Ehitus ja põhiparameetrid Sisepõlemismootor kujutab endast kindlate ülesannetega mehhanismide ja süsteemide kogumit. Sisepõlemismootori ehitust ja tööpõhimõtet vaatleme neljataktilise ühesilindrilise karburaatormootori näitel. Silindris 3 paikneb rõngastega kolb 4, mida väntvõlliga 12 ühendab keps 11. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb sirgjooneliselt edasi-tagasi. Samaaegselt väntvõlliga pöörleb ka nukkvõll 1, mis gaasijaotusmehhanismi vahedetailide kaudu avab ja suleb sisselaskeklappi 6 ja väljalaskeklappi 9. Kui kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ning silindrisse voolab karburaatoris valmistatud küttesegu, mis kolvi ülesliikumisel kokku surutakse. Kui süüteküünla 8 elektroodide vahel tekib säde, siis segu, mis on silindris kokku surutud, süttib ja põleb ära. Selle tulemusena tõusevad silindris temperatuur ja rõhk. Paisuvate gaaside
...............................................................................22 KOLVISÕRM............................................................................................................................24 KOLVIRÕNGAD......................................................................................................................24 ÕLIRÕNGAD........................................................................................................................26 Väntvõll.....................................................................................................................................28 HOORATAS..............................................................................................................................30 RISTPEAGA SPM VÄNT – KEPSMEHANISMI ERIOSAD.....................................................30 KOLVISÄÄR..............................................................................................................
.....................................5 1.1.3 Kuld ( Au ) ja hõbe ( Ag )................................................................................................................5 1.1.4 Vask ( Cu ).......................................................................................................................................6 1.1.5 Tsink ( Zn ).......................................................................................................................................6 1.1.6 Alumiinium ( Al ).............................................................................................................................6 1.1.7 Germaanium ( Ge )..........................................................................................................................7 1.1.8 Volfram ( W )...................................................................................................................................7 1.1.9 Titaan ( Ti ).................................................
ühe täispöörde jooksul. põlemisjääkide eemaldamine silindrist ja selle täitmine värske kütteseguga toimub peaaegu üheaegselt töötakti lõpul ja survetakti algul. Tänu sellele saab mootori töötsüklit teostada väntvõlli ühe täispöörde vältel. 14. Vänt-kepsmehhanismi sõlmede loetelu Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb;b) kolvirõngas; c) kolvisõrm ; d) keps ja selle laagrod; e) väntvõll ja selle laagrid; f) hooratas. 15. Väntvõlli tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Väntvõll valmistatakse terasvalu sepisest (dropforged) või tugevast malmist. Võllikaelte arv sõltub väntvõllile mõjuvast pöördemomendist ja väntvõlli pöörlemissagedusest. Võlli- ja vändakaelu ühendavad väntvõlli põsed, mille jätkuvateks osadeks on vastukaalud. Üldjuhul läbib kogu väntvõlli õlikanal, mis
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam
............................ 5 1.1.2. Materjalide omadused .................................................................................................................. 6 1.2. Metalsed materjalid ........................................................................................................................... 14 1.2.1. Rauasüsinikusulamid ................................................................................................................. 14 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid .............................................................................................. 30 1.2.3. Vask ja vasesulamid................................................................................................................... 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid......................................
SISSEJUHATUS. Keevitamise olemus. Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide mittelahtivõetavate liidete moodustamist detailiservade kuumutamisega kas sulamiseni või plastse olekuni koos järgneva detailide kokkusurumisega või ilma selleta. Olenevalt energia liigist, mida rakendatakse liite tekitamiseks, liigitatakse kõik keevitusmeetodid kolme klassi: a) termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (elektri-, kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiir-, laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide sulamistemperatuurist. Jooteliide kujuneb
teistele kehadele. · Värvus Värvuse järgi jaotatakse metalle mustadeks ( raud ja tema sulamid) ning värvilisteks (kõik ülejäänud metallid). Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjas hall, kuld - kollane, vask -roosakaspunane ja veel mõned on valkjad , ainult helgivad kas sinkjalt või kollakalt. · Tihedus - Tiheduse alusel jaotatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Kergmetallid, näiteks alumiinium on vajalik lennukite tegemisel. Enamus metalle on raskmetallid. · Sulavus - · Magneetuvus · Elektrijuhtivus 1.2 Metallide keemilised omadused: · Korrosioonikindlus - metalli võime vastu panna niiskusele ja õhuhapnikuga · Happekindlus metalli võime mitte laguneda hapetega kokkupuutumisel · Kuumapüsivus metalli võime kõrgel temperatuuril võimalikult vähe oksüdeeruda 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused
töödelda martensiidiks. Seetõttu tugevamad, aga ikkagi hea plastilisusega. Valmistatakse näit raudteerelsse. 3) Suure C sisaldusega terased Kõige tugevamad, kõvemad ja ka veel küllalt plastilised. Valmistatakse: tööriistad, lõike-terad. 4) Roostevaba teras. Sisaldab Cr ~11%, Roostevabad terased jaotatakse ferriitsed, marten-siitsed ja austeniitsed .Kasutatakse näit, tuumareaktorites. Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C. Tähtsamad malmi liigid on valge malm, hall malm, tempermalm ja ülitugev malm. Kõige enam kasutatavam ja odavam on hall malm, mis saadakse mitte väga kiirel jahutamisel. Sisaldab räni ,ei ole eriti tugev ja on väga rabe.Summutab vibratsiooni,hõõrdetugevus suur.Kasutatakse näit. Sisepõ-lemismootorite plokkide valmistami-seks.Kiirel jahutamisel saadakse valge malm, kuna Cst tekib tsementiit. Valge malm on kõva ja rabe. Kasutatakse näit. kuullaagrite valmistam. Kui sula-metalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce,
.......................................................................................20 4.1.1.1 Terase omadused ................................................................................................21 4.1.2 Malmid.......................................................................................................................22 4.1.3 Värvilised ja kerged metallid..................................................................................... 23 4.1.4 Alumiinium ja alumiiniumsulamid............................................................................ 23 4.1.5 Vask ja tema sulamid................................................................................................. 23 5 SOOJUSTUS- JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID .....................................................26 5.1 Mineraalsed soojustusmaterjalid.......................................................................................27 5.1.1 Klaasvill......................
ei mahu ära. Austeniit on stabiilne ülalpool 727C, seal on C lahustuvus tunduvalt suurem. Terase termilisel töötlemisel on faasiüleminekud seoses austeniidiga väga suure tähtsusega. Tsementiit tekib, kui süsinikku on rohkem, kui lahustub alfa või gaama raud. Ta on rabe ja kõva. Raud ja tema sulmaid süsinukuga jaotakse kolme rühma: 1)puhas raud (alfa-raud) C on vähem kui 0,008%; 2)teras, C on üle 0,008 3) malm. Süsiniku on 2,14%- 6,7% Eutektoidse sulami jahtumisel tekib struktuur, mis kooseb alfa ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nim perliidikd. 9. Terase ja malmi liigid. Teras: teras sisaldab kuni 2,5 % lisandeid. C sisalduse suurenemisega suurenevad tõmbetugevus ja vaalamispiir, väheneb plastilisus ja halveneb keevitaavus. 1)Väikese C sisaldusega , kuni 0,25%---------Ei sobi termiliseks töötlemiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu
Titaan, kasutus laiemaltki.Eurostandardite hulk suureneb jõudsalt ja neid kehtestatakse järjepidevalt riikide (rahvuslike) Titaan on üks levinumaid elemente looduses. Titaani tugevus standarditena. Nõnda toimitakse ka Eestis, sh. ja kõvadus sõltuvad suurel määral ta puhtusest. Puhas titaan metallide markeerimist sätestavate eurostandarditega. ja titaanisulamid on plastsed ning kergesti külmalt Metalsete materjalide (teras, malm, mitteraudmetallid deformeeritavad; kuumsurvetöötlemisel tuleb aga kasutada ja mitterauasulamid) Euroopa markeerimissüsteemi toorikute kuumutamisel järgi, mis suures osas põhineb Saksa DINstandarditel, ahjudes kaitsekeskkonda (tavaliselt argoon). Samuti saab kasutatakse kahte tähistust: titaani keevitada ainult argooni keskkonnas. Titaanisulameid
kere või raam koos bensiini- või õlipaagiga. Et mootor saaks töötada, peab tal olema väntmehhanism ja gaasijaotusmehhanism ning 4 süsteemi: toite-, süüte- , jahutus- ja õlitussüsteem. Mootori ehitus ja tööpõhimõte Kolbmootoris muundab soojusenergia mehhaaniliseks tööks väntmehhanism, mis koosneb silindrist koos silindripeaga, kolvist koos kolvirõngastega, kepsust koos kepsulaagritega selle mõlemas otsas, väntvõllist koos hoorattaga ja siduriga ning karterist. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolest koosnevale karterile, mis moodustab mootori aluse. Kolb liigub silindris edasi-tagasi ja on ühendatud väntvõlliga liigenditel kepsu kaudu. Mootori töö selgitamiseks oletame, et kolb asub silindri ülemises piirasendis ja kolvipealne ruum on täidetud kokkusurutud kütteseguga so bensiini-õlisegust ja õhust koosnev segu. Kui nüüd küttesegu süüdata, tekib põlemisel kõrge temperatuur ja põlemisgaas paisub, tekitades rõhu, mis surub kolvi silindris allapoole
Terase termilisel töötlemisel on faasiüleminekud seoses austeniidiga väga suure tähtsusega. Tsementiit tekib, kui süsinikku on rohkem, kui lahustub või -rauas. Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm, kus toimuvad vastavad reaktsioonid: Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3) malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vaatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks. Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% (hüpoeutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel perliit Kui sulamis on rohkem süsinikku,
Mida suurem on soojamahtuvus, seda aeglasemalt soojeneb, hiljem ka jahtub aeglaselt NB! 4) TULE PÜSIVUS on kõikidel materjalidel. Jaguneb 3 gruppi (kuidas peab materjal vastu tulekahju tingimustes). 1. MITTESÜTTIVAD ei pole, ei sütti, ei söestu. 1) omadused tulekahjus jäävad kahjustamata: betoon, keraamilised materjalid. 2) Kaotavad oma omadused: klaas, metallid, teras, alumiinium. 2. RASKELT SÜTTIVAD orgaanilised materjalid, mis on töödeldud tulekaitsevahenditega. 3. SÜTTIVAD JA PÕLEVAD LEEGIGA kõik orgaanilised materjalid. NB! 5) TULEKINDLUS on materjalidel, mis taluvad äärmiselt kõrgeid temperature. 1) Sulavad materjalid, mis taluvad temperatuuri kuni 1350 C punane e. savitellis, katusekivid.
Terase termilisel töötlemisel on faasiüleminekud seoses austeniidiga väga suure tähtsusega. Tsementiit tekib, kui süsinikku on rohkem, kui lahustub või -rauas. Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm, kus toimuvad vastavad reaktsioonid: Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3) malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vaatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks. Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% (hüpoeutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel perliit Kui sulamis on rohkem süsinikku,
Puuduseks on suur joonpaisumistegur. Puudub külmhapruse nähtus, mistõttu saab kasutada kuni - 163C. Madalam tõmbetugevus, nt. puhtal Al 50 N/mm2, kuid termotöödeldud Zn-Mg-Cu legeeritud sulamitel kuni 700 N/mm2. Väike elastsus, kõrge plastsus. Väsimustugevus problemaatiline. Hea löökkoormustel, kuna neelab löögienergiat. 4. Alumiiniumsulamite tardlahuste tüübid kahte tüüpi, kus lisaaine aatom on paiknenud alumiinium aatomi vahele ja teine- lisaaatom on paiknenud võrgustikku. 5. Alumiiniumsulamite liigitus Alumiiniumsulameid liigitatakse , lähtudes töödeldavuselt ja termotöötlusest. Alumiiniumit võib legeerida paljude elementidega, andes rida kasulikke konstruktsioonimaterjale. Puhas Al ja pulberjal sulamid: deformeerit. (vanand. ja mittevanand) ja valussulamid (vandand. ja mittevanand.) Alumiiniumi deformeeritavad sulamid Liigitatakse:
suurem (max 2,14%). Terase termilisel töötlemisel on faasiüleminekud seoses austeniidiga väga suure tähtsusega. Tsementiit tekib, kui süsinikku on rohkem, kui lahustub või -rauas. Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm. Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3) malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nim. perliidiks. Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% (hüpoeutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel perliit. Kui sulamis on rohkem süsinikku, kui 0,67%
kriimustavad ja kulutavad pinda. Näiteks viilid ei ole abrasiividega seotud, see töötab samal põhimõttel, mis saag. Lisks kõvadusele on tähtis osakese teravus, keemiline stabiilsus hapete, vee jms vastu ning termiline stabiilsus, sest hõõrdumisel tekib soojus ning teatud materjalid võivad hakata sulama. Abrasiive iseloomustab ka võrgusilm, mis näitab auke tolli kohta. Rakendatakse näiteks lihvimisel, poleerimisel, lõikamisel, puurimisel, teritamistel (käiad ja luisud). CaCO3, mis on suhteliselt pehme (Mohsi skaalal 3), kasutatakse näiteks ,,poleerimise" jaoks hambapastas. Pulbrilisi abrasiive kasutatakse eeskätt metallide ja ehitusmaterjalide pindade puhastamiseks. Saab ka saagida kivimeid, kui niisutada traati abrasiivi poolvedela seguga. Abrasiivide segusid vee, õlide, rasvade või vahadega kasutatakse pindade lihvimisel. Abrasiivliitmaterjalides on
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26
omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditse-mentiidi segu – perliit. Kasutamine: Valgest malmist valatakse tooteid, millelt nõutakse suurt kulumiskindlust, näiteks valtsid, vagunirattad. Enamik valgest malmist valandeid lõõmutatakse tempermalmiks. Hallmalmist valmistatakse tööpinke, mootoriplokke, sest hallmalm summutab lööke ja on isemääriv. 10. Alumiinium ja tema sulamid - Põhiliselt saadakse Al boksiidist. Boksiidist Al saamise tootmisprotsess seisneb Al-oksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis (Na 3 AlFe) lahustunud Al-oksiidi elektrolüüsis. Sel teel saadud Al puhtus on 99,5...99,8%, mille põhilisteks lisanditeks on Fe, Si, Mn. Suurema puhtusega Al (kuni 99,9% Al) saadakse sula Al rafineerimise teel. Al: hea korrosioonikindlus, väike tihedus. Puhas
Terase termilisel töötlemisel on faasiüleminekud seoses austeniidiga väga suure tähtsusega. Tsementiit tekib, kui süsinikku on rohkem, kui lahustub või -rauas. Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm, kus toimuvad vastavad reaktsioonid: Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 2,14% 3) malm sisaldab süsinikku 2,14 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks (joon 6-17). Kui sulamis on vähem süsinikku, kui 0,67% (hüpoeutektoidne sulam), tekib struktuur, kus on ferriidi kihid ja vahel
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8
kivisöe kuivdestillatsiooni( 900-1100 C juures)saadavat koksi.Koks on samal ajal ka aktiivne lisand,mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis,mida täidetakse ülalt.Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub põhja,kust ta aeglaselt välja lastakse.Sulamalmi peale tekib räbukiht,mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu.Ka räbu leiab kasutamist ehit.mat. tootmisel. OMADUSED Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda,2...4%süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani,väävlit,fosforit jne.Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor-muudavad malmi väga hapraks.Malmid jagunevad 3-e alaliiki; 1.VALUMALMi nimet. Hallmalmiks.Tema murdepind on hall,mis on tingitud sellest,et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt seotud.Valumalmi tõmbetugevus on ca200N/mm,paindetugevus ca 400N/mm, survetugevus ca 750 N/mm. Malmi Tõmbetugevus on survetugevusest 3..
malmi; aeglasel jahutamisel temperatuuri-vahemikus 740...710 °C või seisutamisel temperatuuril 700... 710 °C laguneb tekkinud perliidi koostises olev tsementiit. Vastavalt sellele tekib ferriitstruktuuriga metalne põhimass ja saadud malmi nimetatakse ferriittempermalmiks. Toodetakse ja kasutatakse nii perliit- kui ka ferriittempermalme. Tempermalmi tugevusomadused on võrreldavad keraja grafiidiga malmi omadustega. Nii temper- malm kui ka keragrafiidiga malm on suhteliselt sitked (vastupidavad löökkoormustele), mistõttu neid kasutatakse selliste valandite valmistamiseks, mis töötavad dünaamilisel koormusel. Kõige paremate plastsusnäitajatega (katkevenivus A on kuni 10...12%) on ferriittempermalm, mis küllaldase tugevuse juures on perliitsest tunduvalt sitkem. Tempermalmidel on head mehaanilised omadused, kuid vajadus valandeid pikka aega lõõmutada (30..
Kui aga metalli pinnale satub kaltsiumkloriid, siis see oleks 35%. Atmosfääri saasteained sattudes metalli pinnale tekitavad tugeva elektrolüüdi. Eriti aktiivsed on vääveloksiidi ühendid. Koos kloori, amoniaagi ja N ühenditega suurendavad nad korrosiooni kiirust 5-10 korda. Korrosioon vee keskkonnas: Suurt tähtsust omab veeioonide kontsentratsioon. Happelised keskkonnad on ohtlikud magneesiumisulamitele, tsingile, süsinikterastele. Aluselised keskkonnad alumiinium sulamitele, tsingile. Eriti aktiivne on lennunduses kasutatavatele materjalidele merevesi, mis oma koostises omab NaCl ja teisi sooli. Suurt tähtsust omab vees lahustunud hapnik, kuna hapendab metalle ja muudab nende potentsiaale. Oksüüdikihi tekke korral on määravaks hapniku juurdepääs katoodile, mis määrab korrosiooni kiiruse ja anoodsete kohtade purunemise. Siit järeldus-vee keskkonnas on ohtlikumad need kohad, kuhu hapnik ei pääse,
7. PLASTSUS materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Plastsus võib olla lühiajaline (savi, mört) või püsiv (vask, alumiinium). 8. HAPRUS materjali omadus puruneda järsku ilma eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, mille tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (kivimaterjalid, malm jms) 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur PUIDU POSITIIVSED OMADUSED a. Väike tihedus (puithoone on kerge) b. Küllalt suur tugevus c. Väike soojajuhtivus d. Lihtne töödelda e. Sobib paljudesse kohtadesse 1. VÄRVUS enamikel puuliikidel valge, kollakas, pruunikas v punakas. Võib ajajooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus või laigulisus on puidu haiguse tunnuseks. 2
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe
teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 9)Elastsus-mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.Suure elastsusega: kumm, plastmassid, puit. 10)Plastsus-mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plasted materjalid on hästi vormitavad. Püsiva plastsusega on nt. vask, alumiinium. 11)Haprus-mtrjli omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad materjalid on kivimaterjalid ja malm. 4.Puidu omadused-niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid 1)Positiivsed: väike tihedus, küllalt suur tugevus, väike soojajuhtivus, väga hõlbus töötlemine, sobivus. 2)Negatiivsed: ebaühtlane struktuur, hügroskoopsus, kõdunevus, süttivus, kahjustatav. 3)Puidu värvus-valge, kollakas, pruunikas või punakas
osast H-st ja ühest osast O-st. c. Puhtas aine on aine, mis sisaldab ainult ühte lihtainet või ühendit (suhteline mõiste, sest ainet, kus on 100% põhiainet, ei ole olemas). Puhtaks loetakse aineid, milles on lisandeid 0,00001% või milles on põhiainet rohkem kui 95% (puhasaine). d. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel ei toimu arvestatavaid keemilisi muutusi. Nt. Malm, looduslikud ja sünteetilised kivimid, pooljuhid. e. Homogeenseks nim. segu, mille mistahes osas on keemiline koostis ja struktuur, seega ka faas, ühesugused. f. Heterogeenseks nim. segu, mis koosneb kahest või enamast, kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest segust. Üldjuhul sisaldab vähemalt kahes eri faasis olevaid aineid. g
KARMIKÄELISELT toimetanud Kloey Detect of Five ja B.S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2. korrektuuri, niisiis v�
plastne, hõre tahktsentreeritud kuubilise võrega. Ledeburiit on austeniidi ja tsementiidi segu(seal on eutektika). Ferriit on süsiniku lahus alfa rauas. Pehme, plastne, ruumtsentreeritud kuubiline võre. Perliit on ferriidi ja tsementiidi segu(eutektoid). Ehk raud koosneb ferriidist, kus C sisaldus alla 0,02%. Teras koosneb ferriidist ja perliidist, kui C 0,02-0,8%, perliidist, kui C 0,8%, perliidist ja tsementiidist, kui 0,8-2,14. Malm koosneb perliidist, tsementiidist ja ledeburiidist, kui C 2,14-4,3%, ledeburiidist, kui 4,3% ja tsementiidist ja ledeburiidist, kui C 4,3-6,67%. Diagramm piisab vaskapoolsest äärest(C sisaldus 0-6,67%), sest puhas süsinik sulab temperatuuril 3400, nii et parempoolne äär ei ole huvipakkuv. Ja süsinik lahustub rauas ka kõrgel tempertatuuril suhteliselt vähe. Võtame tsementiidi(Fe3C) omaette komponendiks siagrammi parempoolses servas. Ehk Fe-Fe3C olekudiagramm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
