Särdamine-maagi kuumutamine õhuhapniku juuresolekul, et viia nendes sisaldavad ühendid üle oksiidideks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse lisanditest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. Akumulaator-korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas (pliiaku). Keemiline vooluallikas-seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. Sulam-materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Sulamid on enamasti odavamad, kui puhtad metallid. Sulamid on paremate omadustega, kui puhtad metallid. Malm-raua ja süsiniku sulam. Pronks- vasesulam, põhilisandiks tina. Messing-vasesulam, põhiaineks tsink. Melhior-vasesulam nikliga. Duralumiinium- alumiiniumi sulam, sisaldab vaske ja mangaani. Keemiline korrosioon Toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reag ümbritsevas keskkonnas oleva ainega.
keemiline ja elektrokeemiline korrosioon- korrosiooni liik, mis toimub juhul, kui kaks metalli satuvad omavahel kontakti ning toimub elektronide ülekanne vähemaktiivsema metalli suunas. protektor- maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp. aluminotermia- lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. sulam- mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal. elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. aku- korduvalt kasutatav (tühjenemise järel taaslaetav) keemiline vooluallikas. kütuseelement- keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel.
1.Sulam:mitmest metallist või mittemetallist kosnev metalliliste omadustega materjal2.saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel.3. Sulamite eelisteks: Odavamad,kõvemad,tugevamad, madalama sulamistemperatuuriga,kuumakindlamad,vastupidavamad.4.Rauasulamid:nt:malm,teras,roostevabateras. Alumiiniumisulamid:nt: Duralumiinium(Al - Cu - Mg - Mn), silumiin(Al - Si).Vasesulamid:nt:pronks (Cu - Sn),melhior (Cu - Ni),messing e. valgevask(Cu - Zn),uushõbe e. alpaka(Cu - Ni - Zn).5.Karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp.6.Aluminotermia- lihtainete(peamiselt metallide)saamine ühenditest alumiiniumiga redutseeruimise teel.7.korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine)keskkonna toimel.8. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab ühtlase sulami e. tahke lahuse (kuld-hõbe-vask jt.). Sulameid, mille koostisosad ei ole üksteises ühtlaselt jaotunud nimetatakse ebaühtlasteks sulamiteks (malm).9. Ela...
korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerudes) redutseerumine-elektronide liitmine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine sulam-mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal;saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel särdamine-kuumutamine õhuhapniku juuresolekul. maagi rikastamine-rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikaliste omaduste erinevust, näiteks, erinevat tihedust, märgavust või magnetilisi omadusi KEEMILINE KORROSIOON: reageerimine kuivade gaasideg(O2;Cl) või vedelikega(bensiin;õlid).
1) Hape + alus sool + vesi HCl + NaOH NaCl + HO 2) Hape + aluseline oksiid sool + vesi Vaata pingerida! HSO + NaO NaSO + HO 3) Hape + metall sool + vesinik HNO + Na NaNO + H 4) Hape + sool hape + sool CaCO + HCl CaCl + HCO Tingimused: *Tekib nõrgem või lenduvam hape *Tekib sade Oksiidid Oksiidid koosnevad mittemetallist või metallist ja hapnikust (O). Jagunevad samuti kaheks: 1) Aluselised oksiidid: metall + O 2) Happelised oksiidid: mittemetall + O Nimetamine: Happelised: Aluselised: 2 di Kui metall on 1., 2. või 3. A rühmas, siis 3 tri metalli nimi + ,,oksiid" 4 tetra 5 penta Kui metall asub mujal, siis
laenguda redutseerimisreaks. - Pos. laenguga oksüdeerimisreaks. Elektroodil, millek toimub reduts.nim katoodiks. Elektronil, mil toimub oksüd. nim anoodiks. Elektrolüüsi käigus läbib seadet elektrivool-elektroodides liiguvad elektronid Lahuses liiguvad ioonid. NaCl vesiolahuse elektrolüüs- Võib toota 3 olulist ainet kloor,vesinik, naatriumhüdroksiidi. Sulamid Sulameid saadakse vedela metallsegu jahutamisel. Sulam-Materjal,mis koosneb mitmest metallis või metallist ja mittemetallist. Sulamitel on eeliseid *odavamad. *paremad omadused. *Sulamite sulamistemp on madalam kui koostismetallidel Jootetina ~ 180; tina ja plii ~ 232 *kõvadus ja tugevus. Sulamid on kõvemad ja tugevamad. Rauasulamid Eriteras- sis. Teisi siirdemetalle.korrosioonikindlamad. Roostevaba teras (lisandid kroom ja nikkel) Teras+vanaadium=elastsus ja tugevus. Alumiiniumsulamid Duralumiinium(vask,mangaan)kerge aga vastupidav. kas. lennukites. Vasesulamid Pronks(tina) Valgevask(tsink)
Neid hakati kasutama veel enne, kui titaan jõudis metallurgiatööstusse. Titaanimaakidest saadakse titaanvalget, mis on keemiliselt koostiselt titaan(IV)oksiid. Titaanvalge on keemiliselt väheaktiivne. Teda tarvitatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, sünteesikiu matistamiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaaniga rikastatakse ka terasdetaili pinnakihti ja titaaniga kaetakse metallist ja mittemetallist detaile, seda nimetatakse titaneerimiseks. Kasutatavaim titaneerimismoodus on titaani sublimatsioon vaakumis. Titaneerimine suurendab mustja värvilisest metallist ning sulameist toodete korrosioonikindlust. Titaaniga kaetakse ka soojusvahetite pinda, et intensiivistada soojusülekannet. Veel võimaldab titaan lennunduses ületada heli-ja soojusbarjääri ning suurendab lennulage. Titaansulamid on asendamatud külmutusseadmeis, sest ta talub hästi külma ja ei muutu hapraks
Metallide hävimine keskkonna tegurite toimel 22.Mis juhtub raua roostetamisel? Metalli korrosioon 23.Millised tegurid soodustavad metalli korrosiooni? hapnik niiskus happed (happeline keskkond) soolad soe temperatuur 24.Millist meetoditega saab metalli korrosiooni ära hoida? hapniku mitte juurde lasta värvida/lakkida/õlitada isoleerida keskkonnast katta aktiivsema metalliga Al kaitseb aga vask soodustab 25.Mis on sulam? Mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal; saadakse eamasti koostisainete kokkusulamisel 26.Millised eelised on sulamitel võrreldes puhaste metallidega? Sulamid on püsivamad ja mitte nii kallid 27.Nimeta tähtsamad rauasulamid, nende koostis ja kasutamine. Malm-5% süsinikku ja teisi aineid Teras- sisaldab süsinikku, vähesel määral väävlit, fosforit 28.Nimeta tähtsam alumiiniumi sulam, selle koostis ja kasutamine.
Neid hakati kasutama veel enne, kui titaan jõudis metallurgiatööstusse. Titaanimaakidest saadakse titaanvalget, mis on keemiliselt koostiselt titaan(IV)oksiid. Titaanvalge on keemiliselt väheaktiivne. Teda tarvitatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, sünteesikiu matistamiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaaniga rikastatakse ka terasdetaili pinnakihti ja titaaniga kaetakse metallist ja mittemetallist detaile, seda nimetatakse titaneerimiseks. Kasutatavaim titaneerimismoodus on titaani sublimatsioon vaakumis. Titaneerimine suurendab mustja värvilisest metallist ning sulameist toodete korrosioonikindlust. Titaaniga kaetakse ka soojusvahetite pinda, et intensiivistada soojusülekannet. Veel võimaldab titaan lennunduses ületada heli-ja soojusbarjääri ning suurendab lennulage. Titaansulamid on asendamatud külmutusseadmeis, sest ta talub hästi külma ja ei muutu hapraks. Ta säilitab
Elektrolüüs kulgeb elektrienergia arvel. Selle korral toim oks ja reds eraldi elektroodidel. Elektroodi millel toim redutseerimine on aktood ja mille oks on anood. Selle käigus läbib sade elektrivool- välisahelad liiguvad elektronid, lahuses liiguvad elektronid, lahuses ioonid(aniooni anoodi ja katioonid katoodi suunas).Sulam on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Varieerides sulamite koositit , on võimalik valmistada väga erinevate omadustega materjale. Sulamid on enamasti paremate mehhaaniliste omadustega kui nende koostismetallid ja sageli ka korrosioonikindlamad. Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia nn keemiline energia vahetult elektrienegjaks akud on keemilised vooluallikad , mida saab tühjenemisel uuesti laadida. Selleks et saada redoks reaktsiooni arvel elektrienergiat, tuleb elektronide
Leelis- vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid). Nt: LiOH, Ba(OH)2, KOH Sool- kristalsed aine, mis koosnevad metallikatioonidest ja happeanioonidest. Nt: K2CO3, Fe(NO3)3, Na2SO4, FeSO4 Oksiid- kahest elemendist koosnev keemiline ühend, millest üks on hapnik. Nt: CaO, NO, Fe2O3 Indikaator- aine, mille värvus oleneb lahuse happelisusest (vesinikioonide sisaldusest); kasutatakse lahuse pH määramisek. Nt: lakmus, fenoolftaleiin, metüüloranz Sulam- mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal; saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel. Nt: malm, teras, duralumiinium, pronks, messing Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena (allotroobina). Nt: C esineb teemandina ja söena Amforteersus- aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega. Nt: Al ja Zn 2Al + 2KOH 2K[Al(OH)4] + 5H2 Vee karedus- lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus vees.
kaasneb elementide o-a muutus redutseerija aine, milles osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) oksüdeerija aine, milles osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o-a suurenemine redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, elemendi o-a vähenemine sulam mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal, saadakse koostisainete kokkusulatamisel maak maavara, mida on võimalik kasutada metallide või teiste ainete tootmiseks alumiinotermia maagist metalli kättesaamine aktiivsema metalli abil karbotermia metalli redutseerimine maagist C või C-ühendi abil kõrgel temp.-il korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel protektor kaitstav metallese pannakse kontakti juhtme abil aktiivsema metalliga
elektroodidest.Elektroodide ühendamisel alalisvooluallika(aku v. Alaldi) klemmidega omandab üks elektrood neg teine pos laengu. Neg laenguga elektroodil redutseerumisreakt pos laenguga elektroodil oksüdeerumisreak. Elektroodi millel toimub redutseerumine nimetatakse katoodiks, , elektroodi millel toimub oksüdeerumine nimetatakse anoodiks. Sulam on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Eelised : · Sulamid on odavamad kui puhtad metallid · Sulamid on sageli paremate omadustega kui puhtad metallid Kuivelemendid ja akud Kuivelemendid sellised patareid mis varustavad elektrienergiaga mitmesuguseid elektroonseid targbeesemeid(kellad,raadiod,taskulambid). Autoaku ehk pliiaku võimeline kandma lühiajaliselt väga suurt voolu.Pliiaku anoodik on plii ja katoodik on pliidiooksiid.
Oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa suurenemine . Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerides) . Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa vähenemine. Korrosioon metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel. Maak kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Sulam mitmest metallist või mittemetallist ja metallist koosnev metalliliste omadustega materjal, tavaliselt saadakse koostisainete kokkusulatamise. Elektrolüüs elektrivoolu juhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. Metalliline side keemiline side metallide, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Kütuseelement keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel.
kõrvalainetest. Särdamine- Metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul, et saada puhtamat metalli. Elektrolüüs Elektrolüüs- redoksreaktsioon, mis toimub elektrienergia arvel. Elektrolüüsil toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektroodidel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine nim. katoodiks Elektroodi, millel toimub oksüdeerumine nim. anoodiks. Sulamid Sulam- materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Eelised: Odavamad kui puhtad metallid. Lisandide kõrvaldamine oleks kallis ja keeruline Paremate omadustega. Varieerides sulamite koostist võimalik luua erinevate kasutusvaldkondade jaoks sobivaid sulameid. tugevamad lennukitööstus (duralumiinium) kergemad lennukitööstus (duralumiinium) kõvemad autometallid (lisatakse kroomi) madalama sulamistemperatuuriga tulekustutus seadmed, jootmisel
Elektroloodi, millel toimub redutseeruimine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. Elektrolüüsi käigus läbib seadet elektrivool välisahelas liiguvad elektronid, lahuses liiguvad ioonid (anioonid liiguvad anoodi sunas, katioonid katoodi suunas) Sulamid Sulam on materjal , mis koosneb mitmest metalist või metallist ja mittemetallist. Võrreldes puhaste metallidega on sulamitel mitmed eelised. *sulamid on enamasti odavamad kui puhtad metallid *sulamis on sageli paremate omadustega kui puhtad metallid. Metallide ja sulamite omaduste võrdlus: Sulamistemp. sulamite aulmaistemp. On märgatavalt madalam kui koostismetallidel. Kõvadus ja tugevus paljud sulamid on paremate mehhaaniliste omadustega kui vastavad muhtad metallid: nad on kõvemad, tugevamad ja kulumiskindlamad. Tuntumad sulamid: *Rauasulamid nt
laenguga katoodi poole. Anioonid pos. laenguga anoodi poole. Sulatatud elektrolüüdi korral redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid. Na+ + e- -> Na 0 katoodprotsess 2Cl- - 2e- - > Cl2 0 anoodprotsess Elektrolüüdid vesilahuse korral. Väheaktiivne metall redutseerub Katoodil: Cu 2+ + 2e- -> Cu0 Aktiivsed metallid ei redutseeru. Redutseerub vesi. K: 2H2O + 2e- - >2OH- + H2 jms.. Sulam materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Sulamid on odavamad ja paremate omadustega kui puhtad metallid. Sageli ka korrosioonikindlamad. rauasulamid: Roostevaba teras tööriistadel, käärid, tarbeesemed. Duralumiinium lennukitööstuses vasesulamid: pronks relvad, skulptuurid, kirikukellad, mündid, medalid. Melhior, uushõbe lusikad, ehted, kelladetailid. Patareid koosnevad kuivelementidest. Autoaku ehk pliiaku. Kütuseelemendid keemilised vooluallikad, milles saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel
72) Iooniline lahus - 73) Lahuse elektrijuhtivus - sõltub ioonide kontsentratsioonist, nende laengust ning liikumiskiirusest. ( Kui vees suureneb lahustunud ainete kontsentratsioon, siis tõuseb ka lahuse elektrijuhtivus.) 74) Aktiine metall - 1A ja 2A rühma metallid. 75) Väheaktiivne metall - 76) Väärismetall - on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. 77) Sulam - mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal, saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel. 78) Korrosioonitõrje - 79) Molekuli struktuur - 80) Üksikside - on kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar. 81) Üksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. 82) Kaksikside - on keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. 83) Kolmikside - on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.
Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3 ·aluselised oksiidid-tavaliselt metallioksiidid nt. Al2O3 alumiiniumoksiid Alumiiniumhüdroksiid= 2Al+3(OH-)3=Al2O3+3H2O Tugevalt aluselised:
Metall-lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitkonstruktsiooniga lennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-, süsinik-, kevlar- või muude kiudude baasil vormitud komposiidist. Kaasaegses lennukites kasutatakse erinevaid materjale, kuid kõige sagedamini - alumiiniumi ja magneesiumi sulamid ning erinevaid teraseid, titaani ja tema sulameid. Lisaks metallilise materjalidele kasutatakse ka mittemetallist (kummist, plastist jne). Joonis 1. Lennuk 3 2. ALUMIINIUMSULAMID Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. Alumiiniumil on metalli kohta märkimisväärselt väike tihedus ja hea vastupidavus korrosioonile
Elektrolüüsi korral toimuvad redutseerumine ja oksüdeerumine eraldi elektrooddel. Elektroodi, millel toimub redutseerumine, nim katoodiks, elektroodi, mille toimub oksüdeerumine, nim anoodiks. Elektrolüüsi käigus läbib seadt elektrivool välisahelas liiguvad elektronid, lahuses liiguvad ioonid (anioonid liiguvad anoodi suunas, katioonid katoodi suunas). 10. Sulamid Sulam on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Võrreldes puhatse metallidega on suamitel mitmed eelised: tugevamad lennukitööstus (duralumiinium) kergemad lennukitööstus (duralumiinium) odavamad väärismetallidele pannakse aineid juurde kõvemad autometallid (lisatakse kroomi) madalama sulamistemperatuuriga tulekustutus seadmed, jootmisel kuumakindlamad (sulamistemperatuur kõrge-volframi lisamisega) kõrgtemperatuuril töötavad
Eranditeks on vesinik, mille väliskihil on 1 elektron, heeliumil on 2 ja booril 3 elektroni. Kuna väliskihi elektronid tuumaga tugevalt seotud, siis keemilistes reaktsioonides mittemetallid liidavad elektrone või moodustavad teise aatomi väliskihi elektroniga ühise elektronpaari. Elektronide liitumisel väliselektronkihile kuni 8- elektronilise väliskihi moodustumiseni tekib negatiivse laenguga ioon- anioon (vt. Ioon). O +2e- O2- Füüsikalised omadused Agregaatolek- 22 mittemetallist on 10 normaaltingimustel tahked ( P, C, S, B, Si, As, Te, At, Se, I2 ), 11on gaasid ( H2 ,O2 , N2 ,F2 , Cl2, He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) ja 1 vedelik (Br2). Kõvadus- kõvadus sõltub ehitusest. Molekulaarsed mittemetallid on kas gaasilised( H2, O2 , N2 ,F2 , Cl2, He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) või tahke ainena pehmed ja haprad (P, S, As, Te, At, Se, I2 ). Mittemolekulaarsed (C, Si ,B) mittemetallid koosnevad aatomvõrega kristallidest ning need on suure kõvadusega ja kõrge sulamistemperatuuriga.
55)Elektrolüüt on aine, mille vesilahus juhib elektrit. 56)Dissotsiatsioonimäär näitab lahuses olevat vahekorda ioonide ja molekulide vahel. 57) Mittepolaarsed ained omavad mittepolaarset kovalentset sidet. 58) Polaarsed ained omavad polaarset kovalentset sidet (näiteks H2O) 59)Ioonilised ained omavad ioonilist sidet. (näiteks NaCl) 60)Lahuse elektrijuhtivus on võime juhtida elektrit. 61)Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone. 62)Happeline oksiid ehk mittemetallioksiid koosneb mittemetallist ja hapnikust.(NO) 63) Tugev happe lahuses on peamiselt vesinikioonid ja happeanioonid. Happe molekule seal praktiliselt pole . (HNO3, HCl, H2SO4) 64)Nõrk happe lahuses on ülekaalus happe molekulid ja väga vähe on vesinikioone ja happeanione.(H 2CO3, H2SO3, H2S) 65)Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. 66)Aluseline oksiid ehk metallioksiid koosneb metallist ja hapnikust (CaO) 67)Leelis on vees lahustuv alus.
Viia Lepane 5.09.2012 25 Viia Lepane 5.09.2012 26 Metallid Keraamika Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid, nitriidid ja karbiidid. Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O). Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4. Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan, tsement, klaas. Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, kanged, Kanged ja tugevad (sarnane metallidega); purunemiskindlad. Kõvad;
Protsess toimub analoogiliselt orgaanilise klaasi tehnoloogilisele protsessile ainult lahus on bensool polistirooli lisamisega. c) Vinüülplati liimimine. Liimimiseks kasutatakse kloorvinüül vaiku. Lahustiks võib olla atsetoon, dilkooretaan, klooretileen. Vaigu lahus (10 % ) kantakse kolme kihiga väikeste vahedega, et osa lahustist lenduks. Detailid ühendatakse ja hoitakse surve all 24 h Saavutatud tugevus 5 MPa. d) Metallist ja mittemetallist konstruktsioonide ühendamine. Liimitavad pinnad tihendatakse üksteise suhtes, vajadusel karestatakse. Pinnad puhastatakse atsetooniga, kantakse pinnale liim, hoitakse 50 minutit toatemperatuuril ja järgnevalt 60 0 C temperatuuril 15 minutit lahusti eemaldamiseks. Pind jahutatakse ja kantakse peale teine kiht liimi. Oote aeg 15 minutit. Peale seda ühendatakse detailid
61. Mida kujutavad endast rasksulavad ühendid? Rasksulavatel ühenditel on kõrge sulamistemperatuur, sellised ühenid on karbiidid, boriidid, nitriidid, silitsiidid. 62. Mida kujutab endast dispersioonkuivatatud materjal? 63. Mis on kõvasulamid (karbiidkermised)? Need on tugevad sulamid, mida kasutatakse lõikurmaterjalina. 64. Mida kujutavad endast keraamilised materjalid? Need on ülikõvad anorgaanilised ühendid, mis koosnevad mingist metallist ja mittemetallist. Need on temperatuurikindlad, püsivad hästi agressiivsetes keskkondades, madal elektri- ja soojusjuhtivus, tavaliselt ka haprad. 65. Komposiit materjalid- need on kahest või enamast osast faasist materjalid, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Armatuur Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras
Kontaktide valmistamiseks kasutatavad materjalid Volfram Eelised: suur mehaaniline tugevus, kõrge kaarekindlus, vastupidavus erosioonile. Puudused: halb elektri ja soojusjuhtivus, pinnale tekkib mehaaniliselt tugev oksiidi või sulfiidi kiht. Kontaktide valmistamiseks kasutatavad materjalid Metallkeraamilised materjalid Pulbermetallurgia tehnoloogia abil valmistatud komposiitmaterjalid heade elektri- ja soojusjuhtivusega ja kõrge sulamistemperatuuriga metallidest või metallist ja mittemetallist koostatud kontaktid. Metallkeraamiliste kontaktidega aparaatide puuduseks on suur hind, kuid töökindlus ja -iga on suuremad. Elektrikaar ja selle kustutamine Elektrikaar ja selle kustutamine Elektriahela lahutamisel tekib avanevate kontaktide vahel gaaslahendus. Seejuures kontaktide vahele jääv õhuvahemik ioniseerib ning hakkab juhtima voolu. Olenevalt voolutugevusest tekib huumlahendus või elektrikaar. Elektrikaare tekkimiseks vajaliku pinge ja voolu väärtused Elektrilahendus
torkevarda abil). · kui otsitav ese on ferromagneetilisest materjalist (raud, nikkel, koobalt) ning seda otsitakse rohust, veest, mudast, lumest või tuhast, tuleb kasutada mitmesuguseid metalliotsijaid täiuslikumad neist on väga tundlikud ja reageerivad metallesemele valikuliselt. · raadioisotoopsete aparatuuride (põhineb raadiaktiivsetel ainetel) puhul kasutatakse gammakiirgust ja rakendatakse metallist ning mittemetallist (raha, dokument) esemete peidikute otsimisel · laipade otsimisel kasutatakse pikka torkevarrast, millega tehakse kindlaks kus pinnas on läbi kaevatud. Teiseks võimaluseks on gaasiindikaatori kasutamine, mis reageerib laiba lagunemisel tekkivale väävelvesinikule (H2S). Selles kasutatakse pliiatsetaati, mis gaasiga reageerimisel muutub mustaks. Kasutatakse ka elektrisondi, millega saab otsida nii kuivast kui ka niiskest või soisest pinnasest või veest. Ta mõõdab
6) Keemiline- keemiline aktiivsus. 10. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1) metallid; 2) keraamika; 3) polümeerid; 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. 11. Metalsete materjalide üldiseloomustus. Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O). Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad. Palju mittelokaliseeritud elektrone- head elektrijuhid ja soojusjuhid; algusele läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni). 12. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid, nitriidid ja karbiidid Al2O3, SiO2, SiC, Si3N4
2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. n Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam 12. Metalsete materjalide üldiseloomustus. lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O). n Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. 3. Keemiline ühend. n Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad. Moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on
n Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 12. Metalsete materjalide üldiseloomustus. 3. Keemiline ühend. Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist Moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on (C, N, O). molekul. n Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. n Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad.
Keemiline- keemiline koostis. 10. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1) metallid 2) keraamika 3) polümeerid 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos 5) kõrgtehnoloogilised materjalid- pooljuhid, biomaterjalid, targad materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. 11. Metalsete materjalide üldiseloomustus. Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O).Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad; head elektrijuhid ja soojusjuhid; valgusele läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni). 12. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid, nitriidid ja karbiidid
Mehaaniline- deformatsioon koormuste mõjul- jäikus, tugevus jm. Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju. Termiline- soojusmahtuvus ja –juhtivus Magnetiline- magnetvälja mõju Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldumisvõime. Keemiline- keemiline koostis. 12. Metalsete materjalide üldiseloomustus Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O).Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad; head elektrijuhid ja soojusjuhid; valgusele läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni). 13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid, nitriidid ja karbiidid
10. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1)metallid 2)keraamika 3)polümeerid 4)komposiidid- 2 või enamat materjali koos 5)kõrgtehnoloogilised materjalid- pooljuhid, biomaterjalid, targad materjalid, nanetehnoloogilised materjalid. 11. Metalsete materjalide üldiseloomustus. Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O). Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad; head elektrijuhid ja soojusjuhid; valgusele läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni). 12. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid,
6) Keemiline – keemiline aktiivsus 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1) Metallid 2) Keraamika 3) Polümeerid 4) Komposiidid – 2 või enamat materjali koos 5) Kõrgtehnoloogilised materjalid – pooljuhid, biomaterjalid, targad, nanotehnoloogilised materjalid 12. Metalsete materjalide üldiseloomustus. * koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu) ja ka mittemetallist (C, N, O) * aatomite korrapärane paigutus * tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad * head elekri- ja soojusjuhid; * valgusele läbipaistmatud; * poleeritud pind on läikiv ; * magnetilised omadused (Fe, Ni) 13. Keraamiliste materjalide üldiseloomustus. Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel, tavaliselt oksiidid (Al 2O3, SiO2), nitriidid (SiN) ja karbiidid (SiC). Tradistiooniline keraamika koosneb savimineraalidest: portselan, tsement, klaas ÜLDISELOOMUSTUS:
Metallid on laialdaselt kasutatavad materjalid tänapäeval nii tööstuses kui ka igapäevases elus. Nad võivad töötada kõrgetel temperatuuridel (> 2 000°C), kõrgetel rõhkudel ja väga agressiivsetes keskkondades. Tänapäeva tendentsideks on kasutatavate metallide üha kõrgem kvaliteet ja metallide järkjärguline väljatõrjumine polümeeride ja komposiitide poolt. 1.3.2. Keraamika Keraamilised materjalid on anorgaanilised ühendid, mis koosnevad mingist metallist ja mittemetallist. Keraamilisteks materjalideks on metallide oksiidid, nitriidid või karbiidid. Keraamilisi materjale iseloomustab nende suur kõvadus ja temperatuurikindlus ning püsivus agressiivsetes keskkondades, madal elektri- ja soojusjuhtivus. Keraamilised materjalid on tavaliselt haprad. Keraamiliste materjalide hulka kuuluvad ka klaas, tsement ja savi. Keraamilised materjalid on väga perspektiivsed kõrge kütuse kasutamise effektiivsusega kõrgetel temperatuuridel töötavate automootorite loomiseks
elektrit mittejuhtivaid materjale. Pinnakvaliteet sõltub kasutatud abrasiivpulbri teralisusest. Elektronkiir-, laser- ja plasmajugatöötlus kuu- luvad kontsentreeritud energiavooga töötlemis- meetodite hulka. Elektronkiirtöötlus põhineb elekt- ronide voo koondamisel töödeldavasse kohta. Ener- gia suure tiheduse tõttu materjal sulab ja aurustub. Meetodit kasutatakse väikese läbimõõduga (10 µm...1 mm) avade tegemisel ja keeruka kontuuri lõikamisel metallist või mittemetallist detaili. Laser- töötlus põhineb kontsentreeritud ja võimendatud valguskiire energia soojuslikul toimel. Seda meetodit kasutatakse väikeste avade tegemisel ja materjali tükeldamisel. Plasmajugatöötlusel suunatakse kõrge temperatuuriga (10 000...30 000 °C) ioniseeritud gaasijuga (plasma) tooriku pinnale. Seda viisi kasu- tatakse metallilõikamisel näiteks materjali tükelda- miseks ja valuplokkide defektse pinnakihi eemalda- miseks.
annaabi.ee 
