4. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse nägemismeele abil 5. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse maitsmismeele abil 6. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse haistmismeele abil 7. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse kompimise teel 8. Toiduainetele omistatavad kvaliteedimärgid 9. Millisele tootele omistatakse "ristiku" ja "pääsukese" märk? Mis on selle märgi tootele omistamise eelduseks? 10. Selgitada: adekvaatsed ja inadekvaatsed ärritajad Mitteadekvaatne ärritaja ei põhjusta reaktsiooni tekkimist (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Närvilõpmed Närvikiud Aju 13. Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi 14. Põhimaitsed Magus, hapu, mõru, soolane 15. Põhimaitsete saamiseks kasutatavad keemilised ühendid 16. Keelekaart- keele maitsetundlikud piirkonnad 17. Lõhnade klassifikatsioon (nn standardlõhnad) 18. Selgitada: ageusia, anosmia, daltonism 19
oli ajaloo hämaruses täiesti asjakohane ja päästev, on täna kurjavõitu ülemuse või ämma puhul pisut ülepingutatud. Mis põhjustab tööstressi? Stressi põhjustab vilets sobivus inimese ja töö vahel, meie rollikonfliktid tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel, meie ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. Stress on põhjustatud paljude stressorite koostoimest: 1. liiga palju või liiga vähe tööd 2. mitteadekvaatne aeg tööülesannete täitmiseks 3. puudulik tööülesannete kirjeldus või mittearusaadavad korraldused 4. tunnustuse ja tagasiside vähesus või puudumine 5. paju vastutust, kuid vähe võimalusi otsustada 6. vähe koostööd tegevad või liiali vähe toetavad ülemused 7. töö tulemuse mittetunnustamine, kontrolli puudumine 8. ebakindlus töö ja ametialase positsiooni suhtes 9. etniline, rassiline, sooline, vanuseline jms ahistamine 10. vägivalla esinemine 11
Valuvaigistite määramine on ebaregulaarne Puudub kasutatud ravimi toime hindamine Suhtlemisprobleemid (patsient - personal) Patsiendil puudub eelnev info valust ja valuravist Patsient arvab, et valu on loomulik nähtus Personali puudulikud oskused ja teadmised Personali ülekoormus, vahendite puudus "Legendid ja müüdid" MILLEST LÄHTUME Adekvaatne perioperatiivse valu ravi kiirendab haigete paranemist ja vähendab tüsistuste tekkimise riski (1) Mitteadekvaatne valuravi perioperatiivses perioodis toob endaga kaasa ravikestvuse pikenemise, mis paratamatult tõstab ravi maksumust (2) 1. Ballantyne JC. Anesth. Analg. 1998;86;598-612. 2. Beattie WS. Anesth. Analg. 2001;93;853-862. ÄGEDA VALUGA SEOTUD TÜSISTUSED Rindkere ja kõhu eesseina lihaste rigiidsus annab hingamismahu languse, alveolaarse ventilatsiooni jäakmahu vähenemise. Tulemus - alveoolide kollaps, hüpokseemia ja vere oksügenisatsiooni langus.
Ka kaitsekehad ja leukotsüüdid väljuvad põletikukoldesse. Turse surub närvilõpmetele tekitades valu ja funktsiooni häire. 60. Mis on proliferatsioon? Proliferatsioon on põletiku puhul tekkiv reaktsioon sidekoe poolt, eesmärgiks täita koevigastus. 61. Millised on põletiku tunnused? Punetus RUBOR, temp tõus CALOR, valu DOLOR, turse TUMOR, funk häire FUNCTIO LAESA. 62. Millised on põletikulise reaktsiooni vormid? Adekvaatne e normergiline reaktsioon, mitteadekvaatne, hüperergiline/allergiline reaktsioon, hüperrgiline, anergiline reaktsioon, väärastunud e vale reaktsioon. 63. Kuidas jaotatakse põletiku kulgemise järgi? Äge e akuutne põletik, alaäge e subakuutne põletik, krooniline põletik. 64. Mis on empüeem? Õõneselundite mädapõletik 65. Mis on furunkel? Rasunäärmete mädapõletik 66. Mis on flegmoon? Kudede laialdane mädapõletik. 67. Mis on abstsess? Piirdunud mäda sisaldav õõs. 68
ja praagi suurenemisele võivad viia ka töötraumade ja -õnnetusteni. Pikaajalise stressi tagajärjeks on rahulolematus, enesehinnangu langemine, ärevus ja hirmud, depressiivsed mõtted kuni suitsiidimõteteni välja. [2] Pingeallikad tööl · Töö laadist tingitud vilets sobivus inimese ja töö vahel. Töökeskkonnas enamlevinud stressorid: 1. liiga palju või liiga vähe tööd 2. mitteadekvaatne aeg tööülesannete täitmiseks 3. puudulik tööülesannete kirjeldus või mittearusaadavad korraldused 4. tunnustuse ja tagasiside vähesus või puudumine 5. palju vastutust, kuid vähe võimalusi otsustada 6. vähe koostööd tegevad või liiga väge toetavad ülemused 7. töö tulemuse mittetunnustamine, kontrolli puudumine 8. ebakindlus töö ja ametialase positsiooni suhtes 9. etniline, rassiline, sooline, vanuseline jms ahistamine 10. vägivalla esinemine 11
suurem stressitaluvus parem vaimne tervis hea kohanemisvõime suurem paindlikkus vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes kõrge enesehinnang pikaajalised eesmärgid aktiivne eluhoiak Eksternaalsus Eksternaalse isiksuse elufilosoofia: tunneb end välismõjude subjektina madalam sotsiaalmajanduslik staatus madal stressitaluvus kergemini haavatav frustreerunud toimib juhusele vastavalt madal enesehinnang lühiajalised eesmärgid passiivne eluhoiak madal kohanemisvõime mitteadekvaatne minakontseptsioon Kontrollkese Eksternaalse kontrollkeskmega on vähem rahulolevad oma tööga nad on töö juures kergemini häiritavad nad on vähem pühendunud tööle Humanistlikud käsitlused C.Rogers INIMESE VABA TAHE JA VASTUTUS Kliendikeskne teraapia Ideaalmina reaalne mina Klient leiab ise lahenduse, terapeut aitab jõuda lahendusele Isiksus ja testid ...juba VanaEgiptuses Süstemaatiline protseduur Projektsioonitestid Konstruktiivtestid
Mõtlemise resultaadid rakendatakse inimese praktilises tegevuses, mille käigus ammutatud informatsioon üldistatakse omakorda mõtlemises. Psüühilise arengu puudulikkuse korral on mõistete formeerumine pidurdatud ja piirdub üksnes madalamal üldistuse tasemel olevate mõistetega. Mõistete kujunemise taset iseloomustab aktiivne ja passiivne sõnavara. Mõtlemine on sisuliselt häiritud kui ta ei peegelda objektiivset tegelikkust õigesti. Sundmõte on teadvuses vastu tahtmist korduv mitteadekvaatne mõte , mille ekslikkusest või tarbetusest inimene ise au saab. Ülekaalukas mõte on inimese teadvuses domineeriv mõte, mis pole reaalse situatsiooniga seotud ja mis tõrjub mõtlemise tegeliku elu kajastuse tagaplaanile. Luulumõte on haiguslik ekslik veendumuslik otsustus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile. Depressiivse luulu avalduskujud hõlmavad inimese enda omaduste, väärtuste ja võimete hindamist tegelikkusele mittevastavalt negatiivsetena
Pankrott ehk maksejõuetus on olukord, kus ettevõte ei suuda täita endale võetud maksekohustusi. Pankroti korral toimub ettevõtte kõigi varade realiseerimine ning saadud rahadega kustutatakse võlausaldajate nõuded. Ettevõtte (ka panga) edu või ebaedu on sõltuv tema juhtide tegevusest, keskkonna tingimustest ja tegevusplaani vastavusest tegelikule olukorrale. Ebaõnnestumise põhjusteks võib olla kehv juhtimine, mitteadekvaatne kontroll, segadused varaga ümberkäimisel. Pank on finantsettevõte. Tema maksejõuetuse põhjuseks on tõsised vead finantsjuhtimisel, st kas likviidsuse, intressiriski, krediidiriski, kapitali või kulude juhtimisel. Sellised on olnud pankrottide põhjused ka Eesti panganduses. Lisaks pankrotivara realiseerimisest laekunud vahenditele saavad hoiustajad panga pankroti korral oma hoiuste katteks kompensatsiooni Hoiuste Tagamise Fondi kaudu. Maksimaalne kompensatsiooni
3. Tervis ja haigus (definitsioonid). Haigus on organismi struktuurne või funktsionaalne kõrvalekalle, mis rikub homeostaasi või organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi jaotatakse: 1)Üliäge e hüperakuutne(lõppeb mõne päevaga ja surmaga).2)Akuutsed e ägedad. 3) Alaägedad. 4)Kroonilised. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). 4. Haiguse riskifaktorid- faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. (eel)soodumus-on geneetilistest muutustest või organismi iseärasustest tingitud haiguse esinemise tõus. Peamised riskifaktorid- vanus, rass, ülekaal ja kõrge kehamassiindeks ning
kiivus), 2. depressiivne luul inimene alusetult alahindab oma väärtust (võimu, vaesus, alaväärsus, kuku) depressiivsus võib ka esineda luulutasandil. 3. suurusluul võimekus, leidurlus, rikkus, seksuaalse külgetõmbe luul, missiooniluul. ÜLEKAALUKAS MÕTE on inimese teadvuses domineerivam kujunenud mõte, mis pole reaalse situatsiooniga seotud ja mis tõrjub mõtlemises tagaplaanile tegeliku elu kajastuse. SUNDMÕTE on teadvuses vastutahteliselt korduv mitteadekvaatne mõte, mille ekslikkusest või tarbetusest inimene ise aru saab. LUULUMÕTE haiguslik ekslik veendumuslik otsustus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile 8.TEADVUSE KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED Teadvuse funktsioon : orienteerumine maailmas teadvus on kõrgemat liiki peegeldusprotsess ja erinevat liiki info ühendaja ajus ( Crick oli teadlane, kes leidis, et ajukoore 5 kihi püramiidrakud on seotud info
*usuvad, et on saatus, usuvad horoskoopidesse. *Välismaailm, juhus dikteerib, mis minuga juhtub. Kuidas näeb ekstervenaal välja sotsiaalse pilgu all? 1.tunneb ennast välismõjude subjektina(ootab, millal hiir magavale kassile suhu jookseb) 2. madalam sotsiaal-majanduslik staatus 3. madalam stressitaluvus 4.kergemini haavatav 5.frutatsioon 6.toimib juhusele vastavalt 7.madalam enesehinnang 8.lõhiajalised eesmärgid 9.passiivne 10.madalam kohanemisvõime 11.mina-konseptsioon mitteadekvaatne. (Internaalsus )Internaal: *Inimene, kes võtab vastutuse oma käitumisse ja tegevuse eest enda peale ja iseloomustab ennast kui inimest, kes suudab kontrollida oma elu. *Ma usun, et võin kontrollida suurt osa oma keskkonnast *Ma usun ,et olen ise oma õnne sepp. *ma usun, et minu rahulolu ja edu sõltuvad peamiselt minust endast, minu võimetest ja jõupingutustest. *Ma usun, et saan ise otsustada oma asjade üle ja juhtida oma tegevust. Kuidas näeb internaal välja sotsiaalse pilgu all? 1
See on kaasasündinud, kuid teda on vaja sotsiaalselt arendada. Isiksus ei jagune 3-ks nagu Freud väitis, vaid isiksus on tervikliku, ühtse struktuuriga. Inimese esmaseks motiiviks on püüd üleolekule, täiustumisele ja täiuslikkusele. Motivaatoriks, determinandiks on tung üleolekule. Kui inimesel vigu, püüab ta neid kompenseerida. Toob välja : 1. alaväärsuse adekvaatne kompensatsioon 2. alaväärsuse mitteadekvaatne kompensatsioon Võimalik ka hüperkompensatsioon, N. Napoleon. TOOB VÄLJA ELUSTIILID ALAVÄÄRSUSTUNDEGA VÕITLEMISEKS:: 1. alaväärsustunde edukas kompensatsioon, mille tulemusena langeb üleolekutung sotsiaalse huviga kokku 2. Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat joont või võimet. 3. Üleminek haigusesse. Inimene ei suuda vabaneda alaväärsustundest, ei suuda kompenseerida normaalsete
organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused); Vigastused, mürgistused; Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood; Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused). Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Diagnoosimise meetodid: Klassikaline meetod (vaatlus, küsitlus); Äratundmine; Kliinilised algoritmid; Diagnoosihüpoteeside testimine
suurem stressitaluvus parem vaimne tervis hea kohanemisvõime suurem paindlikkus vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes kõrge enesehinnang pikaajalised eesmärgid aktiivne eluhoiak Eksternaalse isiksuse elufilosoofia tunneb end välismõjude subjektina madalam sotsiaal-majanduslik staatus madal stressitaluvus kergemini haavatav frustreerunud toimib juhusele vastavalt madal enesehinnang lühiajalised eesmärgid passiivne eluhoiak madal kohanemisvõime mitteadekvaatne mina-kontseptsioon - Maslow motivatsioonipüramiid: o Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toiduvajadus o Turvalisusvajadus vajadus kaitstsuse järgi. Tunda end turvaliselt. o Armastus-ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma, ning tunda, et temast hoolitakse o Tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järgi
tunne, mida ta nim. ühtsustundeks. See on kaasasündinud, kuid teda on vaja sotsiaalselt arendada. Isiksus ei jagune 3-ks nagu Freud väitis, vaid isiksus on tervikliku, ühtse struktuuriga. Inimese esmaseks motiiviks on püüd üleolekule, täiustumisele ja täiuslikkusele. Motivaatoriks, determinandiks on tung üleolekule. Kui inimesel vigu, püüab ta neid kompenseerida. Toob välja : 1. alaväärsuse adekvaatne kompensatsioon 2. alaväärsuse mitteadekvaatne kompensatsioon Võimalik ka hüperkompensatsioon,N. Napoleon. Toob välja elustiilid alaväärsustundega võitlemiseks:: 1. alaväärsustunde edukas kompensatsioon, mille tulemusena langeb üleolekutung sotsiaalse huviga kokku 2. Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat joont või võimet. 3. Üleminek haigusesse. Inimene ei suuda vabaneda alaväärsustundest, ei suuda
(komparatsioonikategooria seisukohalt vaegsed e vaegomadussõnad). Vormiliselt saab võrdlusastmeid moodustada kõigist omadussõnadest, v.a vaegomadussõnad. Tähenduse tõttu vaegvõrdelised on järgmised sõnad: a) kus omaduse ülim määr on sisuliselt väljendatud juba algvõrdevormis, nt ülienergiline, uhiuus, tulikuum, teemantkõva, läbimärg, tibatilluke jt; b) pool-, mitte-algulised adjektiivid, nt poolkuiv, mitteadekvaatne; c) aega märkivad omadussõnad, nt pühadeaegne, esmakordne, praegune, tänane jt; d) täpset mõõtu, määra märkivad adjektiivid, nt neljakilone, kaheaastane, kuusnurkne; e) omadussõnad, mis kätkevad endas võrdlust, nt kivikõva, surmtõsine, majakõrgune; f) jas-liitelised adjektiivid, nt niitjas, kausjas; g) konkreetset (valmistamis)materjali märkivad omadussõnad, nt vaskne, kuldne; h) kui tu-liide märgib konkreetse omaduse puudumist, nt sabatu. Abstraktse omaduse
- eelistatakse lihtlauseid; - välditakse täitesõnu; - kasutatakse minimaalselt omadussõnu; - kasutatakse lühikesi ja arusaadavaid sõnu. Näiteks: 42 ebarahuldavalt = halvasti ebaselge = arusaamatu ebanormaalne = .................................. ebapraktiline = .................................... mitteadekvaatne = ................................ ..................... = .............................. ..................... = .............................. ..................... = .............................. Kirja kirjutama hakates mõtle: milline on kirja eesmärk millised on kirja saaja ootused kuidas saad kirjutada kõige lihtsamalt nii, et oled täitnud kirja eesmärgi ja kirja saaja ootused. Kui oled kirja valmis saanud, siis loe kiri uuesti läbi ja vaata, kas kiri:
Krooniline haigus inimene ei tervistu täielikult, mingid kõrvalekalded normist jäävad püsivalt, kusjuures need muutused on aluseks haiguse ägenemisele. Krooniline haigus kulgeb tavaliselt ägenemiste (retsidiivide ehk eksatserbatsioonide) ja vaibumiste (remissioonide) vaheldumisena. Oluline on vähendada retsidiive ning pikendada remissiooniperioode. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: 1. ägeda haiguse sümptoomidevaene kulg 2. ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi (mittesobiv ravim või ravimi annus) 3. haigustekitaja resistentsus 4. algselt kroonilised haigused (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid) Kroonilise haiguse staadiumid: · Remissioon- haigusnähtude ajutine taandumine · Retsidiiv - krooniliste kuluga haiguste korral haigusnähtuste taasteke Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt
Mõtlemise sihipärasuse häired - Patoloogiline üksikasjalikkus – mõtted väga detailsed (epilepsia) - Laialivalguvus – hakkab ühest rääkima ja ei jõua lõpuni, mitu lugu vahepeal. Mania patsiendid. - Stereotüüpsus – ühesõnaline sõnade tarbetu kordamine - Verbigeratsioon – teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine Mõtlemise sisulised häired 1) Sund- e. obsessiivne mõte – teadvuses vastu tahtmist korduv mitteadekvaatne mõte mille ekslikkusest või tarbetusest ta ise ka aru saab. (Isa nägi lauanuga ja kohe tekkis pilt kuidas 2 aastasele pojale selle selga lööb). Sageli seotud illusiooni või tahtteoga. 2) Foobiad – teatud objektide ülemäärane kartmine. Tekib objektide kohal mis tegelikult ei ole ohtlikud. Agorafoobia, sotsiaalfoobia, liht- e. spetsiifiline foobia. - Agorafoobia – avaliku platsi kartus, hirm olla kuskil kust ei saa kiiresti turvalisse kohta. Seotud surmahirmuga
kaotanud usu endasse ja asuvad passiivse kaitse seisundis. Nad on pidurdatud ja madala töövõimega. Pärast mõningat ebaedu mingis tegevuses loobuvad nad vähimastki katsest ilmnenud raskusi ületada. Kui nad siiski tegevust jätkavad, siis juba tunduvalt madalamal tasemel. Tuletame siinkohal meelde enesehinnangute liigid: enesehinnang püsiv ebapüsiv adekvaatne mitteadekvaatne kõrgendatud madaldatud Iga enesehinnang sisaldab nõudluse nii lapsele (käituda mitte alla enesehinnangu) kui ka tema kaaslastele (et nad ei hindaks teda alla enesehinnangu). Nõue saada enda suhtes oma hinnanguga adekvaatne hinnang on isiksuse üks põhinõudeid. See on isiksust tiivustav jõud nii positiivses kui ka negatiivses valdkonnas. Enesehinnang on sisemine nõudlusnivoo, mis saab nähtavaks välises käitumises
98%); hinnatakse kopsude tööd auskultatsiooniga, patsiendi seisundit/elulisi näitajaid ja nahavärvust. Konnektor – ühenduselement Joonis 51.3. Paigaldatud kõritoru 713 Probleemid ja tüsistused Probleemid Kõritoru õige suuruse valik. Manseti purunemine kõritoru sisestamisel (patsiendi sakilistest hammastest). Suur keel takistab kõritoru paigaldamist. Mitteadekvaatne ventilatsioon: kõritoru liiga sügaval või purunenud mansett. Tüsistused: Postoperatiivselt anesteesiga patsientidel on peale kõritoru eemaldamist täheldatud kurguvalu, düsfaagiat, düsfooniat, valu lõualuudes, keele/neelu tuimust, isheemilist muutust suuneelu limaskestal. Need tüsistused on sarnased kõigil supraglotiaalselt paigaldatavate vahenditel. 51.1.6. Kõrimask Üldine sissejuhatus Kõrimask on loodud näomaski alternatiivina. See koosneb torust ja maskiosast
annaabi.ee 
