ühiskond" märkavad uute peab läbima ressurss, mida kogemuste (luues paralleele kasutada. tekkimist õppe takistustega) Dialoogiline kuulamine esindajad P. Jarvis M.C. Clark, M. J. Mezirow Sharan B. Merriam Rossiter Allikad: Clark, M. C., Rossiter, M. (2008). Narrative Learning in Adulthood. New Directions for Adult and Contiuning Education, 119, 61-90. Mezirow, J. (2009). An overwiev on transformative learning. In K. Ileeris (Ed.). Contemporary theories of learning. Oxon:Routledge, 90-105. Jarvis, P. (2009). Learning to be a person in society. In K. Illeris (Ed.). Contemporary theories of learning. Oxon: Routledge, 21-34.
M. Gagne inimesel on piiritu kasvu Konstruktivistlik suund J. Mezirow mõjutab hoiakuid
(learning resistance). Seda on tihti raske eristada õppimise vastasest kaitsemehhanismist, kuid 3 Illeris, K. (2003). Towards a contemporary and comprehensive theory of learning. International Journal of Lifelong Education, 22(4), 396-406. 4 GSI Teaching & Resource Center. (n.d). Cognitive Constructivism. Kasutatud 05.05.2018 http://gsi.berkeley.edu/gsi-guide-contents/learning-theory-research/cognitive- constructivism/#learning 5 Paprock, K. E. (1992). Mezirow, Jack. (1991). Transformative Dimensions of Adult Learning. San Francisco: Jossey-Bass, 247 pages. $29.95. Adult Education Quarterly, 42(3), 195-197. 6 Pakk, R. (2012). Rein Pakk: Hardo Pajula kiituseks ehk info pole sama mis teadmine. ERR Uudised, 3. mai 7 Illeris, K. (2003). Towards a contemporary and comprehensive theory of learning. International Journal of Lifelong Education, 22(4), 396-406.s on tegelikult olemuslikult väga erinev. Nimelt kui kaitsemehhanismid võivad esineda juba
Subjekti kogemus on alati unikaalne ning mida pikem on olnud indiviidi eluiga, seda enam on tal ainulaadseid kogemusi, mis suurendavad tema kui subjekti unikaalsust. Eelnevate kogemuste läbitöötamine on aluseks edasise tegevuse juhtimisele ja avatusele uuteks kogemusteks. Kogemuste analüüsimine ning mõtestamine leiab aset refleksiooni kaudu. Kogemuste tõlgendamist ja ümbertöötlemist reflekteerimisprotsessis ning selle seotust täiskasvanu arenguga on põhjalikult käsitlenud J. Mezirow. Tema teooria kohaselt on tarve mõista oma kogemust üheks inimese põhivajaduseks. Oma kogemuste läbitöötamine rikastab indiviidi sisemaailma ning toetab tema potentsiaali rakendamist ja arendamist. Mida rohkem on inimesel mõtestatud kogemusi, seda ainulaadsem on ta subjektina. Subjektiks kujunemist toetavad isiksuslikud ressursid - aktiivsus, loogilisus, tasakaalukus, tahtelisus, konstruktiivsus, tolerantsus jne.
analüüsib ja mõtestab oma tegevust ja õppimisest saab refleksiivne protsess. Refleksioon: Ld. Reflexus, - peegeldus, oma mõtiskluste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtisklus) Võõrsõnade leksikon, lk 843 Tallinn. Kirjastus Valgus 2000) Refleksiooni abil suudab õppija kogemuses sisalduvat teadmist mõista ja seda edaspidi teadlikult rakendada. Seega on kogemus alles siis tähenduslik, kui sellega kaasneb õppimine (Jarvis, 1998; Mezirow, 1995). Laine Simson, Ph.D 28 Personalijuhtimine 2013 Organisatsiooniline õppimine on iseennast loova ja edasiarendava organisatsiooni järjepidevast toimimisest tulenev õppimine, Õppimine organisatsioonis ja organisatsiooni kaudu. ... on organiseerumise, organisatsiooni elutegevuse, iseenda paindliku disainimise,
Humanism- Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippuInimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Psühholoog ei pea olema inimese uurija, vaid tema abistaja. Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad pigem vaatlusele ja vestlusele. Esindajad Maslow, Freire, Knowles, Mezirow. Psühhodünaamiline koolkond- Isiksuse süvaolemuse mõistmine. Käitumist motiveerivad sisemised jõud, mille üle inimesel enesel on vaid vähene kontroll. Esindaja Sigmund Freud. Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne. Esindajad Jean Piaget ja Bruner. Psühhobioloogiline koolkond- Uurimisvaldkond, milles psüühika
muudetakse või asendatakse, kuna me puutume kokku uute nähtustega, mis ei sobi nendesse juba väljatöötatud raamistikesse. . Kohaliku õppimise kaudu „seame väljakutse oma mõtteviisidele“, „vaatame ümber oma hoiakuid“ ja „laiendame oma silmaringi“ - õpitulemusi, mida paljud peavad ühiskonna jaoks, mida iseloomustavad globaliseerumine ja muutused, eriti väärtuslikuks. Seda tüüpi õppimist on nimetatud ka transformatiivseks õppimiseks (Mezirow jt 2000). Saame rahvusvahelistes liikuvusprojektides tuvastada nii assimilatiivsed kui ka kohanemisvõimelised / transformatiivsed õppeprotsessid, kuid see sobib eriti viimasega. Erineva kultuuriga kokkupuutumine on võimas platvorm, kus selline õppimine võib areneda, kuna meie tavapäraseid normaalsusmõisteid seisavad silmitsi uute kontseptsioonide ja tavadega - nagu on öelnud teine teoreetik, õpime „disjunktuuri kogemuste kaudu“ (Jarvis 1999) .
annaabi.ee 
