makstavate dividendide maksustamine dividendimakse tegija ja saaja tasandil. Residendist juriidiliste isikute poolt residendist füüsilistele isikutele makstavad dividendi eraisiku tasandil maksustamisele ega deklareerimisele ei kuulu (kuna maksukohustus on ettevõttel, siis ei saa dividendide puhul arvestada ka maksuvaba miinimumiga). Tulumaksuga maksustatakse aga kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis välja arvatud juhul, kui dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. Lisaks rahalistele dividendidele võib ettevõte omanikule teha väljamakseid ka seoses aktsiate tagasiostmisega, aktsiakapitali vähendamisega või ettevõtte likvideerimisega. Tulumaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu
käibemaksuarvestuse erikorra rakendamist. Paljudel juhtudel ei tea FIEd, et nad on pakendiaktsiisi maksukohustuslased, mistõttu käsitletakse ka pakendiaktsiisiga seonduvat. Tulumaks Füüsilise isiku ettevõtlusest teenitud tulusid maksustatakse reeglina igas riigis, ka Eestis kuulub ettevõtluse tulu füüsilise isiku maksustatava tulu hulka Ettevõtluse tulu maksustamisel deklareeritakse tulu selle laekumise maksustamisperioodil. Mõningatel juhtudel tuleb FIEl deklareerida ka mitterahalises vormis saadud tulu ja nn arvestuslikku tulu. Tuludeklaratsioonis kajastatakse tulud käibemaksuga summades. Ettevõtluseks tulumaksuseaduse mõistes loetakse isiku iseseisvat majandus- või kutsetegevust (sh notari, kohtutäituri ja vandetõlgi kutsetetegevust ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
Vahetuse eesmärk oli rikastada tarbitavate hüvitiste valikut. Probleemiks muutus aga vahetuseks sobiva partneri leidmine ja see lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema selline hüvis, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha. Maksevahendina ja arvestusühikuna on erinevatel aegadel kasutusel olnud kõige erinevamad asjad. Osad neist on olnud loomset, taimset või mineraalset päritolu. Osal neist on olnud väärtust ka mitterahalises kasutuses, osal mitte. Enamik rahana kasutusel olnud asju on väga hästi säilivad. Kõikide nende asjade ühine tunnusjoon on see, et mingil ajal ja mingis kohas on neid rahana tunnustatud. Kaugemas minevikus täitsid raha funktsiooni ehted, karusnahad, relvad, kariloomad, jne. Sellist kaubalises vormis esinenud raha, millel on peale raha funktsiooni ka omaenese väärtuse nimetatakse kauprahaks. Raha tähtsusest, mida toob endaga kaasa?
vara ei saa iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetada. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 6 Raha ajalugu Maksevahendina on aegade vältel olnud kõige erinevamaid asju asju. Mõned neist on olnud loomset, mõned taimset, mõned mineraalset päritolu, kuid samas on mõned neist: · väärtuslik ka mitterahalises kasutuses · mitterahalises kasutuses väärtusetud Rahana kasutatud asjad on hästi säilivad. Kõikide rahade ühisjoon on aga see, et mingil ajal ja mingis kohas on neid raha rollis tunnustatud. Kaubalises vormis esinenud raha, mis ka väljaspool raha funktsioone omas väärtust, nimetatakse kauprahaks. K Kaugemas minevikus i ik Rahaks olid ehted, relvad, tööriistad, karusnahad, kariloomad jne.. Järgnes metallide kasutamine kauprahana
Teatud tingimuste täitmisel võib finantsvaralt saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust ka edasi lükata. 20. Mis on dividend ja kuidas maksustatakse füüsilise isiku dividenditulu? Dividend on ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta. Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. 21. Kuidas maksustatakse pensione, stipendiume, toetusi, preemiaid, hasartmänguvõite, hüvitisi ja elatist? Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse
kasum. 1. HINNA TÄHENDUS Hind on toote väärtus rahas väljendatuna, summa, mille eest ollakse valmis ostma või müüma. Hind on väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise ja tarbimise kasude vastu. Mis tahes kasu eest tuleb tasuda, olgu see vormi-, aja-, koha-, teabe-, omandamis- või muu kasu. Hinna all mõeldakse enamasti selle rahalist tähendust. Vahetuskaupa ehk barterit nõutakse mingi toote vastu. Sel juhul on hind esitatud mitterahalises väljenduses. Hinnal on tähtis osa organisatsiooni ja kogu majanduse seisukohalt. Hind viib tasakaalu tootmiskomponentide (maa, tööjõud, kapital, ettevõtlus) nõudmise ja pakkumise ning tootmise tulemused. Hind toimib vaba ettevõtluse regulaatorina ja selles on hinna peamine tähtsus majandusele kui tervikule. Turumajanduses on taunitavad järgmised tegevused: hinnakokkulepe, hinnadiktaat, dumping, hinnadiferents, hinnaregulatsiooni eiramine ning tarbijaid eksitav hinnainfo ja reklaam
kohaliku omavalitsuse üksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus- või sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale või avalik-õiguslikule ülikoolile maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused. Lõikes 1 nimetatud kingitusi ja annetusi ei või maha arvata rohkem kui 5% maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud kingitused ja annetused võivad olla tehtud rahalises või mitterahalises vormis. Mitterahalise kingituse või annetuse maksumuseks on vara turuhind, kusjuures vara soodushinnaga müügi korral on kingituse või annetuse maksumuseks vara turuhinna ja müügihinna vahe. Tasuta või turuhinnast madalama hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse ega annetusena ning selle maksumust tulust maha ei arvata. 22. Mille alusel saab eristada AS'i ja MTÜ'd? AS on orienteeritud kasumile. MTÜ põhitegevus aga ei ole kasumi tootmine. 23
samu andmeid kui asutamisleping ja sarnaselt asutamislepinguga peab olema notariaalselt tõestatud. Asutamine (2) OÜ asutamine toimub analoogiliselt AS'i asutamisega. OÜ asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik. Ainus suurem erinevus on vaid audiitori kasutamises. OÜ asutamisel ei ole nõutav, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist, ta peab seda tegema üksnes juhtudel, kui mitterahalise sissemakse suurus ületab 2500 eurot või kui kõik mitterahalises sissemaksed moodustavad kokku rohkem kui poole osakapitalist. Selline kord muudab OÜ asutamise lihtsamaks ja kiiremaks. Seadus annab võimaluse asutada OÜ ka ühel isikul. Aktsia ja osa Aktsionäri osalust AS'i varas iseloomustab aktsia ja osaniku osalust varas iseloomustab osa. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Igal osanikul võib olla üks osa.
likvideerimisel saadud väljamakse osa, mis ületab osaku või aktsia soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on TuMS 51. ptk-i sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või TuMS § 312 lg 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. (TuMS § 15 lg 31) Äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga maksustatakse tulumaksuga äriühingult rahalises või mitterahalises vormis saadud tulu ning üle võetud kohustuste vahe, mis 6 ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud kasu osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Kui äriühingult üle võetud kohustus langeb hiljem ära nõudest loobumise, aegumise, võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu või muul põhjusel, maksustatakse tulumaksuga äralangenud
jääkmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja kõigist väljaminekutest (kaasa arvatud mittetagastatavad maksud), mis on vaja teha põhivaraobjekti sihipärase kasutuselvõtmiseni. Materiaalse põhivara eest järelmaksmisega tasumisel on põhivaraobjekti soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtus. 18 Materiaalse põhivara soetamine Kui vara soetatakse mitterahalises vahetustehinguna mingi teise vara eest ning tegemist on kasutusotstarbelt erilaadsete varadega, loetakse saadud vara soetusmaksumuseks üldjuhul tema reaalväärtus. Kajastatakse vahetusprotsessi tulem kasum või kahjum. 19 Materiaalse põhivara soetamine Kui on tegemist kasutusotstarbelt samalaadsete varade vahetusega, eeldatakse, et vahetatavad väärtused on võrdsed ning kasumit või kahjumit ei teki.
puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele). Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis. 21. Kuidas maksustatakse pensione, stipendiume, toetusi, preemiaid, hasartmänguvõite, hüvitisi ja elatist? §19 Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, vanemahüvitise seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha. 22. Kuidas maksustatakse kindlustushüvitisi? § 20
Tegevustulemuste mõõtmine Ettevõtte tegevustulemusi mõõdetakse pidevalt, et juhil oleks parandusmeetmete rakendamiseks alati ajakohane info (Eierle & Schultze 2013, 158) , et oleks tagasiside. Tulemusmõõdikutega hinnatakse protsesside läbiviimist, ettevõtte võimekust ning tegevuse tulemuslikkust jms. Tulemusmõõdikud võivad olla rahalises väljenduses (nt müügi- tulu), mitterahalises väljenduses (nt rahulolevate klientide %) või nende kombinatsioon (nt müügitulu müüja kohta). Juhtimisarvestuse info Juhtimisarvestuse poolt ettevalmistatav informatsioon on ettevõttes võtmetähtsusega otsustamisel, täiustamisel ja kontrollimisel Juhtimisarvestuse süsteem võib luua ettevõttele märkimisväärset lisaväärtust valmistades õigeaegselt ette täpset infot eduks vajalikke toimingute kohta JUHTIMIS- vs FINANTSARVESTUS
Vahetuse eesmärk oli rikastada tarbitavate hüvitiste valikut. Probleemiks muutus aga vahetuseks sobiva partneri leidmine ja see lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema selline hüvis, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha. Maksevahendina ja arvestusühikuna on erinevatel aegadel kasutusel olnud kõige erinevamad asjad. Osad neist on olnud loomset, taimset või mineraalset päritolu. Osal neist on olnud väärtust ka mitterahalises kasutuses, osal mitte. Enamik rahana kasutusel olnud asju on väga hästi säilivad. Kõikide nende asjade ühine tunnusjoon on see, et mingil ajal ja mingis kohas on neid rahana tunnustatud. Kaugemas minevikus täitsid raha funktsiooni ehted, karusnahad, relvad, kariloomad, jne. Sellist kaubalises vormis esinenud raha, millel on peale raha funktsiooni ka omaenese väärtuse nimetatakse kauprahaks. 3. Kuidas mõjus Euro kasutuselevõtt Eesti majandusele? (3p)
väärtus, mida nõutakse toote või teenuse eest. Laiemalt võttes on hind väärtuse kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamisest või tarbimisest tulenevate kasude omandamiseks. Seejuures kasu võib olla missugune tahes, nii vormi, aja, koha kui ka omandamiskasu järgi. Arenenud riikides mõeldakse hinna all selle rahalist väärtust. Hinnas võib olla aga ükskõik missugune väärtus, mida antakse millegi muu vastu. Sel puhul on hind väljendatud mitterahalises väjenduses. Mingi tehingu hind võib koosneda nii rahast kui ka tootest. Nii näiteks võib teha kestvuskauba müümisel hinnasoodustus vana toote tagasitoomisel. Hinnal on väga suur tähtsus nii üksikisiku, organisatsiooni kui ka kogu majanduse seisukohalt. Hind avaldab mõju ettevõtte kasulikkusele ja turuosale. Turumajanduses on hinna kujunemisel üldiselt taunitavad järgmised tegurid: 1) hinna kokkulepe kõigi müüjate kokkulepe kasutadada ühesugust
Ühele bilaniskirjele võib avada mitu erinevat kontot. Nt bilansikirjele Tooraine ja materjal võib avada sünteetilised kontod Seeme, Väetised, Kütus jne. 11 Sünteetiline konto peab väljendama teatud liiki varude grupi üldnimetust, mis võimaldab varud rühmitada erinevate bilansikirjete vahel. Varude analüütiline arvestus toimub üksikute materjalide või toodangu liigiti nii rahalises kui ka mitterahalises väljenduses. Nt sünteetilise konto all Taimekasvatussaadused toimub analüütiline arvestus teravlijade Nisu, Oder, puuviljade Ploom, Õun jne lõikes nii koguseliselt kui ka rahaliselt. Varude esmane arvele võtmine ning edasine kajastamine Algselt võetakse varud arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustes, tootmiskulutstestja muudest kulutustest. Edasi kajastatakse varusid kas nende soetusmaksumuses või netorealiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
ettevõtluses kasutatava varaga, millelt saadud tulu tuleb näidata ettevõtlustuludes. Ettevõtluse tuluks on ka Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatud käibe- ja sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu puhul on tegemist tuluga ainult siis, kui tagastati enne 2007 aasta kuludesse kantud sotsiaalmaksusumma arvelt. Alates 2007 aastast ei saa FIE oma sotsiaalmaksu enam ettevõtluse kuludesse kanda. Kui ettevõtlustulu on saadud mitterahalises vormis, siis on ettevõtlustulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind (va seaduse alusel antud mitterahalised toetused). Ettevõtluse tulude hulka kuuluvad ka näiteks tulu ettevõtluses kasutatava vara võõrandamisest, kui selle vara soetamismaksumus oli kantud ettevõtluse kuludesse. Ettevõtlusest võib saada ka finantstulu, näiteks panga poolt makstud intressid erikontol raha hoiustamise eest.
tulu kanda viivitamatult IKle. IK väljamakse maksustamisel maksustatakse summa, mille võrra väljamaksed ületavad sissemakseid. Sissemaksete jääk arvutatakse peale igat tehingut. Kõik IKlt tehtud kanded loetakse väljamakseteks v.a finantsvara soetamine ja kanded teisele IKle. Sissemaksena ei käsitata finantsvaralt saadud maksustamata tulu ning teiselt IKlt kantud raha. DIVIDENDID: Maksustatakse residendist FI poolt välismaa juriidiliselt isikult saadud rahalises ja mitterahalises vormis saadud dividendid jm kasumieraldised. Ei maksustata, kui maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on TM makstud või dividendilt on TM välisriigis kinni peetud. Dividendi mõiste: väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või
puhul ettevõtluse kuludesse näitab FIE, et tegemist on tema ettevõtluses kasutatava varaga, millelt saadud tulu tuleb näidata ettevõtlustuludes. Ettevõtluse tuluks on ka Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatud käibe- ja sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu puhul on tegemist tuluga ainult siis, kui tagastati enne 2007.a kuludesse kantud sotsiaalmaksusumma arvelt. Alates 2007. aastast ei saa FIE oma sotsiaalmaksu enam ettevõtluse kuludesse kanda. Kui ettevõtlustulu on saadud mitterahalises vormis, siis on ettevõtlustulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind (v.a seaduse alusel antud mitterahalised toetused). Ettevõtluse tulude hulka kuuluvad ka näiteks tulu ettevõtluses kasutatava vara võõrandamisest, kui selle vara soetamismaksumus oli kantud ettevõtluse kuludesse. Ettevõtlusest võib saada ka finantstulu, näiteks panga poolt makstud intressid erikontol raha hoiustammise eest.
3. Kogu ettevõtte tasand Organisatoorne struktuur ning ressursid süsteemi hoidmiseks ja arenduseks on kujundatud vastavalt kommunikatiivsetele vajadustele ● Vahetushind, barterhind (barter price) Hinna all mõeldakse enamasti selle rahalist tähendust. Vahetuskaupa ehk barterit nõutakse mingi toote vastu. Sel juhul on hind esitatud mitterahalises väljenduses ehk teiste kaupade või teenuste kaudu. Tehingu hind võib koosneda nii rahast kui tootest (nt mõne kestvuskauba müümisel tehakse hinnasoodustus vana toote tagastamisel). ● Hinnatundlikkus, nõudluse hinnaelastsus (price elasticity) Tarbija hinnatundlikkus on seotud hinnateadlikkuse, hinnale orienteerumise ja hinnast sõltumatu ostuhoiakuga. Tarbijad suhtuvad erinevate kaupade hinna muutustesse erinevalt
kes hoiustavad raha riigipangas või omavad riigi võlakirju, saades nii riigile odavamalt rahalist ressurssi (eriti kui defitsiidiga eelarve on lubatud), saavutades samas konkurentsieelise erapankade ees. 2.1.1.3 Dividendid Dividendid on tulu, mis laekub maksumaksjale osalusest ettevõtluses ning mis annab talle õiguse saada osa ettevõtluse käigus loodud lisaväärtusest. Kuigi see tulu (nii rahalises kui mitterahalises vormis) laekub väärtpaberi omanikule, on selle maksustamine reeglina korraldatud ettevõttes ja füüsilise isiku jaoks on dividendid maksuvabad ning tuludeklaratsioonis neid kajastama ei pea. Samas on deklareeritavad välismaa juriidiliselt isikult saadud dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis
annaabi.ee 
