Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Monitorid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ekraanid, monitori, ekraanide, plasma, monitorid, ekraanil, heigo, teppo, standardid, liquid, crystal, display, kihist, sinisega, digitaalne, thin, film, transistor, light, diode, definition, interface, edastada, resolutsioonklaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki kuvarid, mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leia (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutatakse selliseid aparaate just UNIXi terminalidena, sest seal polegi muid omadusi vaja. Tänapäevastesse arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba graafilised monitorid, millede värvilahutus on viimase 10 aasta jooksul märgatavalt paranenud. Sellest aga lähemalt hiljem. Kasutatud on ka erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 11-13 tollistest 90ndate algul ja lõpetades 19-24 tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk portree tüüpi (kõrgus suurem kui laius) spetsiaalkuvareid kasutatakse näiteks kirjastustes; landscape kuvareid (laius suurem kui kõrgus) kasutame me kõik igapäevatöös, sest need on levinumad.
Mida väiksem aeg, seda parem. Horisontaalne kaadrisagedus (nt. 30–80 kHz) – näitab, kui kiirelt monitor kaadreid vahetab. Just selletõttu tundub aeglastel monitoridel läbi kaamera vaadates, et jooned liiguvad ülevalt alla. 6 4 Kineskoopmonitor (CRT) Joonis 2. Kineskoopmonitor Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile
keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On juba kadunud need kuvarid, mis suutsid esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leidnud (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutati selliseid aparaate just UNIXi terminalidena. Tänapäevastesse arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba graafilised monitorid, millede värvilahutus on viimase 25 aasta jooksul märgatavalt paranenud. Sellest aga lähemalt hiljem. Kasutatud on ka erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 11-13 tollistest 90ndate algul ja lõpetades 19-27 või suurem tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk portree tüüpi (kõrgus suurem kui laius) spetsiaalkuvareid kasutatakse näiteks kirjastustes; landscape kuvareid (laius suurem kui kõrgus) kasutame me kõik igapäevatöös, sest
TAPA GÜMNAASIUM MONITOR Uurimistöö TAPA 2011 SISSEJUHATUS Minu uurimistöö eesmärgiks on võrrelda kahte monitori. Võrdluseks olen valinud CRT ja LCD monitorid. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor kui ka klaviatuur. Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On kasutatud erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 1113-tollistest 90ndate algul ja lõpetades 1924-tolliste kuvaritega tänapäeval
OCR OCR (Optical character recognition) on tehnoloogia, kus analüüsitakse digitaalset pilti ja püütakse leida sealt teksti. Lihtsalt öeldes muudetakse OCR tehnoloogia abil pildi kujul olev tekst töödeldavaks (teksti kujul olevaks tekstiks). OCR on vajalik eelkõige arvutisse skänneritud teksti töödeldavaks muutmisel. Lisalugemist: Väljundseadmed Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne Kineskoopmonitor (CRT) CRT ehk kineskoopmonitor on LCD monitorist suurem, seda eelkõige just sellepärast, et kineskoop ise on ruumimahukas ja see tuleb korpuse sisse ära mahutada. Peamised suurused, mida tuleb CRT monitoride valikul arvestada on: · Kineskoobi diagonaali läbimõõt (kui suur on monitor nt. 17", 19", 21",). Kindlasti peab teadma seda, et CRT
Tekkinud signaal saadetakse kõrvaklappidesse või helivõimendisse, Samuti on igal helikaardil olemas analoog-digitaalmuundur(ADC), mis muudab sissetuleva helisignaali diskreetseks signaaliks. Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtus ainult kindlal ajahetkel. DSP ehk digisignaaliprotsessor on helikaardil oluline komponent, sest see vähendab CPU koormust ning kiirendab oluliselt heliga seotud multimeediarakenduste tööd. PILET 2. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. LCD ehk vedelkristallkuvar (liquid-crystal display). Vedelkristallid, mida LCD-ekraanides kasutatakse, muudavad polariseeritud valguse võnkesuunda 90° võrra, kuna molekulid on vedelkristallis teineteise suhtes väändunud. Kui vedelkristalli läbib elektrivool, joonduvad selle molekulid ühises suunas ning ei polariseeri enam valgust. Kui pikslit läbib vool, on selles asuvad vedelkristalli molekulid ühes suunas joondunud ja valgus läbi seda polarisatsioonisuunda muutmata
3. Värvid arvutimaailmas 4. Bitisügavus 5. Resolutsioon 6. Graafikakaart 6.1 Enimlevinud pildimälud 6.2 Draiver 6.3 Ühendus muu arvutiga 6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujundusprotsessi jälgimist, siis valisingi referaadi teemaks mulle kõige lähedasema ja olulisema teema- monitori ja graafikaga seonduva. Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja tänapäevasel ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab arvutis toimuva visuaalselt jälgitavaks. Oma käesolevas referaadis püüan välja tuua erinevate monitoride iseärasused, sealhulgas ehituslikud, graafilised ja visuaalsed omadused ja anda lühiülevaade mõistetest ja informaatilistest näitudest.
kogunemist. Seadise tööks on vajalik anoodpinge 10..30 V, anoodvool 1..10 mA, küttepinge 1,3..5 V, küttevool 15..150 mA. http://de.wikipedia.org/wiki/Magisches_Auge_(Radio) http://en.wikipedia.org/wiki/Display_examples Joonis 4.20. Raadiovastuvõtja häälestusindikaator ("maagiline silm", vasakul ja keskel) ning numbriline vaakuumluminestsentsindikaator (paremal) [12]. 4.3.6 Plasmapaneel Plasmapaneel e. kuvar: ingl.k. PDP = Plasma Display Panel. Pikkov lk 50 Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 22 (43) Joonis 4.21. Plasmapaneeli ehitus: paneeli ristlõige (üleval) ja 3D-vaade (all) [http://de.wikipedia.org/wiki/Plasmabildschirm ja http://en.wikipedia.org/wiki/Plasma_display]. Kahe klaasplaadi vahel paikneb hulk rakukesi (kambrikesi), mis jagunevad kolmikuteks
elektronid. Kui seis normaliseerub, siis eraldub nähtav valgus. Eelis: Saab teha suuri ekraane Puudus: kulub palju energiat. Plasmakuvar klaaskihtide vahel on kambrikesed neooni ja kseooni seguga. Esiklaas: läbipaistvad elektroodid, MgO kiht, kambrikesed fosforiga, mille taga on elektroodid. Kui ELEKTROODIDELE pinget ANDA, siis MgO ioniseeritakse ning vabaneb UV-kiirgus, mis ergastab fosfori elektronid. Kui olukord normaliseerub, siis vabaneb nähtav valgus. Eelis: väga suured ekraanid. Puudus: kulub palju energiat. Passiivmaatriksiga LCD Moodustatakse elektroodidest, millega saab sisse/välja lülitada pildvälja punkte. Odavad kuvarid, aga lekked. Aktiivmaatriksiga LCD erinevus eelmisega seisneb selles, et iga vedelkristalli juures on oma transistor, mis juhib pinget. Passiivmaatriksiga OLED nii anood kui katood on ühelt poolt kaetud orgaanilise ainega. On valmistatud ribadena, mis on risti. Selle abil saab adresseerida kõiki punkte.
...................................................6 II............................................................................................................................................... 6 1. Loendurid.......................................................................................................................... 6 2. Adresseerimisviisid............................................................................................................ 8 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid....................................................................................8 III............................................................................................................................................ 10 1. Dekooder......................................................................................................................... 10 2.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid........................................................10 3
Emaplaat on seade mis ühenadab einevaid arvuti komponenete (protsessor, mälu jne) ja aitab seadmetel omavahe suhelda (tõlgib). Emaplaadide parameetirteks on: Protsessoti socket/slot ja nende arv, laiendus siinide arv ja portide arv.Füüsilised mõõtmed nagu emaplaadi mõõtmed. Mis stanadriga on emaplaat kas AT, ATX või siis BTX. 16. Ergonoomika seoses erinevate riistvara detailidega TCO92 kiirguse tase TCO95 visuaalne ergonoomika Monitorid peavad olema kaetud laetud kattega TCO 97 · 20" monitori värskendussagedus · Kohustuslik 75 Hz · Soovituslik 100 Hz TCO 99 · Power saving 15W · Standard hakkas kehtima CRT, LCD, sülearvutid, printerid TCO 03 FPD, CRT värvidele on nõuded TCO 06 FPD, Flat TV, - täpsem värvitemp., energiakasutus täpsem 17. Erinevad korpuste tüübid
Kasutamine analoogiliselt baseerimise adresseerimisega. Baseerimisega ja indekseerimisega adresseerimine aadress leitakse kahe registri väärtuste summeerimisel. Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks. Suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele. Võimaldab programmis tsüklites liikuda nihke võrra edasi või tagasi. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD kuvaris kasutatavad vedelkristallid juhivad läbipaistvat valgust. Kahe klaasplaadi vahel on vedelkristall ja mõlemal plaadil on sooned. Soonte suunad on plaatidel risti ja klaasplaatide vahel tekivad keerunud ahelad. Valguse läbimisel muutub esialgu polarisatsioon 90 kraadi. Kui mõlemale poole panna elektroodid ja lasta läbi pinge, siis vedekristalli molekulid joonduvad elektrivälja järgi olenemata soonte suunast. Valgus läbib
seadmine. Näidata arvutil Setup-i kasutamist. POSTi (Power-On Self-Test) puhul on tegemist diagnostika protsessiga, mis käivitatakse BIOSi poolt automaatselt arvuti käima lülitamisel. Seda selleks, et teha kindlaks, kas arvuti klaviatuur, RAM, kettaseadmed ja muu riistvara on töökorras. 1) Kui vajaminev riistvara on leitud ja töökorras, jätkab arvuti boot-imisega. 2) Kui vajaminevat riistvara ei leitud, või on rikutud, avaldab BIOS veateate, mis võib olla tekst ekraanil ja/või seeria kodeeritud helisignaale, olenevalt siis probleemi olemusest. Kuna POST käivitatakse enne video kaarti aktiveerimist, ei pruugi teatud vigade puhul veateade ekraanile jõuda. Helisignaalide jada võib olla varieeruv arv lühikesi `piikse' või segu lühikestest ja pikkadest `piiksudest', olenevalt siis installeeritud BIOSi tüübist/versioonist. Helisignaalide jada järgi on võimalik teha kindlaks vea põhjus
riistvarakomponentidele aga mille olemasolu ei ole hädavajalik arvuti toimimiseks. Perifeeriaseadmed ühendatakse arvutiga kasutades arvuti tugikiibistikku sisseehitatud sisend-väljundmoodulit ja selles sisalduvaid erinevaid kontrollereid, mis pakuvad valiku siinidest ja portidest perifeeriaseadmete ühendamiseks. Kõige olulisemad perifeeriaseadmed, mis teevad võimalikuks inimese suhtlemise arvutiga on klaviatuur andmete sisestamiseks ja monitor, et näha arvutuse tulemust. Monitori ühendamiseks peab arvutis olema graafikakaart. Peale eelpoolmainitud seadmete on inimese ja Joonis 1 3. Klaviatuur ja hiir (Allikas: Learning arvutiga suhtlemisel kasutusel erinevaid Materials for Information Technology sisendseadmed: Professionals (EUCIP-Mat)) hiir on osundusseade arvuti ekraanil navigeerimiseks ja rakendustega töötamiseks kiipkaardilugeja isikutuvastuseks
Seepärast ehitatakse arvutite ja mikroprotsessorsüsteemide suuremad mäluseadmed tavaliselt dünaamilistest mälukiipidest. Kõigi muutmälude üheks oluliseks puuduseks on salvestise hävinemine toitepinge väljalülitumisel. Selle puuduse vältimiseks kasutatakse avariitoidet (katkematu toite allikaid) ning muid mäluseadmeid, kus informatsioon säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. Pilet 2 1. Loendurid. 2. Adresseerimise viisid. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. 1.Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine eine asünkroonse jaoks.
................................ 24 17. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB) address bus, data bus, control bus (250-260) ............. 26 18. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid (265-282)29 19. Andmevahetus mikroarvutis: paralleeledastus, järjestikedastus, veakindlad koodid (282- 291) .............................................................................................................................................. 30 20. LCD, LED OLED ja plasma kuvarid (292-308) ................................................................... 32 21. Puutetundlikud ekraanid (308-317)....................................................................................... 34 22. Printerid (317-322) ................................................................................................................ 37 23. Klaviatuur (322-324) ............................................................................................................. 39 24
Mittesäilivatest mäludest kaob info, kui toide on välja lülitatud, kuid säilivates mäludes toite väljalülitamine infot ei kustuta. Mittesäilivad jagunevad Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu (SRAM) ja Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu (DRAM). Pilet 2 1. Loendurid. 2. Adresseerimise viisid. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loenduril on sünkrosisend (loendussisend) ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teatud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim mooduliks. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend (E). Kui E-sisend ei ole
1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haaramist elimineerida,
Klaviatuur Hiir 6 Toodud pildil on kujutatud tavaline kontoriarvuti. Klaviatuur ja hiir on arvuti juhtseadmeteks. Printer on mõeldud dokumentide jms. trükkimiseks. Korpuseid on kahte põhitüüpi tornikujulised (tower) ja desktop. Desktop-tüüpi korpused on mõeldud asetamiseks lauale, monitori alla. Torni tüüpi korpused paigutatakse aga üldjuhul põrandale nt. laua alla. Tavaliselt on torntüüpi korpustel suuremad eelised, kui Desktop- tüübil. Nad on ruumikamad ja omavad suuremaid laiendusvõimalusi. Alltoodud joonisel on toodud korpuste põhitüübid: Tornikujulide korpus Desktop Arvuti seest Arvuti korpusel on täita mitu tähtsat rolli. Ta kaitseb enda sisemuses peituvaid komponente
Printerid ja värviline trükk. 15. Magnetmäluseadmed. 16. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad 17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32
Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale. Kujundi moodustamine: kallutusmähisega mõjustatult tekitab elektronkiir ekraanile siksakilise mustri, mille eri punktides kiire intensiivsuse erinevused (videomälust saadud koodide järgi) tekitavad inimsilma jaoks illusiooni ekraanil olevast reaalse maailma peegeldusest. Videomälu: Dot clock annab aadressigeneraatorisse impulsi, viimane saadab aadressi videomällu (realiseeritud tavaliselt kahepordiliste nihkeregistrite baasil), mis samal ajal vahetab infot (aadresse ja datat) CPUga. Videomälu tühjendab oma nihkeregistri crtväljundisse, kus see läbib DAC ja jõuab monitori. LCD (Liquid Crystal Display) Nad on kergemad ja vajavad palju vähem toiteenergiat kui tavalised katoodkiiretoruga kuvarid.
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND........................................................................................................
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AND ..............................................
Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Kõikides arvutites kasutatavad loogikaskeemid kuuluvad kahte suurde klassi. 3. võimalust ei ole. Kombinatsioonskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel ei ole mälu omadusi. Nad kirjelduvad loogikafunktsioonidega, milles ei ole aja parameetrit. Teades hetke sisendit, saame arvutada samal hetkel väljundite väärtused vastava loogikafunktsiooni abil. Ei ole oluline, millised olid sisendite väärtused varasematel hetkedel. Kui väljundeid on mitu, siis on iga väljundi jaoks eraldi funktsioon. Järjestikskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mälu omadused. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite väärtuste määramiseks vaja teada väljundite väärtusi ka eelnevatel hetkedel. Sel juhul sisaldab olek infot eelnevate hetkede väljundite väärtuste kohta. Sünkroonsel skeemil on spetsiaalne taktsisend, mis määrab üleminekuaja ühest olekust teise. Asünkroonsel järj
raadiolampidele. Katoodi kuumutatakse ja sealt tekib elektronide emissioon. Ilma välise mõjuta tekiks varsti tasakaal niipalju kui elektrone lendub niipalju ka maandub uuetsi katoodil. Tekitatakse kõrgepinge ( ca 20 000 volti) ekraani ja katoodi vahel mille toimel tekib katoodist väljuv intensiivne elektronide voog. Kõigepealt see voog fokusseeritakse plaatidega millele antakse vastav pinge. Edasi fokusseeritud elektronide kiirt juhitakse kallutus mähise abil vajalikku punkti ekraanil. Ekraan on käetud luminofooriga mis hakkab helenduma elektron kiire toimel. Mida intensiivsem on elektronide voog, seda heledam on luminofoor. Heleduse juhtimiseks on katoodi juures võrk. Andes võrgule negatiivse pinge surub ta osa elektrone katoodi tagasi ja positiivse pinge korral intensiivistab emissiooni. kujundi moodustamine Kujund koosneb üksikutest punktidest (pixel). Elektron kiir liigub mõõda ekraani pannes neis
Arvutid I eksamipiletid ja vastused 1. PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid................................................................................................................................... 6 2. Adresseerimise viisid..............
kandjaid endast eemale. Anood ise ei eralda elektrone, seega saab elektronide vool olla ainult ühesuunaline ‒ katoodilt anoodile. 6. Elektronkiiretoru tööpõhimõte? Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. 7. Signaali olemus. Eristamine ja jagunemine. Signaal – informatsiooni materiaalne kehastus. Elektroonikas toimub elektriliste signaalide genereerimine, muundamine, töötlemine,filtreerimine. Eristatakse sageduse järgi. Ka faasi järgi. Signaalid jagunevad: pidevatoimelised ehk analoogsignaalid, diskreetsed ehk katkendlikud. 8. Signaali sagedus, periood, lainepikkus. Signaali sagedus näitab mitu täisvõnget sooritatakse ühe sekundi jooksul
Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühendused
Kasutatakse ka pinnafaktuuri peensuste varjamiseks, nt nahakurdude maskeerimine portree pildistamisel. Niisugust valgust kasutatakse alati siis, kui tahetakse üksikasjade mõju vähendada, mistõttu seda kasutatakse edukalt suurte pindade loomiseks fotol. Otsevalgus on suunatud või hajutatud valgus, mis valgusallikast otsejoones objektile langeb. Otsevalgus on kaudsest valgusest intensiivsem ja valgustab objekti kontrastirikkamalt. Kaudvalgus valgustab objekte heledate pindade ja ekraanide vahendusel. Kaudvalgus on alati hajutatud, seega viimase kõige äärmuslikum vorm. Kui otsevalguse allika ümberpaigutus muudab objekti ruumilisust, siis kaudvalguse korral jääb niisugune mõju peaaegu märkamatuks. Kaudvalgusega võib saada väga palju nüansse. Põhivalgus on domineeriv valgus, mis määratleb tumendite ja helendite põhilised asukohad ning paneb aluse objekti edasisele modelleerimisele. Kõik teised valgused peavad sellele alluma.
Need elektrilised signaalid vastavad eraldi liikumisele kahes suunas: edasi - tagasi ja vasakule paremale. Optilistel hiirtel pöörlevat kuulikest pole. Optiline hiir on nagu miniatuurne fotoaparaat, mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte. Punane tuluke, mis pimedas toas hästi paistab, on tegelikult vaid abivalgustus, et kaamera näeks aluspinnast pilti teha. Juhthoob - igas suunas liigutatav hoob (kang), mis oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist. Erinevalt hiire kursorist, mis peatub koos hiire peatumisega, jätkab juhthoova kursor hoova peatumisel oma liikumist suunas, kuhu kang osutab. Kursori peatamiseks tuleb hoob viia püstiasendisse. Skänner - arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja -piltide sisestamiseks arvutisse. Skänneril on funktsionaalne sarnasus kserokoopiaaparaadi lugemisseadmega. Kui koopiate
diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval. Võib öelda: kui õppija suudab neile küsimustele vastata, on ta materjalist põhilise omandanud. Neljas peatükk koosneb praktilistest töödest, millest enamiku läbiviimiseks on tarvis lauaar- vutit, klaviatuuri ja monitori koos mõningaste töövahendite ja lisaseadmetega multimeeter, printer, puhastusvahendid (suruõhk, puhastuslapid ja -kettad), alglaadedisketid, erinevate operatsioonisüsteemide paigalduskettad, alglaaditavad laserplaadid System Rescue CD ja Ultimate Boot CD ning emaplaatide juhendid. Viiendas peatükis on täiendavat informatsiooni, mille tundmaõppimine võimaldab eelnevat materjali sügavamalt mõista. Selles peatükis olevate palade kasutamine nõuab eelteadmisi programmeerimisest.
annaabi.ee 
