Skeptitsism metanarratiivide ja absolutismi suhtes,iroonia Ühese tähenduse idee kõrvale heitmine ,( erinevad ideed ühes pildis) Tõde on suhteline Globaliseerumine 3 PM teoreetikut Lyotard- suurte ehk metanarratiivide kahtluse alla seadmine nagu progress, kõige seletamine teaduse abil ja absoluutse vabaduse mõiste Teadus on aidanud metanarratiivid ümber lükata Kõik metanarratiivid on lihtsustatud teooriad Peaks mängima keelemänge, et leida kõik eksisteerivad narratiivid Teadus ei ole enam võimude tööriist- meil on valik Tegusid hinnatakse nüüd selle järgi kui kasulikud nad on, mitte selle järgi kui tõesed need on. Baudrillard- reaalsuse ja seda esindava kujutisei vahelise piiri kadumine (simulacrum), hüperreaalsus (teadvus ei suuda eristada tõeslisust ja fantaasiat) Oleme ainult tarbijad, kelle vajadusi dikteerib meedia Meedia ongi reaalsus Elame hüperreaalsuses
pagulasluulega Kõige järjekindlamalt alustas väliseesti luuletajatest kodumaaga koostööd Ilona Laaman Uued suunad noores luules hakkasid endast märku andma 1986. aastal Kasutati palju võõraid tekste (tsiteeriti, töödeldi, kirjutati paroodiaid) Segunesid kõrge ja madal stiil (kõrgesse poeesiasse lisandus massikultuuri võtteid) Keel muutus mitmekesisemaks (rohkem murret, slängi ja võõraid keeli) Luules rohkem koomikat, irooniat ja keelemänge Murranguaegadel olid esiplaanil laululine vemmalvärslik luule, modernismi edasiarendused postmodernistlikus vaimus ja uusromantiline luule Laululine luule Kasutati rohkelt paroodilist mängu ja slängi ega kohkutud tagasi roppustegi ees Priidu Beier Esikkoguni jõudis 1986.aastal Ta arendas laulustiili edasi kõnekeeles ja koomilises suunas Teravamalt paroodiline osa tema loomingust oli kirjutatud Matti Moguci
avameelsed romaanid. purpur", Jaan Kaplinski ,,Õhtu toob tagasi kõik". tendentsid. Luules esines koomik Draama aegade seos, juurde otsimine, irooniat, keelemänge. Kirjandus põlvkondade kett. sõna erakordset jõudu. 1990 Luule Vähem äärmuslikke eksperimente, Tõnu Õnnepalu, Jaan Undusk, Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik", Jaan Undusk ,,Kuum, Ajaloo ja mälu teemad, filosoofil teadlikud stiilimängud, iroonia
gümnaasiumus. Raamatukogu eesmärgiks on teha need materjalid kättesaadavaks, suureneda leste lugemishuvi ning areneda nende iseseisvust. Selles koolis on loodud pikapäevarühmad, mis on mõelnud nende lastele, kes õpib algklassides. Pikapäevarühvad on tavaliselt kohustlikud ja on tehtud selleks, et aidata lapsi nende kodutööde kirjutamises ja selleks, et lastel oli võimalus tundide pärast õpetajale küsimusi esitada ja neid lahendada. Sellel ajal saab õpetaja ka keelemänge korraldada ja vanematega kontakteetida. Koolis korraldatakse tihti erinevaid üridusi ja väljasõite, kus lapsed samuti arendavad oma keele oskust ja lähenevad eesti kultuuriga. Sageli käivad koolis külalised, kelle jaoks kool organiseerib ekskursiooni, kus õpilased, kes ekskursiooni ajal kannavad eesti rahvariideid, ise rääkivad oma koolist nii vene, kui ka eesti keeles (see sõltub sellest, millist keelt räägivad külalised).
). c) julgusta last suhtlema nii eakaaslaste kui ka teiste täiskasvanutega. d) loe või jutusta lapsele (nt unejuttu) ning arutle koos lapsega tegelaste ja tegevuste üle. Sama lugu võib lugeda ja jutustada mitmeid kordi. e) lugege luuletusi, liisusalme ja vigurlauseid, kus on palju kordusi (tii-tii-tihane, vaa-vaa- varblane; midli-madli, kudli-kadli). f) mängige erinevaid sõnamänge (vastandsõnade leidmine, mõistatuste lahendamine, mida ütlesin valesti). g) harjutage suu- ja keelemänge (hobuse kappamise imiteerimine, keele liigutamine külgedele ja üles-alla, põskede punnitamine, huulte torutamine). h) õpeta last võrdlema, märkama erinevusi ja sarnasusi (talv ja suvi, lind ja loom). i) õpeta last rühmitama esemeid ja pilte eri viisidel (suuruse, kuju, värvi, kuuluvus jm alusel) ja leidma üldistavaid sõnu (kahvel, kauss, tass = nõud). j) kirjaoskuse arengu toetamiseks tutvusta lapsele häälikuid ja tähti (kuula, kas sõnas kostab A: EMA
Võetakse kiiresti omaks, aga unustatakse peagi, et tegu on noore autoriga; räägitakse nagu vanast luuletajast. Luuletuste taga on tugev kirjanduslik traditsioon, kultuuriteadlikkus torkab silma. Tõlgib palju luulet. Eeskujudeks Anna Ahmatova (suurus, ülevus) ja Emily Dickinson (väike, ähmane, salapärane, religioosne, müstiline). Armastusluule, aga mitte üheplaaniline, armastuse tähendus avardub. Hiljem muutub luulekeel dünaamilisemaks, kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Mari Vallisoo („Rändlinnud kõrvaltoas“, „Viimäne vihim“). Koduruum, perekesksus, hõimukesksus. Ei muutu deklaratiivselt rahvuslikuks, räägib väikeste asjade kaudu. Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. 25. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine
tegevus, mille ülesanne on lahendada neid erinevaid keelelisi arusaamatusi, mille tulemusena filosoofia küsimuseasetused üldse on tekkinud. Keskne neist arusaamatustest oli Wittgensteini meelest vääreeldus, et igale propositsioonile vastab objekt tegelikkuses. Keel aga olevat hoopis arbitraarne ja multifunktsionaalne märgisüsteem, mille kohta ei saa rakendada ühtegi üldkehtivat tähendusteooriat. Näiteks selle kohta tõi ta erinevaid nn keelemänge, ehk sotsiaalseid olukordi, milles keelekasutus on ühest küljest väga tähtis ja teisest puhtalt situatsioonipõhine.Wittgenstein jõudis niimoodi arvamusele, et ka tema enda arusaam keelest ,,Tractatuses" oli olnud liiga kitsas. Wittgenstein paistis kogu oma elu silma vastumeelsusega akadeemilise elu ja professionaalse filosoofia vastu. 1935. aastal mõtles ta tõsiselt Nõukogude Liitu kolimise peale, et asuda tööle kolhoosis
hoidis selle endale. 2. osa on lisatud W. pärandi hooldajate poolt. Teoses analüüsib W., kuidas keelt kasutatakse. 4."Keelemäng": Teoses "Filosoofilised uurimused" võttis ta keele, mõtlemise ja tegelikkuse suhte iseloomustamiseks kasutusele keelemängu mõiste. See termin rõhutab, et igasugune keelekasutus põhineb teatud reeglitel ning igasuguse keelelise tegevuse läbipõimitust praktikas. Ta leidis, et sõna tähendus sõltub sellest, millises keelemängus seda kasutatakse. Keelemänge on mitmesuguseid: nt käskluse andmine ja neile allumine, muinasjutu välja mõtlemine ja selle ette lugemine, jms. Wittgensteini arvates on filosoofi ülesanne erinevate keelemängude kirjeldamine ja piiritlemine. Ühe ja sama sõna erinevate tähenduste vahel on perekondlik sarnasus. Perekondlik sarnasus tähendab seda, et pole olemas selliseid tunnusjooni, mis kõigile keelemängudele ühised oleksid. Võrreldavatel keelemängudel on alati mingi hulk
Loomingu tuumas kujuneb välja karevalikkus: kogud ,,Ööpildid" (1980), ,,Puudutus" (1981), ,,Salateadvus" (1983), ,,Vari ja viiv" (1986). Ilmneb ka salapära ja tõe kuulutamist. On truu vormirangusele, kuid kirjutab ka rütmiskeeme peitvat vabavärssi. Ühendab uut ja vana luuletraditsiooni. Muutused valikkoguga ,,Armuaeg" (1991) ja uudiskoguga ,,Maailma tasemel" (1992) ning ,,Hingering" (1997). Luulekeel muutub dünaamilisemaks, kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Luuletuste taga on tugev kirjanduslik traditsioon, kultuuriteadlikkus torkab silma. Tõlgib palju luulet. Eeskujudeks Anna Ahmatova (suurus, ülevus) ja Emily Dickinson (väike, ähmane, salapärane, religioosne, müstiline). Mari Vallisoo luulemaailm on rajatud pidevusele, elu ja aegade sidemetele ning jätkumisele. Peegeldus ühest maailma nägemise viisist. Luuletab peamiselt argistest asjadest, kodust ja perest, see loob kestvustunnet. Lisapidevus sünnib maailma elusest
Tagasipöördumine 1930ndate esteetika poole:mängud ja variatsioonid vähenevad, vorm muutub väljapeetavak, tagasipöördumine ka temaatiliselt arusaadav. Kirjaniku identiteeti läbimõtlema värsside kaudu, ka meenutama olnud aegu, traditsiooni kinnitused. Selleks ajaks on Alver üksi jäänud. Pärast Lepiku surma hakkas Talvik järjest rohkem meelde tuletama. ,,Korralid Emajões" on ka Talvikuga seotud. Keeleline dünaamika suureneb pärast ,,Tähetundi" ja hakkab rohkem keelemänge ja vallatusi keeles tegema. See on teadlik otsing. Omamütoloogilisi poeme hakkas juurde tulema. Hakkab isiklikku biograafiat rohkem loomingus näitama. ,,Teosed I-II" (1989-92) nii proosa kui ka luule. Alveri redigeeris enne surma neid tekste. 20.saj eesti luules üks keskseid autoreid. Lõpetas pidulikult selle suure traditsiooni. Andis välja ,,Korallid Emajões" ja peale seda hakkas kirjanduses uus muutumine. Ühiskonnakorraldus ja kirjutamisviisid muutusid
Toob sisse uue terminoloogia. Põhineb Wittgensteini keelemängudel. Kaks mõistet : lausete reziimid - reeglid, mille järgi lauseid ehitatakse ja luuakse, nt. käskimine, küsimine, tunnetus, demonstratsioon jne. diskursuse zanrid - põhineb lausete reziimidel ja on reeglite kogum, mida järgides me mingeid heterogeenseid lauseid ühendame jadaks, et saavutada kindlat eesmärki, nt. teada, hinnata, võrgutada. Neid keelemänge iseloomustab agoonilisus ehk võitluslikus, mis on tingitud sellest, et siin pole taotletud mingit konsensust ja erinevuste kaotamist, vaid just paraloogiat, erinevaid arvamusi. "Tüli/riid" toimub erinevate reziimide vahel zanride sees ja erinevate zanride vahel. Seejuures on "tüli" võimalik lahendada ühe zanri sees "tülitsevate" reziimide, mitte aga erinevate zanrite vahel. Eksisteerib kogum konkureerivaid keele praktikaid. Filosoofi ülesanne on takistada tekkimast
kuna ta püüab uurida seda, mis on asi iseeneses, mitte nähtumusi fenomene nagu teeb loodusteadus või matemaatika. Hiline Wittgenstein. Märksõnadeks keelemängud ja eluvorm. Eluvorm on elu nii nagu ta on, me oleme inimesed ja me ei saa midagi muuta, vorm oli enne meid. Selle teadvustamine ongi inimlik arusaam maailmast. Wittgenstein arendas teooriat keelest kui mängust, kus sõnad nagu erinevad malendid malemängus järgivad eri reegleid. On olemas piiramatu arv keelemänge, st sõnakasutusi, mis alluvad teatud reeglitele. Nt ka religioon on keelemäng. Mängu reeglid ning nende täitmine (st kuidas elame, nt kuidas me asju ostame jne) nad kõik kasvavad välja ja toetuvad eluvormile. Kahtlus ja mõte, et ma tean, kuuluvad ainult keelemängu. Sõnade tähendusi õpitakse nende kasutamise läbi, mitte selle läbi nagu Augustinus arvas, et on teada, milliste esemete nimedeks on sõnad. Sõna võib kasutada mitmel viisil
annaabi.ee 
