1)Mis on DNA ja RNA peamine ülesanne? RNA peamine ülesanne DNA-s peituva informatsiooni realiseerimine. DNA ülesandeks organismis on päriliku informatsiooni edasi kandmine ning säilitamine 2 )DNA ja RNA ehitusüksused – kirjelda DNA ja RNA molekuli ehitust, DNA - DNA on kaheahelaline ( sekundaarstruktuur , spiraalse ehitusega) Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip,kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside. RNA - Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip, molekul koosneb ühest polünukleotiidahelast. A=U , C=G millest koosnevad monomeerid, kuidas neid nimetatakse. Nukleotiid, koosneb lämmastikalusest, riboosist (suhkrust) ja fosfaatrühmast. Sarnasused ja erinevused. Sarnasus: nukleiinhapped, fosfaatrühm, komplementaarsusprintsiip Erinevus: erinevad suhkrujäägid, DNA molekul on pikem 3)Replikatsioon – eesmärk, - päriliku info jõudmine kõikidesse rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele sisu, - DNA-ahela k...
Bioloogia kontrolltöö: Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid 1) hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel; Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjus. Ka haigestumine võib olla tingitud nii pärilikkusest, keskkonnast kui ka geenide ja keskkonna koosmõjust. Ühe geeni poolt põhjustatud ehk monogeenseid haigusi on geeniuuringutega lihtne tuvastada. Kui suguvõsas leidub selliseid haigusi, siis on pärilikkusnõustamise abiga võimalik välja selgitada, kui suure tõenäosusega kandub haigus edasi järglastele. Lootevett uurides on võimalik varakult selliste haiguste esinemist tuvastada ning ravimatute raskete haiguste puhul võib arst soovitada raseduse katkestada. Sirprakne aneemia on raske monogeenne haigus, mida põhjustab mutatsioon hemoglobiini, verelibledes asuva hapnikku siduvat molekuli tootvas geenis. Selle mutatsiooni tulemusena moodustab hemoglobiin ahelaid ning punas...
DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar kaks omavahel vesin...
1 Õppevahend: Molekulaarbioloogia üldkursuse lühikonspekt Põhiline õpik on B. Lewin "Genes" V ja VI väljaanne, edasises tekstis on viiteid Genes VI joonistele (kui pole eraldi märgitud) ja üksikutel teemadel detailsematele materjalidele. Kursiivis on esitatud lõigud, mis on mõeldud täindavaks lugemiseks aga ei ole "kohustuslikud". Sissejuhatus Molekulaarbioloogia on termin, mis võeti kasutusele selle sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses keemia ja füüsika meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ja struktuuri ning funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem,...
Kordamisküsimuste põhjalikud vastused, hinnatud 5.
Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid Kontrolltöö nr 1 1. Märkige joonisele noolega DNA, geen, kromatiid, kromosoom. 2. Märkige joonise täppide kohale noolega, millised ained saadakse joonisel kujutatud protsesside tulemusena. Mille poolest sarnanevad replikatsioon ja transkriptsioon? 1) ..Neil on ühine eesmärk, valgusüntees, et pärilik info avalduks. .................................................................................................................................................... 1 2) ..mõlemad toimuvad komplementaarsuseprintsiibi alusel 3. Joonisel on kujutatud lõik DNA-molekulist koos sellelt sünteesitava mRNA-ga. Millised lämmastikalused on joonisel tähistatud numbritega 1 ja 2? Vastuseks kirjutage nende tähised. Nu...
1)Kes oli Darwin?-teadlusliku evolutsiooniteooria looja 2)Biogeneetiline reegel-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 3)Fossiil-väljasurnud loomade jäänuseid ja jäljendeid sisaldav kivistis 4)Paleontoloogia on teadus,mis uurib kivistisi 5 7e.t.1)Biogeograafilised tõendid-mida lähemal asuvad samasse taksonisse kuuluvate liikide areaalid,seda lähemalt suguluses nad on 2)Molekulaarbioloogilised tõendid-mida lähemalt suguluses on organismid,seda sarnasem on nende DNA nukleotiidine ja valkude aminohapeline järjestus 3)Lootelise arengu tõend-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 4)Fossiilid-saab uurida kivistisi minevikust ja võrrelda nende sarnasusu ja erinevusi tänapäeval samasse taksonisse kuuluvate isenditega 5)Vestiigiumid(rudimendid)-e.maandunud elundid,oma esialgse ül kaotanud elundid,mis teistel
12.kl Kordamine: molekulaarbioloogilised põhiprotsessid 1. Mida nimetatakse pärilikkusaineteks? Inimese pärilik informatsioon on talletatud DNA-s,mis on kromosoomide põhielemendiks 2. Mis on geen? DNA-ahela funkstionaalne lõik,mis sisaldab informatsiooni ühe polüpeptiidi valgu sünteesiks. 3. Selgita, mida tähendab komplementaarsusprintsiip. Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmasikualuste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel. 4. Võrdle DNA ja RNA ehitust. Too välja sarnasused ja erinevused. RNA-Koosneb ribonukleiididest ja on üheaheline DNA-koosneb desoksüribonukleiididest ja on 2 komplementaarset ahelat.Mõlemad on päriliku info kandjad. 5. Kuidas toimub DNA kahekordistumine? Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ...
Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide paljunemine ja areng. Rakkude jagunemine. Interfaas ja mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära. Inimese sugurakkude areng. Inimese viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng. Taimede paljunemise ja arengu iseärasused. Pärilikkus. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon. Viiruste mitmekesisus ja tähtsus, nende paljunemine DNA viiruse näitel. Mendeli seadused. Soo määramine inimesel. Inimesel esinevad geneetilised puuded. Geneetika ülesanded. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus, nende vormid. Rakendusbioloogia. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad eetilised probleemid.
mikro -evolutsiooniks. 14. Väiksem evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. 15. Uurimismeetod Evolutsioonitõendid 1. Paleantoloogilised uuringud Selle uurimismeetodi käigus uuritakse kivistisi, mis on saadud erineva vanusega maakoore kihtidest. Varasematest kihtidest pärinevad organismide on lihtsama ehitusega. 2. Molekulaarbioloogilised Organismide sarnasus molekulaarsel tasandil (eelkõige valkude uuringud ja geenide sarnasus) on tõendiks nende organismide sugulusest ja ka ühisest eellasest.
arengu varajastel etappidel sarnaneb looted evolutsiooniliste esivanemate loodetega), geneetiline võrdlus (molekulaargeneetika, mida sarnasemad on geenid, seda lähedasemad on liigid evolutsioonilises arengus), biogeograafilised (sama perekonna liigid, mis asustavad lähedasi alasid on sarnasemad kui kaugemate alade liigid, pruunkaru sarnasem siberi karuga ja kaugem grisliga) paleontoloogilised uuringud maakoore erineva vanusega kivimid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi, molekulaarbioloogilised uuringud võimaldavad hinnata erinevate organismid sarnasusi ja erinevusi ning sugulust molekulaarbioloogiliste meetoditega, elu iseteke Maal puuduvad elu tekkeks sobivad keemilised tingimused, osoonikiht takistab kiirguse jõudmist Maale, nii puudub põhiline energiallikas protsesside toimumiseks, tekkivad organismid söödaks ära praegu elavate organismide poolt, evolutsiooni kiirus kiiremini evolutsioneerub see, mille liikmed
- Mandunud elundid (rundimendid) - Oma esialgse ülesande kaotanud elundid, nt. inimese karvkate, saba(kont), kolmas silmalaug 3. Lootelise arengu võrdlemine - võrreldakse erinevate organismide lootelist arengut (selle etappe) - Keerulisemate organismide lootearengus esinevad lihtsamate organismide loodete arenguetapid (tähendab seda, et nende eellane oli ühine), nt. lõpusepilud kaladel 4. Molekulaarbioloogilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide DNA-d ja valke 5. Biogeograafilised tõendid - võrreldakse erinevate mandrite elustikku, nt. mandrite triivimise teooria (need, mis kauem koos, neil sarnasem ehitus) - Lahknes Austraalia (ürgmanner) - puudusid pärisimetajad + eksist. erilised okaspuud) - Põhja-Ameerika ja Euroopa - pruunkaru - Lõuna-Ameerika ja Aafrika 6. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus
homoloogilised elundid(imetajate esijäsemed), on mandunud elundid e.rudimendid e. vestiigiumid (inimesel-saba, kihvad, tarkuse hambad, 3. silmalaug) embrüonaalse arengu sarnasused(viljastumine, biogeneetiline reegel) 3. embrüoloogilised- näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatel loomadel säilivad ka täiseas. 4. geneetilised- molekulaarbioloogilised- organismide biokeemiline sarnasus(DNA, valgud, RNA), geneetilise koodi universaalsus, molekulaargeneetiliste protsesside unikaalsus(replikatsioon, translatsioon), nukleotiidjärjestuste sarnasused(võimaldab määrata aega-molekulaarkella printsiip), pseodogeenid(saab määrata põlvnemist) 5. biogeograafilised- mandrite elustiku sarnasused, ürgimetajad, algimetajad 6. sordi- ja tõuaretus- taimi ja loomi muudetakse inimese vajaduste järgi. VII Elu tekkimise teooriad 1
litosfäär kuni 2 km) Molekulaarbioloogiaga on tihedalt seotud: · Tsütoloogia - uurib rakkude ehitust ja talitlust · Tsütogeneetika - uurib pärilikkust rakulisel tasemel · Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme · Viroloogia viirusedki omavad teatud elu omadusi (sisaldavad nukleiinhappeid) · Biokeemia ja biofüüsika biokeemilised ja biofüüsikalised protsessid on samas ka molekulaarbioloogilised: (toimuvad muutused organismi molekulides või nende liikumises) · Mikrobioloogia molekulaarbioloogilised protsessid toimuvad rakus, lihtsaim rakk on bakterirakk Varajane keemiline evolutsioon ja abiogenees Millal meie koduplaneet tekkis? Milline ta alguses välja nägi? Millistest keemilistest elementidest ta koosnes? Millised klimaatilised tingimused seal valitsesid? Kuidas tekkis elu? Kõige õigem vastus on: me ei tea. Keegi pole mõõteriistade ja filmikaameraga kohal olnud
8. Endeemsed liigid- liigid, kelle evolutsioon on toimunud pikka aega eralduses teistest sarnastest liikidest. Näiteks: kukkurloomad Austraalias, Saaremaa robirohi 9. Analoogia- elundid täidavad sama funktsiooni, kuid on erineva ehituse ja päritoluga. Näiteks: putuka/linnu tiivad, kala/vähi lõpused. 10. Homoloogia- sama päritolu ja ehitusplaan, kuid erinev funktsioon. Näiteks: imetajate jäsemed, taimedel varre homoloogid 11. Molekulaarbioloogilised tõendid- võrreldakse süstemaatiliselt kuuluvuselt lähedaste liikide esindajate DNA ja valkude koostist (mida kattuvam, seda suurem on sugulusaste) MAKROEVOLUTSIOON- liigist kõrgemate süstemaatiliste taksonite kujunemine evolutsioonis (alustades perekondadest, lõpetades riikidega) Makroevolutsiooni materjal: uued geenid Uute geenide kujunemisvõimalused: 1. Genoomi mahu suurenemine evolutsioonis 2
tööruumides ohustada ehituskonstuktsioone kui ka tervist. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mükotoksiine. Näiteks tavalises toatolmus leiduvatest seeneeostest kasvab välja suur hulk erinevaid tervisele ohtlikke seeni. (Bioloogia Günmaasiumile II 2000.) Puuduvad tunnused, mis näitaksid taimede ja seente lähedast lugulust nind seetõttu eraldatakse praegu seened omaette riiki. Sellist jaotust toetavad ja molekulaarbioloogilised uurimused, mille põhjal seened on loomadega lähemalt suguluses, kui taimedega. (Bioloogia Gümnaasiumile II 2000) 4 1. Seene ehitus ja elutegevus 1.1. Ehitus Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Need mikroskoopilised
Teadaolevalt asub maailma suurim seen Ameerika Ühendriikides. Selle puujuurte parasiidi mütseel kasvab rohkem kui 600-l hektaril ja tema vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat. K uni hilise ajani käsitati seeni primitiivsete taimedena, millel puudub klorofüll. Samas puuduvad tunnused, mis näitaksid taimede ja seente lhedast sugulust ning seetõttu eraldatakse seened praegu omaette riiki seened. Sellist jaotust toetavad ka molekulaarbioloogilised uurimused, mille põhjal on seene loomadega lähemalt sugulased kui taimedega. Maailmas arvatakse olevalt 1,5 miljonit seeneliiki. Teadusharu, mille uurimisobjektiks on seened nimetatakse mükoloogiaks. SEENTE TÄHTSUS Mõne seeneliigi poolt eritatavad keemilised ühendid on osutunud efektiivseks ravimiks, kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele või ohtlike tööstusjäätmete lagundajateks, teine osa aga kasulikeks
Viljastumisel ühinevad muna ja seemnerakk. Võib olla kehaväline ja sisene. Kui inimene viljastub, siis hakkab sügoot lõigustuma. Moodustub platsenta. Organismi areng lõpeb surmaga. Insendi omaste geenide ja nede erivormide kogum on genotüüp. Mõjutab ka keskkond. e) Rasestumisvastased vahendid ja nende toime. 6. Pärilikkus. Bioloogia I lk 130-146 ja lk 149-180. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Dna süntees- replikatsioon, rna süntees- transkriptsioon, valgu süntees- translatsioon Replokatsioon- ühest dna molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestuega dna molekuli, päriliku info võrdne ülekanne lähterakust tütarrakkudesse. Traskriptsioon- dna ühe ahelega komplementaarne rna molekul. a) Viiruse ehitus, paljunemine, tähtsus
- Mandunud elundid (rundimendid) - Oma esialgse ülesande kaotanud elundid, nt. inimese karvkate, saba(kont), kolmas silmalaug 3. Lootelise arengu võrdlemine - võrreldakse erinevate organismide lootelise arengut (selle etappe) - Keerulisemate organismide lootearengus esinevad lihtsamate organismide loodete arenguetapid (tähendab seda, et nende eellane oli ühine), nt. lõpuse pilud kaladel 4. Molekulaarbioloogilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide DNA-d (nukleotiidide järjestust) ja valke (aminohapete järjestust) 5. Biogeograafilised tõendid - võrreldakse erinevate mandrite elustikku, nt. mandrite triivimise teooria (need, mis kauem koos, neil sarnasem ehitus - Lahknes Austraalia (ürgmanner) - puudusid pärisimetajad + eksist. erilised okaspuud) - Põhja-Ameerika ja Euroopa - pruunkaru - Lõuna-Ameerika ja Aafrika
10-2 – TPE 75% 10-3 – TPE 50% - ümardunud, viinamarjakobar 10-4 – TPE 30% hemaglutiniin – gripidiagnostikas väga oluline, hemaglutinatsioon ja selle inhibitsioon hemadsorptsioonireaktsioon – rakule lisame erütrotsüütide suspensiooni – erütrotsüüdid kleepuvad – antigeen olemas. hemaglutiniini inhibitsioon – antikeha uuring, gripiviirus, paragripp, adenoviirus – seerumist 2x lahjendused, igasse 4 hemaglutineerivat antigeeni ühikut, lisame erütrotsüüdid. 19. Molekulaarbioloogilised uurimismeetodid (PCR) PCR – tundlik ja efektiivne. Mullis. 1 päevaga tulemused, lihtne, algmaterjali vaja vähe – koguaeg 2kordistub, pole vaja radioaktiivseid elemente (nt blottimisel on vaja). Vaja 2 praimerit, Taq polümeraasi. Töötsükkel: kokku 25-30x 1. DNA denaturatsioon – 92 kraadi 2. praimeri seondumine – 50 kraadi 3. Taq polümeraasi tööks – elongatsioon – 72 kraadi. Jäämäe konseptsioon:
................................................................. Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon 2. ..................... ........................ 3. ..................... ........................ 4. Sotsiaalne evolutsioon AMINOHAPPED 58 10.3. Tabeli vasakus tulbas on evolutsiooni uurimismeetodid. Kirjutage paremasse tulpa, kuidas neid meetodeid kasutades, on saadud tõendeid evolutsiooni toimumisest. 4 punkti Uurimismeetod Evolutsioonitõendid 1. Paleontoloogilised uuringud 2. Molekulaarbioloogilised uuringud 10.4. Esitage kaks selgitust, miks elu iseteke elutust on tänapäeval võimatu. 2 punkti 1) ............................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 2) ......................................................................................................
väljaarendamisele ? (Nimetage mõned teie arvates olulisemad) 3.Milliseid molekulaardiagnostika meetodeid kasutatakse Eestis nakkushaiguste diagnoosimisel? Detection, genotyping 1 4.Milliseid meetodeid kasutatakse patogeensete mikroorganismide tuvastamiseks (mikroskoopia, isoleerimine ja kultiveerimine, biotestid, immunotestid s.o antigeeni määramine ja antikehade määramine, biokeemilised testid, molekulaarbioloogilised testid) ? Erinevate meetodite plussid ja miinused. Microbial culture Microbiological culture is a principal tool used to diagnose infectious disease. In a microbial culture, a growth medium is provided for a specific agent. A sample taken from potentially diseased tissue or fluid is then tested for the presence of an infectious agent able to grow within that medium. Most pathogenic bacteria are easily grown on nutrient
DNA pakkimise eest järgmisse kõrgema järgu struktuuri (30 nm kiud). Suur osa kromatiini rakutuumas ongi kokku pakitud kõrgema järgu struktuuridesse. Heterokromatiin. Aktiivne ja inaktiivne kromatiin. Osa inaktiivsest kromatiinist on rakutuumas tugevasti kokku pakitud ja moodustab nn. heterokromatiini. Heterokromatiinis on kromatiin pakitud kõrgema järgu struktuuridesse. Heterokromatiin lokaliseerub tuuma ümbrise läheduses ja paistab elektronmikroskoobis hästi tumedana. Molekulaarbioloogilised uuringud on näidanud, et enamik heterokromatiini koostises olevat DNA-d on kõrgkordus DNA, mida praktiliselt üldse ei transkribeerita. Aktiivne kromatiin erineb ülejäänust selle poolest, et ta pole nii tugevasti kokku pakitud ning seetõttu on ta kergemini kättesaadav nukleaasidele (DNase I). Ta erineb ka biokeemiliselt muust kromatiinist. Barr'i kehake. X-kromosoomi inaktivatsioon. Kõikide emaste imetajate teine X-kromosoom kondenseerub ning seal olevad geenid inaktiveeruvad
Keemiline evolutsioon. Võib eristada kolme etappi, mille tulemusena sünteesiti elu tekkeks vajalikud ained. 3. Bioloogiline evolutsioon. Selle käigus on kujunenud bioloogiline mitmekesisus Maal. 10.2. Hüpotees: lihtsamatest molekulidest moodustuvd elu tekkeks vajalikud molekulid tingimustes, mis olid Maal pärast selle tekkimist. Järeldus: kinnitab juba sõnastatud hüpoteesi. 10.3. Paleontoloogilised uuringud: maakoore erineva vanusega kivimid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Molekulaarbioloogilised uuringud: võimaldavad hinnata erinevate organismide sarnasusi ja erinevusi ning sugulust molekulaarbioloogiliste meetoditega. 10.4. Maal puuduvad elu tekkeks sobivad keemilised tingimused. Osoonikiht takistab kiirguse jõudmist Maale, nii puudub põhiline energiallikas protsesside toimumiseks. Tekkivad organismid söödaks ära praegu elavate organismide poolt. 10.5. Kiiremini evolutsioneerub see populatsioon, mille liikmed paljunevad suguliselt.
kiud). Suur osa kromatiini rakutuumas ongi kokku pakitud kõrgema järgu struktuuridesse. Heterokromatiin. Aktiivne ja inaktiivne kromatiin. Osa inaktiivsest kromatiinist on rakutuumas tugevasti kokku pakitud ja moodustab nn. heterokromatiini. Heterokromatiinis on kromatiin pakitud kõrgema järgu struktuuridesse. Heterokromatiin lokaliseerub tuuma ümbrise läheduses ja paistab elektronmikroskoobis hästi tumedana. Molekulaarbioloogilised uuringud on näidanud, et enamik heterokromatiini koostises olevat DNA-d on kõrgkordus DNA, mida praktiliselt üldse ei transkribeerita. Aktiivne kromatiin erineb ülejäänust selle poolest, et ta pole nii tugevasti kokku pakitud ning seetõttu on ta kergemini kättesaadav nukleaasidele (DNase I). Ta erineb ka biokeemiliselt muust kromatiinist. Barr'i kehake. X-kromosoomi inaktivatsioon. Kõikide emaste imetajate teine X-kromosoom kondenseerub ning seal olevad geenid inaktiveeruvad
nukleotiidide komplementaarsus 11. Milliseid molekulaardiagnostika meetodeid kasutatakse Eestis nakkushaiguste diagnoosimisel? Hübriidimine (sh FISH) PCR sekveneerimine mikrokiip-analüüs 12. Milliseid meetodeid kasutatakse patogeensete mikroorganismide tuvastamiseks (mikroskoopia, isoleerimine ja kultiveerimine, biotestid, immunotestid s.o antigeeni määramine ja antikehade määramine, biokeemilised testid, molekulaarbioloogilised testid) ? Erinevate meetodite plussid ja miinused. Meetodid: 1. mikroskoopia vanim, väga kiire, odav. Paljude patogeenide puhul annab väga hea tulemuse. Valgusmikroskoobid on odavad. Puudused: eeldab väga hea mikroskoopia kogemust; pole väga tundlik meetod; sõltub transpordist; 2. isoleerimine/kultuurimeetod plussiks on spetsiifilisus. Miinused: mikroob ei tohi transpordi käigus enne kultuuri panemist ära surra; võib siiski osutuda
ole katku esinemise piisavad tõendused, sest sarnaseid sümptome põhjustavad mitmed haigused. Kindel määramine on võimalik vaid katkuseene kasvatamisega kultuuris, mida saab teha veel elavatest, kuid juba haigetest vähkidest. Surnud vähi kestal hakkavad kiiresti kasvama paljud teised seened ja siis ei ole diagnoosimine enam võimalik. Mikroskopeerimine ja nakatamiskatsed kinnitavad katku määramise tulemust. Aga vaid kaasaegsed molekulaarbioloogilised määramised annavad 100% kindluse. Vähikatku seene määramist tehakse Soomes Veterinaar ja toiduinstituudis. Eestis neid määramisi praegu ei tehta, Eesti Veterinaarsüsteemi laboratooriumitel puuduvad vajalikud vahendid ja väljaõpe. Vähikatku tõrje Katku leviku ärahoidmiseks on vaja tõkestada tema zoospooride levikut. Abinõud: 1.Jõe- ja signaalvähkide asustamise ja levitamise kontroll 2.Mõrdade ja muude töövahendite desinfitseerimine · keetmine 10 min.
mitmekesisust uuel, geneetilisel tasemel. Mikroobid grupeeritakse vastavalt nende geenide sarnasusele, mis vljendab ka nende evolutsioonilist vahekorda. Eeldades, et enamik looduses eksisteerivatest bakterirakkudest pole kultiveerimise teel kttesaadavad, on viimastel aastatel ha enam kasutusele vetud molekulaarseid meetodeid, mille abil on vimalik uurida otse keskkonnast eraldatud bakterikoosluste DNA-d ja vltida kultiveerimise selektiivsusest tulenevaid probleeme. Sellised molekulaarbioloogilised meetodid nagu nukleiinhapete ekstraheerimine, polmeraasi ahelreaktsioon (PCR), DNA kloneerimine ja sekveneerimine on teinud vimalikuks uute meetodite arengu, mis on suuresti muutnud meie arusaamist bakterikooslustest ja mikroobide mitmekesisustest looduses. Mitmekesisus: feneetiline ssteem, numbriline taksonoomia- bakterite liikideks rhmitamine phineb morfoloogilistel ja biokeemilistel tunnustel Molekulaarsetest markeritest kasutatakse mikroobide mitmekesisuse uurimisel
Ja nende arendamine üha kestab, sest nõuded meetoditele ja algoritmidele, mida saab kasutada kiiretel arvutitel, kasvavad samuti suure kiirusega. Seda mitmel põhjusel, kuid juhtivaks on siin väljaselgitatud nukleotiidsete järjestuste hulga - potensiaalse toormaterjali - pidev kiire kasv. Nüüdseks ulatub originaalliteratuur molekulaarsete meetodite kasutamisest fülogeneesi ja süstemaatika huvides paljude tuhandete publikatsioonideni. Enamgi veel - ka “tavalised” molekulaarbioloogilised tööd, eriti just uute geenide järjestusi kirjeldavad, sisaldavad viimasel paaril aastal pea alati selle uue geeni fülogeneetilise koha identifikatsiooni. Selle loengukursuse raames on võimalik peatuda vaid kõige üldisematel põhimõtetel ja terminitel. Ei tohi ajada segamini molekulaarsete andmete kasutamist fülogeneesi uurimiseks ja (neutraalset) molekulaarset evolutsiooni kui kontseptsiooni (hüpoteesi, teooriat). Tegemist on erinevatel tasapindadel olevate mõistetega
68 viitab seosele koloniaalsete eluvormidega, süda pulseeriva torukesena (rõngussid), kõhreline seljakeelik, suure varba vastandumine teistele viitab seosele inimahvidega). Biogeograafilised tõendid- lähedastes piirkondadaes on loomastiku ja taimestiku liigiline koostis sarnane ja isoleeritud piirkondades on väga omalaadne liigiline koosseis. Nt: Austraalia. Molekulaarbioloogilised- eriorganismirühmadesse kuuluvate organismide valkude aminohappelise koostise, geenide ja pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine. NT inimesel ja inimahvidel on nukleotiidide järjestuse erinevus ca 1,6%; inimesel ja hiirel ca 10%. Taimesortide ja loomatõugude vahelised erinevused. Erinevad koeratõud, erinevad õunasordid. Riigieksamil on kõigi tõendite kohta olnud küsimusi. Sünteetiline evolutsiooniteooria
annaabi.ee 
