Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vitis, chateau, bordeaux, clos, classe, cuvee, segatud, village, hiline, reservaVõrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt kättesaadvaamad kui kuulsa Sauternes`i omad.
Tootmise ökonoomsuse huvides on saata vein pärast pudeldamist ruttu kauplusse. Villimine Villimine tähendab mahla, virde või veini valamist ühest anumast teise. Villimist kasutatakse veini õhustamiseks, kui arvatakse, et väike hapnikukogus toob sellele kasu. ASSAMBLAAZ Peaaegu kõik veinid, kaasa arvatud maailma kalleimad aastakäigud, on mingil määral segatud. Oluline on, et iga segu oleks paremini tasakaalustatud ja täielikum kui ükski selle koostisosadest. Enamasti on veinid segatud mitme viinamarjaistanduse ja mitme sordi marjadest. Kriitilise tähtsusega on veini stabiliseerimine, mis võib seisneda mitmes protseduuris. Selitamine Siin kasutatakse ühe elektrilaenguga aineid teise laenguga hõljumi külgetõmbamiseks. Filtreerimine Eraldab veinist tahked osakesed, kaasa arvatud pärmirakud ja ka mõned bakterid. Lisaained Peaaegu kõigis veinides on keemilisi lisaaineid, mis tagavad selle värskuse ja
Aastasadu tagasi müüdi veini kui arstimit ka apteekides. Veini algkodu jääb oletatavasti Kesk-Aasiasse, tänapäeva Iraagi aladele, mida läbis iidne Vahemere äärest Hiinasse kulgev Siiditee. Vääriliselt hindasid veini ka araablased, egiptlased, kreeklased ja roomlased. Seda tõendavad arheoloogilised leiud Egiptuses, kus vaaraodele pandi hauda kaasa vähemalt viit erinevat sorti veini (Meeder 1998: 13) Algselt kääritati veini metsikult kasvava viinapuu vitis silvestris marjadest, mis ongi tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Vein kääris ilma kontrollita ja suur probleem oli veini säilitamine. Suletavaid nõusid või anumaid polnud sel ajal olemas. Seetõttu rikkus veini valmimisprotsessi sageli kokkupuude õhuga, mille tõttu hakkas viimane kiiresti oksüdeeruma muutudes seeläbi veiniäädikaks. Mahla kättesaamiseks viinamarjadest trampisid inimesed jalgadega suurtes savist nõudes.
400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima Viinamarju kasvatatakse parasvöötmelises ja subtroopilises kliimavöötmes. Ideaalseks kliimatüübiks
Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudselt tänase Gruusia ja Kurdistani aladel. Jumalate joogist, mille nimetust on sajandite vältel seostatud nii ladinakeelse vinumi, gruusiakeelse vhino, kui heebreakeelse yayiniga, räägivad meile iidsete hauakambrite seinamaalingud, vanad raidkirjad, ajalooürikud ning piiblilood. Esialgu kääritati veini metsikult kasvava viinapuu (vitis silvestris) marjadest, mis on tänapäevase vitis vinifera ja teiste kultuurviinapuuliikide eelkäijaks. Veinide hälliks peetakse muistset Rooma impeeriumi, kus tegeleti sihipäraselt veinide tootmise, kasvatuse kui sordiaretusega. Kesaegsete avastusretkede ning koloniseerimise käigus rändas veinikunst Uude Maailma. Veinide ajalugu Rooma keisririik ja selle hästi arenenud transpordivõrk ei soodustanud mitte üksnes veinikaubandust, vaid ka viinapuude levikut. 3. sajandi lõpuks m.a
VEINID Vein on kääritatud viinamarjamahl, olgu tegemist siis tavalise,- vahu,- tugevtatud või aroomimaitselise veiniga. Vein võib olla punane,- valge või roosa (rose). Kuiv, poolmagus, magus. Alkoholisisaldusega 5,5 14%. Tugevtatud veinile on lisatud viinamarja piiritust, mis tõstab alkoholisisalduse 15% - 22%. Vahuveini on rikastatud süsinikdioksiidiga ( CO2 ), mis pudeli avamisel avaneb mullidena. Veini valmistatakse Vitis Vinifera viinamarja väätilt korjatud viinamarjadelt ehk veini viinamarjadest. Kui sügisilmad on piisavalt soojad ja niisked, võib viinapuid mõjutada suur botrijeis ceirerea ehk väärishallitus. Väärishallitanud viinamarjad tõmbavad kokku ja kuivavad, kuid nende suhkrusisaldus suureneb. Paremad näited väga magustatest dessertveinidest, mis on valmistatud väärishallitanud marjadest, pärinevad Bordeaux´ist ja Saksamaalt. Väärishallitus mõjutab soodsalt
Tegelikkuses toimub vastupidine – hapniku hulk väheneb teatud aja möödudes. Tänu sellele omandab pudelivein parima võimalikest bukettidest. 5.5. Villimine Villimine tähendab mahla, virde või veini valamist ühest anumast teise. Villimist kasutatakse veini õhustamiseks kuna arvatakse, et väike hapnikukogus toob sellele kasu. 5.6. Assamblaaž Peaaegu kõik veinid, kaasa arvatud maailma kalleimad aastakäigud, on mingil määral segatud. Oluline on, et iga segu oleks paremini tasakaalustatud ja täielikum kui ükski selle koostisosadest. Enamasti on veinid segatud mitme viinamarjaistanduse ja mitme sordi marjadest. Kriitilise tähtsusega on veini stabiliseerimine, mis võib seisneda mitmes protseduuris: Selitamine. Siin kasutatakse ühe elektrilaenguga aineid teise laenguga hõljumi külgetõmbamiseks. Filtreerimine. Eraldab veinist tahked osakesed, kaasa arvatud pärmirakud ja ka mõned bakterid.
Vernaccia di Oristano Sardiinias valmistatav kangestatud serri tüüpi vein. Vernaccia di Cagliari Sardiinia valge kuiv vein. Kõik need pole valmistatud Vernaccia viinamarjast, vaid tulenevad sõnast vernacular (algupärane). Veine kutsuti Vernacciaks ja Vernageks. Seda sõna kasutatasid veinikaupmehed keskajal ning sellest ka erinevad Vernaccia'd. Viognier Rhone'i oru väga kvaliteetne valge marjasort, mida kasvatatakse Põhja- Rhone'is Condrieu's ja Chateau Grillet's täidlaste, samas elegantse happe ja värskete ürtide aroomiga valgete veinide valmistamiseks. Veinid on mahlase happega, maitses on vihjeid küpsetele puuviljadele ja pehmetele vürtsidele. Toitudest sobivad veidi rasvasemad kalad, koorikloomad ja grillitud juurviljad. K.Kroon, U. Ugandi, A. Laaniste ,,Vein & Toit", Tallinn: Elustiil, Ene Kaasik, lk 15-23 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus 4
konjaki markeerimise süsteemi, tähistades eriealisi jooke kindla arvu tärnidega. Seesama Maurice Hennessy hakkas esimesena kasutama ka tähekombinatsioone VSOP ja XO. 1971. a liitus Hennessy Moët & Chandoniga ning kuulub alates 1980ndate lõpust LVMH gruppi. Täna on Hennessy rikkalik laagerdunud konjakipiirituse varu maailma suurim. Klassikaliste toodete valikule on lisandunud uued Single Distillery konjakid. Pakutakse kolme iseloomult väga erinevat konjakit, mis on segatud ainult ühe kindla destillerimiskoja, kas Le Peu, Camp Romaini või Izambardi varudest. Olles ühteaegu nii viinamarjakasvataja, -destilleerija, tammemetsade omanik kui ka tünnivalmistaja, suudab Hennessy kontrollida kogu tootmistsüklit ning seda soovitud suunas arendada. Hennessy tippkvaliteet on eeskujuks paljudele praegustele ja tulevastele konjakitootjatele. Metaxa Aastast 1880 tuntud Kreeka versioon brändist Metaxa ehk Vahemere päike pudelis on
seetõttu, et suurel osal veinidest on see kirjutatud veinipudeli etiketile. 4.1 Punased viinamarjasordid Barbara- Kasvatatakse laialdaselt Itaalias ja Californias, kuid iseloomulikku veini valmistatakse ainult Piemontes. Cabernet Franc- Etendab olulist osa Bordeaux´ veinides ja sellest valmistatakse huvitavaid, kuid alaväärtustatud veine Loire´i orus. Cabernet Sauvignon- Kõige massilisemalt tuntud punase viinamarjasort maailmas. Selle kodukant on Bordeaux, kuid nüüd on see levinud ka Californias, Toscanas ja Austraalias. Aroomis võib leida mustsõstra, seedripuu ja rohelise paprika lõhna. Suure parkhappesisalduse tõttu lisatakse kaberneele tihti Merlot või mõnda pehmemamaitselist viinamarjasorti. Gamay- Kasvatatakse Burgundia lõunaosas Beaujolais´s, kuid see viinamarjasort pole kuigi laialdaselt levinud. Gamay´st valmistatakse noori veine, mille värv on
Revolutsiooni aegadel, alates 1789 ei kannatanud R.Hennessy kui iirlane nii palju tagakiusamistes ja üldises hävingus kui teised kohalikest perekondadest kaupmehed. Veelgi enam, tal oli õigus varustada brändiga ka kohalikku revolutsioonikomiteed. 1791 a. ühinesid Cognac´i suuremad tootjad kvaliteedi kontrolli-miseks, et võidelda nende firmade vastu, kes segais kohalikku toodet Lõuna-Prantsusmaa ja Hispaania brändidega. Eriti paistsid sellise tegevusega silma Bordeaux kaupmehed. 1794 aastal eksportis Hennessy esimese saadetise New York´i firmale Schieffelin & Co., kes on tänapäevani Hennessy esindaja USA-s. 1817 aasta 14. oktoobril tellis suur konjakiaustaja Prints Regent, hilisem Inglismaa kuningas George IV Hennessy´lt järgmist konjakit: ´un cognac excellent, âge et de couleur pâle - a Very Superior Old Pale cognac. Sellel saadetisel kasutas Hennessy esmakordselt lühendit V.S.O.P., millest kujunes 19. sajandi lpuks kogu konjakitööstuse standard
Kalev Kesküla uus veinijuht Kalev Kesküla uus veinijuht Eesti Ekspressi Kirjastus 2008 SISUKORD Kümme küsimust veinist 14 Veiniaedniku aasta 26 Viinamarjade sordid 28 Veini valmistamine 34 Veinisõnad 44 Prantsusmaa 46 Itaalia 118
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Tänu rangele kvaliteedikontrollile ja soovile toota parimaid Port veine, mis võimalik on pälvinud House of Calem maineka rahvusvahelise maine. Firma kasutab uhkusega oma maine, et esindada Portugali maailmas - austusega saadud teadmised traditsioonidest ja võime kohaneda uute turgudega ning võtab omaks uue tehnoloogia ja täiendab sajandeid vana tootmismeetodeid. House of Calem toodab nüüd palju erinevaid veine, sealhulgas: Port veinid: Calem Velhotes, vanad sõbrad, Calem Reserva, Dacosta, Quinta do Sagrado, Vintage Calem, Quinta da Foz ja Quinta do Sagrado; Douro veinid: lagar de Sá, Terras de SA ja Vale do Arco Dão veinid: lapa do Lobo Ettevõtte pühendumine tipptasemel on põhjustanud ülemaailmse tunnustuse nii tarbijate kui ka ekspertide hulgas , kusjuures jada auhindu ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Aastal 1897 võitis kuldmedali Brüsseli rahvusvahelisel näitusel, Grand Austa diplomi rahvusvahelisest
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
11 pidid kandma nii tulijaid kui minejaid. Polnud ühtki etteastet, ühtki sündmuste sõlme, ühtki lavaefekti, kus seda redelit oleks saanud vältida. Oh seda kunsti ja tehnika süütut ja austusväärset lapseiga! Marmorlaua neljal nurgal seisid sirgelt neli palee-foogti seersanti, neid kõigi rahvalõbude kohustuslikke kaitsjaid olgu pidu- või karistuspäevadel. 5 Etendus pidi algama alles keskpäeval, kui Palee suur kell kaksteistkümmend hoopi lööb. See aeg oli kahtlemata hiline teatrietenduse jaoks, aga tuli arvesse võtta suursaadikutele sobivat aega. Kogu rahvahulk aga ootas juba hommikust peale. Paljud lihtsameelsed uudishimulikud lõdisesid juba koidust saadik Palee suure trepi ees; mõned kinnitasid isegi, nad olevat kogu öö peaukse ees maas valvanud, et esimestena sisse pääseda. Rahvahulk kasvas vahetpidamata ja hakkas üle kallaste ajava veena piki seinu kõrgemale kerkima, sammaste ümber
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
