nihkub tasakaal vastupidi tekitatud muutusele. 15. Kuidas nihkub reaktsiooni tasakaal temperatuuri-temp.tõstmisel seega lähteainete tekkimise suunas,temp.alandamisel aga ammoniaagi tekke suunas., rõhu-tõstmisel nihkub tasakaal suunas,kus gaasiliste ainete moolide arv on väiksem,rõhu vähendamisel vastupidi. või ainete kontsentratsiooni muutmisel-suurendamisel nihkub tasakaal saaduste tekkimise suunas,lähteiainete vähendamisel vastupidi. Tuleb osata: 1. Arvutada lahuse molaarset kontsentratsiooni? 2. Määrata vesilahuste happelis-aluselist iseloomu ja pH-d (hapete, aluste, soolade, oksiidide, metallide vette lisamisel)! 3. Määrata, millises suunas nihkub reaktsiooni tasakaal temperatuuri, rõhu või kontsentratsiooni muutmisel (etteantud termokeemilise võrrandi põhjal)! 4. Hinnata erinevate tegurite (temperatuur, rõhk, segamine, tahke aine peenestamine, lähteainete kontsentratsioon, katalüsaatori või inhibiitori lisamine) mõju reaktsiooni kiirusele!
lusikatäis indikaatorit ET-00. Seasin töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega. Tiitrimine polnud vajalik sest värvus kohe muutus siniseks. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Karbonaatse kareduse määramine Karbonaatne karedus on põhjustatud vees sisalduvatest HCO3- ja CO32- ioonidest. Soolhappega tiitrimisel reageerivad vesinikkarbonaatioonid soolhappega. . Teades reaktsiooniks kulunud soolhappe mahtu VHCl ning molaarset kontsentratsiooni CM,HCl saab siit leida HCO3- moolide arvu ning teades reaktsiooniks võetud vee mahtu Vvesi , ka vesinikkarbonaatioonide molaarse kontsentratsiooni vees. HCO3- ioonide kontsentratsiooni arvutamine Kus VHCl on tiitrimiseks kulunud soolhappe maht [cm3] CM,HCl – soolhappe molaarne kontsentratsioon [mol/dm3] Vvesi – tiitrimiseks võetud kraanivee kogus [cm3]. Karbonaatse kareduse arvutamine Karbonaatse kareduse arvutamise aluseks on reaktsioonivõrrand
RSD: 7,27 % SD=√ ¿ ¿ ¿ ¿ RSD = 100SD / x́ (kesk)= kesk)= 47,8323 [1/(M∙cm)] A (proov) = 0,057 CM = A / ( ∙ l) = 0,057 / (47,8323 ∙ 10) = 1,19 ∙ 10–4 mol/L m = 1,19 ∙ 10–4 ∙ 24,305 ∙ 1 ∙ 1000 = 2,8963 mg C = m/V = 2,8963 mg / 1L C = 2,8963 mg/L 4 Kokkuvõte ja järeldused Kalibratsioonigraafikut kasutades sain tundmatu lahuse kontsentratsiooniks 2,7805 mg/L ja molaarset neeldumiskoefitsiendi kasutades 2,8963 mg/L. Usaldusväärsem meetod tundub olevat kalibratsioonigraafik, kuna selles on väiksem tõenäosus arvutusviga teha. Samas on neeldumiskoefitsienti arvutamine kiirem, kuna pole vaja graafikut koostada. Vead võivad tekkida lahjenduste tegemisel ja ühikute teisendamisel. Instrumenti peab ka kindlasti destilleeritud veega nullima. Tulemusesi võib mõjutada ka see, kui erinevate mõõtmiste vahel ei süstita masinasse dest
c) Molekulide vahel pole vastastikmõju Keskmine rõhk: 760 mmHg = 0.968 at = 101 325 Pa Normaaltingimused- Katsetingimused, kus temp 0° C ja rõhk 101 325 Pa Temperatuur- Suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojushulk- Siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Ühik: J või cal Siseenergia- Mikrokäsitluses keha molekulide Ek ja Ep summa. Termodünaamika- Teadusharu, mis uurib soojusnähtusi, eeldamata seejuures aine molaarset ehitust. Soojusvahetus- Protsess, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde. Termodünaamiline süsteem- Kehade süsteem, mis vahetavad soojust. Suletud süsteem- Kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Isoprotsess- Protsess, kus üks olekuparameeter ei muutu. a) Isobaarne: p = const / b) Isokoorne: V= const / c) Isotermne: T= const (
B. Arvutage vee sisaldus vaskvitriolis massiprotsentides. Vastus: A. Vett on mooli ja grammi B. Vaskvitriol sisaldab massiprotsenti vett. 8 ÜLESANNE 16 (5 punkti) Mustsõstramahla C-vitamiini (C6H8O6) sisalduse uurimiseks viidi läbi katse vastavalt reaktsioonivõrrandile C6H8O6 + I2 = C6H6O6 + 2 HI . 10 cm mahlas sisalduva C-vitamiiniga reageerimiseks kulus 12 cm3 2·10-3 molaarset joodi lahust (s.t 3 lahust, mille 1 dm3 sisaldab 2·10-3 mooli I2). Kui palju sellist mahla peaks inimene tarbima päevase C-vitamiini vajaduse (70 mg) rahuldamiseks? Vastus: Päevas peaks tarbima cm3 sellist mahla. 9 ÜLESANNE 17 (8 punkti) 2008. a. oktoobri lõpus valgus Paide linna servas asuva tööstushoone territooriumil maha 900 liitrit
Arvutused Näitan arvutuskäigu tabeli esimese veeru alusel: 1) Lahuse erijuhtivus 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine Käsiraamatus on metaanhappe dissotsiatsiooni konstant K=1,772 · 10-4 5) Suhteline viga Järeldus Määrasin elektrolüüdi vesilahuste elektrijuhtivust ja molaarset elektrijuhtivust real kontsentratsioonidel, milleks mõõtsin juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistuse. Kõige täpsem tulemus käsiraamatust saadud dissotsiatsioonikonstandiga tuli kolmanda lahjenduse korral. Saime siis, et K = 0,000187, käsiraamatus aga on, et K=0,0001772. Katseviga tuli 15%.
Tiitrimisel pipeteerisin koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet, lisasin indikaator ning kolbi ringikujuliste liigutustega pidevalt segased, lisasin büretist tilkhaaval NaOH lahust kuni värvuse muutuseni. Katsest kordsin kolm korda kuni saavutasin kolm tulemust NaOH mahtude erinevusega 0,05 ml. Saadud tulemustest võtsin keskmine. Reaktsioonivõrrandist on näha, et soolhappe ja naatriumhüdroksiidi moolsuhe on 1:1 ja seepärast soolhappe molaarset kontsentratsiooni võib leida jäergmiselt: n HCl = n NaOH V HCl c M HCl = V NaOH c M NaOH V NaOH c M NaOH c M HCl = V HCl Kus VNaOH- NaOH lahuse amht ml (loetakse büretilt) Cm NaOH- NaOH lahuse täpne kontsentratsioon mol/l VHCl- HCL lahuse täpne maht ml (pipeti maht) 10. Stöhhiomeetriline punkt on seotud tiitrimisega. See on punkt, milles kogu soolhape on ära reageerinud ja
101. Leida süsinikdioksiidi ja vääveldioksiidi moolide arv 9,031024 molekulis nende gaaside *124. Arvutada 200 kuupsentimeetris 96% -lises lämmastikhappe lahuses (=1504 kg/m3) segus, kui ühe süsinikdioksiidi molekuli kohta tuleb kaks vääveldioksiidi molekuli. sisalduv happe moolide arv. 102. Arvutada 33,6 kuupmeetris gaaside segus sisalduv vesiniku ja hapniku moolide arv, kui 125. Valmistati 2,36 kuupdetsimeetrit 0,6-molaarset (sisaldab 0,6 mooli HNO 3 1 neid on mahuliselt vastavalt 60% ja 40%. kuupdetsimeetris lahuses) lämmastikhappe lahust. Mitu kuupsentimeetrit 30%-list 103. Mitu mooli ammoniaaki on lahustunud 1 kuupmeetris lahuses, kui 7 kuupmeetri lahuse lämmastikhappe lahust (= 1180 kg/m3) selleks kulus? valmistamiseks kulus 78,4 kuupmeetrit ammoniaaki? 126
hüdrolüüsimisel. Kindlatel ajahetkedel võetakse reaktsioonisegu proov, mis sisaldab taadavaid suhkruid ja pannakse komplekslahusesse. Keemine on ka vajalik protsess töökäigus kuna kompleksis sisalduv Cu(II) taandub Cu(I)-ks ja tekib Cu2O sade. Reaktsioon on järgmine: R-CHO + Cu(II)-triloon B kompleks + 4Na+ + 4OH- R-COOH + triloon B + Cu2O Triloon B koguse saab ära määrata tiitrimise teel kasutades 0,02 molaarset vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus tekitab vaba Triloon B uuesti sidemeid Cu(II) ioonidega mis on 3 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia protokoll nähtav ka värvuse muutumises kui on lisatud mureksiidi lahust. Mureksiid ehk ammoonium purpuraat on indikaator tumesinise värvusega mida lisatakse komplekslahusesse, et värvuse muutust märgata
osavamaks reguleerides õige leegi suuruse ja katseklaasi kõrguse leegist.Võib-olla kui oleks katseid olnud rohkem, oleks meie vastus tulnud rohkem ligilähedasem.Kuid antud katsel on meie keemistemperatuur kõvasti madalam tegelikusest ehk viga on üpris suur. Töö nr. 6- HCl ja NaOH vahelise neutralisatsionireaktsiooni soojusefekti määramine. Töö eesmärk: - HCl ja NaOH vahelise neutralisatsionireaktsiooni soojusefekti määramine. Töö käik: Kuiva keduklaasi mõõta 100 cm3 1 Molaarset HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolatsiooniga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 molaarset NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti vesinikkloriidhape naatriumhüdroksiidi lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur. Saadud 0,5 Molaarne NaCl lahuse tiheduse ja erisoojusmahtuvuse võib lugeda võrdseks vee vastavate parameetritega: c= 4,18 J g-1K-1 ja P= 1 g * cm-3 . Saadud lahuse mass ons eega 200g.
tekib sade, mida nimetatakse katlakiviks. 31. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Uuritavasse vette tuleb lisada indikaatorit, seejärel tuleb tiitrida vett soolhappelahusega kuni see muudab oma värvust. Kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatset karedust. 32. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Teades tiitrimiseks võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ja molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca ja Mg ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees ehk üldkareduse. 33. Mis on ioonvahetajad? Ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega 34. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? H- kationiidi või OH-anioniidi abil 35. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. Jah. Nt 7-8%
Milliseid lahustunud aineid sisaldas saadud lahus pärast reaktsiooni? Mitu mooli iga ainet oli? Kas lahus oli pärast reaktsiooni aluseline, happeline või neutraalne? (0,01 mol Ba(OH)2; 0,04 mol BaCl2; aluseline) 12. Toiduäädika pudelil näitab silt, et tegemist peaks olema 30%-lise äädikhappe (etaanhappe) lahusega. Sellest pudelist võetud 10 cm3 etaanhappe lahuse (tihedus 1,035 g/cm3) neutraliseerimiseks kulus 23,3 cm3 2-molaarset NaOH lahust (2-molaarne lahus tähendab, et 1 dm3 lahuses sisaldub 2 mol leelist). Arvutage äädikhappe tegelik protsendiline sisaldus lahuses. (26,5%) 13. Lämmastikhape kuulub kümne kõige enam toodetava aine hulka maailmas. Teda toodetakse järgmise skeemi kohaselt: N2 (H )NH3(O )NO(O )NO2(O +H O)HNO3 2 2 2 2 2 Arvutage, mitu kilogrammi 60%-list HNO3 lahust on võimalik valmistada lähtudes
hektarile. Vastus: Pretsipitaati on vaja külvata kg. 15 ÜLESANNE 31. (5 punkti) Mustsõstramahla C-vitamiini (C6H8O6) sisalduse uurimiseks viidi läbi katse vastavalt reaktsioonivõrrandile C6H8O6 + I2 = C6H6O6 + 2 HI . 10 cm3 mahlas sisalduva C-vitamiiniga reageerimiseks kulus 12 cm3 2·10-3 molaarset joodi lahust (s.t lahust, mille 1 dm3 sisaldab 2·10-3 mooli I2). Kui palju sellist mahla peaks inimene tarbima päevase C-vitamiini vajaduse (70 mg) rahuldamiseks? Vastus: Päevas peaks tarbima cm3 sellist mahla. 16 ÜLESANNE 32. (5 punkti) Hermeetiliselt suletavasse reaktsioonianumasse juhiti toatemperatuuril 2 mol metaani ja 7 mol hapnikku ning tekitati plahvatus. A. Leidke plahvatusjärgse segu koostis (ainete sisaldus moolides). B
Eksotermiline protsess – protsess, milles energia liigub süsteemist keskkonda. Kui energia neeldub süsteemis, on tegu endotermilise protsessiga. Soojusmahtuvus (C) – sama soojushulga saamisel muutub eri ainete temperatuur erineval määral, iseloomustab seda määra: suuremal kehal on suurem soojusmahtuvus C = q/T Konkreetset ainet iseloomustab erisoojusmahtuvus e erisoojus: Cs = C/m, m on keha mass Võidakse kasutada ka molaarset soojusmahtuvust e moolsoojust: Cm = C/n, n on moolid Soojushulga mõõtmine. Kui on teada aine eri- või moolsoojus, saab temperatuuri muutusest arvutada kehale antud soojushulga: q = CT q = mCsT q = nCmT Soojushulka mõõdetakse kalorimeetriga. Termodünaamika I seadus. Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstante (energia jäävuse seadus). Kui süsteem vahetab ümbrusega energiat töö ja soojuse kujul, siis vastab siseenergia muut nende kahe summale: U = q + w
Kinnituse pikaajaline puudumine toob kaasa reaktsiooni kadumise. Skinner on saanud olulisi tulemusi kinnituse ajakava mõju kohta, näiteks et pidevalt kinnitatavad reaktsioonid kaovad kiiremini kui vaheldumisi kinnitatavad. Operantset käitumist võrdleb Skinner evolutsioonilise valikuga: kummalgi juhul seletab näiliselt eesmärgile suunatud arengut juhuslikult varieeruvate tunnuste valik keskkonna poolt. See peab seletama ka Tolmani molaarset käitumist. Sisemised protsessid vajavad Skinneri järgi ise rohkem seletust, kui nad välist käitumist seletada suudavad. Radikaalne biheiviorism pöörab vaimuseisundite ja -protsesside asemel tähelepanu "isendi ajaloole ja praegusele ümbrusele, kust käitumise tegelikud põhjused on leitavad" (Skinner 1987:75). Skinner ei eita sisemisi protsesse, kuid ta ei pea neid käitumise ennustamise, juhtimise ja eksperimentaalse analüüsi seisukohast oluliseks.
võrdeline reageeriva ainega täidetud pinnaosa suurusega. Lahused 37. Lahused ja segud, küllastunud lahus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Küllastunus lahus on lahus, kus on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet. 38. Lahuse kontsentratsiooni väljendamisviisid. Kontsentratsioon on lahustunud aine hulk kindlas koguses. Saab väljendada molaarset ja molaalset konrsentratsiooni, moolimurd, massimurd, mahuprotsent. 39. Lahustuvus. Lahustumise molekulaarne olemus, rõhk ja gaaside lahustuvus (Henry seadus), temperatuur ja lahustuvus, lahustumisentalpia ja entroopia. Lahustuvus on küllastatud lahuse konts, molaarne konts küllastunud lahuses. Tähis S. Kui küllastatud lahus on kokkupuutes lahustuva ainega, siis see küll lahustub aga samal ajal ka sadeneb. Sarnane lahustab sarnast, kui sarnanevad polaarsuselt, siis
CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,18 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca 2+ ja Mg2+ ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees, mis väljendatuna mmol/dm3 iseloomustab üldkaredust. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2
CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,18 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca 2+ ja Mg2+ ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees, mis väljendatuna mmol/dm3 iseloomustab üldkaredust. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2
CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,18 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca 2+ ja Mg2+ ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees, mis väljendatuna mmol/dm3 iseloomustab üldkaredust. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca 2+ ja Mg2+ ioonid. 2
CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,32 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Triloon B kasutasin üldkareduse määramiseks. Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 11
V Elektroosmoos elektriväli kiirendab osmoosi Vee elektrolüütiline dissotsiatsioon + - Vee disotsiatsioon 2 H 2 O H 3O + OH Lihtsustamise eesmärgil H 2 O H + + OH - [ H + ][OH - ] -16 Tasakaalukonstant K = ; K 250 C = 1,8 10 [ H 2 O] nurksulud tähistavad molaarset kontsentratsiooni Vesinikeksponent PH = -log[ H + ] pH>7 aluseline keskkond; pH<7 happeline keskkond Praktiliselt loetakse 6-8 neutraalseks. Elektrolüüdid - ained, mille lahused või sulatised juhivad hästi elektrit Hape osake, mis loovutab prootoni Alus osake, mis liidab prootoni Indikaatorid nõrgad orgaanilised happed või alused, mille molekulid ja ioonid on erineva värvusega Ehituses on fenolftaleiini lahus indikaatoriks betoonide karboniseerumise määramisel.
V Elektroosmoos elektriväli kiirendab osmoosi Vee elektrolüütiline dissotsiatsioon + - Vee disotsiatsioon 2 H 2 O H 3O + OH Lihtsustamise eesmärgil H 2 O H + + OH - [ H + ][OH - ] -16 Tasakaalukonstant K = ; K 250 C = 1,8 10 [ H 2 O] nurksulud tähistavad molaarset kontsentratsiooni Vesinikeksponent PH = -log[ H + ] pH>7 aluseline keskkond; pH<7 happeline keskkond Praktiliselt loetakse 6-8 neutraalseks. Elektrolüüdid - ained, mille lahused või sulatised juhivad hästi elektrit Hape osake, mis loovutab prootoni Alus osake, mis liidab prootoni Indikaatorid nõrgad orgaanilised happed või alused, mille molekulid ja ioonid on erineva värvusega Ehituses on fenolftaleiini lahus indikaatoriks betoonide karboniseerumise määramisel.
karbonaatne karedus. CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,18 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset kontsentratsiooni, saab leida Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse molaarse kontsentratsiooni vees, mis väljendatuna mmol/dm3 iseloomustab üldkaredust. 9. Mis on ioonvahetajad? Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. 10. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca 2+ ja Mg2+ ioonid. 2
Lahuste kontsentratsioon · Lahustunud aine hulka kindlas lahuse voi lahusti koguses (sageli mahus) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. · Kullastunud lahuse kontsentratsioon on lahustuvus. · Kontsentratsiooni valjendamisviise on mitmeid. Naiteks molaarne kontsentratsioon, molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, massi- voi mahuprotsent jne. · Argielus kasutatakse lahuste koostise valjendamiseks lahustunud aine massi- voi mahuprotsenti, aga teaduses, keemiatoostuses ja tehnikas molaarset kontsentratsiooni. 22. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused? · Kolligatiivsed omadused omadused, mis soltuvad lahustunud aine osakeste (ioonide, molekulide) arvust lahuses, aga mitte antud aine iseloomust. Kui tahistada valemijargne osakeste arv n, siis: 1 mol suhkrut - lahuses 1 mol suhkru molekule (n = 1) 1 mol NaCl - lahuses 2 mol ioone: NaCl Na+ + Cl (n = 2) 1 mol Na2SO4 - lahuses 3 mol ioone: Na2SO4 2 Na+ + SO4 2 (n = 3) 23. Mis on puhverlahused
Neelamise jõuab toit söögitorru. Söögitoru pikkus: 25....30cm. 2. etapp - MAGU Normaalse täiskasvanud inimese maomaht on 2....3l. Mao happelises keskkonnas toimub valkude lagundamine peptiidahelateks. Maos seguneb toit maonõrega, maonõre ja sõljega segunenud toitu nimetatakse küümuseks ehk toitkördiks. Magu toodab umbes kolm liitrit nõret päevas, mille pH = 1......2 ning ta kujutab endast 0.01...0.1 molaarset soolhappe lahust. Mao ensüüm: pepsiin (katalüüsib valkude hüdrolüüsi). 3. etapp - PEENSOOL Peensooles lõpetatakse biopolümeeride hüdrolüüs ning toimub enamuse toitainete imendumine. Peensoole esimeseks osaks on kaksteistsõrmiksool (duodendum) kus küümus kohtub maksa ja kõhunäärme (pankreas) eritistega. Sapp tuleb samuti kaksteistsõrmiksoolde. Peensoole pikkuseks on 4.....6m ja pindalaks 300m2, inimese soolestiku kogupikkus on umbes 9m.
kõikidele gaasidele. Kolm nõuet ideaalsele 8,314 J/molK gaasile: a) molekulid on punktmassid (molekulide ruumala loetakse kaduvväikeseks); Kui gaas on piisavalt heas lähenduses b) molekulide põrked anuma seintega on ideaalne (e. ideaalne gaas), siis piisab absoluutselt elastsed (molekuli kiiruste väärtusest. väärtused ei muutu põrkel); Kuid olgu öeldud, et on võimalik ka üks ei muutu, siis nimetatakse protsessi molaarset soojusmahtuvust leida: isoprotsessiks. 1.Töö isohoorilises protsessis: kui gaas soojeneb, siis selle siseenergia kasvab. Gaasi jahtumisel selle siseenergia väheneb. = aine soojusmahtuvus konstantsel const, A= -pV = 0 e. . rõhul 2
soolhape (HCl), väävelhape (H2SO4), lämmastikhape (HNO3), kaaliumhüdroksiid (KOH), kaaliumkloriid (KCl), naatriumkloriid (NaCl) 72. Vee ioonkorrutis. Ka vesi on lahuses mõningal määral ioniseerunud: 2H2O↔H3O +OH ehk H2O↔H + OH Seega on happe lahuses OH ioone ja aluse lahuses H ioone, mis tekivad vee dissonantsioonist, kuid kõikides vesilahustes kehtib seos CH+ - COH = const = Kv (vee ioonkorrutise tähis) tähistavad vesinik- ja hüdroksiidioonide molaarset kontsentratsiooni. Standardtingimusel: Kv = 1,00*10-14. 73. pH mõiste, näited, määramine. Happelises lahuses on ülekaalus vesinikioonid (CH+ > COH-) ja aluselises lahuses hüdroksiidioonid (CH+ < COH-) Lahuste happelisi - aluselisi omadusi kirjeldatakse arvuliselt vesinikeksponendi ehk pH mõistega Coca-Cola pH on 2,2, seega on see happeline Veri 7,35-7,45 seega kergelt aluseline Merevesi – aluseline 8,0 Apelsinimahl pH 2,6-4,4 happeline
· endotermiline efekt - kristallvõre lõhkumiseks kulutatav energia on suurem kui lahustuva aine solvatatsioonil vabanev energia. Lahustumissoojus soojushulk, mis eraldub või neeldub kindla koguse aine lahustumisel teatud koguses lahustis. Kontsentratsioon ehk sisaldus Kontsentratsioon väljendab lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses. Lahustunud aine võib olla vedelik või gaas. Lahuste kontsentratsiooni all kitsamas mõistes mõeldakse molaarset kontsentratsiooni. Lahuste koostise väljendusviisid: · Protsendiline sisaldus (C%) väljendab lahustunud aine massi 100 massiosas lahuses, ühik % · Ruumalaprotsent (C%,vol) väljendab lahustunud aine ruumala 100 mahuosas lahuses, ühik % · Molaarsus ehk molaarne kontsentratsioon (CM) väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris lahuses, ühik mol/dm3, mol/l, M · Molaalsus ehk molaalne kontsentratsioon(Cm) väljendab lahustunud aine moolide arvu
Elu kineetilise kontrolli all. ,,Aeg sai alguse Suurest Paugust, mis enne seda oli, ei tea" Liikumine on asukoha vahetus teise keha suhtes, kui on üks keha, siis järelikult ei saa liikumisest rääkida ja pole ka ajast mõtet rääkida. Keemilise reaktsiooni kiirus Tähiseks v. Millegi muutumine ajas on kiiruse ülddefinitsioon, sisaldab alati aega! Keemiliste reaktsioonide puhul reageerivate ainete kontsentratsioonide muutus ajas. Nt [ATP] on õige tähis. Mõõtmiseks kasutame molaarset kontsentratsiooni. Molaarne kontsentratsioon on numbriline konts, näitab osakeste arvu ruumala ühikus 1M=1mol/L. Milli (-3), mikro (-6), nano (-9), pento (-12), fento (-15). Vee c on ülempiir. Reaktsiooni kiiruse määrab kokkupõrge. Kokkupõrke sagedus sõltub osakeste arvust. Numbriline konts üks molekul põrkab teisega, toimub reaktsioon sõltumata molekulide massist vms. v=dc/dt (hetkkiirus). v=c/t=c2-c1/t2-t1 (keskmine kiirus), seega =lõppolek-algolek
annaabi.ee 
