"Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Hääl Kõige vähem muudetav komponent mitteverbaalses keeles 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine? Suheldes inimene kasutab 7% häält. Suheldes kasutab inimene 38 % sõnu. Verbaalne suhtlemine Oskus selgelt väljenduda nii sõnades kui kehakeeles
mitmetähenduslik keel. 28. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Kui mitteverbaalne käitumine läheb verbaalse sõnumiga vastuollu, siis usutakse pigem mitteverbaalseid märguandeid 29. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants 30. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus, vastikus. Erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone näoilme abil suures osas sarnaselt. Need näoilmed on universaalsed ning ükskõik mis rahvuse esindajate poolt äratuntavad. Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Selle kanali kaudu
KONTROLLTÖÖ NR.1 PSUHHOLOOGIAS Kairi Kroll 11.kl. 1.MIS ON PSUHHOLOOGIA? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 2.MIKS PEAB UURIMISTÖÖS JÄRGIMA EETIKANÖUDEID? Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet; katsed ei tohi inimest kahjustada. 3.NIMETA 3 PSUHHOLOOGIA UURIMISMEETODID? kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 4.MILLISED ON TÄNAPÄEVA PSUHHOLOOGIA 5 TEOREETILIST SUUNDA? · Psühhodünaamiline psühholoogia (Psühhoanalüüs S.Freud) rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism (J.Watson) objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastus...
Sisekõne, endale rääkimine 29. Milline on keele roll maailma mõistmisel? 30. Millised on keele probleemid inimkommunikatsioonis? *abstraktne keel *mitmetähenduslik keel *järeldused *polaarsed sõnad *eufemismid ehk asendusnimed 31. Mida tähendab seksistlik keelekasutus? Sooliselt spetsiifiliste sõnade kasutus 32. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? 33. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? 34. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? 35. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? 36. Milline on puudutuste roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? 37. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? 38. Mida tähendab parakeel? tähendab sisuliselt kõne komponente eraldivõetuna (rütm, tugevus, tempo, kõla ja häälekõrgus). Inimene reedab parakeele kaudu oma tuju ja olemust. 39. Miks on kuulamisoskus oluline inimkommunikatsioonis? 40. Mis on pseudokuulamine
Miks?Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) 29. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne tsoon (0 15 45 cm) Personaalne tsoon (45 75 120 cm) Sotsiaalne tsoon (120 215 360 cm) Avalik tsoon (360 610 - ... cm) 30. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?zhestidega võib edasi anda hoopis teistsuguseid sõnumeid kui verbaalselt 31. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?zhestid on üks kommuniakstiooni liikidest 32. Milline on puudutuste roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?puudutus on üks kommuniakstiooni liikidest 33. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?riietus ja välimus on üks kommuniakstiooni liikidest 34. Mida tähendab parakeel
kuidas leida sõpru uues linnas.Sotsiaalse teadlikkuse võimed suhestuvad omavahel: empaatiline täpsus põhineb kuulamisel ja esmanel empaatial; kõik kolm edendavad sotiaalset tunnetust. SLAID 4 Teine koostisosa on sotsiaalne osavus on lihtsalt tajumine, kuidas teine end tunneb, või teadmine, mida nad mõtlevad või kavatsevad, ei taga veel viljakat interaktsiooni. Sotsiaalse osvuse skaalasse kuuluvad: Sünkroonsus e. ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil. Sünkroonsus lubab meil mitteverbaalses tantsus teise inimesega graatsiliselt liuelda. See loob baasi, millel põhinevad sotsiaalse osavuse teised aspektid. Puudulik sünkroonsus saboteerib sotsiaalset kompetentsust, nurjates suhtlemise. Kui üks inimene sünkroonsus rikub tunne end teine ebamugavalt. Sünkrooni saavutamine loomulikul moel tekitab suure emotsionaalse resonantsi. Eneseesitlus e. enese efektiivne esitlemine.Üks eneseesitluse osaks on karisma. Võimsa
Ülestunnistaja (pilk taeva poole suunatud, vestluspartneri jaoks oht, et kaugeneb vaimselt) Vaimulik (eelmine kombinatsioonis vastava miimika ja poosiga, tahan veenda sind enda heades kavatsustes) Lauatennisemängija (pilk hüppab ühelt teisele, pidevalt ja liiga kiiresti vahetan kontakti ebausaldusväärne) 5 Hääl. Kõige vähem muudetav komponent mitteverbaalses keeles 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid Tugevus ja kiirus sõltuvad auditooriumi suurusest; toon ja pausid edastatava sisust, emotsioonist ja meeleolust Zargooni kasutamine Alandlik ja vabandav hääletoon õigustatud vs teadlik manipuleerimine? Hääle/ kõne klassikalised vead. (ainult: kõrgendatud, tõsine, suunav, propagandakõne-tüüp)
Teine tõrge, mis tekib teretamisel, on seotud levinud viisakusreeglite konfliktiga (Miks klient...1998). Näiteks, et naine ei tereta meest esimesena ja, et siseneja teretab esimesena. Tänapäeval 3 on igatahes viisakas kõiki esimesena tervitada mehi, lapsi, naisi. Tere väljendab sõbralikkust ja enesekindlust. Lisaks sellele annab see võimaluse asuda suhtlemist juhtima. Kõige tähtsam osa mitteverbaalses suhtlemises on kehakeel. Teenindustööl tekib peaaegu alati kontakt inimeste vahel ning seetõttu on kehakeelel oluline tähendus igat liiki teeninduses. Kehakeelega väljendame end ääretult palju. Mõned uuringud osutavad, et sellel moel antakse edasi paju rohkem kui sõnadega(Parem teenindamine 2001:49). Öeldakse, et kehakeelel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Näiteks, kui ütlete sõnadega ühte aga kehaga väljendate teist siis inimesed usuvad
28. Mida uskuda kui verbaalsed ja mitteverbaalsed sõnumid on vastuolus? Miks? Mitteverbaalseid, eriti kui olete hea kehakeele tundja, sest neid on märksa raskem kontrollida, samas kui sõnu on inimesel palju lihtsam kontrollida ja tõde sõnade abil moonutada. 29. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne (0 15 45 cm), personaalne (45 75 120 cm), sotsiaalne (120 215 360 cm) ja avalik tsoon (360 610 - ... cm). 30. Milline on silmade ja näo roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Silmad ja nägu saadavad kõige rohkem mitteverbaalseid sõnumeid, mis on enamasti ka moonutamata, kuna silmi ja nägu on kõige raskem kontrollida. Pealegi on suhtlemises väga tähtis silmside, mis aitab tekitada usaldust suhtlejate vahel. 31. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Zestid võivad kommunikatsioonile kaasa aitada või hoopis seda takistada. Erinevatel kultuuridel võivad samadel
Mida tähendab parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. Milline on kuulamise tähtsus inimkommunikatsioonis? Kuulamisel on väga suur osakaal igapäevases kommunikatsioonis. See toob edu töös ja inimsuhetes. On tähtis õigesti informatsiooni vastu võtma. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sümboleid kasutatakse näitamisel. Sümbolid ehk sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Kõige rohkem zestite interpreteerimine kasutatakse ärinduses. Zestid on rahvusvaheline ja arusaadav keel. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? «Riietuse keel» - on märkide ja sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. Mis on egotsentriline kõne? ...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega 78
Mida tähendab parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. Milline on kuulamise tähtsus inimkommunikatsioonis? Kuulamisel on väga suur osakaal igapäevases kommunikatsioonis. See toob edu töös ja inimsuhetes. On tähtis õigesti informatsiooni vastu võtma. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sümboleid kasutatakse näitamisel. Sümbolid ehk sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Milline on zestide roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? Kõige rohkem zestite interpreteerimine kasutatakse ärinduses. Zestid on rahvusvaheline ja arusaadav keel. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? «Riietuse keel» - on märkide ja sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. Mis on egotsentriline kõne? ...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega 78
tähendust ja tunnnistavad kliendi intensiivset psühholoogilist valu. 10. Aeglusta asjade käiku Ambivalentsus, mis ümbritseb suitsiidi on kahe teraga mõõk. See loob võimaluse nõustajale sekkuda, kuid ambivalentsus loob ka suurt ärevust, mis võib survestada klienti tegema valikut ärevuse langetamiseks. Nõustajad peaksid võimaldama piisavalt aega, veenma kliente, et nad tahavad kuulata ja kasutama ka mitteverbaalses suhtlemises rahulikku meelt. 11. Loo terapeutiline aken . Seda strateegiat kasutatakse, et võita nõustajale ja kliendile aega kriisi stabiliseerimiseks. Suitsiidsed kliendid tunnevad, et kriis on elu üle võimust võtnud ja tunnevad survet see kiiresti lõpetada. Nõustajad tunnevad sageli survet leida kiired lahendused. Kliendile antakse aega kaaluda muid võimalusi ja lahendusi ning loota, et kriis möödub. Kui kriis on endiselt olemas, tuleb paika panna uus lähenemisviis. 12
vahele. massiteave (joukkotiedotus) info ühesuunaline Sümbolliigutused on sageli solvavad. jagamine Zest võib olla ikooniline märk, näiteks käte abil millegi paljudele (massile). vormi Sakslased Gerhard Maletzke, Heinz Pürer liigitavad jäljendamine. kommunikatsiooni nii : vahetu või vahendatud; Mitteverbaalses suhtluses on oluline eristada ühe- või mitmepoolne, näitlemist (ingl acting) ja privaatne või avalik. esinemist (ingl performing). Kõige sagedamini liigitatakse kommunikatsioon neljaks: 8. Kommunikatsiooni teke intrapersonaalne kommunikatsioon suhtlus iseendaga, Klaus Merten eristas monograafias "Kommunikatsioon" sisemonoloog
(Nt ,,Mahtra sõda" ,,Vari" ,,Tasuja"). Märksõnu orjuse diskursuses: ahel, töö, vastandus, peks, karjed, nuut, kepp, keha, trauma, naine ja seksuaalne ärakasutamine, vägivallast lähtuv seksuaalne nauding, vastupanu, hääl, mäss. Vägivalda ei pea näitama otse ja detailselt, piisab viitamisest, nt karjumine, piits. Paneb lugeja kujutlusvõime tööle. (Huvitav, sest tavaliselt ei ole orjal häält,õigusi, need saab ta siis nt karistamise situatsioonis, mitteverbaalses väljenduses..). Lugejale näidatakse tavaliselt alles vägivalla tulemit katkist keha. Vägivalla tase olenes mõisnikust, oli leebemaid ja karmimaid. Vastandati veel vitsakimpu, karjumist, verd ilusale hommikule, päiksele. Soospetsiifilisus naine topeltallutatud, lisaks seksuaalne ärakasutamine. (Mahtra sõda - Opmann vaatab pealt, kuidas naist pekstakse, naudib), vägivallast saadav seksuaalne nauding.
Nagu iga teine liikumiskeeltest, on seegi kollektsioneeritav, kasutatuav, arendatav. Psühholoog Michael Argyle vaatleb käitumist kui sotsiaalselt motiveeritud tehnikat, küsides: Miks me kasutame sotsiallset suhtlust? Kuidas me suhtleme? Kommunikatsiooniprotsessis toimub suhtlemine nenede teemade ulatuses, mis meile on vajalikud ja mis on mingil moel eesmärgistatud. Sotsiaalne suhtlemine toimub nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Mitteverbaalses suhtlemises on kehakontakt kõige tuntavamalt kasutusel agresiivse ning seksuaalse suhtlemise käigus. Sotsiaalse suhtlemise kehalistes aspektides eksisteerivad tabud meeste ja naiste omavahelises puudutuses (heteroseksuaalses maailmas) puudutades intiimseid kehapiirkondi võime saada hävitava või tõrjuva vastulöögi (reaktsiooni). Sotsiaalse suhtlemise ebaõnnestunud variante leiame mitmetes tantsulavastustes üksildus, isolatsioon on tavalised teemad.
Harva tegevuse või arutelu algatajad. Kuulavad ära, selgitavad teise seisukoha välja, reageerivad sellele, formuleerivad oma seisukoha. Nt. Jaapan, Hiina, Euroopas soomlased. Kuulavad, segavad harva jutule vahele; kui jutt lõpeb, ei vasta kohe. Kasutavad oma jutu alguses lisaküsimuste esitamise taktikat, et selgitada välja eelkõneleja soovid jne. Alles seejärel esitavad oma seisukoha. Introvertsus, napisõnalisus. On võimekad mitteverbaalses suhtlemises, mis ei sarnane romaani rahvaste kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides kasutatakse nimesid harvem kui mujal. Umbisikuline suhtlemisstiil, ebamäärasus, silmside puudumine. Väga levinud on enesehalvustamine. Seda tehakse selleks, et välistada kellegi solvamine sellega, et rõhutatakse kõrget enesehinnangut. 28. G. Hofstede käsitlus rahvuskultuuridest Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u
… Kõnealad olenevalt keelte omandamise vanusest - Muudab allesjäänud, terveid nrviringeid - Loob uusi ühendusi ja närviringeid - Toodab uusi neuroneid ja gliaat, et vähemalt osa kaotatud närvirakkudest asendada Õppimise, tähelepanu, sotsiaalse käitumise ja üldise intellektuaalse toimetulekuga seotud neuroloogilised arenguhäired - Varem „arenguhäired“ > DSM5 - Mental retardation > intellectual disability - Kommunikatsioonihhäired – häired nii verbaalses kui mitteverbaalses suhtluses - Pervasiivsed arenguhäired sh lapse autism – puudujäägid sotsiaalsetes suhetes, kordused käiutmismustrites - ADHD – tähelepanuprobleemid ja hüperaktiivsus – ülemäärane jutukus, väänlemine, võimetus paigal püsida - Spetsiifilised õpirasksed – püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel ja arvutamisel normaalses koolikeskkkonnas Neuroloogiliste arenguhäiretega seotud sümptomid - Hüperaktiivsus - Tunnetuslikud ja motoorsed puudujäägid
stimulatsioon lõpetati. Loeng 13 Mida kujutavad endast üldiselt neuroloogilised arenguhäired? (Õppimise, tähelepanu, sotsiaalse käitumise ja üldise intellektuaalse toimetulekuga seotud; millal algab ja et sümptomid ka täiskasvanuna; üldine sümptoloogia (slaid 4).) • Varem „arenguhäired“→ DSM-5 „neurodevelopmental disorders“ • Mental retardation → intellectual disability Kommunikatsioonihäired – häired nii verbaalses kui mitteverbaalses suhtluses Autismi spektri häired – puudujäägid sotsiaalsetes suhetes, kordused käitumismustrites Aktiivsus- ja tähelepanuhäire – tähelepanuprobleemid ja hüperaktiivsus - ülemäärane jutukus, väänlemine, võimetus paigal püsida Spetsiifilised õpiraskused – püsivad raskused lugemisel, kirjutamisel, ja arvutamisel formaalses koolikeskkonnas. Õpiraskused: mida see täpsemalt tähendab ja kuidas väljendub?
kuulajad. Harva tegevuse või arutelu algatajad. Kuulavad ära, selgitavad teise seisukoha välja, reageerivad sellele, formuleerivad oma seisukoha. Nt. Jaapan, Hiina, Euroopas soomlased. Kuulavad, segavad harva jutule vahele; kui jutt lõpeb, ei vasta kohe. Kasutavad oma jutu alguses lisaküsimuste esitamise taktikat, et selgitada välja eelkõneleja soovid jne. Alles seejärel esitavad oma seisukoha. Introvertsus, napisõnalisus. On võimekad mitteverbaalses suhtlemises, mis ei sarnane romaani rahvaste kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides kasutatakse nimesid harvem kui mujal. Umbisikuline suhtlemisstiil, ebamäärasus, silmside puudumine. Väga levinud on enesehalvustamine. Seda tehakse selleks, et välistada kellegi solvamine sellega, et rõhutatakse kõrget enesehinnangut. 30. E. H. Sheini käsitlus organisatsioonikultuurist, organisatsioonikultuuri dimensioonid ja integratsioonimehhanismid Edgar H. Schein:
Noorukid, täiskasvanud inimesed valetavad: - Et vältida teistele haigettegemist - Et saada teatud eeliseid - Et kaitsta või saada materiaalseid ressursse - Et suurendada või vähendada teistega seotust - Et kaitsta ennast: vältised eneseavamist või tõsta oma mina teiste ees - Et vältida konflikti - Et kaitsta teist inimest. Kuidas see, et indiviid tõtt ei räägi, paistab kõige rohkem silma mitteverbaalses käitumises. Laps: pöörab silmad maha, näost punaseks. Täiskasvanu: pinges, keerab pilgu maha, punastamine, suu katmine käega. Silmalau hõõrumine, ninapuudutamin, jalad risti kui käed laiali. Viimastel aegadel ülekuulamistel kasutatud leebemat protseduuri Need kes valetavad, järgivad jutus juba varem väljamõeldud stsenaariumi. Vähene detailidevaene jutt. Protseduur: intervjueerimitehnika. Paljutakse mõnda sündmust meenutada. Nt esimest koolipäeva, kirjeldada
orienteerunud kuulajad. Harva tegevuse või arutelu algatajad. Kuulavad ära, selgitavad teise seisukoha välja, reageerivad sellele, formuleerivad oma seisukoha. Nt. Jaapan, Hiina, Euroopas soomlased. Kuulavad, segavad harva jutule vahele; kui jutt lõpeb, ei vasta kohe. Kasutavad oma jutu alguses lisaküsimuste esitamise taktikat, et selgitada välja eelkõneleja soovid jne. Alles seejärel esitavad oma seisukoha. Introvertsus, napisõnalisus. On võimekad mitteverbaalses suhtlemises, mis ei sarnane romaani rahvaste kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides kasutatakse nimesid harvem kui mujal. Umbisikuline suhtlemisstiil, ebamäärasus, silmside puudumine. Väga levinud on enesehalvustamine. Seda tehakse selleks, et välistada kellegi solvamine sellega, et rõhutatakse kõrget enesehinnangut. Nt. Rootslased - vaikimine on kuld. Head last kujutataks ealati vaikivana last on õpetatud mitte vahele segama. Mõnes mõttes on rootslased seetõttu kehvemas
Visuaalne element aitab muuta mõtted konkreetsemaks ja jätab ruumi nõustamise käigus on saavutatud. Mul oli kord juhtum, kus klient oli esimest korda ühiseks probleemide lahendamiseks. nõustamisele tulles äärmiselt masendunud. Meeleheide kajastus tema hääles, tema mitteverbaalses suhtluses (ei vaadanud nõustajale otsa) ja selles, kuidas ta riides oli. Aja Mõtete kaardistamist võib kasutada ka arutelu lõpus kokkuvõtte tegemiseks. See on eriti jooksul hakkas ta kõnelema enesekindlamalt. Ta oli käinud juuksuri juures ja hoolitses asjakohane olukorras, kus tundub, et te olete natuke laiali valgunud
annaabi.ee 
