisele mitte kallale tungida, ei kavatsenud kumbki pool sellest lepingust tegelikult kinni pidada. 1941. aasta 22. juunil ründas Hitler NSV Liitu. Algas sõda, mis Venemaal kannab nime Suur Isamaasõda. Saksamaa tungis üha kaugemale Venemaale ning lõpuks jõuti välja ka Leningradini ka Moskvani. Moskva alla toimus suur lahing, millega punaarmee saksa väed taganema pani. Jaapani rünnak 7. detsembril 1941. Aastal ründas Jaapan USA mereväebaasi. Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. 1942. Toimus Hawail merelahing. Atlandi harta- 1941. Augustis Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla. Tagada sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Hitleri vastane koalitsioon. 1945. Lõpeb kuna tekib ÜRO. Ühinenud rahvad- deklaratsioonile esimestena alla kirjutanud.
polnud suuteline vastupanu osutama. Ühe päeva jooksul tungisid Saksa soomusüksused kuni 80 km kaugusele piirist. Juuli alguses võeti enda valdusesse Leedu ja Läti ning piirati ümber Nõukogude väed Bialystoki rajoonis, saades 300 000 sõjavangi. Lõunapool tungiti Ukrainasse. Stalin, kes sissetungi alguses hoidis madalat profiili, kutsus nüüd elanikke üles vastu hakkama. Samas vähesed välisvaatlejad uskusid, et NSVL armee on võimeline sakslasi peatama enne Moskvani jõudmist. 30 septembril alusati rünnakut Moskvale. Sakslased olid aga oma plaanid veidi hilja peale jätnud kuna algasid juba sügisesed vihmad. Saksamaa tungis Moskvale peale, kuni oktoobrini läks kõik hästi, Moskvast oldi ainult 13 km kaugusel, aga siis tulid kõvad vihmad, lumi ja talve külmad. Lisaks sellele moodustas Stalin oktoobris uuesti läänerinde, mis asus pealetungi peatama. Sakslate edasi minek pidurdus, kuna
septembril 1939. aastal. Uue maailmasõja algusele andsid mõju ebaõiglane Versailles´i leping, Sakslastel oli vaja elamisruumi ja seda oli saada naaberriikidelt. Üks suurimaid sõdu oli Talvesõda (1939) NSV Liidu ja Soome vahel. NSV Liit saavutas võidu ning sai endale Karjala. 1940. aastal ründasid Saksamaa ja Itaalia koos Prantsuse ja Suurbritannia koalitsiooni ja Prantsusmaa vallutati. Peale seda algas sõda Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Saksamaa jõudis välja Moskvani, aga pidi sealt taganema. 1941. aastal algas sõda ka Jaapani ja USA vahel. 1943. aasta lõpus said kokku Stalin, Roosevelt ja Churchill, kes arutasid Saksamaa purustamist. Lõpuks jõuti ühisele kokkuleppele ja alustati koalitsioonisõda. 8. mai 1945. aastal Saksamaa kapituleerus. 2 Eesti Teise Maailmasõja ajal 1936
kahju tegi katk ja kui 1571 haigus ka vaenlasteni jõudis, tuli edutult lõpetada. Vahepeal vallutasid venelased suurema osa Mandri-Eestist. 1577 toimus Tallinna teine piiramine. See piiramine kestis 7 nädalat, mille jooksul purustati Pirita klooster. Tallinnlase Ivo Schenkenbergiga eesotsas tehti rüüsteretki, kuid ta võeti vangi ja hukati. 1578 tegi Poola ulatusliku pealetungi Venemaale. Kuigi Moskvani ei jõutud, sõlmiti 1582. aastal vaherahu, mis andis kõik Liivimaal asuvad vene linnused Poolale. 1583. aastal Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pljussa vaherahuga jäi Rootsile nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused.
Vene enda väeülemad, seegi kord ei suutnud nad märkimisväärset kahju tekitada, küll aga hävitasid venelased Pirita kloostri. Ebaedu Tallinna all tegi lõpu Liivimaa kunginriigile Põltsamaal. Tsaari kättemaksu pelgav Magnus aga vahetas poolt ja astus hoopis Poola teenistusse. LIIVI SÕJA LÕPP 1578. aastal alustas Stefan Batory ulatuslikku pealetungi venelaste vastu, ta tahtis vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused. Moskvani nad ei jõudnud, kuid 1582. sõlmiti Venemaa ja Poola vahel rahu, mis andis kõik venelaste vallutused Liivimaal Poolale. 1582. tulid ootamatult rootslased ning vallutasid Rakvere, Narva ning teised tähtsamad Põhja-Eesti linnused. Lõpuks jäi Vana-Liivimaa jagatuks kolme riigi vahel. Läti ala läks tervikuna Poolale, kelle valitsemise alla jäi ka Lõuna-Eesti. Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti ning Taani Saaremaa. Nimi Liivimaa hakkas nüüd
Põhja-ja Lääne-Prantsusmaa. Vastupanuliikumist juhtis Charles de Gaulle Inglismaalt. Rajas liikumise ,, Vaba Prantsusmaa'' Pilet 28 Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine 1941 22.juuni Sm tungis kallale NSVL'ile plaan Barbarossa NSVL läänepoolne osa(kuni Uuralini) vallutada 10 nädalaga. Üksused armee: *Nord Baltikum ja Leningrad august-sept Leningradi blokaad *Mitte Moskva sakslased Moskvani 1941 nov. NSVL pealetung *Sud Ukraina,Taga-Kaukaasia,Kaspia mereni (naftavarud) jõuti Staliningradi, aga teisele poole Volga jõge ei saadud juuni sõlmisid Ingl ja NSVL ühise sõjategevuse kokkuleppe. Usa osutas NSVL'ile abi augustis sõlmisid Usa ja Ingl ,,Atlandi harta'' 1)sõjategevuse eesmärk 2)sõjajärgse maailmakorralduse alused 7
Sm väed jagatud kolmeks Nord, Mitte ja Süd. Nordi eesmärk Leningradi hõivamine, Mitte eesmärk hõivata Moskva ja Südi eesmärk hõivata Kiiev ning sealt edasi jõuda Kaukaasiasse, Kaspia mereni. Esialgselt kulges kõik plaanipäraselt. Esmane rünnaks NSVL oli ootamatu, NSVL tabas paanika, paljud venelased pandi vangi. Sm idee 8-10 nädalast ei täitunud, jõuti küll Leningradi, kuid seda vallutada ei suudetud. Len piirati ümber ja algas blokaad. Peaaegu jõuti ka Moskvani, kuid ka Moskvat ei suudetud vallutada. NSVL väed läksid dets alguses esmakordselt vastu pealetungile. Lõunas hõivati Kiiev. Nord Leningrad blokaad Mitte Moskva 20-30 km NSVL vastupanu Süd Kiiev Kaukaasia Kaspia '42 suvi, Volga alam 42 aastal otsustati Süd'i pealetungi suunda muuta, nähti ette pealetungi Volga alamjooksul ning ideekohaselt pidi jõudma Volgani, kuna mööda seda oli võimalik peatada nafta transport NSVL'i liidule.
Aprill 1941 Saksamaa ja Itaalia ründasid Jugoslaaviat ja selle vallutamine läks suhteliselt kiiresti. Kuni selle ajani olid Saksamaa ja NSVL liitlased (mõlemad realiseerisid MRPd ja mõlemad olid seotud Poola riigi hävitamisega.). 22.juuni 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. Saksamaa ennetas Nõukogude Liitu, kes plaanis Saksamaad rünnata. Saksamaa sõjaplaan oli välksõja plaan.Saksa erinevad armeegrupid soovisid välja jõuda Baltiriikidesse, Moskvani ja Kaspia mereni. Esialgu liikusid Saksa väed edasi väga kiiresti NSVLi tabas see rünnak mõnevõrra ootamatult. Oluline oli ka see, et NSVL oli suht hilja oma läänepiiri lääne pool nihutanud ja kaitse oli suhteliselt nõrk. Eesti, Läti ja Leedu puhul loodeti, et Saksamaa aitab taastada nende iseseisvuse, lisaks tekitas viha ka küüditamine. NSVL kaotas väga palju mehi ja miljonid mehed langesid vangi. Armeegrupp NORD jõudis välja Leningradini ja Leningrad sattus blokaadi
eesmärgiks vallutada Leningrad. Armee grupp Mitte eesmärgiks oli Moskva vallutamine. Kolmas oli Süd ja eesmärk oli läbi Ukraina liikuda Tagakaukaasiasse ja jõuda Kaspia mereni (koht, kust NSVL naftat puuris. Eesmärk oli plaanida välksõda. Eesmärk hõivata territoorium, mis jääb AA joonest paremale (Arhagelsk, Astrahan). Põhja suunal jõuti välja Leningradini, ära ei vallutatud, piirati ümber. Algas blokaad. Leningradi blokaad kestis umbes 900 päeva. Teine eesmärk oli jõuda Moskvani ja pmst Saksa väed seal jõudsidki novembriks u25km kaugusele moskva eeslinnast, aga Moskva all suutsid NSVL väed Sm väed esmakordselt taganema panna. Lõuna suunal eesmärki täita ei suudetud. Hõivati küll ukraina, mõningad kaukaasia alad, aga oma esmast eesmärki ,et jõuda Kaspia mereni, seda ei õnnestunud täita. Sel ajal kui Saksamaa oli alustanud NSVL vastu sõda. Siis 1941 aasta suvel augustis, kohtusid Inglismaa ja USA juhid. Enne seda oli alanud juba nende vaheline koostöö,
kaugusele piirist. Juuli alguses võeti enda valdusesse Leedu ja Läti ning piirati ümber Nõukogude väed Bialystoki rajoonis, saades 300 000 sõjavangi. Lõunapool tungiti Ukrainasse. Stalin, kes sissetungi alguses hoidis madalat profiili, kutsus nüüd elanikke üles 4 vastu hakkama. Samas vähesed välisvaatlejad uskusid, et NSVL armee on võimeline sakslasi peatama enne Moskvani jõudmist. Moskva oli sakslaste üks põhilisemaid eesmärke ja seda taheti vallutada enne talve. Seepärast eraldati armeeüksusele Mitte Fedor von Bocki juhtimisel kaks soomusgruppi, seevastu armeegrupp Nord, mis suundus Leningradi ja armeerühm Süd Ukrainas said kumbki ainult ühe soomusgrupi. Hitler hakkas üha enam vahele segama operatsiooni juhtimisse. Ta muutis 19. juulil plaane ning muutis ära Moskva diktaadi Moskva polnud enam peaeesmärk. Mitte
Läks vabatahtlikul venna eest 25 aastaks sõjaväkke) on nende etaloniks, temaga kohtub Pierre Bezuhhov- üks kangelastest, kes jääb äraantud Moskvasse (mis põleb). Kui PK kohtub PB-ga, aitab ta segaduses mehe maailmavaadet kokku panna. Vene vägede eesotsas Eestist pärit baltisakslane (Barclay de Tolli), aga kui algas sõda, ei kõlvanud ta, sest ta polnud venelane. Juhiks sai Kutuzov, tark väejuht. Ta ei anna prantslastele palju lahinguid, vaid taganeb Moskvani. Annab Moskva ära, inimesed evakueeriti. Venemaa võitis. Kutuzov: · Rahvalikkus · tarkus ja ajaloosündmuste ettenägelikkus · äärmiselt patriootlik (B. de Tolly) · imetleb vene sõdurit (Borodino lahingu järel ütleb, et venelased on imelik rahvas) Tolstoi kõrvutab Kutuzovit teiste väejuhtidega, toob esile nende võimuiha, kuulsusejanu, väikluse Kui sõda jõuab Vene piiridest väljapoole, pole see enam Kutuzovile oluline. Raugastub, sureb
pikk, turi kõrge kitsas ja pikem, roided tahapoole kaardus, väikesed kabjab jne. Värvus on kõrb kuni raudjani. Inglise täisverelisel ei tehta sperma sügavkülmutust. Kui vaja, siis ainult jahutatult, aga enamasti siiski loomulik paaritus. Ahhal-tekiin 3.-4. saj. e.m.a. See tõug talub päikest ja pikki vahemaid. Kuulsaks sai see, kui läbiti 1935. aastal 4300 km 84 päevaga Ashabadist Moskvani. Ratsa-rakkehobused Hannover 160-162-195-21,0 Budjonnõi 162-163-189-20,1 Doni 162-164-195-20,2 Uus-Kirgiisi 150-154-181-19,2 Hannover tänapäeval on ta ligilähedane inglise täisverelisele. Saanud alguse 15-16 saj. Saksamaal. Celle sugutäku kasvanduses viiakse siiani läbi hobuste 100 päeva teste. Hannoveri tõug on poolvereline tõug. St märasid paaritatakse mõne aasta järel inglise täisverelise täkuga. Hannover on hea liikuvusega just traavis ja hüpetes
Lääne-Eur suunas, eesmärgiga ühendada Vene revol Saksa revol-ga. Lisaeesmärgiks teel Sm-le ette jäävad äsja loodud väikeriigid taasühendada Vm külge. Enamlaste jaoks 1918 kevadel ja suvel oli kõige ohtlikum olukord kujunenud välja idarindel. Sealsed valged liikusid uuralitest edasi Volgamaadele, jõuti Volgamaale, hõivati muuhulgas Simbirski (Lenini sünnilinn), Tšehhoslovakkia korpus vallutas Kaasani, nende kätte langes tsaaririigi kullavaru ja Moskvani jäi veel u 400 km. Moskva langemise vältimiseks rakendasid enamlased al 1918 maist tõsisemaid vastuabinõusid. Trotski, kes oli pärast Bresti rahulepingu sõlmimist jäänud töötuks, määrati Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu esimeheks ning Sõja- ja mereasjade rahvakomissariks (sõjamin). Trotski algatas kohe Punaarmee reorganiseerimise. Seni oli võetud vaid vabatahtlikke ja sedagi kahe enamliku partei liikme soovitusel, ta alustas kohe ulatuslikke värbamisi
suudav vastu panna, kasutab nende rünnakute vastu rändrahvaid, eriti avaare. Antisid mainitakse ka Balkanil peetavate sõdadega seoses. Ante mainitakse kuni 602. aastani. Siis andsid avaarid neile väga tugeva löögi, paljud tapeti, teised põgenesid. Dnepri keskjooksu alal leidub uhket arheoloogilist leiumaterjali. Nii Bütsantsi kui Iraani toodandut, kuld- ja hõbeehteid 6.-7. sajandist. Bütsantsi hõbenud 2. sajandist jõuavad ka Peipsini ja need Eestist leitud. Balti hõimude asuala Moskvani, tol ajal ehk 6.-7. sajandil. Leedu keeleteadlased hüdronüümide (jõe nimed) järgi baltlaste asuala määranud. Dnepri ja Oka vahel 6.-7. sajandil kohati 12.-13. sajandil elanud balti hõime, nimetati ida-balti hõimudeks. Slaavlased põhja poole, balti hõime hakati assimileerima. Ei toimunud väga kiiresti. Balti hõimud võisid seal vahel mitu sajandit oma keeli rääkida. Läänemere põhjapoolne ala hakkab ajapikku baltistuma. Osa balti hõime võis
Kui sõda algas venemaaga, siis tekkis arusaamine, et vene vägede eesotsas ei saa olla võõramaalane, peaks olema ikka ehtne venelane, ülemjuhatajaks määratakse Mihhail Kutuzov, kelle välispidises kujus on üsna palju sellist talupoeglikku, kes mõjus isakesena (patuska). Sõda prantlastega polnud mitte selline, nagu sõda sakslastega, sest Peterburi jääb sõjategevusest kõrvale. Kutuzov taganeb kogu aeg otsejoones Moskva poole. Prantsuse armee tuleb peaaegu Moskvani välja. Prantslased hävitasid oma teel kõik, mida ei suutnud röövida, selle põletasid. Partisanifenomeni Venemaal. See väejuhataja, kes andis Moskva ära. Kes vähegi jõudis, see evakuieerus. Napoleon Moskvasse sisse marssida. Nüüd siis pandi Moskva põlema, kui prantslased olid juba sees. Nüüd Kutuzov ründama, koos partisanivägedega, surutakse prantsuse vägi täpselt sama teed pidi tagasi. Tulnud olid ju musta maa taktikaga, Venemaal kõige võimsam sõjasangar, talv, vene kliima
konkurentsis allajäämine hollandi kaupmeestele tõi 16. sajandil kaasa Hansa liidu kiire languse. Taani ja Rootsi varauusaja alguses Läänemere regiooni mõjukaimaks riigiks varauusaja hakul oli Taani. Kuningas Hans [14811513] suutis taastada kõikuma löönud Kalmari uniooni ning kindlustada endale nii Norra kui Rootsi kroon. Kuningas Christian II [151323], kes oli abielus keiser Karl V õega, unistas Madalmaadest Moskvani ulatuvast Suur-Taanist ning tegi plaane Gröönimaa kaudu Indiasse jõudmiseks. Lõpetamaks rootslaste püüdlusi vabaneda Taani ülemvõimu alt nõudis Christian II 1520. aasta sügisel et ta Stockholmis kuningaks kroonitaks ning vahistas sellele järgnenud pidusöögil kogu Rootsi aadliladviku, kellest sadakond 8. ja 9. novembril 1520 hukati. Stockholmi veresauna nime all ajalukku läinud repressioonid vallandasid Rootsis ülestõusu, mille juhiks sai noor aadlik Gustav Vasa. 6
annaabi.ee 
