Jäsemete luustik jaguneb ees ja tagajäsemeluudeks. Magu- söögitooru ja soolkanali vahel paiknev seedetrakti laienenud osa.Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel. Ühekambriline magu- paikneb diafragma ja maksa tagaküljel.Mao kuju on kõikidel erinev ja oleneb täitumisastmest.Magu jaotatakse kolme ossa : vasakul on kardiaalne osa,keskel on fundus ja paremal pülooriline osa. Mitmekambriline magu mäletsejalistel.Koosneb kutaanse limaskestaga kattunud eesmaost ja näärmelise pärislimaskestega kaetud pärismaost.Koosneb kolmest kambrist- vatsast,võrkmikust ja kiidekast.Mao maht sõltub looma vanusest ja suurusest. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli
20. Söögitoruvagu on vasikatel oluline, sest see hoiab ära piima sattumist vatsa. 21. Vatsa mikrofloora koosneb bakteritest, seentest ja ainuraksetest. 22. Vatsaseede lõpp-produktideks on lenduvad rasvhapped. 23. Vatsagaasideks on CO2 ja metaan, lämmastik ja vähesel määral hapnik ja need väljutatakse röhitsuse abil. 24. Tselluloosi seede efektiivsus mäletsejalistel on suurem kui hobusel, sest mäletsejatel on mitmekambriline magu. 25. Lenduvaid rasvhappeid kasutab loom järgmiselt: Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis Propionaat- imendub pea täielikult, väike osa muudetakse laktaadiks Butüraat- modifitseeritakse vatsa epiteelis enne imendumist verre beeta-hüdroksübutüraadiks - ketokeha 26. Mäletsemine on vajalik toidu põhjalikumaks peenestamiseks, mikroobide juurdepääsu soodustamiseks. 27
VEISTE SEEDEELUNDKONNA ISEÄRASUSED AUTOR: Marten Mihkelsoo PM1B 2016 Loomade seedekanal koosneb põhilisel kolmest erinevast osast: suuõõnest, maost ja sookanalist. Erinevate seedekulgla osade ehitus ja funktsioonid on loomaliigiti väga erinevad. Kõige suurem erinevus on mao ehituses. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu, veistel, lammastel, kitsedel aga mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost: vatsast, võrkmikust ja kiidekast ning pärismaost e libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Sööda mehhaaniline peenendamine ehk mälumine on looma liigiti erinev. Veised mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see satub
Mäletsejate vatsaseedimine Mäletsejate seedekanal koosneb suuõõnest, mitmekambrilisest liitmaost ja soolkanalist. Mitmekambriline liitmagu koosneb kolmest eesmaost, milleks on vats, võrkmik ja kiidekas ning pärismaost ehk libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Mäletsejad mäluvad sööta söömise ajal väga pealiskaudselt. Poolmälutud sööt neelatakse alla, see satub eesmistesse ruumikatesse eesmagudesse vatsa ja võrkmikku, kust puhkeolekus jämedad
Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised.
otse soolde, kus see kohe seeditakse. Kui lasta sääsel imeda verd tilgast, mitte ohvri kehast, siis koguneb veri pugusse, kus ta roiskub ja põhjustab sääse hukkumise. Tagasooles toimub suurema osa toidus sisaldunud vee tagasiimendumine, mistõttu paljud putukad saavad läbi ajada vaid toiduga saadud veega. Tahked seedimisjäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda ehk seljasoon. Veri liigub seal tagant ettepoole ning jõuab ainsa veresoone kaudu pähe. Sealt valgub veri tahapoole, kehaõõne elundite vahele ning jõuab lõpuks südamesse tagasi. Paljudel putukatel on tiibade või jalgade alusel veel väikesed pulseerivad abisüdamed, mis panevad vere nendes kehaosades kiiremini liikuma. Putukatel on seega avatud vereringe. Putukate veri ehk hemolümf on enamasti värvitu. Tema ülesandeks on kanda kehas laiali toitaineid
Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad liblika keha külgedel, teised harunevad liblika sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad – nagu ka kõik teised putukad – on lahksugulised. Liblikate arengtäismoondega – Liblikas areneb nende areng on neljajärguline: muna,
Iseloomulikud tunnused Putukad on lülijalgsed. Neid on üle miljoni liigi. Eestis on neid leitud üle 12 000 liigi. Keha liigendub 3 osaks: pea; rindmik, tagakeha. Putukate kehad on kaetud kitiinkestaga. Peas paiknevad 1 paar liitsilmi. Paljudel putukatel on tundlad. Putukad on ainsad lendavad selgrootud. Nad näevad UV ja see on oluline nektari leidmisel. Putukate süda on mitmekambriline. Neil on 1 veresoon mis lähebsüdamest pähe. Nad kasutavad hingamiseks trahheed, mis avanevad kehakülgedel. Toitumine Putukad võivad olla taimetoidulised, segatoidulised ja on ka putukaid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Taimetoidulised putukad on näiteks paljude putukate vastsed. Segatoidulised on näiteks prussakad. Putukad kasutavad toitumiseks suuava ümber asuvaid suiseid.
Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Erinevad liblikaliigid Maailmas on teada üle 165 000 liblikaliigi, neid ei leidu vaid igilumega kaetud aladel
II faasis jaotub lihastesse, seedetrakti ja nahka, III faasis rasvkoesse. Jaotusruumala e. Vd on näiline ruumala, milles peaks organismis olev imendunud ravimikogus jaotuma, selleks et saavutada sama kontsentratsioon nagu veres. Jaotusruumala näitab ravimi võimet tungida kudedesse. Jaotusruumala arvutamine Arvestatakse ravimi kontsentratsiooni mõõtmiste seeriaid vereplasmas ajafunktsioonina. Ühe-, kahe- ja mitmekambriline mudel. Kahekambrilise mudeli põhjal võib välja arvutada iga kambri jaotusruumala. Arvutatakse kaudselt. Kehas leiduv vesi On jaotunud mitmesse kambrisse: vereplasma jm. rakusisene vedelik ning rakuvaheruumide ning rakuväline vesi. Kõigis neis esinevad ravimid nii vabalt kui seotult. Ravimi liikumine kambrite vahel sõltub koebarjääride läbimisest, seondumisest kambrite see, keskkonna pH-st, lipiid-vee vahekorrast jpm.
Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks.Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Välisehitus: Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma
kitiinkest Katab ja kaitseb keha kuivamise ja vigastuste eest tiivad Tugevaks muudavad võrkjalt paiknevad sooned; kasutab hüppe pikendamiseks · Hästi arenenud närvisüsteem ning hea kuulmine, lõhna-ja maitsetaju. · Suhtlevad omavahel helisignaalide abil. · Pikk mitmekambriline süda · Avatud vereringe, mis kannab edasi toitaineid ning viib jääkaineid erituselunditesse, kuid hapniku ei transpordi. · Hingamiselunditeks on trahheed, üks ots avaneb putuka keha küljel, teine haruneb peenemateks torukesteks, mille kaudu liigub õhk putuka elundite juurde. · Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ja süsihappegaasi välja. · Toitub taimedest:
Fosforivaegus võib põhjustada isu puudust, rahhiiti või ostemolaatsiat. Naatrium ja kaalium on organismile vajalikud närvi- ja lihaskoes. Selle puudumisel aeglustub kasv ja söögiisu halveneb. Kuivaine - (toortuhk + toorproteiin + toorrasv + toorkiud) = Orgaaniline aine Söötade seedimine on loomaliigiti erinev ja sõltub nende seedeelundite ehitusest ja talitlusest. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu. Veistel, lammastel, kitsedel mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost – vatsast, võrkmikust ja kiidekast – ning pärismaost e. libedikust. Kõige suurem vats on veistel. Jämesool on kõige suurem hobustel. Peensool on kõige suurem veisel ja hobusel. 2 Suus toimub peamiselt sööda mehhaaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine
Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Erinevad liblikaliigid Maailmas on teada üle 165 000 liblikaliigi, neid ei leidu vaid igilumega kaetud
Söögitorul eristatakse paiknevuse alusel kaela-, rinna- ja kõhuosa.Kaela ees-ja keskosas asetseb söögitoru ja kaela pikklihase vahel.Söögitoru kolmekestaline sein koosneb seespoolsest kutaansest limaskestast, vahepealsest lihas- ja väljapoolsest adventitsiaal- või serooskestast.Söögitoru lihaskest on paks ning koosneb sisemisest,tsirkulaarsest ehk ringlihaskihist ja välimisest,longitudinaalsest ehk pikilihaskihist. 10. Magu (1- ja mitmekambriline magu) Magu on söögitoru ja soolkanali vahel paikenv seedetrakti laienenud osa .Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel. Ühekambriline magu: Ühekambriline magu paikenb diafragma ja maksa tagakülje intratorakaalses kõhuõõnes mediaantasandist enamikus vasakul, seal 7.-12. ja hobusel 9.-15. roide vahelise ruumi piirkonnas.Mao kuju on individuaalselt erinev ja oleneb täitumisastmest
Maolukuti – soolde avanev tugev lihaseline sulgur. Magu tervikuna jaotatakse kolme ossa: vasakul on maolävis, keskel maopõhi, paremal maolukuti. Mao limaskest moodustab palju kurde. Limaskesta alusel jaotatakse ühekambrilised maod kolmeks tüübiks: näärmetud maod, näärmelised ehk lihtmaod ja segatüübilised ehk liitmaod. Maonäärmed produtseerivad maonõret, mis sisaldab pepsiini ja soolhapet. Mao asendi kõige olulisemaks fikseerijaks on söögitoru. 20. Mitmekambriline magu On mäletsejatel. Koosneb eesmaost ja pärismaost ehk libedikust. Eesmagu koosneb kolmest üksteise järel asuvatest kambrikestest: vatsast, võrkmikust, kiidekast. Toimub tselluloosi lõhustumine bakterite toimel, taimse valgu muutmine kergemini seeduvaks loomseks valguks ja vitamiinide süntees. Vats ulatub diafragmast vaagnani. Võrkmik on maokambrites kõige väiksem. Kiidekas on külgedelt veidike kokkusurutud kerakujuline. Limaskest on näärmetu. Põhimagu ehk libedik
nahkjas limaskest, vahepeal lihaskest ja väljaspool seroos- või adventitsiaalkest. Mao paikneb kõhuõõnes, selle kuju on individuaalselt erinev ja oleneb täitumisastmest. Söögitru makku suubumise kohta nim maoläviseks. Soolde avaneb magu maolukuti kaudu. Magu tervikuna jaotub kolme ossa – maolävis, maopõhi ja maolukuti. Maoseina väljasopistist nim. divertiikuliks. Maonäärmed valmistavad maonõret, mis sisaldab peptiini ja soolhapet. Magu katab väliselt serooskest. 29. Mitmekambriline magu Mitmekambriline magu on mäletsejalistel. See koosneb eesmaost ja pärismaost e. libedikust. Eesmagu koosneb kolmest üksteisele järgnevast kambrist – vatsast, võrkmikust ja kiidekast. Eesmaos toimub tselluloosi lõhustumine, vitamiinide süntees ja taimse valdgu muutmine loomseks valguks. Eesmao limaskest seedefermente ei produtseeri. Keskmise täiskasvanud veise mao maht on 120- 160 liitrit. Vatsa limaskest on kaetud vatsahattudega. Võrkmiku sisepind on kärgja ilmega,
näokoljuks.Jäsemete luustik jaguneb ees ja tagajäsemeluudeks. Magu- söögitooru ja soolkanali vahel paiknev seedetrakti laienenud osa.Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel. Ühekambriline magu- paikneb diafragma ja maksa tagaküljel.Mao kuju on kõikidel erinev ja oleneb täitumisastmest.Magu jaotatakse kolme ossa : vasakul on kardiaalne osa,keskel on fundus ja paremal pülooriline osa. Mitmekambriline magu – mäletsejalistel.Koosneb kutaanse limaskestaga kattunud eesmaost ja näärmelise pärislimaskestega kaetud pärismaost.Koosneb kolmest kambrist-vatsast,võrkmikust ja kiidekast.Mao maht sõltub looma vanusest ja suurusest. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli
Söögitorul eristatakse paiknevuse alusel kaela-, rinna- ja kõhuosa.Kaela ees-ja keskosas asetseb söögitoru ja kaela pikklihase vahel.Söögitoru kolmekestaline sein koosneb seespoolsest kutaansest limaskestast, vahepealsest lihas- ja väljapoolsest adventitsiaal- või serooskestast.Söögitoru lihaskest on paks ning koosneb sisemisest,tsirkulaarsest ehk ringlihaskihist ja välimisest,longitudinaalsest ehk pikilihaskihist. 10. Magu (1- ja mitmekambriline magu) Magu on söögitoru ja soolkanali vahel paikenv seedetrakti laienenud osa .Mao põhiline ülesanne on toidu ettevalmistamine sooleseedeks selle osalise lõhustamise teel maonõre fermentide toimel. Ühekambriline magu: Ühekambriline magu paikenb diafragma ja maksa tagakülje intratorakaalses kõhuõõnes mediaantasandist enamikus vasakul, seal 7.-12. ja hobusel 9.-15. roide vahelise ruumi piirkonnas.Mao kuju on individuaalselt erinev ja oleneb täitumisastmest
Hammas koosneb emailist, dentiinist ja tsemendist. Email on organismi kõige kõvem aine, ta katab ka kaitseb hammast. Dentiin moodustab hamba peamise massi; ta sarnaneb luuollusega. Tsement katab kas hamba juuresa või kogu hammast. Eristatakse lõike-, kihv-, vahe- ja purihambaid. Hambavalemid: Mäletsejalised : 10+P3+M3/14+P3+M3=16x2=32 hammast Siga: I3+C1+V1+P3+M3/I3+C1+V1+P3+M3=22x2=44 hammast Hobune: I3+(C1)+P3+M3/I3+(C1)+P3+M3=18(20)x2=36(40) hammast 13. Magu ( ühe- ja mitmekambriline, osad) Magu on seedeelund, kus toimub seedimine ehk toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, on võrreldav bioreaktoriga. Soojas ja niiskes, 150200 liitrit mahutavas vatsas elab üle 200 erineva bakteri- ja 20 ainurakse looma liigi, kes kõik toituvad veise poolt alla neelatud söödast.
valmistatud kookonisse.munadest kooruvad väikesed äblikud.st ämblikel on otsene areng. Tähtsus looduses Püüavad putukaid ,siis on vähem putukiad.toiduks loomadele PUTUKAD Rohutirtsul on hästi arenenud närvisüsteem Putukal on avatud vereringe ning hea kuulmine lõhna ja maitetaju Putukatel on pikk mitmekambriline süda.veri Närvisüsteemi põhiosa moodustab liigub südamest ainsa veresoone kaudu pea peaaeju.sellest saab alguse kõhtmine piirkonda.sealt valgub veri närvikett.millest suunduvad närvid kõikide tahapoole,kehaõõne elundite vahele ja jõuab kehaosade ja meeleelundite juurde.neil on lõpuks südamesse tagasi.seega on putukatel hea maitsmis ja lõhnataju.mis aitab toitu ja avatud vereringe.outukatel kannab veri kehas teist sugupoolt otsida
Puugid on kõige suuremad lestad ja toituvad koomade verest ning selleläbi levitavad haigusi (puukborrelioos ja puukensefaliit). Emased puugid imevad verd. Inimese külge tulevad puugid rohukõrtelt. 39. Putukuate iseloomustus, välis- ja siseehitus Putukad on lülijalgsed loomad, kelle keha koosneb east, ringmikust ja tagakehast ning kel on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. Putukad on kõige arvukam loomarühm maal. Vereringe on avatud ja sinna kuuluvad mitmekambriline süda ja veresooned. Vereringe ei osale hapniku laiakandmisel. Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, kõhtmine närvikett. Seedeelundkonda kuuluvad suu, neel, söögitoru, pugu, magu, soole umbjätked, tagasool. Erituselunditest on eritustorukesed ja pärak. Putukad hingavad trahhede ning hingeavadega. Need haruneved putuka sees väiksemateks torudeks ning läbi nende liigub hapnik. Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ning
avanevad mao pärisnäärmed, mis paiknevad proopias. Maonäärmetes eristatakse näärmekael, näärmekeha ja näärmepõhi. Näärmepiirkonnas esinevad näärmerakud: vähedif. kaelarakud ja kõrvalrakud toodavad lima. Parietaalrakud soolhapet ja pearakud pepsinogeeni. Pepsinogeen muutub soolhappe toimel pepsiiniks ehk valke lõhustavaks ensüümiks. Proopia on retikulaarne, esinevad lümfirakud, plasmarakud ja granulotsüüdid. Mitmekambriline magu Mäletsejalistel on eesmagu (proventriculus) ja pärismagu (libedik) – abomasum. Libedik vastab lihtmaoga loomade maole. Limaskesta üldehitus: katab mitmekihiline sarvestunud lameepiteel, proopia (sisaldab palju elastseid kiude), limaskesta lihaskiht (ainult võrkmikuharjas, kiidekalehtedes), sidekoeline submukoosa). Limaskestas esinevad ka kõrgendid ja on näärmetu. Lihaskest koosneb sisemisest ja välimisest kihist (silelihaskoest). Välimiseks kestaks on serooskest.
Adventitsiaalkest Adventitsiaalkesta moodustab kohev sidekude Ühest küljest ühenduses söögitoru lihaskestaga, teiselt poolt seotud söögitoru naaberelunditega Sisaldab hulgaliselt pikisuunas kulgevaid veresooni ja närve Vaba välispinnaga kohtades (kõhuosas) on välimiseks kestaks serooskest, mille moodustab mesoteeliga kaetud sidekude MAGU Koduloomadel on ühekambriline magu v.a mäletsejalised, kelle magu on mitmekambriline Histoloogiliselt eristatakse ühekambrilises maos läviseosa, maopõhja ja lukutiosa Mao limaskest moodustab volte Mao näärmete grupiviisilisest paigutumisest tingituna eristatakse limaskestas kumeraid välju ja maolohukesi Limaskesta katab näärmeline ühekihiline prismaatiline epiteel ja rakkude apikaalne osa sisaldab lima Lihttubulaarsed maonäärmed avanevad maolohukestesse ja neis eristatakse kitsust, kaelaosa ja põhjaosa
annaabi.ee 
